OÜ Sevil kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.03.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15329-27 ja 11.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/6019-33 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – OÜ Sevil, esindaja Diana Rints;
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 20.09.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Miiko Vainer;
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) otsustas 31.03.2014 maksuotsusega 12.2-3/15329-27: 1) suurendada OÜ Sevil poolt 2013 märtsi käibedeklaratsioonil deklareeritud 20% määraga maksustatavat käivet 107 777,17 euro võrra ja sellelt arvestatud käibemaksu 21 555,43 euro võrra; 2) vähendada OÜ Sevil poolt 2013 märtsi käibedeklaratsioonil deklareeritud 0% määraga maksustatavat käivet 90 euro võrra; 3) vähendada OÜ Sevil poolt 2013 märtsi käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu kokku 2319,27 euro võrra; 4) tagasi nõuda alusetult tagastatud maksustamisperioodi märts 2013 käibemaks kokku summas 12 573,75 eurot; 5) määrata maksustamisperioodi märts 2013 eest lisaks tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku summas 11 300,95 eurot ning 6) määrata maksustamisperioodil märts 2013 arvelduskontolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu kokku summas 11 643,94 eurot. Kokku kohustati OÜ-d Sevil tasuma tulu- ja käibemaksu 35 518,64 eurot (haldusasi 3-14-51369, tl 12-20). OÜ Sevil esitas eelnimetatud maksuotsuse peale vaide. MTA jättis 03.06.2014 vaideotsusega nr 6-1/2165-2 vaide rahuldamata (haldusasi 3-14-51369, I kd, tl 21-28).
2.OÜ Sevil esitas 03.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 31.03.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15329-27 tühistamise nõudes (haldusasi 3-14-51369, I kd, tl 6-11).
3.Tallinna Halduskohtu 20.03.2015 määrusega võeti OÜ Sevil kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.03.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15329-27 tühistamise nõudes menetlusse (haldusasi 3-14-51369, I kd, tl 167). Maksu ja Tolliamet vastas kaebusele 19.04.2015.
4.Maksu- ja Tolliamet kontrollis 31.08.2012 korralduse nr 12.2-3/6019-23 alusel OÜ Sevil 2011. aasta detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil deklareeritud andmete õigsust. Kontrolli käigus jõudis Maksu- ja Tolliamet järeldusele, et TSD-l kajastatud preemia väljamaksmine pole tegelikult aset leidnud, seega on tegemist valeandmete kajastamisega 2011. aasta detsembrikuu TSD-l. Maksu- ja Tolliamet vähendas 11.04.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/6019-33 OÜ Sevil poolt 2011. aasta detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil S. Rle tehtud väljamakseid summas 14 000 eurot, mille tulemusel vähenesid OÜ Sevil töötasumaksed kokku summas 8176 eurot ja 28 senti (haldusasi 3-14-51440, I kd, tl 9-12). OÜ Sevil esitas maksuotsuse peale vaide, mis jäeti Maksu- ja Tolliameti 09.06.2014 vaideotsusega nr 6-1/2173-2 rahuldamata (haldusasi 3-14-51440, I kd, tl 13-15).
5.OÜ Sevil esitas 10.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 11.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/6019-33 tühistamise nõudes (haldusasi 3-14-51440, tl 6-8).
6.Tallinna Halduskohtu 13.04.2015 määrusega võeti kaebus 11.04.2014 maksuotsuse nr 12.23/6019-33 tühistamise nõudes menetlusse (haldusasi 3-14-51440, tl 141). Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 13.05.2015.
7.Tallinna Halduskohtu 10.05.2016 määrusega liideti haldusasjad nr 3-14-51369 ja nr 3-14-51440 ühte menetlusse ning liidetud haldusasjade numbriks loeti nr 3-14-51369 (resolutsiooni punt 1). Sama määrusega võimaldati kaebajal esitada maksuhalduri 19.04.2015 ja 13.05.2015 vastuste osas seonduvalt tunnistajate võimaliku ülekuulamisega omapoolne seisukoht (resolutsiooni punkt 2). Kaebaja kohtu määratud tähtajaks vastust ei esitanud.
8.Tallinna Halduskohtu 20.07.2016 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (resolutsiooni punkt 1). Sama määrusega jäeti kaebaja taotlused N. N, K. Gi, S. R ja I. G ülekuulamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 2).
10.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud 31.03.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15329-27 koostamisega seotud menetluse läbiviimisel on maksuhaldur rikkunud oluliselt MKS-s sätestatud kohustusi, väljunud oluliselt konkreetse kontrolliperioodi piiridest, rikkunud seaduses sätestatud kohustusliku maksumenetluse läbiviimise tähtaega ning maksumenetlus on toimunud ebamõistlikult pikka aega. Kaebajalt on alusetult nõutud konkreetse maksumenetluse väliseid dokumente, seejuures ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul, mistõttu on oluliselt sekkutud kaebaja majandustegevusse. Maksu- ja Tolliametil oli õigus nõuda informatsiooni vaid seoses 2013. aasta märtsikuu käibemaksudeklaratsioonis kajastud tagastusnõudega seotud dokumente. Reaalselt aga nõuti kõiki
raamatupidamise dokumente, muuhulgas ka enne kontrolliperioodi ning peale kontrolliperioodi puudutavaid dokumente. Maksu- ja Tolliamet alustas maksumenetlust juba 26.04.2013 ning maksumenetlus lõppes reaalselt juba 2013. aasta suvel, mil Maksu- ja Tolliamet rahuldas tagastustaotluse ning kandis sisendkäibemaksu summa üle kaebaja ettemaksukontole. Teistkordne kontrollimine täpselt sama kontrolliperioodi suhtes samadele majandustehingutele on ebaseaduslik. Maksumenetluse käigus on oluliselt rikutud KMS § 34 lg 2 ning KMS § 24 lg 2 sätestatud maksimaalse võimaliku tähtaja piire. Maksu- ja Tolliamet on oluliselt rikkunud ka haldusmenetluse kui ka maksumenetluse põhimõtteid. Maksuhaldur on põhjendamatult nõudnud uuesti suveperioodil peale maksuhalduri poolt juba maksumenetluse lõppemist ja käibemaksu ettemaksu tagastamist uuesti sama perioodi kohta dokumente ning teavet ning muutnud oma 31.03.2014 koostatud maksuotsusega juba olemasolevat ja 2013 suveperioodil koostatud ning jõustunud haldusakti ehk siis tühistanud oma haldusakti ebaseadusliku menetluse raames ning koostanud uue alusetu ja ebaseadusliku maksuotsuse vastuolus oma varasema seisukohaga ning jõustunud haldusaktiga. Seonduvalt transporditeenusega on esitatud maksuhaldurile kõik vajaliud dokumendid sh. tollideklaratsioonid, tõendamaks tehingute sisu. Transporditeenust on osutatud Eestist Venemaale ettevõtetele Capline Logistics OÜ, Inforkom Logistik OÜ, Groupage Cargo Service OÜ, Leon Trans OÜ. Esitatud on transpordivedude CMR-id, mis tõendavad vedude toimumist ning mis kajastavad muuhulgas ka veose liigitust. Maksu- ja Tolliameti väide, justkui ei oleks transporditeenus tollideklaratsioonidega tõendatud, on äärmiselt pahatahtlik. Mis puudutab aga sõiduki ostu-müügi tehingut, siis kaebaja kinnitab, et OÜ Sevil ostis sõiduki OÜ-lt Inchcape Motors Estonia, kes oli sõiduki ostnud omakorda OÜ-lt Isocom, kes tõi auto Saksamaalt. Maksu- ja Tolliamet on viidanud kontrollaktis asjaoludele, et OÜ Sevil poolt sõiduki soetust on finantseerinud OÜ Sevil juhatuse liige ning OÜ Betepok. Nimetatud väide ei vasta tõele. OÜ-l Sevil puudusid vastavad finantsilised võimalused ja ta võttis sõiduki ostmiseks OÜ-lt Betepok suulise laenulepingu alusel laenu, mis maksti ülekandega juba mõni kuu hiljem tagasi. Suulise laenulepingu olemasolu ei saa aga maksukohustust suurendava asjaoluna arvestada. Sõiduk soetati OÜ Sevil poolsete vahenditega. Maksuhaldur on süviti puudutanud OÜ Sevil poolset sõiduki kasutamist müügiperioodi ajal ja püüdnud korduvalt väita, justkui kasutati sõidukit mitte majanduslikel eesmärkidel, vaid isiklikes huvides. Samas on maksumenetluses korduvalt tõendamist leidnud, et sõidukit aeg-ajalt siiski selle müügiprotsessi ajal kasutati, kuid seda vaid ettevõtte huvides. Lisaks eeltoodule on Maksu- ja Tolliamet jätnud täiesti tähelepanuta kriminaalselt maksupettuses karistatud isiku R. Si tegevuse.
11.Kaebaja on seisukohal, et maksuotsus nr 12.2-3/6019-33 käsitleb vaid S. R-le teostatud väljamakseid, kuid reaalselt sisaldab kontrollakt olulises ulatuses OÜ Sevil käibemaksu. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Sevil deklareeris töötajate väljamaksed. Nimetatud asjaolud on tõendamist leidnud, kuid kõikide töötasude väljamaksete suuruse teema ei ole üleüldse maksumenetluse teemaks. Maksukohustuslane ise otsustab, kui suurt palka ta töötajatele maksab. Ainukeseks aluseks kontrollakti koostamisele on fakt, et S. R-l sündis laps aastal 2012. Nimetatud asjaolu on saanud aluseks, väitmaks, et reaalselt välja maksmata TSD-l preemia deklareerimine oli tehtud suuremana ning seetõttu on alust selle ehtsuses kahtlemiseks. Nimetatud väide on absurdne. Antud juhul on kõik deklaratsioonid esitatud ja maksud makstud ning väljamaksed teostatud. Väljamakse tõepoolest sai deklareeritud TDS esitamiseks ettenähtud tähtaega rikkudes, kuivõrd raamatupidaja esitas deklaratsiooni enne, kui reaalselt talle väljamaksest jõuti OÜ Sevil poolt teavitada. Tegemist on OÜ Sevil ja raamatupidaja vahelise probleemiga, mitte ei puuduta kedagi kolmandat. Asjaolu, et OÜ Sevil ei maksnud kogu deklareeritud summat viivitamatult, ei saa olla aluseks väitele, et preemia maksmist reaalselt aset ei leidnud. Asjaolu, et ettevõte ei maksa makse viivitamatult, vaid hilinenult, ei muuda teostatud toiminguid ebaseaduslikeks. Isegi kui maksud oleksid ettevõtte poolt üleüldse maksmata jäetud, siis oleks alus ikkagi nõuda maksude tasumist, mitte reaalselt toimunud tehingute tühistamist, nagu seda tänasel päeval Maksu- ja Tolliamet nõuab. Maksu- ja Tolliamet justkui soovib nii S. R-le kui ka OÜ-le Sevil süüks panna Eesti Vabariigis vastu
võetud vanemahüvitise seadust ja selle regulatsiooni ning S. R lapse sündi vanemahüvitise seaduse kehtivuse ajal, mis on täiesti absurdne.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Maksu- ja Tolliamet vaidleb OÜ Sevil kaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata.
13.Vastustaja märgib, et üksikjuhtumite kontrollide korduvat läbiviimist seadus ei keela, mistõttu on ebaõiged kaebaja väited maksumenetluses oluliselt menetlusnormide rikkumise kui ka materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise kohta. Kaebaja väited vastustaja sekkumisest kaebaja majandustegevusse on paljasõnalised. 26.04.2013 korraldusest nähtub selgelt, millise perioodi osas kontrolli alustati ning millise perioodi osas teabe esitamiseks kaebajat kohustati – selleks oli märts 2013, seega on korralduse sisu kontrollitav. Vastustaja leiab, et kontrolliperioodi piiridest ei ole vastustaja väljunud ega nõudnud konkreetse maksumenetluse väliseid dokumente. Maksuhalduril ei ole õigust maksukohustuse tuvastamise asjaolude korral jätta täiendav maksukohustus määramata. Samuti on ainetud kaebaja väited põhiõiguste rikkumise kohta. Asja materjalidest nähtub, vastustaja rahuldas tagastusnõude ja kandis tähtaegselt kinnipeetud summad kaebaja ettemaksukontole põhjusel, et lõppes tagastusnõude tuvastamise 120-päevane tähtaeg. Seega on õige kaebaja seisukoht tagastusnõude tuvastamise menetluse lõppemise kohta, kuid mitte seisukoht selles, et edaspidine maksumenetluse läbiviimine oli alusetu ja pahatahtlik ning riigi ressursside kulutamise eesmärgil. Tagastusnõude rahuldamisega (ettemaksukontole summade kandmisega) ei määra vastustaja veel siduvalt kindlaks lõplikku maksukohustust. Korduva kontrolli läbiviimise vajaduse tingiski asjaolu, et 120 päevase tähtaja piires ei õnnestunud vastustajal välja selgitada kõiki, nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid, maksustamise seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid. Arvestades asjaoluga, et 26.04.2013 alustas vastustaja maksumenetlust ning maksuotsus anti välja 31.03.2014, siis kestis maksumenetlus kaebaja jaoks kokku alla ühe aasta, millist aega ei saa pidada kaebaja jaoks koormavaks.
14.Seonduvalt transporditeenuste osutamisega märgib vastustaja, et kaebaja on edastanud transporditeenuste CMR-id ning tollideklaratsioonid. Vastustaja on maksuotsuses nr 12.2-3/1532927 arvestanud juba kaebaja väidetega ning leidnud, et kaebaja käive summas 6 360 eurot (0% määraga maksustatav käive) on tõendatud ning maksuotsuse koostamisel on seda asjaolu ka arvesse võetud. Vastustaja tuvastas maksumenetluses, et kaebaja on ebaõigesti kajastanud kontrollitava perioodi sisendkäibemaksus arveid, millised ei ole temale väljastatud, st arved ei vasta KMS § 37 lg 7 p-des 3 ja 4 sätestatud nõuetele, millest tulenevalt ei ole lubatud sisendkäibemaksu kokku summas 7,60 eurot mahaarvamine ja selles osas kuulub korrigeerimisele sisendkäibemaks. Põhjusel, et kaebaja maksumenetluses kaasaaitamiskohustust ei täitnud, jättis esitamata pearaamatu vastaval kontol nähtuva soetatud kaupade ja teenuste (kütus, parkla- ja remonditeenus ning varuosad) kulude algdokumendid, siis puudub kaebajal õigus arvestada sisendkäibemaksu summas 897,10 eurot (KMS § 31 lg 1) ning sisendkäibemaks kuulub nende arvete kajastamise osas korrigeerimisele (maksuotsuse lisa 1). Sõiduki Mercedes-Benz ML 350 Bluetec 4Matic (VIN-kood WDC1660241A016920, reg nr 218MHX) soetamist puudutavas osas jääb vastustaja maksuotsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebaja soetas sõiduki ise Saksamaa äriühingult, millest tulenevalt ei kuulu sisendkäibemaks mahaarvamisele ning tehing kuulub pöördmaksustamisele. Samuti on tuvastatud, et kaebaja ei soetanud sõidukit edasimüümiseks, vaid sõidukit kasutati tegelikkuses ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel. Maksumenetluses kogutud muud tõendid (sõiduki ostu-müügihinda puudutav, vahendite olemasolu, sõiduki isiklikuks otstarbeks kasutamist kinnitavad tõendid, selgitustes vastuolud jne) toetavad vastustaja seisukohti maksuotsuse õiguspärasuses ning üksnes asjaolu, et R. S on olnud karistatud, ei ole piisav selleks, et tema selgitusi pidada mitteusaldusväärseteks.
15.Seonduvalt 11.04.2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/6019-33 vaidlustamisega märgib vastustaja, et on maksumenetluses tuvastanud, et S. R-le 2011. aasta detsembrikuus preemiat ei makstud ning reaalselt väljamaksmata preemia deklareerimine kaebaja poolt töötajale oli tehtud alusetult vanemahüvitise saamise ja suurendamise eesmärgil. Kaebajal puudusid vahendid S. R-le jõulupreemia, summas 14000 eurot, väljamaksmiseks. Kaebaja deklareeris perioodil 2011 töötasu väljamakseid kokku kolmele töötajale, s.h K. G, S. R-le ja N. K, kusjuures S. R töötasu väljamaksed on suuremad (kuni august 2011. a summas 619,94 eurot, alates september kuni oktoober 1000 eurot ning november kuni detsember 1300 eurot ning detsember 2011 preemia summas 14000 eurot) kui K. G (summas 278,02 eurot kuus) ning N. K (summas 278,02 eurot kuus) tehtud väljamaksed ning seda vaatamata asjaolule, et tööajatabelist nähtuvalt on kõikide töötajate tööpäeva pikkuseks 8 tundi. Esitatud tõenditest nähtub, et K. G on toimunud väljamaksete tegemine kaebaja ning Eesti Haigekassa poolt ulatuses, millisest ei ole võimalik reaalselt laenu anda. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et maksuotsusest ei nähtu, millisele õiguslikule alusele vastustaja seisukohad tuginevad.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 31.03.2014 maksuotsust nr 12.23/15329-27 ja 11.04.2014 maksuotsust nr 12.2-3/6019-33 ning taotletud nende tühistamist. Maksuja Tolliameti 31.03.2014 maksuotsusest nr 12.2-3/15329-27 nähtuvalt kontrollis maksuhaldur vastavalt 26.04.2013 teatele nr 12.2-3/15329-1 ja 13.08.2013 teatele nr 12.2-3/15329-11 OÜ Sevil poolt 2013. aasta märtsikuu käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude- ning ka sama perioodi puudutava käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuse õigsust. Nimetatud maksuotsusega suurendati 2013. aasta märtsikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud 20% määraga maksustatavat käivet 107 777 euro ja 17 sendi- ning sellelt arvestatud käibemaksu 21 555 euro ja 43 sendi võrra; vähendati 0% määraga maksustatavat käivet 90 euro- ning sisendkäibemaksu 2319 euro ja 27 sendi võrra; nõuti tagasi alusetult tagastatud käibemaks summas 12 573 eurot ja 75 senti ning 2013. aasta maksustamisperioodi eest määrati lisaks veel tasumisele 11 300 euro ja 95 sendi suurune käibemaks; samuti määrati arvelduskontolt tehtud ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 11 643 eurot ja 94 senti. Seega kohustati vaidlustatud maksuotsusega nr 12.2-3/15329-27 OÜ-d Sevil tasuma vastavat tulu- ja käibemaksu kokku summas 35 518 eurot ja 64 senti (haldusasi 3-14-51369, I kd, tl 12-20). Sisendkäibemaksuarvestus, mida maksuhaldur ei aktsepteerinud, seostus põhilises osas sõidukiga Mercedes-Benz ML 350 Bluetec 4Matic. Maksuhaldur tegi kindlaks, et OÜ Sevil jättis deklareerimata eelnimetatud sõiduki ühendusesisese soetamise Saksamaa äriühingult ning selle müügi osaühingule Inchcape Motors Estonia kajastades alusetult kulusid, mis ei olnud seotud ettevõtlusega. Samuti tuvastati kontrolli raames 43803 euro ja 41 sendi ulatuses erinevaid väljamakseid, mis ei olnud ettevõtlusega seotud ja millelt arvestati ning määrati tasumiseks eelnevalt nimetatud 11 643 euro ja 94 sendi suurune tulumaksusumma. Maksu- ja Tolliameti 11.04.2014 maksuotsusest nr 12.2-3/6019-33 ilmneb, et kontrolliti OÜ Sevil 2011. aasta detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil näidatud andmete õigsust. 11.04.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/6019-33 vähendati OÜ Sevil 2011. aasta detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil S. R-le tehtud väljamakseid summas 14000 eurot, mille tulemusena osaühingu töötasumaksed vähenesid kokku 8176 euro ja 28 sendi suuruses summas. Maksuhaldur jõudis järeldusele, et väidetav preemia väljamaksmine summas 14000 eurot ei vastanud tegelikkusele ja et selle deklareerimine oli alusetu. 11.04.2014 maksuotsuses nr 12.2-3/6019-33 on ühtlasi ka veel märgitud, et äriühingule nimetatud haldusaktist rahalisi kohustusi ja nõudeid ei tulene, sest tegemist on väheneva maksukohustusega.
17.Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seega tuleb kohtul hinnata kas kaebuse esitaja on maksuhalduri järeldused ümber lükanud või mitte.
18.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub vaidlustatud maksuotsustes nr 12.2-3/15329-27 ja 12.2-3/6019-33 antud hinnangutega tõenditele, samuti eelnimetatud maksuotsustes väljendatud põhiseisukohtadega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 detailsemalt välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri seisukohti ümber lükata. Vaidlustatud maksuotsuseid on selles osas piisavalt põhjendatud. Maksuotsuste andmise õiguslikele alustele on samuti viidatud ning selle üle kordamine ei ole siinkohal enam tarvilik. Mis puutub maksuotsuste andmise õiguslikku alusesse kui sellisesse ja vorminõuete järgitavusse, siis ei ole selles osas otsest vaidlust tegelikult ka olnud. Maksuarvestust ja –kohustust puudutavate arvutuste kui selliste osas ei ole samuti vaidlust olnud. Kaebaja seisukoht seonduvalt maksuotsusega nr 12.2-3/15329-27 taandub kokkuvõttes sellele, et maksuhaldur väljus kontrolliperioodi piiridest, rikkudes maksumenetluse läbiviimise tähtaegasid ja viis läbi korduva menetluse. Samuti ei nõustu OÜ Sevil maksuhalduri väidete ja seisukohaga selles, et vaidlusega seonduvat sõidukit ei soetanud Saksamaalt mitte OÜ Isocom, vaid kaebaja ise. Maksuotsuse nr 12.2-3/6019-33 raames taandub vaidlus kokkuvõttes sellele kas 14000 euro suuruse preemia ühekordne väljamaksmine võis tegelikkuses aset leida või deklareeriti seda teistel eesmärkidel.
19.Maksumenetluse käigus selgunud asjaoludele ning kogutud tõenditele on antud kokkuvõtlik hinnang 31.03.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15329-27 punktides 1.2.1. kuni 1.2.3. ning 11.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/6019-33 punktis 2. Maksukohustuse kindlaksmääramisel 2013. aasta märtsikuu maksustamisperioodi puudutavas osas on vastustaja pidanud küllaltki tähenduslikuks asjaolu, et OÜ-l Isocom oli veidi enam kui 24000 euro suurune maksuvõlg, arvelduskonto väljavõtetelt ettevõtlustegevusele omaseid kulusid ei nähtunud, registervara puudus ning 2011. aasta ja 2012. aasta majandusaasta aruanded olid esitamata. Lisaks on OÜ Isocom endised juhatuse liikmed maksuhaldurile kinnitanud, et nemad kui osaühingu seaduslikud esindajad, ei ole sõidukit Saksamaalt soetanud. Maksuhalduri positsiooni kasuks tuleb tõlgendada ka sugulussidemete rolli ning Saksamaalt sõiduki soetamise organiseerimisega tegelenud isiku seotust OÜ Sevil juhatuse liikme perekonnaga. Sõidukiga seonduvate tehingute maksustamise osas on 31.03.2014 haldusakti punktis
1.2.1.üheksa vastavasisulist alapunkti. Olukorras, kus vastustaja on maksustamist puudutavad asjaolud veenvalt ning loogiliselt esile toonud, ei saa teine menetlusosaline seda kummutada tuginedes pelgalt mõnele üksikule (võimalikule) vajakajäämisele või vaieldavusele, mis eraldivõetuna ei pruugi maksuotsuse koostamiseks alati piisav olla, kuid antud juhul on maksuhaldur lähtunud kogu taustsituatsioonist ning asjaoludest nende kogumis. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et tagastusnõude rahuldamisega ei määrata veel lõplikku maksukohustust siduvalt kindlaks ning vastava taotlusega seonduvat maksumenetlust võib viia läbi maksukorralduse seaduse § 98 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul. Antud juhul oli kontrollitavaks perioodiks 2013. aasta märts ning 31.03.2014 maksuotsuse puhul kolmeaastast aegumistähtaega ületatud ei ole. Maksuhaldur võib määrata ka täiendava maksukohustuse kui kontrollimise käigus ilmneb, et võrreldes esialgsete andmetega maksukohustus siiski suureneb. Vastavalt maksukorralduse seaduse paragrahvile 11 on maksuhaldur kohustatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähtsust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab ka maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Seejuures ei ole maksuhaldur asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste taotluste ja tõenditega. Maksumenetlust ei saa ka ülemäära pikaks pidada.
Kaebaja etteheited seonduvalt kontrolliperioodi piiridest väljumise-, korduva menetluse-, majandustegevusse sekkumise ja maksuseadustes ettenähtud tähtaegade eiramisega jäävad paljasõnalisteks ning ei ole sisuliselt põhjendatud. Kohus nõustub ka maksuhalduri sellekohaste põhjendustega, mis on esitatud 31.03.2014 maksuotsuse punktis 1.3. kaebaja eriarvamusele vastamise kontekstis. Seega jääb kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.03.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15329-27 tühistamise nõude osas rahuldamata. Maksu- ja Tolliameti 11.04.2014 maksuotsust nr 12.2-3/601933 puudutavas osas jääb kaebus samuti rahuldamata. Kaebaja väited taandusid kokkuvõttes sellele, et maksuhaldur ei oleks pidanud palga või preemia väljamaksmisega seonduvatesse küsimustesse üldse sekkuma ja et 14000 euro suurune väljamakse preemia näol leidis siiski aset. Samas on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuse punktis 2 põhjalikult analüüsinud ja motiveerinud miks ei saanud väidetav väljamakse tegelikkusele vastata. Seda kinnitavad vastustaja poolt välja toodud tõendid ja asjaolud nende kogumis. Kohus ei pea vajalikuks seda kõike üksikasjalikult üle korrata. Kaebaja vastupidine seisukoht jääb suhteliselt paljasõnaliseks ning vastustaja kompleksset käsitlust ümber ei lükka.
20.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Tallinna Halduskohtu 20.07.2016 määruse kohaselt oli taotluste esitamise tähtajaks 17.08.2016. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. OÜ Sevil ei ole seda samuti teinud, kuid seoses vaidluse vastustaja kasuks lahenemisega ei ole vastava taotluse esitamata jätmine kaebajat puudutavas osas enam tähenduslik. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.