Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
18.10.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1474
Haldusasi
OÜ Bulean kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.04.2016 otsuse nr 6-1/3301-2 ja 17.06.2016 otsuse nr 6-1/33014 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 08.04.2016 vaie
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Bulean Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.09.2016 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Bulean määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Bulean määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.09.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1474 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Bulean esitas 08.04.2016 Maksu- ja Tolliametile (MTA) vaide MTA toimingute peale OÜ Bulean tagastusnõude täitmisel kolmandale isikule (kohtutäitur Kaire Põltsi arestimisaktide täitmiseks). Vaide kohaselt teatas MTA 10.03.2016 kaebajale, et tema ettemaksukonto saldo vähenes kohtutäitur Kaire Põltsi kolme arestinõude katteks tehtud nõuete tasaarvestuse tõttu järgmiselt: 19.02.2015 summas 3764,28 eurot, 25.03.2015 summas 2764,99 eurot ning 26.03.2015 summas 105,60 eurot. OÜ Bulean leidis, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 106 lg-st 1 tulenevalt ei ole tagastusnõude täitmine võimalik muul viisil kui ainult maksukohustuslase enda pangakontole, mitte nt kohtutäituri ametialasele arveldusarvele. Kuigi MKS § 34 järgi saab tagastusnõuet arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele, tuleb tagastusnõude arestimise sisustamisel arvestada tagastusnõude olemust.
3-16-1474 Kohtutäituri arestinõude täitmiseks võib maksuhaldur üldjuhul peatada maksukohustuslase tagastusnõude täitmise kohtutäituri arestimisnõude ulatuses, kuid väljamakseid kohtutäiturile maksuhaldur teha ei võinud. OÜ Bulean palus tunnistada vaidlusalused toimingud ebaseaduslikuks ja taastada nende tegemisele eelnenud olukord, s.o taastada OÜ Bulean tagastusnõue (ettemaksukonto saldo) sellises suuruses, millises see oleks juhul, kui maksuhalduri ebaseaduslikke toiminguid ei oleks aset leidnud.
2.MTA jättis 25.04.2016 otsusega nr 6-1/3301-2 OÜ Bulean vaide MKS § 143 lg-te 2 ja 3 alusel läbi vaatamata ja tagastas selle vaide esitajale. Otsuse põhjenduste kohaselt ei kuulu vaides esitatud taotluste lahendamine MTA pädevusse. MKS § 34 lg 1 järgi saab tagastusnõuet arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõude nagu rahalisele nõudele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 kohaselt arestib kohtutäitur sissenõude pööramiseks nõudele nõude ja kohustab võlgniku suhtes kolmandat isikut (käesoleval juhul maksuhaldurit) täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Seega on kohtutäituril õigus sekkuda maksumaksja ja maksuhalduri vahelistesse suhetesse ja nõuda maksumaksja ettemaksukontol olevate summade endale täitmist. Sellisel juhul tavapärane MKS §-s 106 reguleeritud tagastusnõude täitmise regulatsioon ei rakendu. Kohtutäiturilt korralduse saanud maksuhalduril tuleb tegutseda koheselt ja tingimusteta ehk maksuhalduril ei ole õigust ega kohustust kohtutäituri nõude põhjendatust hinnata või selles kahelda. Samuti puudub maksuhalduril õigus arestitud ja üle kantud summasid hiljem kohtutäiturilt tagasi nõuda ja maksumaksja ettemaksukontole tagastada. Kuna suhtlus MTA ja kohtutäituri vahel toimub elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, siis dokumente n-ö klassikalises mõttes kohtutäituri ja maksuhalduri vahel ei liigu ning neid polnud ega pole maksuhalduril võimalik vaide esitajale ülekannete tegemise ajal või nüüd esitada. MTA leidis, et kuivõrd TMS § 114 lg 3 järgi lasub kohtutäituril pärast arestimisakti võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kättetoimetamist kohustus toimetada sama akt viivitamatult kätte ka võlgnikule, tulnuks OÜ-l Bulean kohtutäiturilt 2015. aasta alguses arestimisakti saades ning selle akti või kohtutäituri muude täitetoimingutega mittenõustumisel vaidlustada kohtutäituri tegevus ja toimingud kohtutäituri juures või pöörduda tema tegevust kontrollivate organisatsioonide või asutuste poole (kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda, justiitsministeerium).
3.OÜ Bulean esitas MTA-le kaebuse MTA 25.04.2016 otsuse nr 6-1/3301-2 peale, mille MTA jättis 17.06.2016 otsusega nr 6-1/3301-4 rahuldamata.
4.OÜ Bulean esitas 21.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.04.2016 otsuse nr 6-1/3301-2 ja 17.06.2016 otsuse nr 6-1/3301-4 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 08.04.2016 vaie. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaides käsitletud maksuhalduri toimingute seaduslikkuse kontrollimiseks ja vaidega taotletud toimingute tegemiseks pädev just maksuhaldur, mitte aga kohtutäitur ega tema tegevust kontrollivad organisatsioonid või asutused. Isegi kui nõustuda vastustaja hinnanguga, et vaides esitatud kohustamisnõude rahuldamine on võimatu (kuigi see nii ei ole), ei saaks sellest järeldada, et vastustajal puudub MKS § 143 lg 2 tähenduses pädevus (väidetavalt perspektiivitu) nõude lahendamiseks. Seadus ei võimalda eelduslikult perspektiivitu vaide tagastamist ka mistahes muul alusel. Kehtiv õigus seostab vaide tagastamise üksnes vaide sisulist lahendamist takistavate asjaoludega. Selliste takistuste puudumise korral tuleb maksuhalduril lahendada vaie sisuliselt, sh jätta vaie rahuldamata, kui vaide rahuldamine ei ole mingil põhjusel võimalik. Kaebaja leiab, et küsimus kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kohta ei oma tähendust vaide esemeks olevate maksuhalduri toimingute õiguspärasuse hindamisel, rääkimata vaide tagastamise õiguspärasuse hindamisest. Vaides 2(5)
3-16-1474 vaidlustatud maksuhalduri toimingud olid õigusvastased olenemata sellest, kas neid ajendanud kohtutäituri tegevus oli või ei olnud samuti õigusvastane. MTA otsus, millega on alusetult keeldutud vaide sisulisest läbivaatamisest ja lahendamisest, rikub vaide esitaja õigusi ja seda sõltumata vaide esemest. Kaebajal ja vastustajal on tekkinud põhimõttelised erimeelsused küsimuses, kas vaidega vaidlustatud vastustaja toimingute õiguspärasuse kontroll ja õigusvastaste toimingute tagajärgede kõrvaldamine kuulub vastustaja pädevusse. Sellise vastustaja otsustuse (otsustus vaide tagastamise kohta ja selle kohta tehtud kaebuse rahuldamata jätmine) tulemina on kaebajalt võetud seaduses ettenähtud õigus tõhusalt kaitsta oma eelduslikult rikutud õigusi vaidemenetluses ning kaebaja on ilma jäetud MKS-st tulenevast võimalusest saada oma vaidele sisuline lahend selleks pädeva organi poolt. Kaebaja on jätkuvalt huvitatud oma vaide sisulisest lahendamisest kohtueelse vaidemenetluse raames, kuna see tagab kaebajale seaduses ettenähtud õiguse saada ressursisäästlikult piisav selgus selle kohta, millistest õiguslikest ja/või muudest kaalutlustest juhindus vastustaja vaidega vaidlustatud toimingute tegemisel (hetkel sellised põhjendused kaebajale selgunud ei ole) ja sellest tulenevalt otsustada vajaduse üle pöörduda kohtusse kaebusega viidatud toimingute vaidlustamiseks.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 09.09.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa isik MKS § 151 lg 3 p-st 2, haldusmenetluse seaduse §-st 87 ja HKMS § 45 lg-st 4 tulenevalt nõuda vaide läbivaatamiseks kohustamist, kui vaide tagastamisega ei rikuta tema õigusi vaide esemest sõltumatult. Vaidemenetluse esemest sõltumatult saab vaide tagastamine kaebaja õigusi rikkuda vaid juhul, kui õiguste rikkumine ei seondu vaidemenetluse esemeks olevale haldusaktile või toimingule hinnangu andmisega. MTA on vaidlustatud otsustes kaebaja nõuet sisuliselt analüüsinud ning asunud seisukohale, et OÜ Bulean vaiet ei ole võimalik rahuldada, kuivõrd kohtutäiturile kantud summad ei ole maksuhalduri valduses. Kaebajal tuleb esmalt saavutada kohtutäituri arestinõuete kehtetuks tunnistamine ja nende alusel pankrotihaldurile üle kantud summade tagasikandmine maksuhaldurile ning alles seejärel oleks võimalik tagasi pöörata maksuhalduri tegevus ehk kõnealused summad omakorda kaebaja ettemaksukontole tagastada ja ettemaksukonto saldo/tagastusnõue endises suuruses taastada. Maksuhalduril puudub õigus kohtutäituri poolt arestitud ja üle kantud summasid hiljem kohtutäiturilt tagasi nõuda. Seega ei nähtu praegusel juhul vaide tagastamisega kaebaja õiguste rikkumist vaide esemest sõltumatult. Vaidlus selle üle, kas maksuhaldur oleks pidanud vaide tagastamise asemel tegema vaideotsuse, on ka tarbetu, kuivõrd vaide rahuldamine ei oleks nagunii võimalik. Maksuhalduril kui võlgniku suhtes kolmandal isikul puudus õigus keelduda kohtutäituri arestimisakti täitmisest. Kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamiseks on sätestatud TMS-s omaette menetluskord ning kui isik ei ole kasutanud TMS-s ettenähtud õiguskaitsevahendeid arestimisakti vaidlustamiseks, puudub maksuhalduril kui võlgniku suhtes kohustatud isikul võimalus nende alusel pankrotihaldurile üle kantud summade tagastamiseks kaebaja ettemaksukontole ja ettemaksukonto saldo/tagastusnõude endises suuruses taastamiseks. Üksnes vaidlus selle üle, kas maksuhaldur on toiminud arestimisaktidest tulenevat kohustust täites õiguspäraselt, ei aita kaebajat kuidagi tema õiguste kaitsel.
6.OÜ Bulean esitas 27.09.2016 määruskaebuse halduskohtu 09.09.2016 määruse peale. Halduskohus jättis 13.10.2016 määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(5)
3-16-1474
7.OÜ Bulean palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.09.2016 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuid halduskohtu peamised seisukohad puudutavad hoopis kaebeõiguse puudumist. Seega on määrus menetlusnormidega vastuolus. Ainuüksi kaevatava määruse kesksete põhjenduste vastuolulisus annab piisava aluse määruse tühistamiseks menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu HKMS § 199 lg 2 p 2 alusel, arvestades iseäranis, et määrus riivab oluliselt põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud põhiõigust ja peab seetõttu olema põhjendatud eriti selgelt, välistades mistahes kahtlused selles, kas kohus on kaebuse tagastamise otsustamisel põhjalikult analüüsinud kaebuses esitatud väiteid ja asjassepuutuvaid õigusnorme. MKS § 151 lg 3 p 2, millele halduskohus tugines, reguleerib vaideotsuse edasikaebamist, mitte vaide tagastamise vaidlustamist, mida reguleerivad hoopis MKS §-d 143 ja 144. Halduskohtu määruses viidatud normid, mis puudutavad kaebeõigust, on mitmeti tõlgendatavad. Seetõttu pole õige anda neile hinnangut juba ettevalmistavas menetluses. Halduskohtu määruses puuduvad põhjendused kaebuses esitatud tuvastamisnõuete kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 09.09.2016 määruse tühistamiseks.
9.Tagastusnõuet saab arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele (MKS § 34 lg 1). TMS § 111 esimene lause sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. TMS § 111 teine lause sätestab, et arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 1 p 4 järgi märgitakse arestimisaktis ka korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile.
10.Ringkonnakohus leiab, et MKS § 34 lg-s 1 peetakse tagastusnõude all silmas nõudeõigust MTA vastu kui varalist õigust (MKS § 31 lg 1 p 3). Sellele nõudeõigusele saab täitemenetluse käigus pöörata sissenõude sõltumata sellest, kas maksukohustuslane on esitanud MKS §-s 106 ette nähtud tagastusnõude täitmise taotluse või mitte. TMS kehtestab MKS suhtes erinormid ning ringkonnakohus ei näe õigustust sellele, et tagastusnõuet ei saaks arestida ega sellele sissenõuet pöörata tagastusnõude mingisuguse olemusliku eripära tõttu. Kaebaja vaides esitatud väide, et kohtutäituri arestimisakti alusel on lubatud peatada tagastusnõude täitmine arestimisnõude ulatuses, kuid mitte teha kohtutäiturile väljamakseid, on vastuolus TMS §-s 111 ja § 114 lg 1 p-s 4 sõnaselgelt sätestatuga. Seadus ei kohusta arestimisakti täitvat isikut teavitama võlgnikku enne kohtutäiturile väljamakse tegemist.
11.Arvestades eeltoodut, selgitas MTA 25.04.2016 otsuse nr 6-1/3301-2 põhjendavas osas OÜ-le Bulean õigesti, et kohtutäitur K. Põltsi arestimisaktide täitmise toimingud olid seaduslikud ning vaides esitatud taotluste rahuldamine pole võimalik. Vaidlus selle üle, kas vaie tulnuks jätta rahuldamata või läbi vaatamata, on viljatu, kuna vaides esitatud taotluse rahuldamine ei ole niikuinii võimalik. MTA kohustamine vaidemenetlust uuesti läbi viima oleks eesmärgipäratu, kuna kaebaja eesmärgi saavutamine – arestitud ja kohtutäiturile üle kantud raha tagasisaamine – on vaides esitatud asjaoludel õiguslikult võimatu. Vaidemenetluse korrektne läbiviimine ei saa olla eesmärk omaette, kui haldusorganil polnud vaides vaidlustatud toimingute tegemisel kaalutlusõigust ning vaides esitatud nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal ei ole ka tuvastamisnõuete menetlemiseks põhjendatud huvi, 4(5)
3-16-1474 kuna ilmselgelt ei saanud vaidemenetluse toimingud talle tekitada hüvitamisele kuuluvat kahju ning pole põhjust arvata, et MTA toimingute õigusvastaseks tunnistamine annaks kaebajale moraalse rahulduse kõrval reaalset kasu edaspidistes võimalikes tagastusnõude arestimist puudutavates õigussuhetes.
12.Seega ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik ning halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel lõppjäreldustes õigesti. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.