lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2242/10

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2242/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
954
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2242

Haldusasi

AN esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – AN Puudutatud isik – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.11.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.11.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2242 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla otsustas 08.11.2016 käskkirjaga nr 5-1/2297 julgeolekukaalutlusel lukustada esimese üksuse 1-4 sektsiooni kambrite uksed alates 08.11.2016 kella 09.15 kuni asjaolude väljaselgitamiseni. 07.11.2016 teostas teabe- ja uurimisosakonna spetsialist esimese üksuse kambris 227 läbiotsimise, mille käigus avastati kambri tualettruumist 0,5 liitrine pudel läbipaistva vedelikuga. Alkomeeter näitas vedelikus alkoholisisaldust. Keelatud esemete omamine ja kasutamine vanglas seab otseselt ohtu vangla üldise julgeoleku, sest alkoholi tarvitamise tagajärjel on võimalik tekitada joobeseisund, millest tingituna võivad kinnipeetavad käituda ebaadekvaatselt, tekitada vanglas konflikte, mis võivad lõppeda vägivallaga. Et esimese üksuse 1-4 sektsioon on avatud sektsioon, siis on kinnipeetavatel võimalik keelatud esemeid omavahel edasi anda ja neid tarvitada. Seetõttu on julgeoleku tagamiseks vajalik sektsiooni lukustamine, et selgitada välja keelatud eseme päritolu ning kinnipeetavate seos antud juhtumiga. Kinnipeetavate kambrite vahelisele liikumisele piirangu seadmine on vajalik efektiivsemaks järelevalve teostamiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti on kambrite lukustamine vajalik keelatud esemete leviku takistamiseks ja nende avastamise tõhustamiseks.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-16-2242 Vangla peab tagama kinnipeetavate julgeoleku ja turvalisuse ning takistama õigusrikkumiste toimepanemist kinnipeetavate poolt. Käskkirjas on märgitud, et kinnipeetavatele tagatakse õigusaktidest tulenevad õigused nagu telefoni kasutamine (avalduse alusel ja vastavalt võimalusele), jalutuskäigud, kokkusaamised, sisseostude tegemine.

2.AN esitas 09.11.2016 Tallinna Vanglale vaide 08.11.2016 käskkirja nr 5-1/2297 kehtetuks tunnistamiseks.
3.AN esitas Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada käskkirja nr 5-1/2297 täitmine. Taotluse põhjenduste kohaselt on kollektiivsed distsiplinaarkaristused keelatud. AN pole rikkumisega seotud.

Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Sektsiooni kambrite lukustamine on vajalik ja põhjendatud, et saaks täiendavalt kontrollida kambreid ning selgitada välja juhtumiga seonduvad asjaolud. Lukustamisega piiratakse küll sektsioonis olevate kinnipeetavate liikumist, kuid muud olulised õigused on kinnipeetavatele tagatud (jalutuskäigud, dušš, sisseostude tegemine, kokkusaamised). Tekkinud situatsioonis on julgeoleku vältimine olulisem kui kinnipeetavate õiguste ajutine piiramine kambri lukustamise näol. Tegemist ei ole karistusvahendiga. AN asub kambris, millest leiti alkoholi sisaldav pudel, mistõttu ei ole tema seos keelatud ainega välistatud ning seni kuni süüdlased pole tuvastatud, on kambrite lukustamine põhjendatud.

5.Tallinna Halduskohus jättis 11.11.2016 määrusega AN esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. AN vaie ei oma erilisi eduväljavaateid. Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. VangS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Seega on kambrite lukustamine VangS § 8 lg-s 1 sätestatud ajast erineval ajal erand ning selline otsus tuleb teha kirjalikult. Tegemist on vangla kaalutlusotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle osakondade lukustamisel on piiratud, sest kohus ei saa kontrollida karistuse kohaldamise otstarbekust. Vaidlusaluses käskkirjas on selgelt näha asjaolud, mille põhjal on peetud vajalikuks sektsiooni 1-4 kambrite lukustamist ning kaalutlused, mida sellise meetme kohaldamisel on arvesse võetud. Vangla tugineb põhjendatult asjaolule, et antud juhul kaalub julgeoleku tagamise huvi üle ajutise piiranguga kaasneva õiguste riive. Seetõttu on kohtule hetkel teadaolevate andmete põhjal kaebusel vähesed eduväljavaated. Praegusel juhul kaalub kinnipeetavate õiguse sektsioonis liikuda üles avalik huvi, millena on käsitatav vangla üldine julgeolek, mis seisneb muu hulgas distsipliini järgimises, kinnipeetavate üle järelevalve tagamises ning keelatud esemete leviku takistamises. Meetme kohaldamine on vahetult eelnenud sündmust ja selle raskust arvestades (keelatud eseme avastamine) proportsionaalne, sobiv, vajalik ning mõõdukas. Kohus peab vaidlustatud käskkirja täitmise peatamata jätmist vähem kahjulikuks kui selle peatamist. Tallinna Vanglal tuleb meetme kohaldamine lõpetada kohe, kui on langenud ära selle kohaldamise alus. See 2(3)

3-16-2242 tähendab, et juhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamine, vajadusel osakonna kambrite läbiotsimine ja muud juhtumiga seonduvad toimingud tuleb läbi viia efektiivselt ja kiirelt õigustamaks liikumispiirangu erandina ja ajutist kohaldamist. AN väide, et tegemist on kinnipeetavate kollektiivse karistamisega, on asjakohatu ja põhjendamatu, arvestades, et osakondade lukustamise õigus on erandina lubatud VangS § 8 lg 2 alusel ning tegemist on vanglas kohaldatavate ajutiste tingimustega (režiim), mitte karistamisega VangS § 63 mõttes. Nimetatud säte võimaldab piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest konkreetsel juhul ohtu vanglale ei tulene.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.AN esitas Tallinna Halduskohtu 11.11.2016 määruse peale määruskaebuse. AN jääb oma nõuete juurde. Kambrid on endiselt lukustatud ja karistatakse kõiki. Kohtumääruse edastamisega viivitati.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus jätkab AN-le halduskohtu 11.11.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 määratud menetlusabi andmist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 114 lg 2) ja võtab määruskaebuse menetlusse.
8.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus on tuvastanud õigesti taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning ei ole huvide kaalumisel teinud määruse lõppjärelduse õigsust mõjutada võivaid vigu. Nõustudes halduskohtu määruse kõigi põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. Kui taotleja leiab, et asjaolude muutumise tõttu („kuskil ei otsita midagi enam“) tuleks vangla vaidlustatud käskkirja täitmine lõpetada, saab ta esitada vanglale sellekohase taotluse. Halduskohus ei ole viivitanud menetlustoimingute tegemisega – 09.11.2016 kohtule esitatud avaldus lahendati 11.11.2016 pärast vangla seisukoha saamist ning määrus edastati taotlejale kohtu 11.11.2016 saatekirjaga. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja