lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1834/6

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1834/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
16.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1417
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1834

Haldusasi

A. N. esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A. N. menetlusabi taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta A. N. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Saata määruse ärakiri A. N.le ja teadmiseks Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord ja hoiatused

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Määruse resolutsiooni p-i 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.A. N. esitas 12.08.2016 Tallinna Vanglale (vanglas registreeritud 16.08.2016) taotluse nr 5-8/16/19357-1, milles palus lisada Tallinna Vanglal helistamisteenusena vastuvõtja arvelt helistamise võimalus ning lisada rohkem teenusepakkujaid kui Elisa Eesti AS (tl 9).

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Vangla vastas taotlusele 12.09.2016 selgitades, et Elisa Eesti AS valiti Justiitsministeeriumi poolt hanke korras kõnesideteenuse pakkujaks valitsemisala asutustes, sh kõikides vanglates ja seetõttu ei saa vangla pakkuda teist kõnesideteenuse pakkujat (tl 8 pöördel).
3.13.09.2016 esitas A. N. vaide vangla 12.09.2016 vastusele nr 5-8/16/19357-2 (tl 8).
4.A. N. esitas 13.09.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse paludes peatada ebaseaduslik leping Elisa Eesti AS-ga. Taotleja leiab, et tegemist on ebaseadusliku lepinguga ning Elisa Eesti AS on monopoolses seisus. Samuti puudub teenus vastaja arvelt helistamiseks, mistõttu taotluse esitaja väitel ei saa ta suhelda

1(4)

perega, kuna tal ei ole raha helistamiseks. Seega saavad tema suhted perega pöördumatult kannatada. Lisaks taotles A. N. menetlusabi esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks.

5.Tallinna Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Taotlus on esitatud vale vastustaja vastu, sest Tallinna Vangla ei ole antud juhul kohustatud isikuks. Justiitsministeerium kuulutas 2013. a välja riigihanke „Kõnesideteenus Justiitsministeeriumile ja Justiitsministeeriumi valitsemisala asutustele“ (viitenumber 142388). Hankemenetluse tulemusena tunnistati parimaks Elisa Eesti AS-i pakkumus, mille alusel sõlmiti riigihanke tingimustele vastav kõnesideteenus ning leping hooldusteenuse osutamiseks Justiitsministeeriumile ja Justiitsministeeriumi valitsemisala asutustele. Leping sätestab teenuse tingimused ühtselt nii Justiitsministeeriumile kui tema valitsemisala asutustele, s.h vanglatele. Käesoleval ajal ka Tallinna Vanglas telefoniteenust osutava Elisa Eesti AS-i pakkumus oli Justiitsministeeriumi poolt väljakuulutatud kõnesideteenuse hankes edukaim, s.t Elisa Eesti AS-i poolt pakutavad tingimused on parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega. 08.10.2013 allkirjastasid Justiitsministeeriumi ja Elisa Eesti AS-i esindajad Justiitsministeeriumi ja Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste kõnesideteenuse hankelepingu nr 1/13-92. Leping kehtib kuni 30.11.2017. Kuna Justiitsministeerium on mh ka vanglas telefoniteenuse osutaja riigihanke tulemusel edukaima pakkumuse pinnalt välja valitud ja vastavalt kõnesideteenuse hankelepingu sõlmitud, ei ole Tallinna Vanglal võimalik telefoniteenuse osutamise tingimusi muuta ega lisada täiendavaid tingimusi, mida Justiitsministeeriumi riigihanget välja kuulutades hanketingimustena ette ei näinud. Eeltoodust tulenevalt on Elisa Eesti AS-iga sõlminud lepingu Justiitsministeerium, mitte aga Tallinna Vangla, kellele laienevad vaid Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusena hankelepingus toodud tingimustel telefoniteenuse osutamine kõnealuse sideettevõtjaga. Seega ka lepingulised kohustused ja õigused laienevad Justiitsministeeriumile. A. N.l puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 28 lg 2 sätestab, et kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul. Eeltoodud sätetest tulenevalt on tehniliste tingimuste olemasolul vanglal kohustus tagada kinnipeetavatele telefoni kasutamise võimalus kinnipeetava enda kulul. VangS § 28 lg-s 1 sätestatud kohustus tagada telefoniteenus on avalik-õiguslik. VangS § 23 lõikega 2 pannakse vanglale kohustus soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, mis tähendab, et vangla peab hoolitsema kinnipeetava vanglaväliste kontaktide kui sotsiaalsete sidemete säilimise ja arendamise eest. Vangla kinnitusel on kinnipeetav regulaarselt telefoniteenust kasutanud. Seega ei vasta tegelikkusele kinnipeetava väide, et tal ei ole võimalik helistada. Õigusaktidest tulenevalt puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda vastaja arvel helistamist ning seega puudub vanglal ka kohustus vastavat teenust kinnipeetavale võimaldada.

2(4)

Käesoleval ajal ei näe Justiitsministeeriumi poolt väljakuulutatud riigihanke tingimused ette, et kinnipeetavatele oleks võimalik vastaja arvelt helistada. Selliste hanketingimuste seadmisega ei rikuta aga kuidagi A. N. subjektiivseid õigusi, sest tema kõnekaardile saab raha kanda ka väljastpoolt vanglat. Nimetatu tähendab, et väljaspool vanglat olev isik, kellele on kinnipeetava kõnekaardi number teada, saab internetis panga vahendusel kanda kinnipeetava kõnekaardile raha ning seega ei ole kinnipeetava ainus võimalus kõneaja saamiseks seda ise vangla vahendusel osta. Eeltoodust nähtuvalt on A. N.le tagatud kõneaja saamiseks ka muud võimalused kui vaid seda ise vangla vahendusel juurde osta. Olukorras, kus Elisa Eesti AS Tallinna Vanglas telefoniteenust ei pakuks, ei oleks vanglal üleüldse võimalik kinnipeetavatele helistamise võimalust tagada, kuna käesoleval juhul kasutatakse vanglas Elisa Eesti AS-i poolt välja töötatud sidelahendusi, seadmeid ning tarkvara.

KOHTU SEISUKOHT

Menetlusabi taotluse lahendamine

6.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg-le 1 tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tuleb ka halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. A. N. taotleb menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Arvestades kaebaja majanduslikku seisu (vanglasisese isikukonto väljavõte, tl 19) on ka HKMS § 112 lg-s 1 sätestatud valemit rakendamata selge, et kaebaja ei ole majandusliku seisundi tõttu võimeline nõutavat riigilõivu tasuma. Seega tuleb teda maksejõuetuks pidada. Samuti puuduvad antud juhul muud HKMS §-s 112 sätestatud füüsilisele isikule menetlusabi andmist välistavad asjaolud. Seega vabastab kohus A. N. esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
7.HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse - kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine ja vältida kaebaja õiguste pöördumatut kahjustamist. HKMS § 249 lg 5 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi,

3(4)

mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.

8.A. N. taotlusest nähtuvalt taotleb ta esialgse õiguskaitse kohaldamist eelkõige põhjusel, et ta soovib suhelda perega telefoni teel, st ta soovib kasutada vanglas pakutavat telefoniteenust. 8.1 Tallinna Vangla on 12.09.2016 vastuses kaebaja 12.08.2016 pöördumisele selgitanud, et Elisa Eesti AS valiti Justiitsministeeriumi poolt hanke korras kõnesideteenuse pakkujaks kõikides vanglates ja seetõttu ei saa vangla pakkuda teist kõnesideteenuse pakkujat. Hankeleping nr 1/13-92 kehtib kuni 30.11.2017 ning peale seda korraldatakse uus hange kõnesideteenuse pakkuja leidmiseks. Seega saaks juhul, kui kaebajal oleks subjektiivne õigus lepingut vaidlustada temale vangistusseadusest tulenevate õiguste rikkumise tõttu, olla vastustajaks Justiitsministeerium. 8.2 Vangla vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele märgitakse, et Justiitsministeeriumi läbiviidud riigihanke tingimused ei näe ette vastaja arvelt helistamise nõuet. Samas kinnipeetava kõnekaardile saab raha kanda ka väljastpoolt vanglat nii, et väljaspool vanglat olev isik, kellele on kinnipeetava kõnekaardi number teada, saab internetis panga vahendusel kanda kinnipeetava kõnekaardile raha. Seega ei ole õige taotleja väide, et kinnipeetava ainus võimalus kõneaja saamiseks on seda ise vangla vahendusel osta. Samuti on vangla väitnud, et taotleja on telefoni kasutanud. Eelnevast tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus peab vajalikuks taotlejale ka selgitada, et juhul, kui kohtul oleks alust peatada Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingu täitmine, ei saaks taotluse esitaja Tallinna Vanglas üldse telefoniteenust kasutada, mis oleks ilmselgelt vastuolus taotluse eesmärgiga (perekonnaga suhtlemisvõimaluse saamine või hoidmine). Samuti on täiesti ekslik taotleja arusaam, et kõneteenuse osutaja naudib teenuse osutamisel monopoolset seisundit. Esiteks, toimub teenuse osutamine riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel. Teiseks, riigihange oli avatud kõigile pakkujatele ning riigihanke eesmärk oli leida parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumine. Riigihanke tulemusel ei ole võimalik sõlmida lepingut kõigi pakkumise teinud isikutega, kuna siis ei oleks tegemist riigihankega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole taotleja huvidest lähtudes põhjendatud ega vajalik ning taotlus jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja