Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
01.02.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2242
Haldusasi
AN kaebus Tallinna Vangla 08.11.2016 käskkirja nr 5-1/2297 peale
Menetlusosalised
Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.01.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AN määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.01.2017 määrus haldusasjas nr 3-16-2242 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-16-2242 selgitada välja juhtumi asjaolud. Kambrite lukustamine on vajalik ka selleks, et takistada keelatud esemete edastamist kinnipeetavate vahel. Vangla peab tagama kinnipeetavate julgeoleku ja turvalisuse ning takistama õigusrikkumiste toimepanemist. Kuigi piiratakse esimese üksuse lahtioleku aega, tagatakse kinnipeetavatele muud õigused: nad saavad endiselt kasutada telefoni (avalduse alusel ja vastavalt võimalusele), käia jalutamas, käia kokkusaamistel, teha sisseoste.
3-16-2242 alkoholisisaldust kinnitas passiivmõõtmise alkomeeter. Alkohol on vanglas keelatud (vangla sisekorraeeskiri § 641 p 7), kinnipeetavatel on keelatud alkoholi tarvitada (VangS § 671 lg 1) ning valmistada alkoholi sisaldavaid jooke (Tallinna Vangla kodukorra p 1.12.10). Kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et alkoholi valmistamine ja tarvitamine vanglas võib ohustada vangla üldist julgeolekut, tekitades (vägivaldseid) konflikte kinnipeetavate ja vanglateenistuse ning kinnipeetavate endi vahel. Kuna alkohol on vanglas ka keelatud, on kohustuse rikkumise korral vanglateenistusel õigus kinnipeetavat karistada. Karistusotsuse tegemiseks on vaja välja selgitada rikkumise asjaolud, sh isiku süü. Kuna sektsioon 1-4 on avatud, on kinnipeetavatel võimalik keelatud eset edasi anda teistele kinnipeetavatele ja seda tarvitada, mis võib asjaolude väljaselgitamist omakorda oluliselt raskendada. Ka kohtupraktikas ei ole peetud kambriuste lukustamist keelatud eseme leidmisel asjaolude väljaselgitamiseni õigusvastaseks. Näiteks leidis Tallinna Halduskohus 29.12.2014 otsuses haldusasjas nr 3-1451189, et mobiiltelefoni leidmise järel kambriuste lukustamiseks oli põhjendatud vajadus, kuivõrd nii oli võimalik piirata kinnipeetavatel kambrite vahelist liikumist, mis tagas efektiivsema järelevalve. Lisaks oli selliselt võimalik takistada keelatud esemete levikut kinnipeetavate hulgas ning tõhustada tööd esemete avastamiseks. Kehtestatud piirangud olid ajutised. Tartu Ringkonnakohus sedastas 20.06.2014 otsuses haldusasjas nr 3-14-52, et kambriuste lukustamiseks oli põhjendatud vajadus olukordades, kus kinnipeetavad tegelesid hasartmänguga ning kambrist leiti anaboolseid steroide. Julgeolekumeetmeid kohaldati lühiajaliselt. Praegusel juhul olid kambrid lukustatud 08.11.2016 kell 09.15 kuni 16.11.2016 kell 16.00, mida ei saa pidada ülemäära pikaks ajaks. Niisamuti olid kinnipeetavatele tagatud muud õigused: nad said kasutada telefoni (avalduse alusel ja vastavalt võimalusele), käia jalutamas, käia kokkusaamistel ja teha sisseoste. Kaebaja ei ole põhjendanud, missugust isikuõigust kambriuste lukustamine riivas. Arvestades riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamisega kaitstavaid isikuõigusi, saab kõne alla tulla väärikuse alandamine ja tervise kahjustamine. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kuigi kohus möönab, et kambrite uste lukustamine võis olla kaebajale ebameeldiv, ei saanud kambriuste lukustamine ületada kannatuste taset, mis on vangistuse kandmisel paratamatu. Kaebaja väited kinnipeetavate kollektiivse karistamise kohta ei ole põhjendatud. Vaidlustatud käskkirjaga ei karistatud ühtegi kinnipeetavat. VangS § 8 lg-s 2 sätestatud meetme näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõu alaliigina VangS § 69 lg 2 p 1 mõttes, mis on erinevalt VangS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud meetmest ette nähtud kasutamiseks abstraktse hulga kinnipeetavate liikumisvabaduse piiramiseks, sh nende kinnipeetavate liikumisvabaduse piiramiseks, kes ei ohusta vangla julgeolekut. Kuna meetme kohaldamine on sätestatud seaduses, ei saa vangla tegevust uste lukustamisel pidada kinnipeetavate kollektiivseks karistamiseks.
peale
3(4)
3-16-2242
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.