lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1834/12

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1834/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
03.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
717
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseos

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

03.10.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1834

Haldusasi

AN esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – AN Puudutatud isik – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.09.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.09.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1834 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AN esitas 12.08.2016 Tallinna Vanglale (vanglas registreeritud 16.08.2016) taotluse nr 5-8/16/19357-1, milles palus lisada Tallinna Vanglal helistamisteenusena vastuvõtja arvelt helistamise võimalus ning lisada rohkem teenusepakkujaid kui Elisa Eesti AS.
2.Tallinna Vangla 12.09.2016 vastuses nr 5-8/16/19357-2 selgitati, et Elisa Eesti AS valiti Justiitsministeeriumi poolt riigihanke korras kõnesideteenuse pakkujaks ministeeriumi valitsemisala asutustes, sh kõikides vanglates ja seetõttu ei saa vangla võimaldada teist kõnesideteenuse pakkujat.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.AN esitas 13.09.2016 Tallinna Vanglale vaide vangla 12.09.2016 vastuse nr 5-8/16/193572 peale.
4.AN esitas Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada ebaseaduslik leping Elisa Eesti AS-ga. Taotleja leiab, et tegemist on ebaseadusliku lepinguga ning Elisa Eesti AS on monopoolses seisus. Samuti puudub teenus vastaja arvelt helistamiseks,

3-16-1834 mistõttu ei saa taotluse esitaja suhelda perega, kuna tal ei ole helistamiseks raha. Seega saavad tema suhted perega pöördumatult kahjustada.

Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Justiitsministeerium kuulutas 2013. a välja riigihanke „Kõnesideteenus Justiitsministeeriumile ja Justiitsministeeriumi valitsemisala asutustele“ (viitenumber 142388). Elisa Eesti AS-i pakkumus oli hankes edukaim. 08.10.2013 allkirjastasid Justiitsministeeriumi ja Elisa Eesti ASi esindajad Justiitsministeeriumi ja Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste kõnesideteenuse hankelepingu nr 1/13-92, mis kehtib kuni 30.11.2017. Tallinna Vanglal ei ole võimalik muuta telefoniteenuse osutamise tingimusi ega lisada täiendavaid tingimusi, mida Justiitsministeerium riigihanget välja kuulutades hanketingimustena ette ei näinud. Seega on AN esitanud nõude vale asutuse vastu. AN-l puudub esialgse õiguskaitse vajadus. AN on kasutanud telefoniteenust regulaarselt. Seega ei vasta tegelikkusele kinnipeetava väide, et tal ei ole võimalik helistada. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vastaja arvel helistamist ning seega puudub vanglal kohustus võimaldada vastavat teenust kinnipeetavale. Justiitsministeeriumi riigihanke tingimused ei näe ette, et kinnipeetavatel oleks võimalik helistada vastaja arvelt. Selliste hanketingimuste seadmisega ei rikuta AN subjektiivseid õigusi, sest tema kõnekaardile saab raha kanda ka väljastpoolt vanglat. See tähendab, et väljaspool vanglat olev isik, kellele on kinnipeetava kõnekaardi number teada, saab internetis panga vahendusel kanda kinnipeetava kõnekaardile raha ning seega ei ole kinnipeetava ainus võimalus kõneaja saamiseks seda ise vangla vahendusel osta. Eeltoodust nähtuvalt on AN-le tagatud kõneaja saamiseks ka muud võimalused. Olukorras, kus Elisa Eesti AS Tallinna Vanglas telefoniteenust ei pakuks, ei oleks vanglal üleüldse võimalik kinnipeetavatele helistamise võimalust tagada, kuna vanglas kasutatakse Elisa Eesti AS-i poolt välja töötatud sidelahendusi, seadmeid ning tarkvara.

6.Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2016 määrusega AN esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuna riigihanke tulemusel sõlmis Elisa Eesti AS-ga lepingu Justiitsministeerium, saaks nõue olla suunatud ministeeriumi vastu. Õige ei ole taotleja väide, et kinnipeetava ainus võimalus kõneaja saamiseks on seda ise vangla vahendusel osta. Taotleja on telefoni kasutanud. Eelnevast tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Kui peatada Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingu täitmine, ei saaks taotluse esitaja Tallinna Vanglas üldse telefoniteenust kasutada, mis oleks ilmselgelt vastuolus taotluse eesmärgiga (perekonnaga suhtlemisvõimaluse saamine või hoidmine). Kõneteenuse osutajal pole monopoolset seisundit. Teenuse osutamine toimub riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.AN esitas halduskohtu 16.09.2016 määruse peale 25.09.2016 määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu selle esitaja halduskohtuga ja jääb oma nõuete juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus jätkab AN-le halduskohtu 16.09.2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 määratud menetlusabi andmist (HKMS § 114 lg 2) ja võtab määruskaebuse menetlusse. 2(3)

3-16-1834

9.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu motiive HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. Taotleja on jätnud kasutamata võimaluse selgitada halduskohtule ja ringkonnakohtule, miks ei ole tema huvid esialgse õiguskaitse kohaldamiseta tagatud olukorras, kus pereliige, kellega suhtlemise võimaldamise tagamiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ja kellele on kinnipeetava kõnekaardi number teada, saab internetis panga vahendusel kanda kinnipeetava kõnekaardile raha. Taotleja pole ümber lükanud vangla faktiväidet, et taotleja on vanglas telefoniteenust kasutanud. AN pole esitanud mõistlikke selgitusi oma huvide reaalse rikkumise kohta. Seega jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja