Mihkel Vadi kaebus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala koos allergoloogia kõrvalerialaga residentuuri vastuvõtukomisjoni 25.08.2016. a otsuse osaliseks tühistamiseks.
3.Võtta menetlusse Mihkel Vadi määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.11.2016. a määruse resolutsiooni punktile 3 residentuuris osalemise kohustamise nõude tagastamise osas.
4.Tartu Ülikoolil esitada Tartu Halduskohtule vastus Tartu Halduskohtu 03.11.2016. a määruse resolutsiooni punktile 3 (residentuuris osalemise kohustamise nõude tagastamise osas) esitatud määruskaebusele hiljemalt 30.11.2016.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Mihkel Vadi esitas 17.10.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada prodekaani 23.09.2016. a vastus ja 25.08.2016. a residentuuri sisseastumiseksam ning võimaldada osalemine residentuuris. Kaebuse kohaselt küsiti 25.08.2016. a suulisel eksamil teema kohta, mida kordamisküsimustes polnud. Kaebusele oli lisatud Tartu Ülikooli residentuuri prodekaani 23.09.2016. a vastus nr 2-23.17/MV/20354-1.
2.Tartu Ülikool esitas 27.10.2016 vastusena kohtunõudele asjassepuutuvad dokumendid.
3.Tartu Halduskohus võttis 03.11.2016. a määrusega menetlusse kaebuse Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala koos allergoloogia kõrvalerialaga residentuuri vastuvõtukomisjoni 25.08.2016. a otsuse osalise tühistamise nõude osas (kaebaja suulise eksami osas) (resolutsiooni p 1). Ühtlasi kohustas kohus kaebajat ja vastustajat esitama kohtule seisukoht kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta (resolutsiooni p 2) ning tagastas kaebuse Tartu Ülikooli residentuuri prodekaani 23.09.2016. a vastuse tühistamise ning residentuuris osalemise kohustamise nõuete osas (resolutsiooni p 3).
4.M. Vadi esitas 04.11.2016, 09.11.2016 ja 10.11.2016 kohtule selgitused, milles täpsustas, et soovib tühistada eksamit, kuivõrd seal küsitud teemat kordamisküsimustes polnud, mitte
eksami tulemust. Eksami tulemus öeldi samal päeval. Kaebaja arvas, et enne ülikooli vastust ei ole mõttekas kohtusse pöörduda.
5.Tartu Ülikool esitas 10.11.2016 kohtule seisukoha, mille kohaselt tehti residentuuri vastuvõtueksami tulemus kaebajale teatavaks üldises korras suuliselt eksami toimumise päeval, s.o 25.08.2016. Sellisel juhul on kaebus kohtule esitatud tähtaega ületades.
6.Tartu Halduskohus andis 11.11.2016. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Ühtlasi selgitas kohus, et sisuliselt hindab kohus nõuet Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala koos allergoloogia kõrvalerialaga residentuuri vastuvõtukomisjoni 25.08.2016. a otsuse osaliseks tühistamiseks kaebaja suulise eksami osas ning seetõttu ei ole kohtumenetluses määrav asjaolu, kas kohus kasutab eksami või eksami tulemuse mõisteid.
7.M. Vadi esitas 11.11.2016 Tartu Halduskohtule taotluse tähtaja ennistamiseks, kuna ei tulnud selle peale, et enne samasisulisele avaldusele Tartu Ülikooli vastuse saamist oleks võimalik pöörduda kohtu poole. Ühtlasi esitas M. Vadi 11.11.2016 Tartu Ringkonnakohtule avalduse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsus asjas 3-16-2067 seal osutatud võimalikus punktis (avalduse sõnastus). Tartu Ringkonnakohus edastas avalduse menetlemiseks Tartu Halduskohtule.
8.Tartu Halduskohus jättis 14.11.2016. a määrusega määruskaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ühtlasi kohustas kohus vastustajat esitama seisukoht kaebetähtaja ennistamise taotlusele.
9.M. Vadi esitas 17.11.2016 kohtule määruskaebuse (täpsustuse) Tartu Halduskohtu 03.11.2016. a resolutsiooni punktile 3, residentuuris osalemise kohustamise nõude tagastamise tühistamiseks. Kaebaja märgib, et üldarstina on tal õigus töötada haiglas ka praegu, ilma residentuuri sisseastumiseksamit sooritamata. Määruskaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot.
10.Tartu Ülikool esitas 17.11.2016 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles leidis, et kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust, kuna kaebaja väidet avaldusele vastuse ootamisest ei saa pidada selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis võis takistada kaebuse tähtaegset esitamist. Kohtu seisukoht
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Antud juhul on vaidlustatavaks haldusaktiks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala koos allergoloogia kõrvalerialaga residentuuri vastuvõtukomisjoni 25.08.2016. a otsus. Nii kaebaja kui ka vastustaja kinnitavad, et vaidlusalune otsus 25.08.2016. a suulise residentuuri sisseastumiseksami osas tehti kaebajale teatavaks samal päeval suulise eksami toimumisega, s.o 25.08.2016. Kaebetähtaja kulgemine algas 26.08.2016 ja 30 päeva möödus 24.09.2016, mis oli laupäev. Vastavalt HKMS § 67 lg-le 4 kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega saabus kaebuse esitamise tähtaeg nimetatud nõude osas 26.09.2016. Kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule 17.10.2016, s.o kolm nädalat pärast kaebetähtaja möödumist.
12.Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Mõjuva
põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
13.Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud, et ootas Tartu Ülikooli vastust enda avaldusele. Ilmselt peab kaebaja silmas 31.08.2016. a avaldust, milles ta soovis, et ülikool võimaldaks talle residentuuri koha väljaspool konkurssi. Vastava nõude osas on kohus kaebuse tagastanud ning selles osas on kaebaja esitanud määruskaebuse. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et avaldusele vastuse ootamist ei saa pidada selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis oleks takistanud kaebuse tähtaegset esitamist. Objektiivset takistust kaebuse esitamiseks ei esinenud. Arvestades, et M. Vadi on varasemalt korduvalt esitanud kohtutele kaebuseid, määruskaebuseid, apellatsioonkaebuseid ja kassatsioonkaebuse (haldusasjades nr 3-12-1426, 3-12-1513, väärteoasjas nr 4-10-1532), siis ei saa pidada teda kohtumenetluses kogenematuks isikuks. Seega ei saanud kaebetähtaegade järgimise kohustus tulla kaebajale üllatusena. Kohtu hinnangul ei ole tähtaja ületamine käesoleval juhul vabandatav, kuna kaebaja pole ise olnud piisavalt hoolas, et selgitada välja residentuuri eksami vaidlustamise kord, sh tähtajad. Eeltoodust tulenevalt ei kvalifitseeru kaebaja väidetav avaldusele vastuse ootamine tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.
14.Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest peab tähtaja ületamisel olema hilinemise põhjus seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud kaebetähtaega kolm nädalat. Tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu, et esineks sedavõrd kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks tähtaja ennistamise käesolevas asjas.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata.
16.Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
17.M. Vadi esitas 17.11.2016 kohtule määruskaebuse täpsustuse, milles soovis Tartu Halduskohtu 03.11.2016. a resolutsiooni punkti 3 tühistamist residentuuris osalemise kohustamise nõude tagastamise osas. M. Vadi määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.11.2016. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale residentuuris osalemise kohustamise nõude tagastamise osas tuleb menetlusse võtta, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on esitatud tähtaegselt ja riigilõiv on tasutud.
18.HKMS § 206 lg 3 kohaselt tuleb määruskaebus ja selle lisade ärakirjad toimetada kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab ja anda neile vastamiseks tähtaeg või kohustada määruskaebusele vastama. Kohtu hinnangul tuleb määruskaebus edastada Tartu
Ülikoolile ning kohustada nimetatut esitama kohtule kirjalik seisukoht määruskaebuse kohta hiljemalt 30.11.2016.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.