lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2242/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2242/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1157
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

01.02.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2242

Haldusasi

AN kaebus Tallinna Vangla 08.11.2016 käskkirja nr 5-1/2297 peale

Menetlusosalised

Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.01.2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.01.2017 määrus haldusasjas nr 3-16-2242 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla 08.11.2016 käskkirja nr 5-1/2297 alusel lukustati esimese üksuse 1-4 sektsiooni kambrite uksed alates sama päeva kella 09.15-st kuni asjaolude väljaselgitamiseni julgeoleku kaalutlustel. Käskkirja kohaselt teostati 07.11.2016 sama üksuse kambris nr 227 läbiotsimine, mille käigus leiti kambri tualettruumist pooleliitrine pudel etanoolilõhnalise läbipaistva vedelikuga. Vedeliku alkoholisisaldust mõõdeti passiivmõõtmise alkomeetriga, mis näitas alkoholisisaldust. Alkoholi kui keelatud eseme omamine ja kasutamine ohustab vangla julgeolekut, kuna alkoholi tarvitajal võib tekkida joove. Joobest tingituna võivad kinnipeetavad käituda ebaadekvaatselt, seades ohtu vangla üldise julgeoleku ning tekitada konflikte vanglaametnike ja teiste kinnipeetavatega. Keelatud eseme omamine ja sellega kauplemine võib kinnipeetavate vahel tekitada võlasuhteid ning konflikte, misjärel võidakse kasutada vägivalda. Kuna esimese üksuse sektsioon 1-4 on avatud, siis on kinnipeetavatel võimalus keelatud esemeid omavahel edasi anda ja neid tarvitada. Julgeoleku tagamiseks on vaja välja selgitada keelatud eseme päritolu ja kinnipeetavate seos juhtumiga. Kambrite vahelise liikumise piiramine on vajalik selleks, et teostada efektiivsemalt järelevalvet ja

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-16-2242 selgitada välja juhtumi asjaolud. Kambrite lukustamine on vajalik ka selleks, et takistada keelatud esemete edastamist kinnipeetavate vahel. Vangla peab tagama kinnipeetavate julgeoleku ja turvalisuse ning takistama õigusrikkumiste toimepanemist. Kuigi piiratakse esimese üksuse lahtioleku aega, tagatakse kinnipeetavatele muud õigused: nad saavad endiselt kasutada telefoni (avalduse alusel ja vastavalt võimalusele), käia jalutamas, käia kokkusaamistel, teha sisseoste.

2.AN esitas 08.11.2016 käskkirja nr 5-1/2297 peale samal päeval vaide.
3.AN esitas 09.11.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 08.11.2016 käskkirja nr 5-1/2297 täitmise peatamiseks. Halduskohus jättis 11.11.2016 määrusega taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.11.2016 määrusega Tallinna Halduskohtu 11.11.2016 määruse muutmata.
4.Tallinna Vangla lõpetas julgeolekuabinõude kohaldamise 16.11.2016 käskkirjaga nr 51/2351.
5.AN esitas 28.11.2016 Tallinna Halduskohtusse kaebuse, mille põhjenduste kohaselt karistati kõiki kinnipeetavaid 08.11.2016 käskkirjaga nr 5-1/2297 kollektiivselt. Kaebaja polnud asjaga seotud. Kaebaja palus tunnistada vangla tegevus õigusvastaseks. Kaebuse eesmärgiks on soov esitada hiljem kahjunõue. Kaebaja soovis enda vabastamist kaebuselt tasutavast riigilõivust, kuna ta on maksejõuetu.
6.Tallinna Vangla jättis 25.11.2016 AN 08.11.2016 vaide rahuldamata.
7.AN esitas 29.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 08.11.2016 käskkirja nr 5-1/2297 tühistamiseks. Kinnipeetavaid on karistatud kollektiivselt. Kaebaja pole rikkumises süüdi.
8.Tallinna Halduskohus jättis 13.01.2017 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata. Kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Seejuures allutatakse kinnipeetava vabadus VangS § 41 lg 2 kohaselt seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. VangS § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Sama paragrahvi lõige 2 lisab, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada sama paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Osakondade lukustamise otsus on vangla kaalutlusotsus, s.o osakonna uksed võib lukustada põhjendatud vajaduse esinemisel. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Käskkirjas on põhjendatud, miks peeti vajalikuks lukustada sektsiooni 1-4 kambrite uksed ning mida arvestati meetme kohaldamisel. Käskkirja faktilisest põhjendusest nähtub, et kambrist nr 227 leiti pooleliitrine etanoolilõhnalise vedelikuga täidetud pudel. Vedeliku 2(4)

3-16-2242 alkoholisisaldust kinnitas passiivmõõtmise alkomeeter. Alkohol on vanglas keelatud (vangla sisekorraeeskiri § 641 p 7), kinnipeetavatel on keelatud alkoholi tarvitada (VangS § 671 lg 1) ning valmistada alkoholi sisaldavaid jooke (Tallinna Vangla kodukorra p 1.12.10). Kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et alkoholi valmistamine ja tarvitamine vanglas võib ohustada vangla üldist julgeolekut, tekitades (vägivaldseid) konflikte kinnipeetavate ja vanglateenistuse ning kinnipeetavate endi vahel. Kuna alkohol on vanglas ka keelatud, on kohustuse rikkumise korral vanglateenistusel õigus kinnipeetavat karistada. Karistusotsuse tegemiseks on vaja välja selgitada rikkumise asjaolud, sh isiku süü. Kuna sektsioon 1-4 on avatud, on kinnipeetavatel võimalik keelatud eset edasi anda teistele kinnipeetavatele ja seda tarvitada, mis võib asjaolude väljaselgitamist omakorda oluliselt raskendada. Ka kohtupraktikas ei ole peetud kambriuste lukustamist keelatud eseme leidmisel asjaolude väljaselgitamiseni õigusvastaseks. Näiteks leidis Tallinna Halduskohus 29.12.2014 otsuses haldusasjas nr 3-1451189, et mobiiltelefoni leidmise järel kambriuste lukustamiseks oli põhjendatud vajadus, kuivõrd nii oli võimalik piirata kinnipeetavatel kambrite vahelist liikumist, mis tagas efektiivsema järelevalve. Lisaks oli selliselt võimalik takistada keelatud esemete levikut kinnipeetavate hulgas ning tõhustada tööd esemete avastamiseks. Kehtestatud piirangud olid ajutised. Tartu Ringkonnakohus sedastas 20.06.2014 otsuses haldusasjas nr 3-14-52, et kambriuste lukustamiseks oli põhjendatud vajadus olukordades, kus kinnipeetavad tegelesid hasartmänguga ning kambrist leiti anaboolseid steroide. Julgeolekumeetmeid kohaldati lühiajaliselt. Praegusel juhul olid kambrid lukustatud 08.11.2016 kell 09.15 kuni 16.11.2016 kell 16.00, mida ei saa pidada ülemäära pikaks ajaks. Niisamuti olid kinnipeetavatele tagatud muud õigused: nad said kasutada telefoni (avalduse alusel ja vastavalt võimalusele), käia jalutamas, käia kokkusaamistel ja teha sisseoste. Kaebaja ei ole põhjendanud, missugust isikuõigust kambriuste lukustamine riivas. Arvestades riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamisega kaitstavaid isikuõigusi, saab kõne alla tulla väärikuse alandamine ja tervise kahjustamine. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kuigi kohus möönab, et kambrite uste lukustamine võis olla kaebajale ebameeldiv, ei saanud kambriuste lukustamine ületada kannatuste taset, mis on vangistuse kandmisel paratamatu. Kaebaja väited kinnipeetavate kollektiivse karistamise kohta ei ole põhjendatud. Vaidlustatud käskkirjaga ei karistatud ühtegi kinnipeetavat. VangS § 8 lg-s 2 sätestatud meetme näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõu alaliigina VangS § 69 lg 2 p 1 mõttes, mis on erinevalt VangS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud meetmest ette nähtud kasutamiseks abstraktse hulga kinnipeetavate liikumisvabaduse piiramiseks, sh nende kinnipeetavate liikumisvabaduse piiramiseks, kes ei ohusta vangla julgeolekut. Kuna meetme kohaldamine on sätestatud seaduses, ei saa vangla tegevust uste lukustamisel pidada kinnipeetavate kollektiivseks karistamiseks.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9.AN esitas Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu 13.01.2017 määruse määruskaebuse, milles kinnitas jäämist oma halduskohtule esitatud taotluste juurde.

peale

3(4)

3-16-2242

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ehkki halduskohus hindas vaidlustatud määruses ekslikult üksnes tulevikus esitatava hüvitamiskaebuse perspektiivikust, jättes tähelepanuta 30.11.2016 halduskohtule laekunud tühistamiskaebuse, leiab ringkonnakohus, et see ei viinud ebaõige määruse tegemiseni, kuna kohtu motiivid kaebaja nõuete perspektiivituse kohta on asjakohased ka tühistamisnõude osas.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega kaebuse eduväljavaadete puudumise osas ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium