Maksuõigus › Maksuotsused

vahendid välja viia ja jätta maksuvõlad tasumata ning seejärel lõpetada äriühingu majandustegevus. Maksu- ja Tolliamet on teinud OÜ TDP Investment juhatuse liikmele D.T. vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks. D. T. on esitanud kaevatava vastutusotsuse peale ka vaide, vaideotsusega 02.08.2013 nr 61/1601-2 on jäetud kaebaja vaie rahuldamata.

Äriühing OÜ TDP Investment on registreeritud 09.02.2007 Tartu Maakohtu registriosakonnas. Äriühingu põhitegevuseks on inkassoteenuse ja krediidiinfoteenuse pakkumine. OÜ TDP Investment juhatuse liikmeteks olid perioodil 09.02.2007 kuni 03.02.2012 D.T., T.K. ja P.K.; perioodil 03.02.2012 kuni 01.10.2012 J.K.. Alates 01.10.2012 täidab OÜ-s TDP Investment juhatuse liikme kohustusi jälle D.T.. D.T. esindaja vandeadvokaat Rene Varul on esitanud Tartu Halduskohtule 30.08.2013 kaebuse 24.05.2013 vastutusotsuse nr 13-7/171-25 tühistamiseks. Kaebaja on taotlenud ka esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset ning kohtumäärusega 04.09.2013 peatas vaidlustatud vastutusotsuse täitmise kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. Kohtumäärusega 09.10.2013 jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ning kohustas tasuma kaebuselt riigilõivu 750 eurot. Eelnimetatud kohtumäärus jõustus Riigikohtu määrusega 04.09.2014. Kaebuselt tasuti riigilõiv ning kohtumäärusega 29.09.2014 on halduskohus asja menetlusse võtnud.

D. T. on vaidlustanud Tartu Halduskohtus Maksu- ja Tolliameti vastutusotsust nr 13-7/171-25. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 27.10.2014 määranud asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse. Hilisemalt on kaebaja soovinud suulist menetlust ja lisaks tunnistaja P.K. ülekuulamist. Kohtuotsusega 17.03.2015 on Tartu Halduskohus jätnud kaebuse rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohus on kohtuotsusega 17.12.2015 jätnud kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus on kaebaja kassatsioonkaebuse rahuldanud kohtuotsusega 10.05.2016 ning saatnud asja uueks menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Riigikohus tühistas otsused menetlusvea tõttu ning pole märkinud, et vastutusotsuse õiguspärasust on kohtud valesti hinnatud. Tartu Halduskohus on määranud Riigikohtu suuniste järgi asjas kohtuistungi ja andnud võimaluse kohtuistungil tunnistaja P.K. ülekuulamiseks ning kohtuistungil pärast tunnistaja ülekuulamist on kohus määranud üle minna kirjalikule menetlusele ning kohustas pooli andma kirjalik seisukoht seonduvalt tunnistaja poolt antud ütlustega. Pooled on kohtule vastanud.

Kaebaja seisukohad ja taotlused Kaebuses on märgitud, et OÜ TDP Investment on müügilepinguga võõrandanud Rae vallas XXXXXX XXX x asuvas majas korteriomandi A.R., lisades müügihinnale käibemaksu ja deklareerides selle. OÜ TDP Investment on esitanud mitu korda ka käibedeklaratsiooni parandused. Kaebaja märgib, et maksuhaldur ei ole järginud uurimispõhimõtet ning pole uurinud, kas kaebaja on müünud juba kasutatud korteri. Kaebaja märgib, et alles vaideotsusest sai ta teada, et maksuhaldur soovib tõendeid selle kohta, et korter oli kasutuses enne selle edasimüümist. Kaebaja märgib, et OÜ TDP Investment ei pidanud 09.09.2009 korteriomandi müügilepingu pinnalt deklareerima ega tasuma käibemaksu vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 3, mille kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja käivet. Korteri müümist kasutatud korterina tõendab korteri broneerimisleping Kuninglik OÜ-ga.

Kaebuse kohaselt ei pidanud OÜ TDP Investment tasuma tööjõumaksusid. Maksustatakse töötaja sissetulekud, milleks on töötaja suhtes reaalne rahaline liikumine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et aktsepteerida tuleb ka palkade osas tehtud parandusdeklaratsioone. D.T. on kinnitanud, et ei ole saanud OÜ-lt TDP Investment palka ega muid teenustasusid, mille kohta on lisatud pangakonto väljavõtted. Kaebuse esitaja on seisukohal, et OÜ TDP Investment on jätkuvalt tegutsev ettevõte, maksuhaldur on saanud ka äriühingult rahalisi laekumisi läbi täitevmenetluse ning kohtutäitur Oleg Sirotin menetleb käesoleval hetkel mitmeid täiteasju. Samuti ei olnud näilised OÜ TDP Investment poolt väljastatud laenulepingud. Kaebuses taotletakse tühistada Maksu- ja Tolliameti 24.05.2013 vastutusotsus nr 13-7/171-25 ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. 10.10.2016 kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistajana P.K. ( K.). Kaebaja esindaja on selle kohta esitanud kaebuse täienduse, milles leiab, et laenu andmisega tegelesid teised juhatuse liikmed, mitte kaebaja ja et korteri müügilt ei tulnud tasuda käibemaksu, kuna tegemist oli varasemalt kasutatud korteri müügiga. Nii kaebaja kui ka teised äriühingu juhatuse liikmed ei saanud firmast töötasu ning mingit sularaha firmas ei olnud.

Vastustaja seisukohad ja taotlused Maksu- ja Tolliamet taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja jätta menetluskuld kaebaja enda kanda. Maksuhaldur on märkinud, et on tõendeid hinnanud kogumis ning vastastikuses seoses. Kuna OÜ TDP Investment oma maksudeklaratsioonides deklareeritud maksusummasid ei ole tasunud ning maksuhalduri täitetoimingud ei ole andnud tulemusi, on maksuhaldur alustanud vastutusmenetluse D.T. kui äriühingu endise juhatuse liikme ja ka praeguse juhatuse liikme suhtes. Vastustaja märgib, et kaebaja poolt on esitatud ainult korteri müügileping, pole esitatud tõendeid selle kohta, et müüdav korteriomand on olnud varasemalt kellegi kasutuses, mistõttu ei ole tõendatud, et kaebaja on soetanud ja edasi müünud juba kellegi kasutuses olnud korteri. Korteri varasemat kasutust ei tõenda ka broneerimisleping. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles nagu puuduks deklareeritud tööjõumaksude puhul põhjuslik seos D.T. tegevuse ja maksuvõlgnevuste mittelaekumise vahel. Vastustaja sõnutsi on kaebaja ise 07.06.2012 maksuhaldurile kinnitanud, et palka maksti sularahas kassast ning kui äriühingul olid olemas rahalised vahendid palkade maksmiseks, siis oleks olnud võimalik samadest vahenditest maksta ka kinnipidamisele ja tasumisele kuuluvad maksud, kuid maksude tasumise nõue on jäänud täitmata. Maksuhaldur märgib, et kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda, võib tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 lg 1 sätestatud kohustusi rikkunud juhatuse liikme suhtes teha vastutusotsuse. 10.10.2016 kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistajana P.K. ( K.). Vastustaja on selle kohta esitanud vastuse täienduse, milles leiab, et pärast tunnistaja ülekuulamist ei ole muutunud vastustaja senised järeldused. Vastustaja kahtleb tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ja leiab, et tunnistajat on mõjutatud. Kokkuvõttes ei ole vastustaja hinnangul ka koos tunnistaja ütlustega kaebaja suutnud oma sisukohta korteri varasemast kasutamisest elukohana tõendada. Tunnistaja ütlused, mis puudutasid laenu andmist, kinnitavad vastustaja hinnangul veenvalt, et tegemist on näiliku laenulepinguga.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud üle kohtuistungil tunnistaja ja hinnanud tõendeid kogumis asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel. 2.Tartu Ringkonnakohus on jätnud kohtuotsusega 17.12.2015 halduskohtu 17.03.2015 kohtuotsuse haldusasjas 3-13-1821 jõusse ning märkinud kohtuotsuse punktis 8, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Sellest tulenevalt ei pea halduskohus vajalikuks tuua käesolevasse otsusesse uusi põhjendusi. Ka Riigikohus ei ole märkinud, et esimese ja teise astme kohtud oleks teinud vigu haldusakti õiguspärasuse hindamisel. Riigikohus on vaid leidnud, et oleks pidanud korraldama kohtuistungi ja tunnistaja üle kuulama, mida halduskohus käesolevas asjas ka tegi. Halduskohus jääb alljärgnevaga oma varasemate põhjenduste juurde ja märgib, et tunnistaja ülekuulamine ja tunnistaja ütlused ei ole muutnud kohtute varasemat seisukohta. Kohtuotsuse punktides 18-23 on kohus analüüsinud tunnistaja ütlusi ja seoses sellega on korranud mõningaid varasemalt kajastatud seisukohti.

3.Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS)§ 96 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Vastutusotsusele kohaldatakse maksukorralduse seaduse § 95 lõigetes 2-5 sätestatut. Vastutusotsuses näidatakse vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika ning määratakse maksusumma täitmise aeg. Vastutusotsus tehakse kui tekkinud on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. 4.MKS § 40 lg 1 kohaselt kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva maksukorralduse seaduse § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslastega. 5.Asja materjalide kohaselt tuvastas maksuhaldur, et OÜ-l TDP Investment on tekkinud maksuvõlg D.T. juhatuse liikmeks oleku ajal , mil on rahalisi vahendeid äriühingust välja viidud ning selle tulemusel on äriühing muutunud maksejõuetuks ja ei ole suutnud likvideerida maksukohustusi. D.T. tegevuse ja äriühingu maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos, D. T. on teinud näilikke tehinguid OÜ-st TDP Investment rahaliste vahendite väljaviimiseks. 6.D. T. on OÜ TDP Investment juhatuse liikme kohustusi täitnud alates 09.02.2007 kuni 03.02.2012 ja taas alates 01.10.2012. Perioodil 03.08.2009-06.10.2009 on OÜ-st TDP Investment väljastatud suures ulatuses laenusid OÜ-le Sõravärk (97 000 krooni) ja A5 Invest OÜ-le (590 000 krooni). Maksuhaldur on analüüsinud A5 Invest OÜ arvelduskonto väljavõtteid ja OÜ Sõravärk arvelduskonto väljavõtteid ning tuvastanud, et pärast laenude ülekandmist on mõlema äriühingu juhatuse liikmed T.K. ja V.M. sularahaautomaadist raha välja võtnud, mille kohta on maksuhaldur oma vastutusotsuses summade laekumise ja sularaha väljavõtmise kohta eraldi välja toonud vastavad väljavõtted. Maksuhaldur on analüüsinud mõlemat äriühingut ja leidnud, et A5 Invest OÜ-l ja OÜ-l Sõravärk puudub igasugune registervara ja äriühingutel esineb maksukohustusi, mis on täitmata. Seega on maksuhaldur õigesti jõudnud järeldusele, et ükski majanduslikult mõtlev isik ei laenaks nii

suures ulatuses rahalisi vahendeid majanduslikes raskustes olevatele äriühingutele ja seda olukorras, kus laenu andval äriühingul endal saabuvad tähtajad maksudeklaratsioonides deklareeritud maksude tasumiseks. Kohus peab õigeks maksuhalduri seisukohta, et eelnimetatud käitumine äriühingu poolt viitab soovile vältida maksude tasumise kohustust ja viitab sellele, et tegemist on näilike laenutehingutega. Näilik tehing on poolte soov jätta muljet tehingu olemasolust. Tehingu näilikkuse tuvastamisel tuleb tehingut sisuliselt hinnata ja püüda aru saada mida tehingupartnerid tegelikult on soovinud. Kohus nõustub maksuhalduriga, et tegemist on näilike tehingutega, kuna laen väljastati makseraskustes olevatele äriühingutele, samas oli laenuandjal (OÜ TDP Investment juhatuse liikmel) endal saabumas tähtajad maksekohustuste tasumiseks, väljastatud laenud on tasumata ning pole ka sisse nõutud laenuandja poolt ning laenusummad on koheselt sularahana välja võetud ja laenude väljastamise järgselt on äriühingul OÜ TDP Investment ka lõppenud majandustegevus. Eeltoodust lähtuvalt on D.T. OÜ TDP Investment juhatuse liikmena rikkunud MKS § 8 lg 1 tulenevat kohustust, mille kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. 7.01.12.2009 on maksuhaldur koostanud OÜ-le TDP Investment korralduse nr 13-11/16321 maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise hoiatusega. Kuna nõuet ei täidetud, arestis maksuhaldur OÜ TDP Investment arvelduskontod erinevates pankades 10 493,94 euro ulatuses. Pankadelt saadud tagasiside kohaselt puuduvad selleks äriühingul rahalised vahendid maksukohustuste täitmiseks, mistõttu maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel OÜ-lt TDP Investment maksuvõlga sisse nõuda ei saa. OÜ-l TDP Investment puuduvad rahalised vahendid, samuti puudub igasugune registervara, millele saaks nõuet pöörata täitemenetluse kaudu, seega on tõendatud maksejõuetus. 8.OÜ TDP Investment maksuvõlg kokku 36 923,21 eurot on tekkinud põhivõlast ja intressinõudest. Maksuvõlg koosneb äriühingu enda poolt deklareeritud ja tähtaegselt tasumata maksusummadest, lisaks on 2011.a. novembris määratud äriühingule 100 eurot sunniraha, mis samuti on tasumata. 9.OÜ TDP Investment on parandanud 2009.a. septembrikuu käibedeklaratsiooni, kuna on deklareerinud käibemaksuga maksustatava korteriomandi müügitehingu, mis oli kaebaja arvates käibemaksuvaba. Nii äriühing kui maksuhaldur on ühiselt seisukohal, et korteriomandi maksustamine käibemaksuga sõltub sellest, kas tegemist on uue või kasutatud korteriga. Kaebuses on märgitud, et äriühing ei pidanud seaduse kohaselt korteriomandi müügihinnale käibemaksu lisama, kuna tegemist oli juba kasutuses olnud korteriomandi müügiga, mistõttu kuulub vastav maksuvõlgnevus vähendamisele, mis vähendab ka D. T.i isiklikku vastutust. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et tegemist ei olnud varasemalt kasutuses olnud korteri müügiga. Kohus nõustub siinjuures maksuhalduriga, et antud juhul on tegemist korteriomandi asukohaga XXXXXX XXX x Karla küla Rae vald Harju maakond, mille reaalosaks on eluruum X (reg.osa XXXXXXXX) esmase müügiga - müük toimus 09.09.2009, kus müüjaks oli OÜ TDP Investment ja ostjaks A.R.. Tõendatud ei ole asjaolu, et äriühing on edasi müünud juba kasutatud korteri. Korterile on väljastatud kasutusluba 04.11.2008, kuid korter ei ole registreeritud varasemalt ühegi isiku elukohana, samas puudus ka majas korteriühistu. Kaebuses on küll viidatud broneerimislepingule, mis on sõlmitud äriühingu ja OÜ Kuninglik vahel, kuid broneerimisleping ei ole aluseks omandiõiguse üleminekuks, see tagab vaid teatud tähtajaks korteriomandi broneeringu, millele ei pruugi järgneda ostu-müügi tehingut. Broneerimislepingu alusel ei saa korteriomandi valdust ega kasutusõigust. Kokkuvõttes ei kohaldu OÜ-le TDP Investment KMS § 16 lg 2 p 3, mille kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja käivet

juhul kui korter on soetatud kasutatuna. Antud juhul ei ole tõendatud, et OÜ TDP Investment on müünud A.R. juba kasutatud korteri. 10.Kaebaja on seisukohal, et OÜ TDP Investment ei pidanud tasuma tööjõumaksusid ning D.T. ei ole töötasu saanud. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja poolt lisatud konto väljavõtted ei tõenda töötasude mittemaksmist. Maksuhalduri poolt võetud seletuste kohaselt on äriühingu esindaja kinnitanud, et töötasud on makstud sularahas kassast, mis tähendab, et rahalised vahendid olid olemas, millest oleks saanud tasuda ka muud kohustuslikud maksud. OÜ TDP Investment endise juhatuse liikme T.K. 22.05.2012 seletuste kohaselt on tööjõumaksude maksuvõlad tekkinud töötasu väljamaksetest D.T. ja P.K. (endine juhatuse liige). Asja materjalide kohaselt edastas maksuhaldur 17.10.2012 OÜ-le TDP Investment e-kirja, milles on palutud esitada hiljemalt 22.10.2012 seletuskiri deklaratsiooniparanduste põhjuste kohta, paluti esitada pangakonto väljavõtted ja äriühingu raamatupidamisdokumendid (laenulepingud), kuid OÜ TDP Investment ei esitanud nõutud dokumente. Maksuhaldur ei ole nõustunud sellega, et peaks aktsepteerima OÜ TDP Investment TSD parandusdeklaratsioone perioodi 2009 oktoober kuni 2011 juuni kohta, kuna sellekohast tõendusmaterjali ei ole esitatud. 11.Kokkuvõttes on maksuhaldur õigesti asunud seisukohale, et kui äriühing ei oleks rahalisi vahendeid äriühingust välja viinud, oleks OÜ-l TDP Investment piisavalt rahalisi vahendeid maksukohustuste tasumiseks. 12.Tulenevalt MKS § 40 lg 1 kohaselt kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et D. T. tegevuse ja OÜ TDP Investment maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning D. T. on näilikke tehinguid tehes viinud seeläbi äriühingust välja rahalisi vahendeid, on tegutsenud tahtlikult ja rikkunud seega MKS § 8 lg 1 nõuet, tekkinud on maksuvõlg.

Maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma, kuid võlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna äriühingul ei ole raha ega vara, millele saaks sissenõuet pöörata. 16.Seda, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustust, tuleb vastutusotsuses põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 20). Riigikohtu halduskolleegium on MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 kohaldamisel senises praktikas rõhutanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi. Viidates raskustele tahtluse tõendamisel on kolleegium märkinud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord üksnes kaudsete) ja asjaolude kogumist ning ka "elulise usutavuse" kriteeriumist. Kohus leiab, et käesolevas asjas on maksuhaldur selle põhjendamiskohustuse täitnud. Ka on kohtu hinnangul põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et D.T. ja äriühingu maksuvõla vahel esineb otsene põhjuslik seos. 17.Kaebaja suhtes ei ole rikutud ärakuulamispõhimõtet ega uurimispõhimõtet. Asja materjalide põhjal on maksuhaldur küsinud äriühingult teavet raamatupidamisdokumentide ja seletuskirja esitatud deklaratsiooniparanduste kohta, samuti on tutvustatud vastutusotsuse projekti, millele on saanud D. T. ka vastuväited esitada. D. T. on saanud vaidlustada vastutusotsust ka vaidemenetluse raames. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on kaebaja suhtes menetluse läbi viinud õiguspäraselt ning ei ole rikkunud kaebaja suhtes hea halduse tava põhimõtteid, maksuhaldur on rakendanud uurimisprintsiipi ning püüdnud välja selgitada asja otsustamiseks kogu vajalikku informatsiooni, kaebajale on võimaldatud ärakuulamist. Kaevatav haldusakt on õiguspärane ja piisavalt motiveeritud ning vastab haldusakti tunnustele ning on välja antud selleks pädeva haldusorgani poolt. Kaebaja suhtes tehtud vastutusotsus on igati põhjendatud, kõik vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. 18.10.10.2016 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja ütlused kokkuvõttes ei ole viinud kohut teisele seisukohale võrreldes esialgselt antud seisukohtadega. 19.Tunnistaja P.K. on selgitanud, et ettevõttes sularaha ei olnud ja palka ei makstud ning raamatupidaja on ekslikult esitanud deklaratsioonid. Tunnistaja ütluste kohaselt töötati firmas perspektiivitundega ilma töötasuta ning firmas ei olnud ka üldse sularaha. Töö tegemiseks olid olemas sidevahendid, sõiduautod ja tasuta rendipind. Tunnistaja ütluste kohaselt tekkis maksuvõlg sellest, et raamatupidaja oli ekslikult lisanud tehingule käibemaksu. Korteri müügi puhul oli tegemist kasutatud pinnaga ning seega ei oleks tohtinud tehingule lisada käibemaksu. Broneerimislepingu järgselt korterit ei võõrandatud, korterile tuli uus ostja, kes nõustus ostma korterit puudustega (puudulik küttesüsteem), mistõttu uus klient sobis paremini.

20.Kohus märgib, et MKS § 82 sätete kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase poolt esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lg 1) ja raamatupidamisarvestusest. Ringkonnakohus on märkinud oma otsuse punktis 12, et kui muud kogutud tõendid ei viita vastupidisele, tuleb reeglina lähtuda maksuhaldurile esitatud deklaratsioonidest.

Kohus märgib, et puudub asjakohane selgitus selle kohta, et miks pidi isik töötasu saamist alusetult deklareerima. Kaebaja on ise tunnistanud maksuhaldurile 07.06.2012, et palka maksti sularahas kassast (II kd, tl 91). Töötasu maksmisest sularahas on juttu ka käesoleva kohtuotsuse punktis 10. OÜ TDP Investment on nii 2009, 2010, kui ka 2011. aastal deklareerinud väljamakseid P.K. kui ka D. T. ning mõlemad on kajastanud oma töötasu tuludeklaratsioonides. Seega on tunnistaja poolt öeldu vastuolus eelnevaga ning kohus ei pea ka usaldusväärseks seda väidet, et raamatupidaja on ekslikult kanded teinud. Paljasõnalised on väited deklaratsioonide parandamise kohta. Kohus lisab veel, et tunnistaja on kohtuistungil keeldunud vastamast vastustaja küsimusele, et kas ta sai või ei saanud äriühingus töötades haiguse ajal haigushüvitist, mis näitab, et tunnistaja ei ole tahtnud tõde avaldada. 21.Mis puudutab käibemaksu tasumist korteriomandi müügilt, ei ole tunnistaja ütlustega tõendatud midagi uut. Tunnistaja on väitnud, et müüdaval korteril olid puudused küttesüsteemis, millega korteri ostja A.R. leppis ja ostis koheselt korteri ära, mistõttu oli ta parem klient kui korteri broneerija OÜ Kuninglik. Tunnistaja väidab, et broneerimislepingu alusel kasutati korterit kuni 01.09.2009 ning broneerimislepingut pikendati suusõnaliselt enne uue ostja leidmist. Kohus nõustub siinjuures vastustajaga, et üldiselt märgitakse kinnisvara ostmisel ehituslikud puudused lepingusse, kuid see ei nähtunud notariaalsest korteriomandi 09.09.2009 müügilepingust. Kaheldav on see, et uus ostja tekkis nii lühikese aja jooksul, kuigi tunnistaja väitis, et oli periood, mil oli raske kinnisvara müüa, samas ei ole usutav, et korteriomand vormistati ka läbi panga väga lühikese ajaga, eriti kui tegemist oli laenu võtmisega. Samas tulnuks korteris olevad küttesüsteemi puudused ära märkida ka notariaalses korteriomandi lepingus ning pole usutav , et krediidiasutus jättis selle laenu andmisel tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et broneerimisleping on fiktiivne ja vormistatud selleks, et oleks tõendatud korteri varasem kasutamine enne selle müüki. Kohus peab usutavaks seda, et korter oli müügis ning korteri ostjaks oli A.R., puudusi korteris ei esinenud ning pole õige väide, et korter oli broneeritud ja puuduste tõttu korteri väidetav broneerija OÜ Kuninglik ei olnud eriline ostuhuviline. Mis puudutab tunnistaja ütlust selle kohta, et käibemaksu lisas lepingule ekslikult raamatupidaja, ei ole samuti usutav, kuna korteriomandi müügilepingu vormistamise juures notaris viibisid esindajatena T.K. ja D.T., mitte raamatupidaja, ning kohtu arvates on järjekordne viide raamatupidaja ekslikule tegevusele väljamõeldud ja pahatahtlik. Korteriomandi müügilepingu punkt 3.1 sätestatu kohaselt on avaldatud , et ostuhind sisaldab käibemaksu, millest saab järeldada, et tegemist on korteriga, mis ei olnud varem kasutuses ning tehing kajastus ka käibedeklaratsioonil. Kohus peab usaldusväärseks müügilepingus avaldatut. Kohus ei pea broneerimislepingu alusel korteri väidetavat kasutamist korteri faktiliseks kasutamiseks enne müüki, kuna esitatud broneerimisleping ei tõenda korteri kasutust. Tunnistaja on küll väitnud, et korterit kasutati, kuid korteris ei olnud registreeringut ühegi isiku elukohana. Kohus on oma seisukohti põhjendanud ka eespool ja seda küsimust on ringkonnakohus oma kohtuotsuse punktis 14 põhjalikult käsitlenud.

Äriühingust raha väljaviimine sai olla ainult teadlik ja tahtlik tegu. Pärast raha väljalaenamist oli OÜ TDP Investment maksejõuetu ning see viis majandustegevuse lõppemiseni ja tekkis maksuvõlg. 23.Seega ei ole tunnistaja ütlused muutnud kohtu varasemat seisukohta ja kuna tõendeid hinnatakse kogumis ja kohus on neid hinnanud juba eelmises kohtulahendis, jääb kohus selle juurde. 24.Asjaolu, et käesolevas asjas ei ole käsitletud teiste äriühingu liikmete süüküsimust, küll aga on seda tehtud kaebaja puhul, ei pea kohus analüüsima, kuna käesolev vastutusotsus ei puuduta teisi liikmeid. Samas on maksuhaldur tuvastanud maksumenetluses antud ütluste alusel, et kaebaja on tegelenud äriühingus igapäevase tööga ning oli tegevjuht (P.K. ja T. K. olid passiivsed juhatuse liikmed) ning üheks OÜ TDP Investment poolseks esindajaks laenude andmisel oli D. T., mistõttu kõik rahalised vahendid läksid välja äriühingu valdusest kaebaja süül. Kaebaja süülist käitumist on maksuhaldur põhjendanud piisavalt. Laenud on väljastatud vahetult enne OÜ TDP Investment poolt deklareeritud maksukohustuste sissenõutavaks muutmist ja peale laenude väljastamist äriühingu majandustegevus seiskus. Samas on ringkonnakohus oma kohtulahendi punktis 11 viidanud võlaõigusseaduse § 65 lg 1, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist või osalist täitmata jätmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega ei mõjuta ka teiste solidaarvõlgnike olemasolu maksuhalduri õigust nõuda vastutusotsusega maksuvõla tasumist vaid ühelt juhatuse liikmelt, antud juhul kaebajalt, kelle vastutust on maksuhaldur piisavalt põhjendanud.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.