3-14-52479 EM ja AL kaebus Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määruse nr 147 „Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ tühistamiseks osas, millega kehtestatakse sihtkaitsevöönd Vissi-Jaani maaüksusele (katastritunnusega 87202:002:0051) Kaebajad – EM ja AL, esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Keskkonnaministeeriumi kaudu), esindaja Helen Holtsman
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.02.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
EM ja AL apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta õiguskantsleri 07.09.2016 ettepanek nr 6-1/150922/1603597 haldusasja nr 3-14-52479 materjalide juurde võtmata ning tagastada EM-le ja AL-le.
2.Jätta EM ja AL apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.02.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-52479 muutmata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-14-52479 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.EM ja AL on Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas Kiidjärve külas asuva Vissi-Jaani maaüksuse (katastritunnusega 87202:002:0051) kaasomanikud (tl 18). Vissi-Jaani maaüksus asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala piirkonnas ning sellel kasvab 16,5 ha ulatuses mets. Vabariigi Valitsuse 17.07.2001 määrusega nr 247 kinnitatud Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja (kehtetu alates 26.09.2014) kohaselt asus 16,1 ha Vissi-Jaani maaüksusest Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala piiranguvööndis. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala asub Ahja loodusalal (EE0080217), mis esitati Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 615 lisa 1 p 2 alap 8 järgi kuulub Ahja loodusala Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade nimekirja. Ahja loodusalal paikneb mh loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*). Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri kinnitati Euroopa Komisjoni 12.12.2008 otsusega.
2.Keskkonnaamet algatas Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõu, millega sooviti muuta kaitseala vööndite piire, mh kehtestada Vissi-Jaani kinnistule osaliselt sihtkaitsevöönd. EM ja AL esitasid eelnõule oma seisukohad (tl 14-15), milles palusid jätta Vissi-Jaani kinnistul sihtkaitsevöönd kehtestamata. Keskkonnaamet selgitas EM-le ja AL-le 01.03.2013 edastatud vastuses (tl 13-13p), et VissiJaani maaüksusel 2001. a ja 2011. a läbi viidud elupaikade inventuuride andmete alusel inventeeriti Vissi-Jaani maaüksusel C väärtusega (keskmine, arvestatav esinduslikkus) vanade loodusmetsade (9010*) elupaik. Lisaks on sihtkaitsevööndisse planeeritav metsaosa sobiv elupaik kaitsealal elutsevatele kaitsealustele linnuliikidele nagu kanakull, laanerähn, väikekärbsenäpp, öösorr ja karvasjalg-kakk. Ahja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vana loodusmetsa arengu tagamine loodusliku protsessina, aluspõhjapaljandite, pinnavormide ja allikate säilimine, poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndite piiritlemisel lähtuti sellest, et kogu väärtuslik metsakooslus jääks tervikuna range kaitse alla ning rangelt kaitstavad vööndid oleksid piisavalt suured, et säilitada ka tulevikus kõik bioloogilise mitmekesisuse väärtuslikud aspektid ning vältida killustatust ja servaefekti. Lubatud on metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ehk metsade hooldamine eelkõige matkaradade ja puhkeobjektide ümbruses. Vissi-Jaani maaüksusest osa on arvatud sihtkaitsevööndisse, et kehtestada sobivad kaitsemeetmed kinnistul asuvale elupaigale vana loodusmets (9010*).
3.Vabariigi Valitsus kinnitas 12.09.2014 määrusega nr 147 Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskirja § 2 lg-ga 2 määratletud kaitseala piiride kohaselt paikneb EM-le ja AL-le kuuluvast Vissi-Jaani kinnistust 12,3 ha kaitseala piiranguvööndis ning 3,6 ha sihtkaitsevööndis. Vissi-Jaani maaüksusest sihtkaitsevööndisse
2(8)
3-14-52479 arvatud metsaelupaik jääb Ahja sihtkaitsevööndisse, mille kaitse-eesmärk on kaitse-eeskirja § 9 lg 1 kohaselt elupaiga arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Kaitse-eeskirja seletuskirja (https://www.envir.ee/sites/default/files/seletuskiriahja.pdf) kohaselt tingis uue kaitse-eeskirja kehtestamise vajadus tagada paremini loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse ning Ahja sihtkaitsevööndi piir on määratud elupaiga inventuuri tulemusel vana loodusmetsa levikuala järgi.
4.EM ja AL esitasid 16.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 2-4) Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määruse nr 147 tühistamiseks osas, millega kehtestatakse sihtkaitsevöönd VissiJaani maaüksusele. 1) Vissi-Jaani maaüksusel sihtkaitsevööndi kehtestamine ja selles osas majandustegevuse keelamine ei ole põhjendatud. Kaitse-eeskirja eesmärkide täitmine oleks võimalik ka kinnistu jätmisel piiranguvööndisse. Loodusdirektiiv ei sätesta otseselt, milliseid kaitsemeetmeid peab liikmesriik kohaldama. Kaebajate kinnistul olev mets on seisukorras, mis tagab maastiku ning liikide kaitse aspektist kaitse-eeskirja eesmärkide täitmise. 2) Kaebajate kinnistul 16,5 ha ulatuses kasvavat metsa on võimalik majandada kooskõlas looduskaitse arengukavas sätestatud põhimõtetega. Arengukava üheks strateegiliseks eesmärgiks on loodusvarade pikaajalise püsimise tagamine ning nende kasutamisel ökosüsteemse lähenemise põhimõtetega arvestamine. Samuti on arengukavas selgitatud, et puit on olulisemaid Eesti taastuvaid loodusvarasid ning metsanduses tuleb järgida eelkõige põhimõtet, et puitu varutakse viisil ja ulatuses, mis tagab metsade elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali. 3) Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 kaitse-eeskiri on ebamõistlikult koormav, kuna sisuliselt jääb kogu kaebajate kinnistul asuv mets sihtkaitsevööndisse. Samas on seadusandja ette näinud võimaluse kaitse-eeskirja eesmärkide täitmiseks viisil, mis koormaks kaebajate õigusi vähem. Looduskaitseseaduse (LKS) § 31 lg 3 kohaselt võib kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis seada tingimusi maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Lisaks annab LKS § 31 lg 4 võimaluse seada kaitse-eeskirjaga piiranguid raielangi suurusele, samuti raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. Ka sihtkaitsevööndi puhul tuleneb LKS § 30 lg 2 p-st 1 võimalus lubada sihtkaitsevööndis majandustegevust, kui see kaitseeeskirjaga vastavalt sätestada. Seega on kaitse-eeskirjaga võimalik kehtestada piiranguvööndis asuval kinnistul kasvava metsa majandamisele teatud piiranguid, lubades jätkuvalt piiranguvööndis majandustegevust. 4) Kaebajate kinnistule sihtkaitsevööndi kehtestamine põhjusel, et kinnistu võib olla sobivaks elupaigaks erinevatele linnuliikidele, ei ole õigustatud. Majandustegevuse lubamisel ei muutu antud piirkonnas linnuliikide elupaiga sobivus. Metsa majandamisele seatud tingimused ja keelud peavad olema põhjendatud, samuti peab olema faktiliselt tõendatud kaitsealuse isendi olemasolu kinnistul. Antud juhul on peetud küll võimalikuks, et teatud isendid võivad kasutada Vissi-Jaani maaüksusel asuvat metsakooslust, kuid andmed tegeliku olukorra kohta puuduvad. 5) Kaebajate kinnistu asub Saesaare paisjärve läänekaldal. Paisjärve idakaldal ja kaebajate kinnistust ca 200 m kaugusel asuv mets on jäetud piiranguvööndisse. Usutav ei ole, et Vissi-Jaani kinnistul paikneda võivad liigid vajavad suuremat ja ulatuslikumat kaitset, kui seda nähakse ette pelgalt 200 m eemal asuvale metsakooslusele. Ka kaebajate kinnistule on sarnaselt paisjärve idakaldal asuva metsakooslusega võimalik kehtestada kaitse-eesmärkidega kooskõlas olev piiranguvöönd või lubada kaitse-eeskirjaga majandustegevus.
3(8)
3-14-52479
5.Vabariigi Valitsus palus jätta kaebus rahuldamata (tl 35-40). 1) Vaidlusalune ala on olnud kaitse all pikemat aega ning sellega on olnud tagatud loodusväärtuste soodsa seisundi säilimine. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja vastavusse viimisel LKS-ga tehti kaitse-eeskirja muudatusi lähtuvalt loodusväärtuste esinemisest ja kaitsevajadustest. Samuti oli vajalik loodusväärtuste kaitseks kohaldatavate meetmete ajakohastamine seetõttu, et ala esitamise tõttu Natura 2000 võrgustikku oli vaja tagada Euroopa tasandil kaitset väärivate loodusväärtuste (elupaigad, liigid) kaitse. Sihtkaitsevööndisse arvati ala, millel asub elupaigatüüp vanad loodusmetsad. Elupaik vanad loodusmetsad on seatud ka Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüpi vanad loodusmetsad on vaja kaitsta nii riigisisese kui Euroopa tasandil looduskaitse (Natura 2000 võrgustik) vajadusest. Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik kaitsealuste liikide elupaikade ja metsakoosluste loodusliku arengu ning metsailme tagamiseks ning poollooduslike koosluste säilimiseks. 2) Natura 2000 võrgustiku eesmärk on kaitsta Euroopas ohustatud ja haruldasi liike ning elupaigatüüpe. Vanad loodusmetsad (9010 )٭on märgitud direktiivi 92/43/EMÜ lisas I esmatähtsa elupaigatüübina. Direktiivi art 1 p d kohaselt iseloomustab esmatähtsaks määratud elupaigatüüpe see, et need on kadumisohus ja nende kaitsmisel on ühendusel ja liikmesriigil eriline vastutus. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala jääb Ahja loodusalale, mille kaitseeesmärgiks on seatud elupaigatüüp vanad loodusmetsad (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 lisa 1 punkt 1 alapunkt 8). Direktiivi 92/43/EMÜ art 6 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on Eesti riigil kohustus rakendada Natura võrgustikku esitatud alal kaitse-eesmärgiks seatud loodusliku elupaigatüübi säilimiseks vajalikke kaitsemeetmeid. 3) Elupaigatüübi vanad loodusmetsad säilimiseks on vajalik välistada raied ja jätta ala looduslikule arengule. Seda on võimalik tagada sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus ja loodusvarade kasutamine on keelatud. LKS võimaldab teha kaitse-eeskirjaga seaduses sätestatust erisusi üksnes juhul, kui see on lähtuvalt loodusväärtustest võimalik. Elupaigatüübis vana loodusmets raiete võimaldamisel elupaiga seisund kindlasti halveneks ja halvimal juhul häviks. Seega ei saa kaitse-eeskirjaga LKS sätestatud majandustegevuse piirangule leevendusi teha. Piiranguvööndis (LKS § 31 lg 2 p 5) on keelatud üksnes uuendusraied, kuid ülejäänud raied on võimalikud, mistõttu ei taga piiranguvööndi kaitsekord vana loodusmetsa looduslikku arengut. 4) Kaebaja on looduskaitse arengukavas sätestatud põhimõtetele viidates jätnud tähelepanuta, et arengukava järgi tuleb tagada ka metsade elustiku mitmekesisus ja seetõttu võib olla puidu varumine välistatud. 5) Vissi-Jaani maaüksusest jääb sihtkaitsevööndisse, kus metsa majandada ei saa, 3,6 ha. Piiranguvööndisse, kus metsa majandamine on võimalik, jääb 12,3 ha metsaga maad. Lisaks on metsaga kaetud eraldisi kaitsealast välja jääval maaüksuse osal. 6) Kaebajate kinnistu sihtkaitsevööndisse arvamise põhjuseks oli sellel asuv loodusväärtus – vana loodusmets. See, et vana loodusmets on sobilik elupaik paljudele kaitsealustele liikidele, on lisandväärtus. Loodusväärtust saab ja tuleb kaitsta seal, kus see asub. 7) Kaebajate kinnistul paiknev metsaala arvati erinevalt paisjärve idakaldal olevast metsast sihtvööndisse, sest kaebajate maaüksusele jääb kompaktne ala loodusmetsadest, mis moodustab kokku ühe tervikliku metsaala. Teisel pool paisjärve on üksikud väikesed killud loodusmetsa elupaigast (kaart tl 43), mistõttu ei ole põhjendatud selle ala arvamine sihtkaitsevööndisse.
6.Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Kaebajate kinnistu majandamise õigusi ei ole piiratud vastuolus kehtivate õigusaktidega ning piiramisel ei ole tehtud kaalutlusvigu. Kaebajate kinnistul seatud sihtkaitsevööndil paikneb 4(8)
3-14-52479 3,6 ha ulatuses iseseisev elupaigatüüp, vana loodusmets (9010*). Loodusdirektiivist tulenevalt on liikmesriik kohustatud võtma kasutusele meetmed, et vältida loodusliku elupaiga halvenemist Natura 2000 võrgustiku alal. Sisuliselt tähendab see ala uuesti kaitse alla võtmise kohustust. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks on vajalik elupaigatüübi säilitamiseks välistada raied ja jätta ala looduslikule arengule. 2) Kaitse-eeskirja § 9 lg-s 1 sätestatud sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgi saavutamine on võimalik eelkõige majandustegevuse välistamisega ega ole tagatav elupaiga piiranguvööndisse jätmisega ja selle kasutamiseks lubatud piirangute seadmisega. Raiete võimaldamisel loodusmetsa alal elupaiga seisund kindlasti halveneks ja halvimal juhul häviks. Seega ei saa kaitse-eeskirjaga teha leevendusi LKS-s sätestatud majandustegevuse piirangule. Piiranguvööndi kaitsekord ei tagaks vana loodusmetsa looduslikku arengut, kuna selles on LKS § 31 lg 2 p 5 kohaselt keelatud üksnes uuendusraied. 3) Vastustaja on sihtkaitsevööndite piiritlemisel lähtunud sellest, et kogu väärtuslik metsakooslus jääks tervikuna range kaitse alla ning rangelt kaitstavad vööndid oleksid piisavalt suured, et säilitada ka tulevikus kõik bioloogilise mitmekesisuse väärtuslikud aspektid ning vältida killustatust ja servaefekti. Tegemist on sihtkaitsevööndiga seonduva õigusliku režiimi kehtestamiseks olulise ja piisava alusega. Kuivõrd sihtkaitsevööndisse arvamist on põhjendatud eelkõige elupaigatüübi olemasolu ja selle kaitse tagamise vajadusega, ei ole kaitserežiimi määramisel otsustava tähtsusega tõendamine, et vaidlusalusel alal elavad faktiliselt kaitsealused linnuliigid. 4) Kaebajate huve on kaalutud. Viimast näitab üheselt see, et neile on selgitatud võimalust müüa oma kinnistu osa, mille kasutamist sihtkaitsevööndisse jätmisega piiratakse, LKS § 20 alusel riigile (tl 13p). 5) Asjaolust, et teisel pool Saesaare paisjärve olev mets on jäetud piiranguvööndisse, ei saa järeldada kaebajate ebavõrdset kohtlemist. Kaebajate kinnistul asuv sihtkaitsevööndisse arvatud metsaala on kompaktne ala, kuid teisel pool paisjärve on ainult üksikud väikesed killud loodusmetsa elupaigast, mille arvamine sihtkaitsevööndisse ei olnud seetõttu põhjendatud. 6) Kaebajad on jätnud looduskaitse arengukavale viidates tähelepanuta, et selles toodud põhimõtete kohaselt tuleb tagada metsade elustiku mitmekesisus ja seetõttu võib olla puidu varumine välistatud. Kaebajate kinnistul asuva metsa vaidlusaluses osas on just selline olukord. 7) Kaebajad on eksitavalt väitnud, et sisuliselt jääb kogu nende kinnistul asuv mets sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndisse, kus metsa majandamine on võimalik, jääb 12,3 ha metsaga maad ja lisaks on metsaga kaetud eraldisi kaitsealast välja jääval Vissi-Jaani maaüksuse osal. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.EM ja AL paluvad apellatsioonkaebuses (tl 66-68p) tühistada Tallinna Halduskohtu 03.02.2016 otsus ja rahuldada kaebus. 1) Halduskohus on otsuse rajanud üksnes vastustaja seisukohtadele ega ole arvestanud kaebajate seisukohtadega. 2) Halduskohus on vääralt tõlgendanud loodusdirektiivi. Direktiiv ei sätesta otseselt, milliseid kaitsemeetmeid liikmesriik peab kohaldama. Halduskohus pole põhjendanud, miks oli vaja kehtestada Vissi-Jaani maaüksusele sihtkaitsevöönd ja mil määral ei täitnud piiranguvöönd kaitse-eeskirja eesmärke. Kinnistul kasvav varasemalt piiranguvööndis olnud mets oli nii enne kui praegu seisukorras, mis tagab kaitse-eeskirja eesmärkide täitmise maastiku ning liikide kaitse aspektist. 5(8)
3-14-52479 3) Maaomanike seisukohad ning ettepanekud on jäetud kaitse-eeskirja kehtestamisel põhjendamatult tähelepanuta. Vastustaja on jõudnud maaomanike ettepanekutele antud tagasisides vääratele järeldustele. 4) Kaebajate kinnistul 16,5 ha ulatuses kasvavat metsa on võimalik majandada kooskõlas looduskaitse arengukavas sätestatud põhimõtetega. Arengukavas on selgitatud, et puit on üks olulisemaid Eesti taastuvaid loodusvarasid ning metsanduses tuleb järgida eelkõige põhimõtet, et puitu varutakse viisil ja ulatuses, mis tagab metsade elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali. 5) Kaitse-eeskiri on kaebajate suhtes ebamõistlikult koormav, kuna sisuliselt jääb kogu kaebajate kinnistul asuv mets sihtkaitsevööndisse. Samas on seadusandja näinud ette võimaluse kaitse-eeskirja eesmärkide täitmiseks viisil, mis on kaebajate õigusi vähem koormav. Kaitseeeskirjaga on võimalik kehtestada piiranguvööndis asuval kinnistul kasvava metsa majandamisele piiranguid, lubades jätkuvalt piiranguvööndis majandustegevust, mis järgib kaitse-eeskirja eesmärke. 6) Kaebajate kinnistust ca 200 m kaugusel asuv mets on jäetud piiranguvööndisse. Usutav ei ole, et Vissi-Jaani kinnistul paikneda võivad liigid vajavad suuremat ja ulatuslikumat kaitset, kui seda nähakse ette pelgalt 200 m eemal asuvale metsakooslusele. Sarnaselt paisjärve idakaldal asuva metsakooslusega on ka kaebajate kinnistul võimalik kehtestada kaitseeesmärkidega kooskõlas olev piiranguvöönd või lubada majandustegevus. Sihtkaitsevööndi kehtestamine ei ole õigustatud põhjusel, et kaebajate kinnistul sihtkaitsevööndisse arvatud metsaala on kompaktne ala.
8.Vabariigi Valitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata (tl 79-80p). 1) Kohus on analüüsinud ja põhjendanud, miks ei piisa kaebajate kinnistul piiranguvööndi kaitsekorrast ning vajalik on sihtkaitsevööndi kaitsekord kehtestatud piirides. 2) Vanad loodusmetsad (9010 )٭on loodusdirektiivi lisa I kohaselt esmatähtis elupaigatüüp. Sihtkaitsevööndisse määratud aladel (sh vaidlusalusel Vissi-Jaani kinnistu osal) asub mets, mis vastab elupaigatüübile vanad loodusmetsad (9010*). Loodusdirektiivist tuleneb Eesti riigile kohustus rakendada Natura võrgustikku esitatud alal kaitse-eesmärgiks seatud loodusliku elupaigatüübi säilimiseks vajalikke kaitsemeetmeid. Elupaigatüübi säilimiseks on vaja kehtestada oluliselt tõhusam kaitsemeede kui piiranguvööndi kaitsekord. 3) Looduskaitse arengukavas kavandatu eesmärk on tagada liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus nii, et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna. 4) Kaebajate kinnistul olevast metsamaast jääb sihtkaitsevööndisse vaid 3,6 ha. Metsa majandamine on võimalik 12,3 ha ulatuses piiranguvööndis ja kaitsealast välja jääval metsamaal. 5) Elupaigatüübi vanad loodusmetsad säilimiseks on vajalik välistada raied ja jätta ala looduslikule arengule. Seda on võimalik tagada sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus ja loodusvarade kasutamine on keelatud. Piiranguvööndis on keelatud üksnes uuendusraied, mistõttu ei taga see kaitsekord vana loodusmetsa looduslikku arengut. Riigikohus on kinnitanud, et sihtkaitsevööndis kehtiv režiim on oluliselt rangem kui piiranguvööndis kehtiv režiim ning sihtkaitsevööndis jätab seadus omaniku huvid selgelt tahaplaanile võrreldes looduskaitselise avaliku huviga (kaitse-eesmärgiga). Kuna sihtkaitsevööndi eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamine (LKS § 31 lg 1), pole kahtlust, et sihtkaitsevööndisse kuuluva metsa erahuvist lähtuvat ümberkujundamist tuleb vältida (Riigikohtu 16.03.2016 otsuse nr 3-3-1-81-15 p-d 12, 16).
6(8)
3-14-52479
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
10.Kaebajad on esitanud ringkonnakohtule uue tõendina asja juurde võtmiseks õiguskantsleri 07.09.2016 ettepaneku LKS § 20 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada. Praeguses asjas vaidlevad pooled selle üle, kas vastustaja on toiminud õiguspäraselt, kui muutis 12.09.2014 kaitse-eeskirjaga kaebajate kinnistul paiknevast maaüksusest 3,6 ha suuruse ala kaitsekorra piiranguvööndist sihtkaitsevööndiks. Sellele küsimusele vastamiseks ei tule kohtul kohaldada LKS §-i 20, mis reguleerib kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnistu omandamist riigi poolt. Vastustaja on kaebajatele selgitanud, et kinnistu omandamise menetlust on võimalik algatada eraldiseisvalt käesolevast vaidlusest. Kuivõrd käesolevas asjas ei kuulu kaebajate kinnistu osaline riigi poolt omandamine vaidluse esemesse, ei ole vaja tõendada sellega seotud asjaolusid ning õiguskantsleri 07.09.2016 seisukoht ei ole tõendina asjakohane. Seetõttu tuleb tõendi vastuvõtmisest keelduda ja see kaebajatele tagastada.
11.Halduskohus on asunud õigele seisukohale, et kaebajate kinnistul kehtiva kaitsekorra osaliselt rangemaks muutmist ei saa pidada õigusvastaseks ega ebaproportsionaalseks. Vastustaja on sihtkaitsevööndi kehtestamise vajadust põhjendanud nii kaitse-eeskirja seletuskirjas kui kaebajate seisukohtadele esitatud vastuses (tl 13-13p) ning neid põhjendusi ei saa pidada asjakohatuteks. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud arvestamata mõne asjas tähtsust omava asjaoluga, mis välistaks sihtkaitsevööndi kehtestamise vajaduse.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajate kinnistul paikneb vanade loodusmetsade elupaik, mis on loodusdirektiivi I lisa kohaselt ühenduse tähtsusega looduslik elupaigatüüp (9010*, loodusdirektiivis kasutatud samatähenduslikku terminit „läänetaiga“). Asja materjalidest nähtuvalt on selle elupaigatüübi olemasolu kaebajate kinnistul leidnud kinnitust 2001. a ja 2011. a läbi viidud inventuuride käigus. Lisaks on tehtud kinnistul 01.03.2013 täiendavaid välitöid ja hinnatud metsaelupaika pärast kaebajate poolt eelnõule ettepanekute esitamist. Loodusdirektiivi art 6 lg 1 sätestab järgmist: „Liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad vajaduse korral asjakohased kaitsekorralduskavad, mis on eraldi välja töötatud või lisatud muudesse arengukavadesse, ning asjakohased õiguslikud, halduslikud või lepingulised meetmed, mis vastavad aladel esinevate I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele.“ Seega on liikmesriigil ka loodusdirektiivi I lisas märgitud elupaigatüübi vanad loodusmetsad säilitamiseks kohustus kehtestada kaitsemeetmed, mis vastaksid kaitstava elupaigatüübi ökoloogilistele vajadustele.
13.Kaitse-eeskirja § 9 lg 1 kohaselt on Ahja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk vana loodusmetsa arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, aluspõhjapaljandite, pinnavormide ja allikate säilimine, poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitse-eeskirja seletuskirjas selgitatakse, et vööndi piirid on pandud paika vana loodusmetsa elupaiga leviku järgi. Alad on määratud sihtkaitsevööndisse seepärast, et piiranguvööndi kaitsekord ei taga vana loodusmetsa säilimist. Sihtkaitsevööndi piir on määratud elupaiga inventuuri tulemusel vana loodusmetsa levikuala järgi. Samuti on seletuskirjas peetud oluliseks, et tagatud oleks loodusliku koosluse puutumatus ehk alal oleks välistatud majandustegevus.
14.Kaebajad ei ole toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et Vissi-Jaani kinnistul asuva elupaigatüübi säilimine ja üksnes loodusliku arengu tagamine oleks võimalik 7(8)
3-14-52479 piiranguvööndi kaitsekorra kehtima jätmise korral. Kohtul puuduvad alused kahelda kaitseeeskirja seletuskirjas ja eelnõule antud ekspertarvamuses (tl 44-49) väljendatus, et elupaigatüübi vana loodusmets säilitamiseks on vajalik alal kehtestada sihtkaitsevöönd, et tagada loodusmetsa areng loodusliku protsessina. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebajate väited, et looduskaitse arengukavas sätestatud põhimõtete järgimine on võimalik ka piiranguvööndi täies ulatuses säilitamise puhul. Vastustaja on õigesti viidanud, et looduskaitse arengukava kohaselt tuleb järgida ka seda, et looduslike elupaikade (sood, metsad) kaitse oleks tagatud ning seda tuleb teha nende puutumatuse tagamisega. Viimati nimetatud eesmärgi saavutamiseks on LKS §-s 30 sätestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord vaieldamatult kohasem kui LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi kaitsekord.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et paisjärve erinevatel kallastel erineva kaitsekorra kehtestamisest ei saa järeldada kaebajate ebavõrdset kohtlemist. Toimikusse lisatud inventeeritud elupaikade kaardilt (tl 43) nähtub, et paisjärve idakaldal esineb loodusmetsa üksnes väikestes osades, mis ei ole teineteisega ühendatud ega moodusta ühtset kooslust (kaardil märgitud punase joonega). Küll aga nähtub kaardilt, et loodusmets moodustab ühtse tervikliku koosluse kaebajate kinnistul paisjärve läänekaldal. Eelnevat ei saa pidada kaitsekorra määratlemisel tähtsusetuks. Seega ei tulene sellest vastustaja otsustuse õigusvastasus.
16.Eelneva põhjal puudub alus Vabariigi Valitsuse määruse tühistamiseks osas, milles see kehtestab Vissi-Jaani üksusel osaliselt Ahja sihtkaitsevööndi. Apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.02.2016 otsus muutmata.17. Kaebajate menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda ning vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.