Willu Trading OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.12.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/025546-5 ja 04.02.2015 vaideotsuse nr 61/2557-2 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
Kohtuistung 28. september 2016
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – Willu Trading OÜ, esindaja Paul Särel; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu;
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 26.10.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet kontrollis 06.08.2014 korralduse nr 12.2-3/025546-1 alusel Willu Trading OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2011 kuni august 2014. Maksu- ja Tolliamet koostas 12.12.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/025546-5, millega suurendati perioodi jaanuar 2011 - august 2014 tulumaksu kohustust 6326 eurot ja 31 senti, sotsiaalmaksu kohustust 5346 eurot ja 05 senti ning käibedeklaratsioonidel maksuvaba käivet 22 000 eurot. Nimetatud maksuotsusega kohustati Willu Trading OÜ-d tasuma maksuhaldurile kokku 11 672 eurot ja 36 senti. Willu Trading OÜ esitas 12.12.2014 maksuotsuse peale vaide, mis jäeti Maksu- ja Tolliameti 04.02.2015 vaideotsusega nr 6-1/2557-2 rahuldamata.
2.Willu Trading OÜ esitas 04.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles esialgu Maksu- ja Tolliameti 04.02.2015 vaideotsuse nr 6-1/2557-2 tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamist ja
vastava haldusakti täielikku tühistamist ning selle tagajärjel tekitatud kahjude ja menetluskulude hüvitamist.
3.Tallinna Halduskohtu 17.04.2015 määrusega jäeti kaebus käiguta, et kaebaja saaks täpsustada nõuet (tl 55-56). Kaebaja vastas kohtumäärusele 04.05.2015.
4.Tallinna Halduskohtu 15.09.2015 määrusega jäeti kaebus selguse huvides veel kord käiguta, sest kahju hüvitamise nõude olemus jäi endiselt ebaselgeks (I kd, tl 65).
5.Kaebaja teatas 29.09.2015 vastuses, et soovib oma kaebuse ümber sõnastada ja palub kohtul tunnistada kehtetuks ja õigusvastaseks ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 12.12.2014 maksuotsus nr 12.2-3/025546-5 ja 04.02.2015 vaideotsus nr 6-1/2557-2, jättes välja kaebuse punktis 4.9 märgitud „ning kaebajale nende haldusaktide tagajärjel tekitatud kahjude ja menetluskulude hüvitamist“.
6.Tallinna Halduskohtu 08.10.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse (I kd, tl 71). Vastustaja vastas kaebusele 06.11.2015.
7.Tallinna Halduskohtu 12.04.2016 määrusega määrati asi läbivaatamisele kohtuistungil (II kd, tl 153). Tallinna Halduskohtu 04.05.2016 määrusega muudeti kohtuistungi toimumise aega (II kd, tl 160).
8.Willu Trading OÜ esitas 09.06.2016 täiendava seisukoha ning taotlused ekspertiisi läbiviimiseks ja menetlusosalise vande all ülekuulamiseks (II kd, tl 161-166).
9.Maksu- ja Tolliamet esitas 11.06.2016 täiendava arvamuse (II kd, tl 167-169).
10.Kohtuistungil, mis toimus 21.06.2016 lahendati varasemaid taotlusi ning ühtlasi võimaldati menetlusosalistel kompromisslahendusi arutada (kohtuistungi protokoll, II kd, tl173-174).
11.Tallinna Halduskohtu 05.09.2016 määrusega tehti uuesti teatavaks kohtuistungi toimumise aeg (II kd, tl 198).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
12.Kaebaja leiab, et maksuotsus on nõuetekohaselt motiveerimata ja tõenditele antud hinnangud on ebaõiged. Kinnisvara omandati peatse kasumliku edasimüügi eesmärgil. Kaebaja märgib, et Saugas, Tiigi 15 eluruumid ei sobi väljaüürimiseks. Samas läbib kogu maksuotsust juhtmõte, et ettevõte mitte ainult tohib, vaid lausa peab oma kinnisvara ainult välja üürima. Kaebaja leiab, et vara tasuta kasutamise leping ei ole üürileping, kuid on sama seaduspärane, kui üürileping. OÜ Willu Trading ja tema juhatuse liikmete vahel sõlmitud kokkulepetes ei esine kordagi sõna "tasuta", küll on neis kokkulepetes juttu vastastikustest kohustustest.
13.Vaideotsuse tegemisel on jäetud arvestamata Willu Trading OÜ seisukohtade ja vastuväidetega. Maksuhaldur on vastanud vaidele üldsõnaliselt minnes mööda temale ebameeldivatest küsimustest. Ka vaideorgan ei ole aru saanud, et oma kinnisvara haldamine ja hooldamine on Willu Trading OÜ põhitegevus, st ettevõtlusega seotud tegevus ning ei kuulu seetõttu erisoodustusega maksustamise alla. Samas on jõutud vaideotsuses järeldusele, et kui ettevõttel jääb oma kinnisvara haldamise pealt tulu saamata, siis on tegemist erisoodustusega. Vaideorgan on aga taganenud maksurevidentide nõudest, et Willu Trading OÜ kinnisvara peab tingimata olema välja üüritud lausa kolmandatele isikutele. Kaebaja selgitab, et Willu Trading OÜ-l pole kontrollitaval perioodil ja ka aastaid enne seda
kasumit olnud, ei saa isegi maksuhaldur vägisi arvestada juhatuse liikmetele dividende. Arusaamatuks jääb, mille alusel lahterdab maksuhaldur Elke Kalm`i "passiivseks" juhatuse liikmeks. Vaides välja toodud kuuele kaebaja vastuväitele on vaideorgan valikuliselt vastanud vaid neljale vastuväitele.
14.Täiendavas 09.06.2016 seisukohas (II kd, tl 161-166) leiab kaebaja, et Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud maksunõue on osaliselt aegunud. Tõendatud ei ole, et kaebaja tegevuses esineks tahtlus. Kaebaja on selgitanud, et tegutses vastavalt oma põhikirjas sätestatud põhitegevusele ning sõlmis lepingud, mille kohaselt kaebaja juhatuse liikmed kohustusid kaebaja huvides hoidma korras ning haldama kaebajale kuuluvaid kinnistuid. Kinnistute kolmandatele isikutele üürimata jätmise üheks, kuid mitte ainsaks põhjuseks oli asjaolu, et kuivõrd kinnistute väärtust soovitakse tõsta ning kinnistud seejärel edasi müüa, siis üürnikega kaasneksid ilmselgelt komplikatsioonid mh üürilepingute lõpetamise osas, üüritud asja väärtuse vähenemises ning üürileandja erinevates kohustustes. Maksuhaldur pidanuks tuvastama konkreetsed asjaolud, mis viitavad maksukohustuslase teadlikkusele õigusvastasusest ning tema tahtlusele õigusvastase tagajärje saabumise osas. Eeltoodu pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et kaebaja tegutses teadlikult õigusvastaselt ning soovis õigusvastase tagajärje saabumist, on vastustaja sellekohane järeldus meelevaldne ja tõendamata. Kuivõrd kaebaja tahtlust õigusvastasuse osas ei ole käesolevas asjas tõendatud, siis ei kuulu kohaldamisele 5-aastane maksunõude aegumistähtaeg. Samuti on ka perioodi 10.01.2011 kuni 11.12.2011 eest esitatud maksunõue aegunud, kuna eelnimetatud tähtajast on möödunud kolm aastat ja 11 kuud. Kaebaja juhatuse liikmetele ja osanikele Urve ja Paul Särel’ile asukohaga Tiigi 15 Sauga alevikus asuva kinnistu hooldada andmise näol ei ole tegemist erisoodustusega. Tegemist oli vastastikuste kohustustega lepinguga, mille alusel täitsid Urve ja Paul Särel kaebaja põhikirjast tulenevaid ülesandeid. Osundatud kokkuleppe tagajärjel kasutasid, hooldasid ja haldasid juhatuse liikmed ja osanikud käsitluse all olevat kinnistut, mitte ei kasutanud vara ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Erisoodustuse tõendamiseks tuginemine asjaolule, mille kohaselt „Paul Särel teavitab avalikult oma veebilehel nimetatud kinnistut oma pere residentsina alates 2006.a kevadest“ ei ole asjakohane tõend otsustamaks, kas kinnistut Tiigi 15 Sauga alevik Pärnumaa kasutatakse Paul ja Urve Säreli poolt ettevõtlusega mitteseotud tegevusteks. Sarnaselt eeltooduga on vastustaja ka kinnistu asukohaga Kuldse Kodu 1 korter 31 Pärnu kaebaja juhatuse liikmele ja osanikule Elke Kalm’ile kasutusse andmise osas asunud seisukohale, et tegemist on kaebaja juhatuse liikmele ja osanikule Elke Kalm’ile kaebaja poolt antud hüvega. Kaebaja hinnangul ei ole ka kinnistu asukohaga Kuldse Kodu 1 korter 31 Pärnu kokkuleppes nimetatud tingimuste alusel kasutada andmine juhatuse liikmele ja osanikule Elke Kalm’ile käsitletav hüve andmisena, mistõttu ei ole see käsitletav ka dividendina. MTA on valesti leidnud, et kaebaja poolt kaebaja osanikele väidetavalt antud hüve näol on tegemist erisoodustusega. Olukorras, kus hüpoteetiliselt asuda seisukohale, et kaebaja juhatuse liikmed ja osanikud on saanud kaebajalt mingi hüve, võiks seda äärmisel juhul maksustada kui dividendi. Hoolimata sellest, kas käesolevas asjas tuvastatakse maksunõude osaline aegumine ja/või maksuotsus tühistatakse, juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et maksuhaldur on mõlema käsitluse all oleva kinnistu üürihinna arvutamisel jätnud arvestamata mitmed olulised üürihinda mõjutavad asjaolud. Kuivõrd maksuhaldur on lähtunud ebaõigest üürihinnast, on maksuhaldur vääralt arvutanud ka maksukohustused. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole turuhinna arvutamisel võtnud arvesse mitmeid asjaolusid, mis üürihindasid oluliselt mõjutavad.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
15.Vastustaja leiab, et maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud, selles on selgelt esile toodud, millistele asjaoludele ja õiguslikele alustele on maksuotsuse koostamisel toetutud. Vastustaja selgitab, et 07.05.2014 korralduse nr 12.2-3/23493 kohaselt viidi läbi vaatlus, et kontrollida kaebaja
ettevõtlusega tegelemist. Peale seada esitas kaebaja ise 2014. aasta mais ajavahemiku jaanuar 2011 kuni aprill 2014 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide parandused ning jaanuar 2011 kuni aprill 2014 käibedeklaratsioonide parandused, misjärel edastas maksuhaldur 27.05.2014 kaebajale kontrolli lõpetamise teate. 30.07.2014 esitas kaebaja maksuhaldurile aga uute andmetega ajavahemiku jaanuar 2011 kuni aprill 2014 maksudeklaratsioonid. Seega oli 06.08.2014 korralduse nr 12.2-3/025546-1 alusel üksikjuhtumi kontrolli alustamine tingitud kaebaja enda tegevusest. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väited, et maksuhaldur oleks kaebaja suhtes läbi viinud revisjone. Nõustuda ei saa ka sellega, et maksuhaldur ei tea sõna „residents“ tähendust. Maksuhaldur on maksuotsuses sellele sõnale andnud õige hinnangu ning kaebaja etteheited selles osas ei vasta tegelikkusele.
16.Vastustaja hinnangul on kaebaja juhatuse liikmed Urve Särel ja Paul Särel saanud rahaliselt hinnatava hüve äriühingu omandis oleva kinnisvara tasuta kasutamisest, mis kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele. Paul Särel on avalikult oma veebilehel nimetatud Tiigi 15 kinnistut oma pere residentsina (koduna) alates 2006 kevadest. Kaebaja on teinud 19.05.2006 juhatuse koosoleku otsuse ja 24.05.2006 sõlmitud kokkuleppe kohaselt andnud äriühingu omandis oleva elumaja üldpinnast eluruumid 80,8 m2 ulatuses juhatuse liikmetele määramata tähtajaks tasuta kasutada. 22.08.2014 seletustes kinnitas Paul Särel äriühingule kuuluvas kinnisvaras tasuta elamist, põhjendades seda kinnisvara hooldamise eest vastu saadud hüvega. 26.08.2014 vaatluse käigus tuvastati, et äriühingu kinnisvarast viis ruumi olid sisustatud eluruumideks. Samuti ei toimunud äriühingu kassasse üüri tasumist, äriühingu pearaamatu väljavõte ei kajasta üüri tasaarveldamist 2006 ja 2007 aastal antud laenu või muude võimalike kohustustega. Äriühingule kuuluva vara tasuta kasutada andmisel jäi ettevõttel saamata tulu. OÜ Willu Trading on perioodil jaanuar 2011 - juuli 2014 tasunud maja vee-, kütte- ja elektrikulud 36% ulatuses ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. OÜ Willu Trading, tasudes täies ulatuses maja kütte, elektri ja vee eest, on kandnud oma kuludesse juhatuse liikmete eluaseme ülalpidamiseks vajaminevad kulutused. Tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 1 järgi on eluasemekulude täielik või osaline katmine erisoodustus. Arvestades, et juhatuse liikmed, kelle kasuks kulutused tehti, ei saa tasu töötamise eest, kuid tegutsevad aktiivselt äriühingu tegevuses (peavad kauplust ja hooldavad kinnisvara), siis tuleb lugeda tehtud kulutused, mis oma olemuselt on juhatuse liikme mitterahaline tasu aktiivse tegevuse eest, erisoodustuseks. Töö eest mitterahalises vormis antud soodustused kuuluvad maksustamisele sotsiaalmaksuga. Oleme seisukohal, et tegemist on juhatuse liikmete teadliku tegevusega, mistõttu kuulub maksusumma juurde määramisele kogu kontrollitava perioodi jooksul.
17.Kaebaja andis 19.05.2006 otsusega anti Elke Kalmile, kui kaebaja juhatuse liikmele määramata ajaks tasuta kasutamiseks ettevõtte kinnisvara (korteriomand) asukohaga Kuldse Kodu tn 1 krt 31. Kaebaja on maksumenetluse käigus nõustunud, et maksuhaldur on kaebaja maksustamisel arvestanud õigesti, et Elke Kalm saadud hüve on võrreldav samalaadse korteriüüri turuhinnaga. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud maksuotsusest ja selle lisadest ei nähtuks kaebaja poolt tasuma kohustatud 11672,36 euro arvestuskäik. Vastusaja hinnangul on maksuotsuse lisades toodud arvestuskäigud arusaadavad. Samuti on kontrollaktis ja maksuotsuses välja toodud maksusumma määramise metoodika. Kaebaja sellekohased väited ei ole asjakohased ning need tuleb jätta arvestamata.
18.Täiendavas 14.06.2016 (II kd, tl 167-169) arvamuses märkis vastustaja, et olukorras, kus Tiigi tn 15 ruumid väidetavalt väljaüürimiseks ei sobi, ei nähtu ka seda, et ajavahemikul 19.05.2006 kuni 24.05.2006 oleks kaebaja avaldanud Tiigi 15 müügikuulutusi. Seega oli kaebajal algusest peale teada, et tegelikult saavad Tiigi 15, Sauga alevik, soetamisel hüve Urve ja Paul Särel. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja tegevus on olnud tahtlik ning see on maksuotsuses piisavalt motiveeritud. Vastustaja jääb seisukohale, et kohaldub viie aastane maksusumma määramise aegumistähtaeg.
Vastustaja hinnangul nähtub käesolevas asjast, et kõik hooldamisega ja parendamisega seotud kulud on kandnud kaebaja. Seega kaebaja juhatuse liikmed Urve Särel ja Paul Särel tegid kokkuleppe iseendaga ning see kokkulepe sisaldas juhatuse liikmete Urve Säreli ja Paul Säreli kohustust hooldada ja parendada kinnistut. Paul Särel on maksumenetluses kinnitanud, et kasutab Tiigi 15 kinnistut enda tegeliku elukohana ning ta on saanud kaebajalt hüvesid.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 12.12.2014 maksuotsust nr 12.23/025546-5 ja taotletud selle tühistamist. Eelnimetatud haldusaktist nähtuvalt kontrollis maksuhaldur OÜ Willu Trading käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust, mis puudutas maksustamisperioodi 2011. aasta jaanuarist kuni 2014. aasta augustikuuni. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Willu Trading juhatuse liikmed kasutasid tasuta osaühingule kuuluvat vara (elamu ja 4-toaline korter), kuid vastavast üüritulust tekkivat käivet ei deklareeritud. Maksu- ja Tolliamet ei aktsepteerinud ka kogu elamu kütte-, elektri- ja vee osas tehtud väljamakseid ettevõtlusega seotud kuluna, sest kinnistu isiklikuks otstarbeks kasutamise proportsioon oli küll määratletud, kuid kulude kandmisel osaühing sellega ei arvestanud. Maksuhaldur asus seisukohale, et elamu puhul oli tegemist rahaliselt hinnatava erisoodustusega, millelt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu. Arvestades asjaolu, et korterit kasutanud juhatuse liige ettevõtte majandustegevusega vahetult seotud ei olnud, käsitati seda hüve tuluna investeeringult ning saamata jäänud üüriraha loeti dividendiks, millelt arvestatakse ainult tulumaksu. Vaidlustatud maksuotsusega suurendati kontrollitava perioodi tulu- ja sotsiaalmaksukohustust vastavalt 6326 euro ja 31 sendi ning 5346 euro ja 5 sendi suuruses summas. Sama perioodi käibedeklaratsioonide osas suurendati maksuvaba käivet summas 22000 eurot. Kokku kohustati kaebajat eelnimetatud maksuarvestuse alusel tasuma 11672 eurot ja 36 senti.
20.Osaühing Willu Trading on vaidlustanud ka Maksu- ja Tolliameti 04.02.2015 vaideotsust nr 61/2557-2, millega maksuotsuse jäeti 12.12.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/025546-5 peale esitatud vaie rahuldamata. Kaebaja leiab, et osaühingu seisukohti ning vastuväiteid ei ole vaidemenetluse käigus piisavalt arvesse võetud. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et põhivaidlus väljendub siiski täiendava maksukohustuse õiguspärasuse küsimuses ning vaideotsuse võib õigusselguse huvides tühistada sel juhul kui maksuotsus nr 12.2-3/025546-5 osutub õigusvastaseks. Olukorras, kus on tegemist õiguspärase maksuotsusega, vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet rahuldada ei saa.
21.Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seega tuleb kohtul hinnata kas kaebuse esitaja on maksuhalduri järeldused ümber lükanud või mitte.
22.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis ja selle juurde kuuluvas kontrollaktis antud hinnangutega tõenditele, samuti maksuotsuses ja kontrollaktis väljendatud põhiseisukohtadega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 detailsemalt välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri seisukohti ümber lükata. Seda ei lükka ümber ka 27.09.2016 seisuga täiendavalt haldusasja materjalide juurde esitatud Haapsalu Veevärk AS teated ja Haapsalus, Niine tänav 17 objekti puudutavad voolumõõtja ning veemõõtja näitude fikseerimise aktid 2006. aastast. Eelnimetatu (II kd, tl 200-202) seos kontrollimist puudutava perioodiga on miinimumilähedane. Lepapuude ostmist puudutav 22.07.2014 arve ja sellele tehtud märge, mille kohaselt tasus selle üks juhatuse liikmetest (II kd, tl 203), ei ole samuti asjassepuutuv. Nimetatud arve
pinnalt makse ei määratud. Vastavaid arveid kajastab maksuotsuse lisa nr 1 ning 2014. aasta juulikuud puudutavas osas on tegemist üksnes AS Eesti Energia elektriarvega (I kd, tl 36, pöördel). Vara kasutamist puudutavad 24.05.2006 kokkulepped, mida kaebaja pidas vajalikuks veel täiendavalt esitada (II kd, tl 204-206), olid haldusasja materjalide juures ka eelnevalt olemas ning vastustaja on nendega arvestanud. Pärnu üürituru kohta esitatud 2015. aasta väljatrükk (II kd, tl 207) on üldist laadi sisuga ning seetõttu ei saa ka sellele alusel maksuotsust osaliselt tühistada. Peale kohtuistungi toimumist esitatud OÜ Ehala Grupp ning OÜ Briketimees arveid ning maksekorralduste väljatrükke (II kd, tl 217-220) ei saa enam arvestada, kuid nähtuvalt sellekohase lisana maksuotsuse juurde kuuluvast tabelist, ei oleks ka need asjassepuutuvad.
23.Maksumenetluse käigus selgunud asjaoludele ning kogutud tõenditele on antud kokkuvõtlik hinnang maksuotsuse punktis 2 ja maksuotsuse juurde kuuluvas kontrollaktis. Nende hinnangutega tuleb nõustuda. Vaidlustatud maksuotsust ja selle juurde kuuluvat kontrollakti on piisavalt põhjendatud. Maksuotsuse andmise õiguslikele alustele on samuti viidatud ning selle üle kordamine ei ole siinkohal enam tarvilik. Kaebaja ei nõustu küll vastustaja käsitlusega maksukohustuse kindlaksmääramisel, kuid mis puutub haldusakti andmise õiguslikku alusesse kui sellisesse ja vorminõuete järgitavusse, siis selles osas ei ole otsest vaidlust tegelikult olnud. Osaühingu Willu Trading seisukoht taandub kokkuvõttes selle, et kinnisvara haldamise ja hooldamise ning selle juhatuse liikmetele tasuta kasutusse andmise puhul oli tegemist vastastikuste kohustustega ettevõtlusalase tegevuse raames ja et see ei peaks olema käsitatav erisoodustuse andmisena. Samas on eluasemekulude täielik või osaline katmine tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 1 kohaselt erisoodustus. Kaebaja ei nõustu ka sellega, et korteri tasuta kasutamist käsitati osanikule dividendide väljamaksmisena. Veel on märgitud, et maksuhaldur jättis mitmed üürihinda mõjutavad tegurid arvestamata ja lähtus ebaõigest üürihinnast. Samuti leiab kaebaja, et tahtlus on tõendamata, mistõttu on maksunõue osaliselt aegunud.
24.Maksukohustuse kindlaksmääramisel on vastustaja pidanud küllaltki tähenduslikuks asjaolu, et kinnistut presenteeriti alates 2006. aasta kevadest pere residentsina, et dividende ei ole makstud ja et sisuliselt ei ole juhatuse liikmed äriühingust töötasu saanud või siis on olnud teataval perioodil tegemist pelgalt sümboolse töötasuga, et äriühingu kassasse või panka ei ole üüri tasumist toimunud ja et korterit ei ole soovitud kolmandatele isikutele tulu teenimise eesmärgil välja üürida. Mis puutub elumaja tasuta kasutamisse, siis on maksuhaldur viidanud äriühingu juhatuse koosoleku vastavasisulisele otsusele ja 24.05.2006 sõlmitud kokkuleppele (I kd, tl 137), mille kohaselt võisid juhatuse liikmed kasutada äriühingu omandis oleva hoone üldpinnast eluruume 80,8 m2 ulatuses. Maksuhaldur järeldas sellest, et olukorras, kus juhatuse liikmed kasutasid äriühingule kuuluvat vara tasuta alates selle soetamisest, käituti täiesti teadlikult. Maksuhaldur on maksukohustuse kindlaksmääramisel arvestanud hoone kasutamise proportsiooni. 224 m2 suuruse üldpinnaga maja puhul oli antud juhatuse liikmete kasutusse 80,8 m2 ning äriühingu kasutusse oli määratud 62,9 m2 suurune pind. Eelnimetatud faktilistes asjaoludes kui sellistes vaidlust ka ei ole. Määratlemata alaks oli jäänud 80,3 m2, kuid seda tõlgendas vastustaja kaebaja kasuks ning luges selle ettevõtlusega seotud pinnaks. Seega oli vastav pind, mida ettevõtluse tarbeks ei kasutatud, kokku 36% ning erisoodustuse ulatuse kindlaksmääramisel on lähtutud nimelt sellest proportsioonist. Maksuhaldur ei aktsepteerinud ka elamu kütte-, elektri- ja vee osas tehtud väljamakseid ettevõtlusega seotud kuluna, kuid nende maksustamisel on lähtud samuti eelnevalt nimetatud 36-protsendilisest proportsioonist. Kaebaja on heitnud ette ka lähtumist ebaõigest üürihinnast, kuid vastustaja on tuletanud selle asjakohasest hinnastatistikast ning kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Üürihinna, millest lähtuda, määrab kindlaks maksuhaldur. Kohus kontrollib üksnes seda kas sellekohaste kaalutluste puhul ei ole tehtud ilmselgeid vigu. Turuhinna kindlakstegemise osas võib alati vaielda, kuid antud juhul ei saa asuda sellisele seisukohale, et hüve suuruse kindlaksmääramisel oleks maksuhaldur olulisi ning ilmselgeid vigu teinud. Vastustaja on tuginenud teatud asjaoludele ja vastavale võrdlusele ning
kaebaja paljasõnaline vastuväide seda ümber ei lükka. Esimesel kohtuistungil rahuldati kaebaja vastavasisuline taotlus ning võimaldati esitada maksuhalduri seisukohtade ümberlükkamiseks vastav asjatundjate arvamus seonduvalt üürihindadega, kuid hiljem teatas kaebaja, et esindaja oli jätnud taotluse temaga eelnevalt kooskõlastamata ja et üürihindade suuruse üle ei olegi tegelikult vaja vaielda, sest see ei ole põhiküsimus (II kd, tl 180-184).
25.OÜ Willu Trading on tõstatanud ka maksukohustuse osalise aegumise küsimuse. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 98 lõikele 1 on maksusumma määramise aegumistähtaeg 3 aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg 5 aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Arvestades asjaolu, et kontrollitav periood jäi ajavahemikku 2011. aasta jaanuarist kuni 2014. aasta augustikuuni, oleks maksude määramine 3 aastast aegumistähtaega ületavas osas aegunud, kui tegemist ei oleks tahtliku tegevusega. Maksuhaldur leiab, et kaebaja tegevus oli siiski teadlik ja tahtlik. Antud juhul tuleb maksuhalduri eelnimetatud seisukohaga nõustuda, sest see tuleneb piisavalt selgelt faktilistest asjaoludest. Elamu ja korter kuulusid äriühingule ning osaühingu vara juhatuse liikmetele vastastikku kasutada andmise lepingutest ei saa vastupidist tuletada. TuMS § 48 lg 1 kohaselt makstakse töötajale tehtud erisoodustustelt tulumaksu ning vastavalt sama seaduse ja paragrahvi lõikele 3 loetakse töötajaks ka isik, kes töötab või osutab teenust töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel. Seega oli tegemist erisoodustusega. Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 punktile 7 makstakse erisoodustuselt tulumaksuseaduse tähenduses ning erisoodustuselt maksmisele kuuluvalt tulumaksult ka sotsiaalmaksu. Korteri osas käsitati hüve dividendidena, millega võib samuti nõustuda. Arvestades asjaolu, et dividendide puhul on õigusliku alusena viidatud üksnes tulumaksuseaduse sätetele ning sotsiaalmaksu ei ole määratud, on vastava hüve dividendiks liigitamine tõlgendatav pigem soodsa asjaoluna kaebaja jaoks.
26.Lähtuvalt eeltoodust ei olnud 12.12.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/025546-5 ning 04.02.2015 vaideotsuse nr 6-1/2557-2 tühistamiseks alust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.