Jätta A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Toimetada määrus kätte A.N.ile, Tallinna Vanglale ning Rahandusministeeriumile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse reolutsiooni punkti 1 peale võib menetlusabi saaja või Rahandusministeerium esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse reolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse HKMS § 203 -205 ja 252 lg 7 alusel ja korras otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
ASJAOLUD
1.8.11.2016 käskkirjaga nr 5-1/2297 otsustas Tallinna Vangla lukustada esimese üksuse 1-4 sektsiooni kambrite uksed alates 8.11.2016 kella 9:15 kuni asjaolude väljaselgitamiseni julgeolekukaalutlusel. 7.11.2016 kella 22:00 paiku teostas Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist esimese üksuse kambris 227 läbiotsimise, mille käigus avastati kambri tualettruumist 0,5 liitrine pudel läbipaistva vedelikuga. Alkomeeter näitas vedelikus alkoholisisaldust. Käskkirja kohaselt seab keelatud esemete omamine ja kasutamine vanglas otseselt ohtu vangla üldise julgeoleku, sest alkoholi tarvitamise tagajärjel on võimalik tekitada joobeseisund, millest tingituna võivad kinnipeetavad käituda ebaadekvaatselt, tekitada vanglas konflikte, mis võivad lõppeda vägivallaga. Et esimese üksuse 1-4 sektsioon on avatud sektsioon, siis on kinnipeetavatel võimalik keelatud esemeid omavahel edasi anda ja neid tarvitada. Seetõttu on julgeoleku tagamiseks vajalik sektsiooni lukustamine, et selgitada välja keelatud eseme päritolu ning kinnipeetavate seos antud juhtumiga. Kinnipeetavate kambrite vahelisele liikumisele piirangu seadmine on vajalik efektiivsemaks järelevalve teostamiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti on kambrite lukustamine vajalik keelatud esemete leviku takistamiseks ja esemete avastamise töö tõhustamiseks. Vangla peab tagama kinnipeetavate
julgeoleku ja turvalisuse ning takistama õigusrikkumiste toimepanemist kinnipeetavate poolt. Käskkirjas on märgitud, et kinnipeetavatele tagatakse õigusaktidest tulenevad õigused nagu telefoni kasutamine (avalduse alusel ja vastavalt võimalusele), jalutuskäigud, kokkusaamised, sisseostude tegemine.
2.9.11.2016 saabus Tallinna Vanglale 8.11.2016 käskkirja nr 5-1/2297 kehtetuks tunnistamise vaie põhjendusel, et kollektiivsed karistused on keelatud.
3.9.11.2016 saabus Tallinna Halduskohtule A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla käskkirja nr 5-1/2297 täitmise peatamiseks. Taotluse kohaselt on kollektiivsed distsiplinaarkaristused keelatud. A.N. palub peatada käskkirja mõju, sest tema pole antud asjaga seotud. Ühes taotlusega palub A.N. taotluselt nõutava riigilõivu tasumisest vabastamist.
4.9.11.2016 kohtunõudega palus kohus Tallinna Vanglal esitada asjakohased haldusmenetluse materjalid, seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning A.N.i isikukonto väljavõte. Tallinna Vangla täitis kohtunõude 10.11.2016. Tallinna Vangla märgib, et A.N. on esitanud käskkirja vaidlustamiseks vanglale 9.11.2016 vaide ning vaide lahendamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Vangla on seisukohal, et sektsiooni kambrite lukustamine on vajalik ja põhjendatud, et oleks võimalik kontrollida täiendavalt kambreid ning selgitada objektiivselt välja juhtumiga seonduvad asjaolud. Vanglal on vangistusseaduse (VangS) § 8 lg-st 2 tulenev õigus põhjendatud vajaduse korral julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks kambrid või osakonnad lukustada. Lukustamisega piiratakse küll sektsioonis olevate kinnipeetavate, sh kaebaja liikumist, kuid muud olulised õigused on kinnipeetavatele tagatud (jalutuskäigud, dušš, sisseostude tegemine, kokkusaamised). A.N.i õiguste riive küll esineb, kuid tekkinud situatsioonis on julgeoleku vältimine olulisem kui kinnipeetavate õiguste ajutine piiramine kambri lukustamise näol. Tegemist ei ole karistusvahendiga. Veel märgib vangla, et A.N. asub kambris, millest alkoholi sisaldav pudel leiti, mistõttu ei ole tema seos keelatud ainega välistatud ning seni kuni süüdlased pole tuvastatud on kambrite lukustamine põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotluse lahendamine
5.Selleks, et esialgse õiguskaitse taotlust lahendada tuleb kõigepealt lahendada A.N.i menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivust vabastamiseks.
6.Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasuda riigilõivu summas 15 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel ta menetlusabina muu hulgas täielikult või osaliselt vabastada riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p-de 13 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui: menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile ja/või menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude või menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi.
2(5)
3-16-2242
7.Seega tuleb kohtul esmalt hinnata taotleja maksejõulisust. Taotleja maksejõulisuse hindamisel peab kohus HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt võtma aluseks taotleja taotlusele eelneva nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Kohtule esitatud kaebaja pangakonto väljavõtte kohaselt on kaebajal sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud viimasel neljal kuul puuduvad. Seega on kohtule esitatud andmetest ilmne, et A.N.il puuduvad riigilõivu tasumiseks rahalised vahendid ning ta tuleb riigilõivu tasumisest vabastada. Samuti puuduvad antud juhul muud HKMS §-s 112 sätestatud füüsilisele isikule menetlusabi andmist välistavad asjaolud.
Eeltoodud põhjustel tuleb rahuldada A.N.i taotlus menetlusabi saamiseks.
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
10.Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Halduskohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna muu hulgas peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Arvestades taotlusse sisu ning asjaolusid, et A.N. on esitanud vanglale käskkirja vaidlustamiseks 9.11.2016 vaide, mis on seni vangla poolt lahendamata ning vaide lahendamiseks ettenähtud 30 päevane tähtaeg (VangS § 11 lg 7) ei ole möödunud, tuleb käsitelda A.N.i tahet sellisena, et ta on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal ning kohtule ei ole esitatud kaebust käskkirja vaidlustamiseks. Kohus lisab, et tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega ei saagi A.N. enne kaebusega kohtu poole pöörduda, kui vangla on tema vaide lahendanud või tähtaegselt lahendamata jätnud.
11.Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3). Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kui esineb õiguskaitse vajadus, s.t kui taotleja heaolu on taotluse lahendamise tulemusest sõltuv.
12.Riigikohtu määrustes haldusasjades nr 3-3-1-67-01 ja nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, kuid esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Seega peab esialgse õiguskaitse järele olema tungiv vajadus, hilisem objektiivne võimatus või äärmiselt ebamõistlik või ebaotstarbekas võimalus saavutada kohtusse pöördumise eesmärki. Vaieldamatult ei ole kaebuse esitaja suhtes vaidlustatud käskkirja tagajärgi vaide/kaebuse rahuldamise korral enam 3(5)
3-16-2242
võimalik kõrvaldada ning A.N.il ei oleks sellisel juhul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu on selge, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.
13.Samas tulenevalt HKMS § 249 lg-st 3 ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks olla kaebus ilmselgelt perspektiivitu ega asjas ei tohi esineda ülekaalukat avalikku või kolmanda isiku huvi. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega annab kohus ka eelhinnangu kaebusele (3-3-1-54-06) ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (3-3-1-3-06, 3-3-1-54-06). Seetõttu tuleb kohtul kaaluda ka teisi esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseid – nagu vaide/kaebuse eduväljavaated ning avalik huvi.
14.Kohus leiab, et A.N.i vaie/kaebus ei oma erilisi eduväljavaateid. VangS § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Sama §-i lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Seega on selge, et kambrite lukustamine VangS § 8 lg-s 1 sätestatud ajast erineval ajal on erand ning selline otsus tuleb teha kirjalikult. Samuti on selge, et tegemist on vangla kaalutlusotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle osakondade lukustamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga osakonna lukustamise otsustamisel esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida karistuse kohaldamise otstarbekust.
15.Kohtu hinnangul on vaidlusaluses käskkirjas selgelt näha asjaolud, millede põhjal on peetud vajalikuks sektsiooni 1-4 kambrite lukustamist ning kaalutlused, mida sellise meetme kohaldamisel on arvesse võetud. Täpsemalt nähtub käskkirjast, et läbiotsimise käigus leiti sektsiooni ühest kambrist keelatud esemena alkoholi sisaldava vedelikuga pudel. Seejuures on asjakohaselt põhjendatud, kuidas alkohol keelatud esemena ohustab vangla julgeolekut (joobeseisundi tekkimine, konfliktide tekkimine, vägivalla kasutamine). Vältimaks keelatud esemete edasist levikut ja tagamaks asjaolude väljaselgitamine kohaldas vangla ajutiselt sektsiooni kambrite lukustamist asjaolude väljaselgitamiseni. Samas on esile toodud, et kinnipeetavatele tagatakse muud õigusaktidest tulenevad õigused. A.N. ei ole ka oma taotluses vastupidist väitnud. Kohtule nähtuvalt on vangla esitanud kambrite lukustamise kohaldamise kohta asjakohased kaalutlused ning vangla tugineb põhjendatult asjaolule, et antud juhul kaalub julgeoleku tagamise huvi üle ajutise piiranguga kaasneva õiguste riive. Seetõttu on kohtule hetkel teadaolevate andmete põhjal kaebusel vähesed eduväljavaated. Kohus nõustub, et antud juhul kaalub kinnipeetavate huvi üldisele elukorraldusele (õigus sektsioonis liikuda) üle avalik huvi, millena on käsitletav vangla üldine julgeolek, mis seisneb muuhulgas distsipliini järgimises, kinnipeetavate üle järelevalve tagamises ning keelatud esemete leviku takistamises. Meetme kohaldamine on vahetult eelnenud sündmust ja selle raskust arvestades (keelatud eseme avastamine) proportsionaalne, sobiv, vajalik ning mõõdukas. Kohus peab vaidlustatud käskkirja täitmise peatamata jätmist vähem kahjulikuks kui selle peatamist.
4(5)
3-16-2242
Kohus lisab, et meetme kohaldamine tuleb Tallinna Vanglal lõpetada kohe, kui on langenud ära selle kohaldamise alus. See tähendab, et juhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamine, vajadusel osakonna kambrite läbiotsimine ja muud juhtumiga seonduvad toimingud tuleb läbi viia efektiivselt ja kiirelt õigustamaks liikumispiirangu erandina ja ajutist kohaldamist.
16.Mis puutub kaebaja väitesse, et tegemist on kinnipeetavate kollektiivse karistamisega, siis on sellised väited asjakohatud ja põhjendamatud, arvestades, et osakondade lukustamise õigus on erandina lubatud VangS § 8 lg 2 alusel ning tegemist on vanglas kohaldatavate ajutiste tingimustega (režiim), mitte karistamisega VangS § 63 mõttes. Nimetatud säte võimaldab piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest konkreetsel juhul ohtu vanglale ei tulene.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Asjaolude muutumisel võib kohus igal ajal otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise uuesti (HKMS § 253 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.