Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-853
Haldusasi
Tallinna Tehnikaülikooli kaebus SA Archimedes 20.11.2014 otsuse nr 26.2-5/4976 ja 26.11.2014 otsuse nr 26.2-5/5049 tühistamiseks Kaebaja – Tallinna Tehnikaülikool, volitatud esindajad v.adv Carri Ginter ja adv Kadri Härginen Vastustaja – Sihtasutus Archimedes, volitatud esindaja v.adv Priit Lätt
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.11.2015 otsus (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 14.03.2016)
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Tehnikaülikooli apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Tehnikaülikooli apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-853 muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-853 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) taotles Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust kahe projekti jaoks: projektiga 3.2.0200.08-0001 TTÜ teadusraamatukogu rajamise jaoks ning projektiga 3.2.0201.09-0003 TTÜ uue õppehoone jaoks.
2.SA Archimedes rahuldas 20.11.2008 otsusega nr 26.2-2/25 TTÜ rahastamise taotlused maksimaalselt summas 10 928 891,89 eurot, toetuse määraga 95%. Esialgset 20.11.2008 rahastamise otsust nr 26.2-2/25 muudeti TTÜ taotlusel 21.04.2009 otsusega nr 26.2-25-7, 17.12.2009 otsusega nr 26.225-16 ning 25.03.2010 otsusega nr 26.2-2/25-23.
3.TTÜ viis raamatukogu uue hoone ehitamiseks läbi riigihanke nr 102054, mille tulemusena sõlmiti 30.01.2008 hankeleping maksumusega 8 322 098,86 eurot. Hankeleping täideti 14.09.2009. Raamatukogu metallmööbli soetamiseks koos paigaldusega korraldas TTÜ riigihanke nr 109706, mille tulemusena sõlmiti 23.03.2009 hankeleping maksumusega 296 833,18 eurot. Hankeleping täideti 22.06.2009. Raamatukogu kabinettidesse mööbli soetamiseks korraldas TTÜ riigihanke nr 109998, mille tulemusena sõlmiti 29.06.2009 hankeleping maksumusega 127 117,14 eurot. Hankeleping täideti 14.09.2009. 04.09.2009 korralduse alusel viis TTÜ läbi riigihanke nr 115835 “Raamatukogu metallmööbli täiendus“, 14.09.2009 korralduse alusel riigihanke nr 114541 „Tehnomeedikumi ruumide rekonstrueerimine“, 10.11.2009 korralduse alusel riigihanke nr 115392 „Raamatukogu täiendavad ehitustööd“ ning 18.12.2009 korralduse alusel riigihanke nr 117099 „Raamatukogu kabinettide mööbel ja täiendus“. Riigihanked nr 115835, 114541, 115392 ja 117099 viidi läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlustena.
4.SA Archimedes kohustas 20.11.2014 otsusega nr 26.2-5/4976 „Struktuuritoetuse osalise tagasinõudmise kohta“ (muudetud 26.11.2014 otsusega nr 26.2-5/5049; edaspidi ühiselt nimetatud tagasinõudeotsus) TTÜ-d tagasi maksma toetust summas 43 691,71 eurot. Otsuse kohaselt ei olnud riigihangete nr 115835, 117099, 115392 ja 114541 puhul täidetud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviimise eeldused, mistõttu ei olnud tegemist abikõlblike kuludega. Otsusega nõuti TTÜ-lt tagasi 25% hankelepingute summast.
5.TTÜ esitas Haridus- ja Teadusministeeriumile tagasinõudeotsuse peale vaide, mille ministeerium jättis 03.03.2015 otsusega nr 75 rahuldamata.
6.Tallinna Tehnikaülikool esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Archimedes 20.11.2014 otsuse nr 26.2-5/4976 ja 26.11.2014 otsuse nr 26.2-5/5049 tühistamiseks. 1) Vastustaja kohaldas riigihangete seaduse (RHS) § 28 lg 4 p 2 ja lg 5 p 1 ebaõigesti. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamise eeldused olid kõigi vaidlusaluste hangete puhul täidetud. 2) Riigihanke nr 117099 puhul olid täidetud mh tehnilise kokkusobimatuse ning käitamise ja hooldamise raskuse kriteeriumid. Erinevad pakkujad kasutavad erinevate tootjate materjale ning igal pakkujal on oma disain, mistõttu ei olnud võimalik tooteid osta mõnelt teiselt pakkujalt. Vastustaja hinnangul oleks kaebaja pidanud korraldama lihthanke RHS § 182 järgi, kuid see säte lisati seadusesse alles pärast vaidlusaluste hangete korraldamist. Lihthange oleks 2(9)
3-15-853 ka olnud vastuolus RHS § 23 lg-tega 1 ja 2. Lisaks heidab vastustaja kaebajale ette eksimusi nõuete vastu, mida RHS § 28 lg 4 p-st 2 ei tulene. Näiteks on asjakohatu vastustaja etteheide, et kaebaja oleks pidanud uute asjade ostmise vajadust ette nägema ja need juba esimese hankega ostma. Samuti on asjakohatu vastustaja välja toodud nn erilisuse kaalutlus, kuna seadus sellist tingimust ette ei näe. Olukorras, kus seadus annab hankijale võimaluse kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, pole alust hankijale ette heita RHS § 3 pst 4 tuleneva põhimõtte rikkumist. 3) Kaebaja korraldas riigihanke nr 115835 seetõttu, et hoidla olemasolevaid riiuleid ei olnud võimalik integreerida teiste tootjate riiulitega. Riiulite osas nõustus vastustaja kaebajaga, et nende tellimine teiselt tootjalt ei oleks olnud võimalik, kuid leidis ekslikult, et muude sama hankega tellitud objektide puhul ei olnud täidetud tehnilise kokkusobimatuse tingimus. Hankija vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise huvides oli tellida samasuguseid tooteid, nagu telliti põhihankes. Näiteks raamatukäru katkiminemise korral on kaebajal võimalik kasutada selle terveid osi teise parandamist vajava käru juures. Seeläbi pikendab kaebaja kasutatava mööbli eluiga. Ka selle hanke puhul heitis vastustaja kaebajale ette eksimusi nõuete vastu, mida RHS § 28 lg 4 p-st 2 ei tulene. Seadusest ei tulene hankijale kohustust hankida kõiki asju ühe hankega ega kasutada sama hankemenetluse liiki ühe projekti raames korduvalt. 4) Kaebajale ei olnud põhihanke algatamise ajal teada täiendava rahastamise saamise võimalus ja tingimused. Ehituse ajal selgus, et esialgses hankelepingus kokku lepitud ruumide kasutusotstarvet ei toetata. Seetõttu otsustas kaebaja ehitushanke projekti muuta ning lisas sellesse täiendavad teadlastele mõeldud töökohad, millest tingituna korraldas kaebaja riigihanke nr 114541. Vastasel juhul oleks kaebaja rahastamise taotlus rahuldatud väiksemas mahus. Seega oli tegemist ettenägematu asjaoluga RHS § 28 lg 5 p 1 mõttes. Vastustaja on seda mõistet sisustanud põhjendamatult kitsendavalt. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna poolt 2010. aastal läbi viidud auditeerimise käigus toetuse tagasinõudmise aluseks olevaid asjaolusid ei tuvastatud. Tehnilistel ja majanduslikel põhjustel ei saanud täiendavaid ehitustöid esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata. Esiteks oleks esialgse hankelepinguga tehtud tööd kaotanud garantii ning teiseks oleks esialgse hankelepingu tähtaja muutmisega kaasnenud kulutused seoses maja kasutamise võimatusega, sh kasutult seisva maja kütte- ja elektrikulud. RHS § 28 lg 5 p 1 ei näe ette eeldust, et jätkuhanke tegemise ajal peaks esimeses hankes sõlmitud hankeleping olema veel kehtiv. 5) Ka riigihanke nr 115392 puhul oli täidetud ettenägematu asjaolu kriteerium, kuna kaebajal ei olnud võimalik 2006. aastal raamatukogu uut hoonet planeerides arvestada struktuuritoetuse ja selle saamise tingimustega. Ettenägematuteks asjaoludeks olid ka biomeditsiinitehnika instituudi ruumide üürilepingu lõppemine ja instituudi ületoomine TTÜ üliõpilaslinnakusse ning TTÜ kirjastuse kolimine teadusraamatukogu juurde seoses senise asukoha hoonete müügiga novembris 2006. Selleks ajaks oli raamatukogu hoone ehitus juba planeeritud ja hange välja kuulutatud. 6) Rahandusministeeriumi auditi lõpparuanne ei ole tagasinõudeotsuse põhjenduste osaks. Otsuses ei ole märgitud, et selle motiveerivas osas on tuginetud auditi lõpparuande põhjendustele. Riigikohtu praktika kohaselt peab teisele dokumendile viite tegemisel olema kokkuvõttes arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon on osaks haldusakti põhjendustest (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-47-12, 3-3-1-87-08, 3-3-1-35-13).
7.SA Archimedes vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Tagasinõudeotsus on põhjalikult motiveeritud ning selles on viidatud Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna auditi lõpparuandele, milles tuvastatud asjaoludele ja esitatud põhjendustele on tuginetud otsuse tegemisel. Mitteabikõlbliku kulu esinemisel ei ole rakendusüksusel perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) ja 3(9)
3-15-853 Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ kohaselt õigust otsustada, kas nõuda mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks välja makstud toetus tagasi või mitte. Rakendusüksusel on üksnes võimalik kaaluda, kas nõuda toetus tagasi osaliselt või täies ulatuses. Kuna praegusel juhul esinevad STS § 26 lg-s 1 nimetatud asjaolud, on vastustaja kaalutlusõigus piiratud määruse nr 278 (kuni 28.08.2014 kehtinud redaktsioonis) § 111 lg-s 1 ja lg 3 p-s 2 sätestatuga. Vastustaja on kaalunud, kas nõuda toetus tagasi täies mahus või osaliselt, ning otsustanud rakendada määruse nr 278 § 111 lg-s 3 sätestatud 25% tagasimakse määra. Vastustaja on toetuse osalisel tagasinõudmisel teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Vastustaja nõustub kaebajaga, et tagasinõudeotsuses tehtud viide lihthankele oli asjakohatu. Küll aga oleks kaebaja pidanud valima väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke asemel mõne muu menetlusliigi. Seadusandja mõte ei saanud olla see, et hanke osadeks jaotamise vältimiseks tuleks hankijatel kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Kaebajal ei saanud tekkinud õiguspärast ootust, et toetus jäetakse tagasi nõudmata. 2) Riigihangete nr 117099 ja nr 115835 läbiviimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlustena ei olnud lubatav. Hoone erinevates ruumides paikneva mööbli ühtset väljanägemist ja sisustuse terviklikkust ei saa käsitada tehnilise kokkusobivuse küsimusena. Hankega nr 117099 soetatud asjad ei olnud kabineti mööbli lahutamatud osad. Jääb selgusetuks, miks ei saanud muuseumi kontoriosa sisustust tellida muuseumi mööbli hanke raames, vaid telliti raamatukogu kontorimööbli täiendava ostu raames. Hankega nr 115835 telliti peaasjalikult eraldi funktsioneerivaid esemeid, mille puhul tehniline kokkusobivus ei ole oluline. Kaebaja selgitused mööbli säästliku kasutamise kohta (nt raamatukärude parandamine) on asjakohatud. Täiendava mööbli tellimise vajadus oli tingitud hankija planeerimisveast. Põhihankele (nr 109998) esitas pakkumuse viis pakkujat, mis näitab, et turul oli teisigi pakkujaid, kes olid valmis pakkuma kaebaja esitatud tingimustele vastavat mööblit. 3) Riigihangete nr 114541 ja nr 115392 puhul ei olnud täidetud väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke läbiviimise eeldused, kuna puudus ettenägematu asjaolu, mis oleks õigustanud uut hankemenetlust, ning täiendavad teenused ei olnud vältimatult vajalikud esialgse hankelepingu täitmiseks. Direktiivi 2004/18/EMÜ ja Euroopa Kohtu praktika (Euroopa Kohtu otsus nr C-337/05, komisjon vs Itaalia, p 57) kohaselt tuleb erandlike menetluste lubatavuse tingimusi tõlgendada kitsalt. Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse saamist ei saa lugeda ettenägematuks asjaoluks RHS § 28 lg 5 p 1 mõttes. Ettenägematu asjaoluna ei saa käsitada olukordi, mis on tekkinud hankija tegevusest või tegevusetusest. Täiendava rahastamise taotluse esitamine ja ruumide ümberehituse vajaduse tekkimine oli tingitud hankija tegevusest. Kaebaja pidi ette nägema üürilepingu lõppemist ja sellest tingitud täiendavate ruumide kasutamise vajadust. Kui täiendavat rahastamise taotlust ei oleks rahuldatud, poleks kaebaja suure tõenäosusega ka täiendavaid ehitustöid teostanud, mis viitab sellele, et tegemist ei olnud esialgse lepingu täitmiseks vältimatult vajalike töödega. Hankemenetlust nr 114541 alustati kolm kuud pärast esialgse hanke (nr 102054) raames sõlmitud hankelepingu täitmist, mistõttu ei saanud olla tegemist esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalike töödega. Garantii võimalik kaotamine ei ole praegusel juhul asjaolu, mis õigustaks kaebaja valitud menetlusliigi kasutamist.
8.Tallinna Halduskohus jättis 25.11.2015 otsusega (kirjeldav ja põhjendav osa lisati otsusele 14.03.2016) TTÜ kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1) Vastustaja on tagasinõudeotsust piisavalt põhjendanud. Ka juhul, kui mitte käsitada Rahandusministeeriumi auditi lõpparuandes tuvastatud asjaoludele ja esitatud põhjendustele viitamist vaidlustatud haldusakti motivatsioonina, on kaebajale tagasinõudeotsuse tegemise motiivid olnud arusaadavad. 4(9)
3-15-853 2) Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud tehnilise kokkusobimatuse või käitamise ja hooldamise raskuse kriteeriumi täidetust riigihankes nr 117099. Külalistoolide osas ei esinenud kokkusobivuse probleemi. Kaebaja ei ole näidanud, et integreeritava köögitehnika puhul oli sobivate mõõtmetega seadmeid võimalik osta vaid samalt pakkujalt. Ainuüksi integreeritava köögitehnika paigaldamisel pakkuja vahetumisest tingitud võimalik mööblile antud garantii kaotamise oht ei ole käsitatav tehnilise probleemina. Tagasinõudeotsuses esitatud kaalutlused, mida kaebaja peab asjakohatuteks ja õigusvastasteks, ei olnud toetuse tagasinõudmise aluseks. 3) Kaebaja ei ole tõendanud, et riigihankega nr 115835 ostetud toodete (v.a riiulid), näiteks raamatukärude ja sildihoidjate osas esines kokkusobivuse probleem. Kaebaja väited katkiste esemete parandamise kohta teistelt esemetelt saadud varuosade abil ei ole asjakohased ega õigusta väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamist. 4) Puudus ettenägematu asjaolu, mis oleks õigustanud riigihangete nr 114541 ja 115392 korraldamist väljakuulutamiseta läbirääkimistega hangetena. Euroopa Liidu struktuurifondist toetuse saamist ei saa lugeda ettenägematuks asjaoluks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.Tallinna Tehnikaülikool palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Hankijal ei ole keelatud soetada samaliigilisi asju vastavalt vajadusele erinevate hangetega, mistõttu on asjakohatu vastustaja etteheide, miks ei ostnud kaebaja täiendava hankega soetatud tooteid juba esimese hankega. RHS § 28 lg 4 p 2 kohaldamise eelduseks ei ole asjade erilisus. Kuna väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamise eeldused olid riigihanke nr 117099 puhul täidetud ning sellise menetlusliigi puhul saabki kutse esitada üksnes ühele pakkujale, on põhjendamatu vastustaja väide konkurentsi piiramise kohta. RHS § 28 lg 4 p 2 kohaldamine ei eelda, et samalt pakkujalt põhihanke järel asjade täiendamiseks või asendamiseks asjade ostmine on hankija jaoks ainuvõimalik lahendus. Kaebaja tellis tervele raamatukogu hoonele ühtse sisekujundusprojekti, mistõttu oli vaja soetada samasugust mööblit nagu osteti esialgse hankega. 2) Kaebaja arvestas riigihanke nr 115835 puhul sellega, et katkiminevate asjade detailid oleksid omavahel asendatavad ja asju saaks seeläbi parandada. Sellega on täidetud tehnilise kokkusobivuse nõue. Vastustaja on põhjendamatult viidanud kaebaja planeerimisveale, kuivõrd RHS § 28 lg 4 p-st 2 ei tulene kohustust analüüsida hankija planeerimistegevust. 3) Kohus on ekslikult leidnud, et täiendava rahastamise saamist ei saa lugeda ettenägematuks asjaoluks RHS § 28 lg 5 p 1 mõttes. Raamatukogu uue hoone ehitushankega alustati umbes aasta enne seda, kui selgus, et ehitustööde maksumuse hüvitamiseks on võimalik hiljem taotleda struktuuritoetust. Alles ehituse käigus selgus, et esialgses hankelepingus kokku lepitud ruumide kasutusotstarve ei ole toetuskõlblik, mistõttu pidi kaebaja projekti muutma. Täiendavad tööd ei pea olema vajalikud esialgse hankelepingu täitmiseks, vaid hankija eesmärgi saavutamiseks kogu hankeobjekti osas. Seega olid riigihangete nr 114541 ja 115392 puhul täidetud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamise eeldused.
10.SA Archimedes vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde. 1) Vaidlusaluste riigihangete puhul ei olnud täidetud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise eeldused. Kohus hindas kaebaja väiteid sisuliselt ega rikkunud HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse nõuet. 5(9)
3-15-853 2) Kaebaja märgib õigesti, et RHS § 28 lg 4 p-st 2 ei tulene kohustust analüüsida hankija planeerimistegevust, kuid vastustajal ei ole keelatud tuua tagasinõudeotsuses välja muid tähelepanekuid, mida ta oluliseks peab. Tagasinõude esitamisel lähtus vastustaja siiski üksnes RHS-s toodud eeldustest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuses kordab kaebaja suures osas juba varasemalt esitatud väiteid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).
12.STS § 2 p 2 kohaselt on abikõlblik kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud. Vastavalt STS § 21 lg-le 1 peab toetuse saaja toetust kasutama sihtotstarbeliselt. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema projektiga otseselt seotud ja abikõlblikud. TTÜ-l oli struktuuritoetuse saajana kohustus järgida abikõlblikkuse nõuet kõigi projekti „Tallinna Tehnikaülikooli teadusraamatukogu“ raames tehtud kulude osas, s.o kulud tervikuna pidid olema tehtud õigusaktides sätestatud nõudeid järgides. Vastustaja asus tagasinõudeotsuses seisukohale, et riigihangete nr 115835, 117099, 115392 ja 114541 puhul ei lähtunud kaebaja korrektselt RHS-s sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimise eeldustest. Kuna kaebaja eiras hangete korraldamisel menetlusnõudeid, ei olnud kõik kaebaja poolt tehtud kulutused vastustaja arvates abikõlblikud.
13.Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et eraldivõetuna ei ületanud riigihangete nr 115835, 117099, 115392 ja 114541 maksumus RHS § 15 lg 1 p-s 2 sätestatud piirmäärasid. Kuna aga tegemist oli sama projekti raames ostetud teenuste ja asjadega, mille oleks põhimõtteliselt võinud osta ka esialgsete hangete nr 102054 ja nr 109998 raames, tuleb lähtuda soetatud teenuste ja asjade hangete kogumaksumustest, nagu kaebaja õigesti tegi. Nii vastustaja kui ka halduskohus on nõustunud kaebajaga, et tagasinõudeotsuses on asjakohatult viidatud lihthankele (RHS § 182), mille korraldamise võimalus viidi RHS-i sisse alles 2012. aastal ehk pärast vaidlusaluste hangete toimumist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kõnealune ekslik märkus muudab tagasinõudeotsuse õigusvastaseks. Praegusel juhul on ilmne, et see viga ei mõjutanud asja otsustamist. Määrav on see, kas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise eeldused olid praegusel juhul täidetud või mitte. Kui vastavad eeldused ei olnud täidetud, oleks kaebaja pidanud valima mõne muu hankemenetluse liigi, mis asjaolusid arvestades oli lubatav. Hankijal on alati võimalik läbi viia avatud hankemenetlus.
14.Riigihangetega nr 114541 ja 115392 tellis kaebaja täiendavaid ehitustöid, lähtudes hankemenetluse valikul RHS § 28 lg 5 p-st 1. Selle sätte kohaselt on hankijal ehitustööde või teenuste hankelepingu sõlmimisel õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui tellitakse samalt pakkujalt esialgses projektis või hankelepingus mittesisaldunud, kuid esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks või teenuste osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid kuni 20 protsendi ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest, kusjuures selliseid täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata või on täiendavad ehitustööd või teenused esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud. 6(9)
3-15-853
15.Kaebaja peab RHS § 28 lg 5 p-s 1 nimetatud ettenägematuks asjaoluks struktuuritoetuse saamist, kuna projekti koostamisel ei olnud veel teada, kas ja millistel tingimustel toetust saadakse, samuti biomeditsiinitehnika instituudi ruumide üürilepingu lõppemist ja sellest tingitud vajadust leida instituudile ruumid TTÜ hoonetes.
16.Ehkki kaebaja väide, et esialgse hanke läbiviimisel ei olnud täiendava toetuse saamine teada, on usutav, ei saa seda siiski pidada RHS § 28 lg 5 p 1 mõttes ettenägematuks asjaoluks, mille tõttu osutusid vajalikuks täiendavad ehitustööd. Kuna väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlus on kõige vähem läbipaistev menetlus, on selle kasutamine rangelt piiratud. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb läbirääkimistega hankemenetlust pidada erandlikuks ning erandeid reeglist, mille eesmärk on tagada asutamislepinguga tunnustatud riigihankelepingute sektorit puudutavate õiguste efektiivsus, tuleb tõlgendada kitsalt (Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-337/05, komisjon vs Itaalia, p-d 56-57 ja seal viidatud kohtupraktika). Erandile tugineda sooviv isik kannab tõendamiskoormist selle erandi tegelikku esinemist tõendavate erandlike asjaolude osas (samas, p 58 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ettenägematuks asjaoluks ei saa üldjuhul pidada olukordi, mis on põhjustatud hankija tegevusest või tegevusetusest. Struktuuritoetuse taotlemine ning sellega seoses projekti muutmine ruumide kasutusotstarbe osas on selgelt kaebajast endast sõltuvad asjaolud. Struktuuritoetuse saamine ei olnud asjaolu, mis tingis täiendavate ehitustööde vajalikkuse, vaid kaebaja otsustas teostada täiendavaid töid, et saada projektile rohkem rahastust. Ettenägematuks asjaoluks ei saa pidada ka biomeditsiinitehnika instituudi ruumide üürilepingu lõppemist ja üliõpilaskülast väljaspool paiknevate hoonete müüki. Lisaks tuleb arvestada, et täiendavad ehitustööd peavad olema vajalikud esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1618, p 9). Praegusel juhul ei olnud tegemist sellise olukorraga: esiteks oli esialgne hankeleping hangete nr 114541 ja 115392 korraldamise ajaks juba täidetud ning teiseks oli esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustööd võimalik teostada ning hankelepingu eesmärk – raamatukogu ehitamine – saavutada ka ilma teadlastele tööruumide rajamisega seotud täiendavate töödeta. Kuna üks kumulatiivsetest eeldustest oli täitmata, ei olnud lubatav riigihangete nr 114541 ja 115392 korraldamine väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusena. Seetõttu puudub vajadus hinnata kaebaja väidet, et garantii säilimiseks oli vajalik osta tööd just esialgse hankelepingu täitnud ettevõtjalt.
17.Riigihangetega nr 117099 ja 115835 tellis kaebaja täiendavat mööblit, lähtudes RHS § 28 lg 4 p-st 2. Nimetatud säte lubab hankijal asjade hankelepingu sõlmimiseks korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, kui asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa tehnilisi probleeme, kusjuures sellise täiendava hankelepingu kestus ei või ületada kolme aastat.
18.Kaebaja peab hankemenetluse valikut raamatukogu kabinettide (muuseumi tööruumi) täiendava mööbli tellimisel (nr 117099) põhjendatuks seetõttu, et pakkuja vahetumise tõttu oleksid tellitud tooted olnud olemasolevast mööblist erineva disainiga ning köögitehnika integreerimine oleks tekitanud probleeme (sh mööbli garantii kaotamine). Lisaks peab kaebaja oluliseks, et juurde tellitud abilaudu oleks võimalik kinnitada olemasoleva mööbli külge ning külastajatoole saaks nende hoiustamiseks laduda üksteise peale.
19.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja nimetatud asjaolud ei ole käsitatavad tehnilise kokkusobimatuse või käitamisel ja hooldamisel tekkivate tehniliste probleemidena. Uute toolide 7(9)
3-15-853 soetamisel ei teki küsimust tehnilisest kokkusobivusest olemasolevate toolidega, kuna uue tooli tehnilised omadused ei takista olemasolevate toolide kasutamist. Abilaudade (foto nr 4, tl 39) lihtsat disaini arvestades ei pea ringkonnakohus veenvaks kaebaja väidet, et tagamaks võimalus ühendada abilauad varem tellitud töölaudadega, oli tingimata vajalik tellida need samal pakkujalt. Suure tõenäosusega oleks samade parameetritega abilaudu saanud tellida ka mõnelt teiselt ettevõtjalt. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates eriliselt usutav, et kui külmkapp, kraanikauss ja mikrolaineahi oleks tellitud teiselt pakkujalt, oleks nende integreerimine olemasoleva mööbliga tekitanud tehnilisi probleeme. Kaebaja väide pakkuja (või tootja) poolt mööblile antava garantii kaotamise kohta on paljasõnaline ning põhineb eelkõige oletusel, et teine pakkuja võib paigaldamisel eksida ja mööblit kahjustada.
20.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et riigihanke nr 115835 puhul tekib tehnilise kokkusobivuse küsimus vaid lisariiulite puhul, muud tellitud asjad (kaardisahtel, ajakirjade kapid, raamatukärud, maakaartide hoidja jne) on aga eraldi kasutatavad. Seejuures paigutati need esemed erinevatesse ruumidesse ja korrustele. Asjaolu, et raamatukärusid erinevatelt pakkujatelt soetades ei oleks kaebajal tõenäoliselt võimalik katkiläinud raamatukärude varuosi kõikide kärude puhul kasutada, ei ole käsitatav käitamisel ja hooldamisel tekkiva tehnilise probleemina.
21.Tagasinõudeotsuses viidatakse toetuse tagasinõudmise alusena mh STS § 26 lg-le 1, mille kohaselt teeb rakendusüksus otsuse nõuda toetuse saajalt toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Erinevalt STS § 26 lg-s 2 loetletud juhtudest ei anna § 26 lg 1 rakendusüksusele õigust valida, kas nõuda toetus tagasi või mitte. Ka perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (999 SE I) eelnõu seletuskirja (lk 32) järgi nõutakse toetus igal juhul tagasi, kui ilmneb, et seda on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Sama järeldub ka määruse nr 278 § 10 lg-st 5, mis sätestab, et kui STS raames on ilmnenud sama seaduse § 26 lg-tes 1 või 2 nimetatud asjaolud, siis vastavalt viidatud lõigetele otsustaja nõuab või võib nõuda toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi.
22.Määruse nr 278 § 22 lg 1 sätestab, et alustatud tagasinõudmise menetlus viiakse lõpule vastavalt menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule. SA Archimedes tugines tagasinõude tegemisel määruse nr 278 kuni 28.08.2014 kehtinud redaktsioonile, mille § 10 lg 1 sätestas, et otsustaja nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Määruse § 111 lg 1 nägi ette, et kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõuab otsustaja toetuse tagasi vastavalt lõigetes 2–9 sätestatule. Praegusel juhul ei olnud nõuete eiramise tulemusena tekkinud kahju suurus mõistlike jõupingutustega tuvastatav. Määruse § 111 lg 3 p 2 sätestas, et otsustaja nõuab tagasi 25% hankelepingu summast, kui ilmneb, et selle hankemenetluse läbiviimisel, mille summa jääb alla riigihanke rahvusvahelist piirmäära, ei ole kasutatud seadusest tulenevat õiget menetlusliiki või on rikutud RHS § 23 lg-s 1 nimetatud keeldu. Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis viitaksid sellele, et toetuse tagasinõudmisega 25% ulatuses hankelepingute maksumusest (kokku 43 691,71 eurot) kaasneksid talle ebaproportsionaalselt rasked tagajärjed.
23.Tagasinõudeotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ja õiguspärane. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on tuginenud ebaseaduslikele kaalutlustele. Konkurentsi piiramist ja planeerimisvigu puudutavad põhjendused on asjakohased ning toetavad otsuse põhikaalutlusi. Väide, et parema planeerimise korral oleks kaebaja saanud vähemalt osade täiendavate hangete korraldamist vältida, kinnitab vastustaja seisukohta, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamine polnud õigustatud. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke
8(9)
3-15-853 korraldamine olukorras, kus selleks alused puuduvad, on vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, sh ei ole tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. SA Archimedes on ringkonnakohtule esitanud taotluse 600 euro suuruse menetluskulu (õigusabikulu) väljamõistmiseks kaebajalt. Kaebaja vaidleb taotlusele vastu. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulud haldusorgani kasuks tema vastaspoolelt välja mõista juhul, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse SA Archimedes kasuks esindajakulude väljamõistmiseks. Vastustaja on struktuuritoetuste rakendusüksus, kelle ülesannete hulka kuulub struktuuritoetuste andmise korraldamine ja tagasinõuete esitamine. Samuti arvestab ringkonnakohus sellega, et kaebaja on apellatsioonimenetluses jäänud suures osas samade väidete juurde, mis kaebuses; kaebus omakorda aga põhines üldjoontes haldusmenetluses esitatud väidetel. Ka vastustaja on kohtumenetluses suuresti korranud samu põhiseisukohti, mis kajastuvad vaidlustatud otsuses ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhtimisja kontrollisüsteemi järelauditi lõpparuandes. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus vastustajaga, et tegemist on eriliselt keeruka vaidlusega. Asjaolu, et kaebajat esindavad advokaadid ning see, et sarnaseid kohtuvaidluseid on vähe esinenud, ei ole praegusel juhul kaebajalt vastustaja õigusabikulude väljamõistmise aluseks. Eeltoodu põhjal jäävad apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.