lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-525/22

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 17.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-525/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
927
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Haldusasi nr 3-16-525

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Indrek Andreas Paukštys

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2016.a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-525

Haldusasi

E.S.-H. kaebus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada E.S.-H. kaebus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.E.S.-H. esitas 15.03.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 22.04.2016.a, 06.05.2016.a, 13.05.2016.a), milles taotles: 1) kriminaalasjas nr xxxxxxx uurijate A. Talvere, A. Ennoki ja prokuröri abi L. Nuudi tegevusega tekitatud kahju hüvitamist; 2) Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohustamist „esitada avalikus ruumis õigete andmetega sisuline teave ja annulleerida viivitamatult Interneti serverist Konkurentsiseadusega vastuolus valeteave, mis on provokatiivne ja vaenu õhutav: a) Delfiśt b) Õhtulehest c) Facebook „Märgatud Pärnus“ rubriikidest ning rakendada valeandmete esitamise eest KarS pg 320: valeväidete esitamine vastutus“; 3) PERHI määruse 04.04.2016 tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist; 4) L. Tänavalt mittevaralise kahju hüvitamist laimamise ja valeandmete esitamise eest ning L. Tänava kriminaalvastutuse alla võtmist; 5) „Web ́i domeeni aadress IP aadressiga anonuumse laimaja tuvastamiseks“ ja vastutuse alla võtmist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus tagastas 20.09.2016.a määrusega kaebuse järgmiste nõuete osas: 1) kriminaalasjas nr xxxxxxxx menetleja tegevusega tekitatud kahju hüvitamine; 2) L. Tänava poolt laimamise ja valeandmete esitamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine; 3) L. Tänava suhtes kriminaalmenetluse algatamine; 4) anonüümse kommenteerija IP-aadressi tuvastamine ja tema suhtes kriminaalmenetluse algatamine (resolutsiooni p 1). Muus osas jättis kohus E.S.-H. kaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ning kohustas kaebajat esitama võimalikult selgelt ja lühidalt sõnastatud, kokkuvõtlik ja asjassepuutumatute avaldusteta ning kohtu poolt juba tagastatud nõueteta kaebus (HKMS § 52 lg 1), nii et selles sisalduks kaebuse kohustuslikud

komponendid (HKMS § 38). Kohus andis puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 22.09.2016.a.

3.12.10.2016.a saabus kohtule 06.10.2016.a postitemplit kandvas ümbrikus E.S.-H. kaebuse täiendus. Kaebaja taotleb: „Tallinna Halduskohtult ebaseadusliku läbiotsimise läbi viinud eeluurijate tulemusena saadud tõendite tunnistamist kohtukõlbmatuteks ja hageja taotleb ka kohtukõlbmatuteks tunnistamist need tõendid, milleni ei oleks jõutud ilma seadusevastast läbiotsimist korraldamata -nn mürgipuu vilja doktriin (DOI: Nn exclusionary ruie on USA õiguses kõige selgemini välja kirjutatud kohtulahendis Mappv. Ohio, 367 U.S. 643 (1961), ent doktriin ise loodi juba lahendis Weeksv. United States, 232 U.S. 383 (1914)). Eelnevat väidet toetab Eesti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. detsembri 2006. a otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-97-06 on aga tuletatav arusaam, et tõendit on alust käsitada lubamatuna muuhulgas siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised. Hageja väidab, et eeluurimises kasutatud meetotid ja metotoloogia on hageja eraelu riivanud, mainet kahjustanud, põhjendamatult ruineerinud legaalse äritegevuse. Hageja viitab asjaolule, et eeluurijad on olnud subjektiivselt agressiivsed "teabe kogumise" maski all terminoloogia valikus avalikus meedias ja sellega tekitanud ebaproportsionaalse mittevaralise ja varalise kahju saamata jäänud tulu allhankest, kes annulleeris tellimuse mitte omavahelise kokkuleppe pärast, vaid meedias kajastatud laimava suudistus/hoiatuse alusel.
2.Hagejale taotlusele ei ole esitatud läbiotsimisel äravõetud vallasasjade loetelu põhjendustega, kuidas need suhestuvad konkreetsel juhul kontekstiga. 2.1 Liisa Nuut ́i olles kirjutanud kaks erinevat PERH'i määrust on omavahel vastuolus ja selle isiku kirjutatud esimene PERHT ́le määruse versioon on vasturääkiv teisele versioonile, mida parandas hageja taotluse alusel ja esitas teadlikult parandustrukki uuesti veel-kord PERH ́le oma nime alt, ignoreerides täielikult hageja taotlusi ja kaebusi valeandmete esitamise suhtes. Hageja juhib tähelepanu, et neid kahte erineva parandatud versiooni PERH ́le on võimalik võrrelda ja sellest töendub, et algusest peale eeluurimisemenetlus on olnud vasturääkiv, valedel eeldustel ja mitte õiguspärane eelnevatel kirjeldatud põhjustel.
3.Lindistusmaterjale samuti ei ole hagejale kaitseõiguse tagamiseks saadetud jaanuarist 2016 ulekuulamisest, milles on kuulda ja/või näha kuidas Anne Ennok fabritseeris ebatöeseid fakte hageja kohta ja sundis jaatama uurija versiooni väitega, et hageja ei saa enne alla 1 kuusele imikule rinda anda, kui lausub/jaatab sundmustikjada, mida taotles fikseerida. 3.1 Hagejal oli valida kahe halvima vöimlause vahel: a) alla 1 kuune imik, kes toitus ainult hageja piimast vajas toitmist iga 1.5 tunni tagant VS b) uurija ultimaatum mittenöustumuse korral tema versiooniga jätkata ülekuulamist rohkem kui 3 tundi. 3.2 Ulekuulamine kestis 180 minutit ilma vaheajata. Hageja teadis, et 90 minutit tagasi oli tema lapsel vajadus toitmisele. Ülekuulamise aja mitte venitamiseks hageja andis allkirja, kuid nimetatud allkiri ei sisaldanud jaatust, et protokoll on koostatud hageja sõnade kohaselt. Hageja huvide konflikti tõttu tegi valiku: asetada ohtu vastsündinu elu VS pikale venitada vaidlus eeluurijatega, et saavutada öiglane öige resultaat. Esimene valik kaalus üles valiku oma lapse elu säästmise osas.
4.Hageja taotleb kohtu kaudu Lääne Prefektuurilt läbiotsimisel võetud viiuli tagastamist, sest väidab ja on tõendanud, et on ostnud selle legaalselt K. V. ́ilt ja antud ese ei ole absoluutselt seoses antud eeluurimise objektiga. Lisaks tagastada Apple lphone4 SIM kaardiga, mis sisaldab tõendeid salvestunud sms'des ja mida eeluurijad teadlikult tõkestavad, et hageja ei saaks rakendada kaitseõigust.
5.Hageja taotleb kohtult oma äranägemise järgi möistlikku kahjuhuvitamise määramist hagejale võttes arvesse antud konspetsiooni tagajärgi ja faktilisi asjaolusi ja SE 295 seaduse eelnõu strateegiat ja KarS sätteid. 5.1 Hageja ei ole määranud hagisse kahjuhüvitise suurust ja on tasunud haldusmenetluse riigilõivu Rahandusministeeriumi arveldusarvele eesmärgiga, et selle määraks kohus.“

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et kaebaja ei ole oma 12.10.2016.a vastusega kõrvaldanud halduskohtu 20.09.2016.a määruses kirjeldatud puudusi. Kaebaja poolt puuduste kõrvaldamise korras esitatud dokument ei vasta jätkuvalt HKMS §-des 37-39 sätestatud nõuetele, kaebuse tekst on jätkuvalt ebaselge, laialivalguv ning vaatamata kohtu selgitusele, et kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded ja menetleja toimingute õiguspärasuse kontroll kuuluvad kriminaalasju lahendavate kohtute (maakohus) pädevusse, on kaebus sisuliselt suunatud menetleja toimingute vaidlustamisele kriminaalasjas. Kuivõrd kaebus ei ole esitatud kujul menetletav, esineb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-s 2 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.
5.Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse kaebusega. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium