Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.11.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2095
Haldusasi
MTÜ Eesti Islami Kogudus kaebus Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse tegemiseks tagastada Maksuja Tolliameti 25.06.2015 korralduse nr 12.2-3/033214-3 alusel tasutud sunniraha või alternatiivselt teha Maksuja Tolliametile ettekirjutus otsustada uuesti sunniraha rakendamine
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Eesti Islami Kogudus, volitatud esindaja adv Sergei Tšurkin Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.04.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Islami Kogudus apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta MTÜ Eesti Islami Kogudus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2095 muutmata.
Jätta MTÜ Eesti Islami Kogudus apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2016. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-2095 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) algatas 16.06.2015 korraldusega nr 12.2-3/033214-1 MTÜ Eesti Islami Kogudus suhtes 2014. majandusaasta maksude revisjoni. Muu hulgas kohustati MTÜ-d Eesti Islami Kogudus esitama 16.06.2015 MTA-le raamatupidamisdokumendid. Korralduses hoiatati, et kohustuste tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha, mille suurus on dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 450 eurot.
2.Maksu- ja Tolliamet kohustas 25.06.2015 korraldusega nr 12.2-3/033214-3 MTÜ-d Eesti Islami Kogudus tasuma sunniraha summas 450 eurot MTA 16.06.2015 korralduse täitmata jätmise eest. Korralduse põhjenduste kohaselt oli dokumentide esitamise tähtpäev 16.06.2015. Sellel päeval toimunud MTÜ Eesti Islami Kogudus tegevuskoha vaatluse käigus lepiti juhatuse liikmega kokku, et hiljemalt 19.06.2015 esitatakse nii palju dokumente kui võimalik. Ühtegi dokumenti aga ei laekunud. 19.06.2015 toimunud tegevuskoha vaatluse käigus lepiti MTÜ-ga Eesti Islami Kogudus kokku, et hiljemalt 22.06.2015 esitatakse MTA-le osaliselt elektroonsed dokumendid. MTÜ Eesti Islami Kogudus ei ole korralduse tegemise hetkeni esitanud MTA-le ühtegi raamatupidamisdokumenti.
3.MTÜ Eesti Islami Kogudus esitas 21.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 17.11.2015 ja 17.12.2015 avaldustega) MTA 25.06.2015 korralduse nr 12.23/033214-3 alusel tasutud sunniraha tagastamiseks või alternatiivselt MTA-le ettekirjutuse tegemiseks otsustada sunniraha rakendamine uuesti. Koguduse raamatupidamisega tegeleb raamatupidamisfirma, kellel on suur töökoormus ja nii kiiresti polnud terve majandusaasta dokumentide ettevalmistamine võimalik. Kaebaja teavitas sellest revidenti ja talle tundus, et revident saab olukorrast aru. Kaebaja oli veendunud, et talle antakse täiendav mõistlik tähtaeg. Kaebaja juhatuse liige oli 23.06.2015–25.06.2015 välismaal ja 25.06.2015 ei töötanud raamatupidaja. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 8 lg 2 kohaselt tulnuks tähtaja pikendamise korral teha uus hoiatus. Sunniraha rakendamine tulu mitteteenivale kogudusele summas 450 eurot on ebaproportsionaalne. Kaebajal ei olnud tahet jätta korraldus täitmata, vaid seda takistasid objektiivsed põhjused.
4.Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. MTA 16.06.2015 korralduse täitmise tähtaeg oli varasem, kui kaebaja esindajate välisreisid ja kaebajale raamatupidamisteenust osutava ettevõtte mittetöötamise päev 25.06.2015. Kaebaja alustas MTA-le dokumentide osalist esitamist 26.06.2015, s.o pärast kaevatava korralduse saamist. Seejuures pidi maksuhaldur veel 29.09.2015 kordama kaebajale nõuet dokumentide esitamiseks. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 67 lg 2 ls 1 on erinormiks AtSS § 8 lg 2 suhtes. Sunniraha suurus ei ole ebaproportsionaalne. Kaebaja ei teavitanud MTA-d enne sunniraha rakendamist kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest, kuigi ta oli kaks korda saanud tähtaja pikenduse. Kohaldatud sunniraha, mis on 70% maksimummäärast, ei olnud isegi piisav selleks, et motiveerida kaebajat oma kohustust täielikult täita, s.o esitada kõiki nõutavaid dokumente.
5.Tallinna Halduskohus jättis 15.04.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja sai 16.06.2015 korralduse kätte samal päeval ja mõistis, et nõutud dokumendid tuleb esitada kohe. Kaebaja lubas kaks korda esitada dokumendid hiljem (19.06.2015 ja 22.06.2015), 2(5)
3-15-2095 kuid tegelikult esitas need alles pärast sunniraha rakendamise korralduse kättesaamist. MTA-l ei ole kohustust määrata teabe andmiseks üha uusi tähtaegu ega korrata samu nõudeid erinevas sõnastuses ja erinevates haldusaktides. Kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral on isikul MKS § 67 lg-st 2 tulenevalt kohustus tasuda sunniraha. Sunniraha suuruse üle otsustamisel on MTA esimest korda kaalutlusõigust teostanud juba hoiatuses, määrates selle 70% esmakordse sunniraha maksimummäärast. Sunniraha suurus peab motiveerima korraldust täitma. Kaebajale isegi pikendati kaks korda tähtaega. Kuid ka nendeks kuupäevadeks kohustust ei täidetud ega teatatud täitmist takistavatest põhjustest. Tähtsust ei oma asjaolud, et kaebaja juhatuse liige viibis 23.06.2015–25.06.2015 välismaal ja 25.06.2015 kaebaja raamatupidamist korraldav ettevõte ei töötanud, sest korralduse täitmise tähtpäev oli enne nimetatud sündmusi. Vastustaja ei saanud kaevatava korralduse tegemisel ette näha, millal üldse kavatsetakse nõutud dokumendid esitada. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses toonud esile ühtegi asjaolu, mis takistas tal oma kohustuste täitmist. Kuna kaebaja juhatuse liige oli allkirjastanud 2014. majandusaasta aruande, olid raamatupidamisdokumendid kaebajal järelikult olemas ja kontrollitud. Kaebaja asus ilmselgelt tegutsema alles siis, kui sunniraha hakati sisse nõudma ja teda ähvardas teistkordne sunniraha. Sunniraha suurust ei muuda ebaproportsionaalseks ka asjaolu, et kaebaja ei teeni äritulu. Majandusaasta aruande kohaselt on kaebajal hea varaline seis. Ka usuline tegevus ei saa õigustada maksualaste kohustuste täitmata jätmist või sunniraha sisse nõudmata jätmist. Sunniraha pole karistus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.MTÜ Eesti Islami Kogudus palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebajal polnud võimalik esitada 2014. majandusaasta kõiki dokumente mõne päeva jooksul. Koguduse raamatupidamisega tegeleb raamatupidamisfirma, kellel on oma töökoormus ja nii kiiresti ei õnnestunud tal nõutud dokumente ette valmistada. Seda kinnitab OÜ Meniveks Raamatupidamine 31.07.2015 kiri, millele kohus hinnangut ei andnud. Kohtu seisukoht, et dokumendid pidid olema koos seetõttu, et kaebaja oli esitanud 2014. majandusaasta aruande, on oletuslik. On arusaadav, et kui MTA soovis teha tervet aastat hõlmavat kontrolli, ei ole see kontroll kiireloomuline. AtSS § 8 lg 2 kohaselt pidanuks MTA korralduse täitmise tähtaja edasilükkamise korral tegema uue hoiatuse sunnivahendi kohaldamise kohta. MTÜ-de suhtes tuleb rakendada madalama määraga sunniraha, sest nad ei teeni mingit tulu.
7.Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. MTA jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. Kaebaja esitatud tõendi kohaselt ei töötanud raamatupidamisettevõte 25.06.2015, kuid kaebaja pidi nõutud dokumendid esitama 19.06.2015 või 22.06.2015. Järelikult on kaebaja väited raamatupidamisega tegeleva ettevõtte töökoormuse kohta paljasõnalised ja tõendamata. Seda enam, et kaebaja raamatupidamise korrasoleku eest vastutab kaebaja ise. Tallinna Ringkonnakohus leidis 15.10.2014 otsuses nr 313-37 (p 15), et AtSS § 8 lg 2 ei ole kohaldatav maksumenetluses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3(5)
3-15-2095
9.MTA 16.06.2015 korralduses märgitakse, et maksuhaldur otsustas kaebaja suhtes läbi viia n-ö etteteatamata revisjoni, kuna tekkinud on põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei ole tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel kajastanud töötajatele tehtud väljamakseid. Etteteatamata revisjon võimaldab maksuhalduril fikseerida maksukohustuslase tegevuse hetkeseisu ning tuvastada faktilisi asjaolusid. Korraldus on antud MKS § 75 lg 1 alusel, mis sätestab: „Maksuhaldur teatab revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse (§ 73 lõige 2) korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust. Kui etteteatamine ohustab revisjoni eesmärki, siis revisjonikorraldust enne revisjoni algust kätte ei toimetata.“ MKS § 75 lg 2 kohaselt loetakse revisjoni eesmärk ohustatuks, kui maksuhalduril on põhjendatud alus kahtlustada, et revisjonist etteteatamise korral maksukohustuslane takistab juurdepääsu enda majandus- või kutsetegevusega seotud dokumentidele või esemetele, hävitab, võltsib või kahjustab muul viisil dokumente või esemeid. Kaebaja ei esitanud MTA 16.06.2015 korralduse peale vaiet ega kaebust ega taotlenud korralduse täitmise peatamist. Järelikult oli MTA õigustatud eesmärgiks saada kohene juurdepääs kaebaja raamatupidamisdokumentidele. Kaebaja väide, et revident justkui mõistis suure hulga dokumentide kohese esitamise võimatust ja kaebaja eeldas, et talle määratakse täiendav mõistlik tähtaeg, on paljasõnaline. Kaebaja esindajad andsid kaks korda, 16.06.2015 ja 19.06.2015 lubaduse esitada nõutud dokumendid lähipäevil, ega taotlenud pikema, „mõistliku“ tähtaja määramist ühes dokumentide esitamist takistavate objektiivsete asjaolude esiletoomisega. Kaebaja esitas pärast 25.06.2015 korralduse saamist osad dokumendid 26.06.2015, kuid maksuhaldur tõdes 26.06.2015 kirjas ja veel 01.07.2015 kirjas (tlk 55, 57), et kaebaja polnud nendeks kuupäevadeks esitanud ühtegi raamatupidamise algdokumenti, kontoväljavõtet ega dokumenti, mille alusel toimusid 2014. aasta majandustehingud. Kaebajal on seadusest tulenev kohustus alluda revisjonimenetlusele ja olla valmis esitama koheselt maksuhalduri nõutavad dokumendid. Sellisest kohustusest peab olema teadlik ka maksukohustuslasele raamatupidamisteenust osutav professionaalne ettevõtja. Praegusel juhul ei olnud kaebajale esitatud sunniraha rakendamisel etteheidet mitte iga viimase kui ühe haldusaktis nõutud dokumendi esitamata jätmise kohta, vaid korralduse täieliku täitmata jätmise kohta vaatamata kaebaja korduvatele vastupidistele lubadustele. Halduskohus tuvastas, et maksuhalduril puudus kaevatava haldusakti tegemise ajal teadmine, millal üldse dokumente esitama hakatakse ning apellant ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid. Seega oli revisjoni eesmärk ohustatud ning sunniraha rakendamine õigustatud.
10.Ebaõige on apellandi etteheide, et halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja esitatud tõendi – OÜ Meniveks Raamatupidamine 31.07.2015 kirja, mille kohaselt 25.06.2015 ei toimunud selles ettevõttes töötegevust. Nii halduskohus kui vastustaja on vastuses kaebusele õigesti märkinud, et 25.06.2015 oli dokumentide esitamise tähtpäev juba möödunud, mistõttu ei ole see tõend asjassepuutuv.
11.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maksukohustuslane ei vabane talle seadusest tulenevate kohustuste täitmisest pelgalt seetõttu, et talle lepingu alusel raamatupidamisteenust osutav isik väidetavalt polnud suuteline dokumente üle andma. Kaebaja ja tema lepingupartneri vaheline õigussuhe ja sellest tulenevad võimalikud probleemid ei oma tähtsust kaebaja õigussuhtes maksuhalduriga. Kui kaebaja lepingupartner on oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega tekitanud kaebajale kahju, on kaebajal võimalik esitada kahjunõue oma lepingupartneri vastu.
12.Ebaõige on kaebaja väide, et MTA pidanuks 16.06.2015 korralduse täitmise tähtaja pikendamise aktsepteerimise korral tegema uuesti sunniraha rakendamise hoiatuse. MKS § 135 lg 1 ls 1 kohaselt kohaldatakse MKS §-des 258, 67, 71 ja 91 ning maksuseaduses ette nähtud sunniraha ja asendustäitmise suhtes AtSS-s sätestatut, arvestades MKS-s ja maksuseaduses sätestatud erisusi. MKS § 135 lg 2 ls-d 2–4 sätestavad: „Maksuhaldur võib sunnivahendi rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse, milles määrab haldusakti täitmiseks uue 4(5)
3-15-2095 tähtaja. Maksuhaldur ei või sunnivahendi rakendamist edasi lükata rohkem kui kaheks kuuks. Sunnivahendi rakendamise muutmise otsus toimetatakse kätte käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korras.“ Andmed, mis peavad olema märgitud sunnivahendi rakendamise hoiatuses, on loetletud MKS § 136 lg-s 3: 1) isiku nimi ja aadress; 2) viide haldusaktile, millega pandud kohustuse täitmatajätmise korral sunnivahendit rakendatakse; 3) kohustuse vabatahtliku täitmise tähtpäev; 4) kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral rakendatava sunnivahendi liik, sunniraha puhul selle suurus; 5) maksuhalduri nimetus; 6) allkirja andmiseks pädeva ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning allkiri; 7) hoiatuse tegemise kuupäev. MKS § 135 lg-s 2 teises lauses sätestatut tuleb mõista selliselt, et haldusakti täitmise tähtaja edasilükkamise korral, kui muud hoiatuse tingimused jäävad samaks, tuleb isikule teatavaks teha uus tähtaeg. Muudes tingimustes samasisulise hoiatuse uues dokumendis reprodutseerimisel poleks sisulist mõtet ja see läheks vastuollu MKS § 10 lg-s 3 sätestatud maksuhalduri ülesandega viia menetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kui maksuhaldur määrab haldusakti täitmiseks uue tähtaja, on keskmisele mõistlikule inimesele üheselt arusaadav, et muu haldusaktis kirja pandu jääb samaks. MKS § 135 lg 2 lausete 2 ja 4 eesmärk on tagada, et isik oleks uuest tähtajast informeeritud sama hästi kui esialgu määratud tähtajast. Praegusel juhul pole vaidlust, et tähtaja muutmised tehti kaebaja juhatuse liikmetele isiklikult kohapeal teatavaks. Tulenevalt MKS § 10 lg-st 3 ei olnud tähtaja muutmise kohta uute otsuste vormistamine otstarbekas.
13.Halduskohus on sunniraha suuruse proportsionaalsust asjakohaselt ja õigesti analüüsinud. AtSS § 3 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad; haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Olukorras, kus pärast 450 euro suuruse sunniraha rakendamist polnud ka hoiatus rakendada järgmisel korral 1000 euro suurust sunniraha piisav mõjutusvahend kallutamaks kehtivat haldusakti täielikult täitma, ei ole alust rääkida 450 euro suuruse sunniraha ülemäärasusest.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jääb tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.