Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 10.11.2016, Tartu 3-15-2715 Elšad Mamedovi kaebus Viru Vangla 03.08.2015. a käskkirja nr 6-3/908 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 11.05.2016. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Elšad Mamedov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 11.05.2016. a otsus ning teha uus otsus, millega jätta Elšad Mamedovi kaebus Viru Vangla 03.08.2015. a käskkirja nr 6-3/908 tühistamiseks rahuldamata ning kaebaja menetluskulud halduskohtus (riigilõiv) tema enda kanda.
3.Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 12.12.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla karistas 03.08.2015. a käskkirjaga nr 6-3/908 E. Mamedovit Viru Vangla kodukorra p-s 1.11.2 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt on distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks valvur A. Laanemägi poolt 03.06.2015 koostatud ettekanne nr 6-20/3768-1, mille kohaselt 03.06.2015 kella 12.55 paiku toidujagamise järgselt köögis viibides ütles E. Mamedov valvuri peale karjudes „Tõ turak“ ja hiljem veel „Idi nahhui atsuda“, kui valvur püüdis kinnipeetavale selgitada, miks teda kohe kabelisse ei viida, milline kinnipeetava käitumine näitab lugupidamatust vanglas töötavate isikute suhtes ja vanglateenistujaga ebaviisakalt suhtlemine
on käsitletav vangla julgeolekut ohustava tegevusena. Vangla märkis, et E. Mamedov on varasemalt ühel korral toime pannud samalaadse rikkumise. Vangla leidis, et toimepandud süüteo raskust arvestades on eesmärgipärane vanglateenistujaga ebaviisaka suhtlemise eest 7 ööpäevaks kartserisse paigutamine.
2.Viru Vangla tegi 01.12.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1570 ilmse ebatäpsuse paranduse 03.08.2015. a käskkirjas nr 6-3/908 intsidendi toimepanemise kuupäeva osas ja luges õigeks intsidendi toimepanemise kuupäevaks 03.07.2015.
3.Viru Vangla jättis 30.09.2015. a vaideotsusega nr 6-12/251-2 E. Mamedovi vaide 31.08.2015. a käskkirja peale täies ulatuses rahuldamata.
4.E. Mamedov esitas 30.10.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 03.08.2015. a käskkiri nr 6-3/908. Kaebuse põhjendused: 1) Kinnipeetava distsiplinaarasja võib võrdsustada kriminaalasjaga, kuna kinnipeetav võib menetluse tulemusel ilma jääda õigusest karistusaja lühendamisele (ennetähtaegsele vabastamisele), mis tähendab, et kaebajale tuleb tagada samasugused menetluslikud õigused nagu kriminaalasja menetlemisel. Kaebaja ei valda eesti keelt, mistõttu talle jäi arusaamatuks, milles teda süüdistati ja ta ei saanud ennast piisavalt kaitsta. Ta sai süüdistuse sisust teada pärast seda, kui otsus distsiplinaarkaristuse määramise kohta oli tehtud ja dokumentide sisu selgitas talle kaaskinnipeetav. Vangla oleks pidanud tagama kaebajale tõlgi abi ja õigusabi. 2) Menetlusdokumentides, s.h käskkirjas on valesti märgitud juhtumi toimumise kuupäevaks 03.06.2015. Seetõttu ei ole käskkiri üheselt arusaadav ja kontrollitav. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebajale määrati karistus teo eest, millise karistamise tähtaeg on möödunud. 3) Kaebaja pole öelnud valvurile sõnu, mis on välja toodud ettekandes ja on aluseks käskkirja andmisel. Ainsaks tõendiks, et kaebaja talle etteheidetava teo toime pani, on vanglaametniku ütlused, kuid see, et kaebaja teo toimepanemist eitab, annab alust kahelda ametniku sõnades. Muid tõendeid vanglal ei ole. Ei ole usutav, et vangla ei suuda juhtumi juures viibinud isikut tuvastada. Tõendi kogumata jätmist ei saa põhjendada sellega, et tõendi väärtus on madal. Ka vanglateenistujad on omavahel solidaarsed. Vangla on rikkunud kohustust selgitada välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud.
5.E. Mamedov esitas 11.11.2015 kaebuse täpsustuse, milles ta märkis, et suurt mõju dokumendis viidatud kuupäev distsiplinaarkaristuse määramisel ei oma, kuid koostatud dokument on ebakorrektne.
6.E. Mamedov esitas 28.03.2016 täiendava seisukoha, milles ta märkis, et vastustaja eesmärk on talle põhjustada kannatusi ning ettekande koostaja soovis köögitöölise äramärkimisega tagada usaldusväärsus enda väidetes kaebaja vastu.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 11.05.2016. a otsusega kaebuse ja tühistas Viru Vangla 03.08.2015. a käskkirja nr 6-3/908 ning mõistis Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot ja jättis poolte muud menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Vanglaametniku seletuse õigsust tuleb eeldada, kui ei esine asjaolusid, mis tekitavad selles kahtlusi. Asjas on kahtlused, et teo toimepanemist ei saa tuvastada üksnes valvur A. Laanemägi seletuste põhjal, milles esinevad vastuolud. 03.07.2015. a ettekande (tl 40p) kohaselt hakkas kaebaja valvuri peale vene keeles karjuma, kui valvur rääkis kokkadega ja uuris nende käest telefoni kasutamise võimalusi. 22.07.2015 selgitas valvur distsiplinaarasja menetlejale, et juhtumi juures viibis köögitööline, kelle nime ta ei mäleta (tl 38). Seega ei saa valvuri seletuste põhjal kindlaks teha, kas juhtumi juures viibis üks või mitu isikut, kas tegemist oli kokkade või köögitöölistega, kas nende seas oli vangla töötajaid või ametnikke. See näitab, et valvuri mälu
või oskus toimunut täpselt kirjeldada ei pruugi olla piisavad, tuginemaks tõendina ainult tema seletustele. Juhtum toimus vanglas, kus isikud ei saa ringi liikuda oma suva järgi. Seega oleks vastustajal olnud võimalik koguda täiendavaid tõendeid juhtumi kohta. Alles pärast tõendite kogumist saab anda hinnangu nende usaldusväärsusele. Ühelt poolt on õige, et ühe juhtumi esinemine võib muuta samalaadse juhtumi kordumise usutavamaks. Teiselt poolt toimus varasem juhtum 28.10.2014 ehk ligikaudu 8 kuud varem ning kohtute infosüsteemi andmetel kaebaja seda distsiplinaarkaristust ei vaidlustanud. See, et kaebaja esitab kaebusi harva ja aktsepteeris vangla varasemat otsust distsiplinaarkaristuse määramise kohta, muudab praeguses asjas esitatud kaebaja väited usutavamaks. Seetõttu ei lükka varasem juhtum ümber kahtlusi 03.07.2015. a juhtumi asjaoludes. Puuduvad ülekaalukad tõendid, et kaebaja pani toime talle ette heidetud teo ja käskkiri tuleb tühistada. 2) Puudub põhjus, miks ei võiks tõlgina tegutseda vangla inspektor-kontaktisik. Õigusaktides puudub nõue, et tõlge peab olema kirjalik. On usutavam, et dokumendid tõlgiti kaebajale suuliselt. Selguse huvides tuleks dokumentidele teha märked nende tõlkimise kohta. Isegi kui distsiplinaarmenetluse alustamise teade tõlgiti kaebajale puudulikult, ei tooks see kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist. Võimalikud puudused dokumentide tõlkimisel ei mõjutanud lõpptulemusena asja otsustamist. Kaebaja ei ole taotlenud riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses. 3) Ei nõustu, et vaadeldav distsiplinaarasi võiks olla käsitletav inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-s 6 nimetatud kriminaalsüüdistusena. Siseriikliku õiguse kohaselt on tegemist haldusmenetlusega. Kaebajale esitatud süüdistust ei saa pidada raskeks, kriminaalsüüdistust ei ole sellise õigusrikkumise eest võimalik esitada ning karistusena ei olnud võimalik kohaldada vabadusekaotust. Tegemist ei olnud olemuselt kriminaalsüüdistusega. 4) Vaidlustatud käskkirja esialgses redaktsioonis olnud viga juhtumi toimumise kuupäevas ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 alusel rikkumine, mis tooks kaasa käskkirja tühistamise. Kaebaja möönis, et tegemist on veaga ja olulist tähendust sellel ei ole. Vastustaja on vea parandanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.Viru Vangla esitas 26.05.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.05.2016. a otsus ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule ning jätta menetluskulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus heitis vanglale ette, et distsiplinaarsüütegu ei ole piisavalt tõendatud. Selliselt rikkus kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-s 4 sätestatud uurimiskohustust, milline minetus tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Vastustaja nõustub kohtuotsuse põhjendustega seonduvalt tõlke teemaga, et tegemist ei ole olemuselt kriminaalsüüdistusega ning juhtumi toimumise kuupäevas esinenud veaga. 2) Vanglale etteheidetu, et üle ei kuulatud distsiplinaarmenetluses kinnipeetavast abitöölist, kes võis kaebaja öeldut kuulda, ei olnud selline minetus, mis oleks tinginud kaebuse rahuldamise. Põhjendatud on kohtu käsitlus vanglaametniku ütluste õiguspärasuse eeldustest, kuid ei nõustu kohtu käsitlusega, nagu tuleks antud kaasuses ametniku sõnades kahelda. Ametniku poolt eri aegadel antud seletused juhtunu kohta kirjeldavad sündmuste põhisisu ühtemoodi. Põhjendatud ei ole kohtu etteheide ametniku mälu või sündmuste kirjeldamisoskuse piisavusele. Ametniku ettekanne 03.07.2015. a sündmuste kohta on piisavalt informatiivne. 3) Juhtumi näol oli tegemist lõunasöögi ajaga, mil oli toidujagamise ja abitöödega hõivatud ca 15 kinnipeetavat, kes oleks võinud intsidendi hetkel kööki sattuda ning antud kaasuse asjaolusid arvestades (ametniku ütluste ühesugusus ja piisav konkreetsus) ei oleks olnud konkreetse kinnipeetava kindlakstegemine mõistlike pingutustega võimalik. Ka kaebaja ei öelnud, kes see kinnipeetav olla võis. Kui menetlusosaline ei avalda andmeid, mis võivad menetluse kulgu mõjutada tema kasuks, võtab ta riski, et haldusorgan teeb tema suhtes ebasoodsama lahendi.
4) Kohus ei ole vastavalt HKMS § 131 lg-le 4 seotud menetlusosaliste nõusolekuga kirjaliku menetluse läbiviimiseks. Kui kohus hindas ametniku ütlusi sellisteks, mis vajasid täpsustamist, oleks kohus pidanud määrama asja arutamiseks suulisel istungil, mille käigus saanuks kohus ametnikku vande all tunnistajana üle kuulata. Seda tegemata jättes rikkus kohus oluliselt menetlusõigust, milline minetus tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
9.E. Mamedov esitas 22.06.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.05.2016. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Kohus on õigesti leidnud, et distsiplinaarsüütegu ei ole piisavalt tõendatud. See, et vangla ei kuulanud üle kinnipeetavast abitöölist, kes võis kaebaja öeldut kuulda, on tõsine rikkumine. Vangla videosalvestusega saab kindlaks teha, kes sündmuse juures viibis. Kaebaja ütles menetluse ajal kinnipeetava nime, kes vestlust pealt võis kuulda. Selleks oli A.K. . 2) Asjakohane ei ole vastustaja etteheide, et kohus oleks pidanud määrama asja arutamiseks suulisele istungile. On kaheldav, kas ametnik, kes ei suuda meenutada eelmise päeva sündmusi adekvaatselt, suudaks pea aasta hiljem kohtus midagi täpsemalt meenutada. Eesti Vabariigis ei anta kohtus vande all tunnistusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
11.Viru Vangla palub apellatsioonkaebuses, et ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse ja saadaks kaebuse HKMS § 199 lg 2 p 2 alusel uueks arutamiseks halduskohtule, kuna halduskohtu otsuse minetused on sellised, mis võivad tingida vajaduse asja sisuliseks arutamiseks suulisel istungil, mh vajaduse kuulata üle tunnistaja(d). Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub vajadus asja HKMS § 199 lg 2 p 2 alusel halduskohtule uueks arutamiseks saata, kuna halduskohus ei ole otsuse tegemisel uurimis- ja põhjendamiskohustuse vastu eksinud. Käesoleval juhul tingib halduskohtu otsuse tühistamise ringkonnakohtu teistsugune hinnang asjas kogutud tõenditele, millised on ringkonnakohtu poolt uue otsuse tegemiseks asja uueks läbivaatamiseks saatmata (HKMS § 200 p 3) piisavad.
12.Halduskohus tühistas Viru Vangla 03.08.2015. a käskkirja, kuna leidis, et puuduvad ülekaalukad usaldusväärsed tõendid, et kaebaja pani toime talle ette heidetud teo. Nimelt tuvastas halduskohus vastuolud valvur A. Laanemäe seletustes selle kohta, kes täpselt juhtumi juures viibisid ning asus seisukohale, et vanglal oleks olnud võimalik koguda juhtumi kohta täiendavaid tõendeid. Halduskohus ei pidanud A. Laanemäe seletuste usaldusväärseks lugemisel määravaks ka kaebaja varasemat karistatust samalaadse teo eest. Küll aga kinnitasid kaebaja väidete usutavust halduskohtu arvates nii asjaolu, et tegemist on harva kaebajaga kui ka see, et kaebaja talle samalaadse rikkumise eest määratud varasemat distsiplinaarkaristust ei vaidlustanud (otsuse p-d 6-7). Ringkonnakohus halduskohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei nõustu.
13.Valvur A. Laanemäe 03.07.2015. a ettekandes selgitatakse: „Kannan ette, et 03.07.2015 kell 12:55 tulin toidujagajaga Elšad Mamedov Jaja-Oglõ p. (sünd 15.04.1963) kamber S407 tagasi toidujagamiselt kööki, kelle tööpiirkonnaks on P1 ja meditsiin. Kinnipeetav hakkas minu peale vene keeles karjuma ja ütles mulle (tõ turak) kui ma rääkisin köögis kokkadega, et kus ma saan nende telefoni kasutada helistamaks 5-ndasse üksusesse. Helistades 5-ndasse üksusesse, ei saanud ma sealt infot kätte, kas kinnipeetav peaks minema peale toidujagamist kirikusse, nagu kinnipeetav mulle eelnevalt selgitas toidujagamise aeg. Peale seda karjus veelkord kinnipeetav minu peale toidu laua taga istudes sõnadega (idi nahhui atsuda), kus ma
tahtsin talle selgitada, miks ma teda ise kirikusse ei vii. Kinnipeetavat Elšad Mamedov (Mamedovi) teavitati ettekande kirjutamisest“ (tl 40p). Vangla inspektor-kontaktisik S. Borki 22.07.2015. a menetlustoimingu protokollis refereeritakse valvur E. Laanemäe ütlusi järgmiselt: „Valvur A. Laanemägi kinnitab ettekandes toodut ning lisab, et kinnipeetav rääkis temaga kõrgendatud hääletoonil. Valvur lisab, et ühtegi ametnikku intsidendi juures ei viibinud, oli vaid köögitööline, kelle nime ta kahjuks enam ei mäleta“ (tl 38).
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlustoimingu protokollis kirjapandu ei ole vastuolus A. Laanemäe ettekandes antud selgitustega ega kinnita ka A. Laanemäe ettekande ebausaldusväärsust. Esmalt tuleb tähele panna, et kui ettekanne on valvuri poolt kirjutatud, siis menetlustoimingu protokollis refereeritakse valvuri ütlusi. Ettekande ja menetlusprotokolli koostamine kahe erineva isiku poolt toovad paratamatult kaasa ka võimaluse, et kaebaja poolt toime pandud teo asjaolusid kajastatakse erinevatest vaatepunktidest või ajalises nihkes. Halduskohtul tuleb sellise võimalusega arvestada ning tõendeid hinnates neid omavahel kõrvutada selgitamaks välja ka nendes sisalduvad riimumised. Riigikohus on leidnud, et kohtul tuleb hinnata ka ütlustes esinevaid vastuolusid veendumaks, et need ei ole põhjustatud inimlikest eksimustest sündmuste meenutamisel või seletatavad muul eluliselt usutaval viisil (RKHK 02.06.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-27-14, p 14).
15.Valvuri ettekande tekstist nähtub, et kaebaja solvas valvurit kahel korral – esmalt siis, kui viimane rääkis köögis kokkadega ning seejärel täpsustamata ajal pärast valvuri telefonikõnet. Ettekandest ilmneb ka see, et ettekande kirjutamisest teavitas valvur kinnipeetavat alles pärast viimase teistkordset ebaviisakat käitumist, mis leidis aset pärast valvuri telefonikõnet ehk esmasest solvangust mõne aja möödudes. Nimetatust võib järeldada, et valvur pidas „intsidendiks“, mis tingis ettekande koostamise, eelkõige kaebaja teistkordset solvangut. Ringkonnakohus peab seega võimalikuks, et vangla inspektor-kontaktisikule „intsidendist“ rääkides pidas valvur silmas eelkõige kaebaja viimast solvangut. Kuna see toimus esimesest ajaliselt hiljem, on ringkonnakohtu jaoks usutav, et nimetatud intsidendi juures enam valvuri ettekandes märgitud kokad ei viibinud ning viibiski vaid köögitööline, kelle nime valvur ei mäletanud. Seega ei ole alust väita, et dokumendid on omavahel ilmses vastuolus. Kuna valvurilt saadud andmete kohaselt oli köögitöölise näol tegemist kinnipeetavaga (vt vaideotsuse p 3, tl 17p), kelle puhul ei ole usaldusväärsete ütluste andmine tagatud, puudus vanglal antud olukorras vajadus asuda isikut distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus täpsemalt kindlaks tegema ja üle kuulama.
16.Kaebaja 10.07.2015 vanglale esitatud selgitustest (tl 45) lähtudes ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja oli 03.07.2015 toidujagaja; tal oli 03.07.2015 kiriku külastamise aeg ning et kaebajal ja valvuril oli vaidlus selle üle, kes peaks kaebaja kirikusse saatma. Seega tõendab kaebaja selgitus nimetatud osas valvuri ettekande õigsust. Ühtlasi ei ole vaidlust selle üle, et kaebajat oli 28.10.2014 karistatud 5 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega samalaadsete ebatsensuursete sõnade kasutamise eest (vt käskkirja lk 2, tl 15p). Asjaolust, et kaebaja nimetatud distsiplinaarkaristust ei vaidlustanud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha kaugeleulatuvaid järeldusi tollase ja praeguse teo asjaolude paikapidavuse ning kaebaja käesolevas haldusasjas esitatud väidete usaldusväärsuse kohta. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ja halduskohus ei ole käesolevas asjas selgitanud, miks pidi valvur A. Laanemägi kaebaja kohta esitatud ettekandes teadvalt valetama. Valvuri ettekanne on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt üksikasjalik, et pidada ettekandes toodud sündmuste kulgu usutavaks. Ettekandes esitatud väidete usutavust toetavad nii kaebaja varasem käitumine kui ka kaebaja enda selgitused juhtunu kohta. Ringkonnakohus lisab, et vanglas puudub valvuril tihti võimalus koguda konkreetse intsidendi toimumise kohta ülekaalukaid tõendeid. Halduskohus on otsuses leidnud, et vanglaametniku seletuse õigsust tuleb eeldada, kui ei esine asjaolusid, mis tekitavad
selles kahtlusi (otsuse p 6). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ning leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada asjaolusid, mis valvur A. Laanemäe ettekandes kirjeldatu kahtluse alla seaksid.
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega (otsuse p 8), mis seonduvad haldusmenetlusse tõlgi ja esindaja kaasamisega. Ühtlasi leiab halduskohus õigesti, et vaidlusalune distsiplinaarasi ei ole käsitletav EIÕK artiklis 6 märgitud kriminaalsüüdistusena. Ka ei too vaidlustatud käskkirja esialgses redaktsioonis esinenud viga juhtumi toimumise kuupäevas kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks eelviidatud põhjendusi käesolevas otsuses korrata.
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab HKMS § 200 p 3 alusel Tartu Halduskohtu 11.05.2016. a otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab Elšad Mamedovi kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Halduskohus mõistis otsuses vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud (riigilõivu) 15 eurot. Vastavas osas tuleb menetluskulude jaotust muuta ning jätta kaebaja menetluskulud halduskohtus (riigilõiv) kaebaja enda kanda. Kuna vangla oli HKMS § 104 lg 10 alusel apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud ning muude menetluskulude tekkimist ei ole vangla väitnud, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.