lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1456/16

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 10.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1456/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1047
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg

10. november 2016, Jõhvi

ja koht Kohtuasja number

3-16-1456

Kohtuasi

Timofei Stanovoi kaebus Viru Vangla 03.06.2016 käskkirja nr 6-4/403-KP tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: Timofei Stanovoi Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Timofei Stanovoi kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 12.12.2016. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.28.06.2016 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) andnud kinnipeetav Timofei Stanovoi (edaspidi kaebaja) suhtes käskkirja nr 6-3/772 (tl 7-9). Sellega tunnistati ta süüdi kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises ja karistati seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt käitus kaebaja 03.06.2016 kella 10.38 paiku valvuri

suhtes ähvardavalt. 13.07.2016 vaideotsustega nr 6-12/166-2 (tl 12) jäeti selle käskkirja tühistamise nõudega vaie (tl 11) rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud järelevalveosakonna valvuri 03.06.2016 ettekanne nr 620/4018-1 (tl 34), distsiplinaarmenetluse algatamise teatis (tl 35), kaebaja selgitus (tl 36), valvuri ütluste protokollimise kohta 11.06.2016 koostatud protokoll (tl 37), distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 28-32) kaebaja vastuväited sellele (tl 38) ning 12.03.2016 toimunud rikkumist käsitlev 11.04.2016 käskkiri nr 6-3/441 koos distsiplinaarmenetluse materjalidega (tl 39-44).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2.17.07.2016 koostatud kaebuses (tl 1) palus kaebaja, et kohus tühistaks tema kohta 28.06.2016 antud käskkirja nr 6-3/772-D ja tunnistaks vangla tegevuse õigusvastaseks, et ta saaks esitada hiljem kuriteokaebuse. Ta väitis, et valvurile eelist andes pole koheldud pooli võrdselt ja menetlust ei viidud läbi objektiivselt. Veel väitis kaebaja, et pole kunagi valvurit ähvardanud ning lisas, et kuna tõenditeks on ainult valvuri ettekanne ja tema seletused, ei ole võimalik otsustada, kes valetab ja kes mitte.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 26-27) paluti arvestada vaidlustatud käskkirjas ja kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtadega ning kaebus rahuldamata jätta. Vastuseks kaebusele märgiti, et selle esitaja kasutas ametnikuga suheldes väljendeid, mis sisaldasid kahju tekitamise võimalust ning tema väited põhinevad üksnes sellel, et ta ei mõelnud seda selliselt ega anna alust vaidlustatud käskkirja ümber lükata. Veel selgitati seda, miks tuleb lugeda ametniku ütlusi kaebaja omadest usaldusväärsemateks ja märgiti lisaks, et esmane distsiplinaarmenetluse protokoll kannab ilmselgelt ekslikku kuupäeva, kuid ta on selle kohta esitanud vastuväited ja kätte saanud ka õige kuupäevaga protokolli.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimused, kas vastustajal olid olemas piisavad alused, et karistada kaebajat vangla kodukorra nõuete rikkumise eest ning kas vastav menetlus viidi läbi kõigi seaduses ette nähtud nõuetega vastavuses.
5.VangS § 67 p-s 1 sätestatust tulenevalt peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks täitma vanglas kehtivaid sisekorraeeskirju. Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (edaspidi kodukord) punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kaebaja ei ole väitnud, et talle pole vangla kodukorda tutvustatud ning ta ei tea seetõttu endal lasuvaid keelde ja kohustusi.
6.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja süü ebatsensuursete väljendite kasutamises seisnevas kodukorra punkti 1.12.8 nõude rikkumises on tõendatud järelevalveosakonna valvuri ettekande ja tema ütluste protokolliga. Neis sisalduva kohaselt nõudis kaebaja kokkusaamist teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialistiga ja ütles, et kui nimetatud ametnik ei tule, siis lööb ta valvurit või tekitab talle probleeme. Kaebaja ise ei eita distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuses löömise võimalusele viitamist, kuid väidab, et tegemist oli küsimusega ja tema pole mõelnud oma sõnu ähvardusena. Ettekande tõele vastavuses kahtlemiseks puudub

vähimgi alus. Kaebaja selgituse väiteid, et ta ei mõelnud öeldut ähvardusena ja kaebuse märge, et ta pole kunagi valvurit ähvardanud, võib aga pidada enda tagantjärele õigustamiseks. Olenemata sellest, kas kinnipeetav peab vanglaametniku mingit konkreetset tegevust või korraldust õigeks ning kas talle meeldib tema käitumisviis, kõnetoon või mistahes muu asjaolu, tuleb tal endal rahulikuks ja viisakaks jääda ning hoiduda ähvardavast ja ründavast käitumisest nii tegudes kui sõnades. Vastupidine seisukoht raskendaks distsipliini tagamist vanglas ja seaks ohtu sealse julgeoleku. Missuguseid väljendeid või käitumist on põhjust pidada ähvardavateks, on suures osas selle isiku hinnangu ja tunnetuse küsimus, kelle juuresolekul neid kasutatakse või kellele need suunatakse. Kuidas ähvardaja ise oma käitumist hindab või kuidas ta seda tagantjärele seletab, määravat tähendust omada ei saa. Vaidlusaluse käskkirja aluseks olevas ettekandes nimetatu ei mahu kindlasti õiguskuuleka käitumise piiridesse ja seda võib pidada niisuguseks vanglaametnikule suunatud ähvardavaks käitumiseks, mis sai anda aluse distsiplinaarkaristuse määramiseks.

7.Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. HKMS § 158 lg 3 tulenevalt saab kohus uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud HMS §-s 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetega vastavuses.
8.Vaidlusalune käskkiri vastab eelnimetatud tingimustele ning distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on täidetud ka kõik VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded. Teda on teavitatud menetluse algatamisest ning antud võimalus selle ajal ennast seletuste abil kaitsta. Menetluse käik on protokollitud VSkE § 97 lg 2 kehtestatud nõuetele vastavalt ning karistus on määratud VSkE § 17 lg-s 1 sätestatud pädevuse ja seaduses ettenähtud tähtaja piires. Seejuures on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid, kaebaja seletusi, tema poolt esitatud kambrikaaslase ära kuulamise nõude mittearvestamise põhjuseid kui seda, miks peetakse ametniku ütlusi kaebaja omadest usaldusväärsemateks ning miks üldse on vaja teda karistada ja millist karistust on tema puhul kõige otstarbekam rakendada. Kuna VangS § 63 lg 1 neljas punktis sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale mitut liiki karistust, sealhulgas ka kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, saab seitsme ööpäeva pikkune kartserisse paigutamine arvestada nii vanglaametniku ähvardamises seisnenud rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule kui varasemate distsipliinirikkumiste olemasolu, ei ole ülemäärase raskusega ning võib võrreldes teiste karistusvahenditega kõige tõhusamalt kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele tema suhtes. Miski ei tõenda ka õiguse üldiste põhimõtete või otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete rikkumist distsiplinaarmenetluse käigus.
9.Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja pole oma kulude kohta nimekirja ja kuludokumente esitanud, puuduvad käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium