3-16-229/17 - Teenistussuhted - Riigiteenistus - Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Käskkirja punkti 3 kohaselt on alates 01.04.2016 määratud Tartu Vangla järelevalveosakonna vanemvalvur M.V. töötasuks 887,32 eurot kuus (erialase hariduseta). Käskkirja punkti 3.1 kohaselt on palgamäär 857 eurot. Käskkirja punkti 3.2 kohaselt on tasu 30.32 eurot väljateenitud aastate eest 5% ametikoha madalaimast palgamäärast alates 5-aastasest teenistusstaažist. Käskkirja kohaselt on üleviimine vajalik seoses struktuurimuudatustega , kuna alates 2016. aasta algusest kaob Tartu Vangla koosseisust ja põhimäärusest saatmisosakond. Käskkirjas on viide avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 3, mille kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas asutuses. M.V. on üle viidud järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohale ATS § 98 lg 1 p 1 ja p 3 ning vangistusseaduse (VangS) § 128 lg 1 p 2 ning § 128 lg 2 alusel. M.V. esindaja on esitanud 31.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles on taotletud tuvastada Tartu Vangla tegevus (koondamata jätmine) õigusvastaseks ja kohustada Tartu Vanglat vabastama M.V. teenistusest koondamise alusel kuna likvideeriti vanglast saatmisosakond ja üleviimisel teisele ametikohale on muutunud ametijuhend ulatuses, milles see eeldab ametniku nõusolekut üleviimiseks ning ametnik ei ole nõusolekut üleviimiseks andnud. Kohus tegi kohtumääruse 04.02.2016 ning jättis kaebuse käiguta. Kohus on märkinud, et kuna kaebaja ei ole enam saatmisosakonna vanemvalvuri ametikohal, siis ei ole teda võimalik sealt koondada. Vaidlustada tuleks koos kohustamisnõude esitamisega Tartu Vangla direktori käskkirja, millega on otsustatud kaebaja üle viia. 15.02.2016 esitab kaebaja esindaja avalduse, milles märgib, et taotleb tühistamisnõude esitamisel tähtaja ennistamist ning juhul kui kohus leiab, et haldusakti tühistamisnõudes on kaebus esitatud hilinenult, soovib kaebaja, et kohtul tuleks tuvastada olukord, et kaebaja oli koondamissituatsioonis ja ta tuli koondada ning puudus alus kaebaja üleviimiseks. Taotletud on, et kaebaja koondamata jätmine tuleb tunnistada õigusvastaseks ning lugeda kaebaja koondatuks alates 01.01.2016 ühes sellest tulenevate tagajärgedega. Kaebuses on märgitud, et kaebajat on koheldud ebavõrdselt teiste ametnikega, keda koondati samas olukorras ning samas on vangla varasemalt öeldud, et saatmisosakonna likvideerimisel ei ole ette nähtud ühegi isiku koondamist. Kohtumäärusega 09.03.2016 on kohus lõpetanud menetluse käeolevas asjas osaliselt, see on Tartu Vangla 30.10.2015 käskkirja nr 3-2/735 tühistamise ja Tartu Vangla kohustamise nõudes koondada kaebaja (kaebetähtaega ei ennistatud) ning kohus on määranud käesolevas asjas jätkata menetlust Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes (M.V. ebavõrdne kohtlemine ja koondamata jätmine). Viidatud tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue eeldab ka 30.10.2015 käskkirja õiguspärasuse hindamist. Märgitud on, et alates 04.01.2016 on kaebaja viibinud töövõimetuslehel.

Kaebuses on märgitud, et kaebajal on muutunud seoses teisele ametikohale üleviimisega ametijuhend, kaebaja viitab ATS § 90 lg 2 ning märgib, et kaebajalt ei ole seoses üleviimisega teisele ametikohale nõusolekut küsitud. Kaebaja on märkinud, et ametikohale, kuhu kaebajat sooviti üle viia, on teenistusülesanded oluliselt erinevad tema endisest tööst. Asjaolust, et M.V.ki on koheldud võrreldes teiste samas olukorras olevate ametnikega ebavõrdselt, mis tähendab, et osa ametnikke ikkagi koondati, sai talle teatavaks jaanuaris 2016. Lisaks ei pakutud M.V. teisi ametikohti. Kaebaja pool on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Tartu Vangla seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja on seisukohal, et oma olemuselt kaebaja ametijuhendijärgsed ülesanded muutunud ei ole. Vangla märgib, et saatemeeskonnas töötades oli kinnipeetavate üle järelevalve teostamise valvepiirkonnaks saatemasin, mis sõitis väljaspool vanglat ning järelevalvet tuli teostada kogu selle aja jooksul sõltumata kohast. Järelevalveosakonnas tuleb kinnipeetavate üle valvet teostada vangla territooriumil, seega on erinevus saatmisvahendis. Soovimatus vangla sees töötada, ei tekita ega anna õigust nõuda enda koondamise läbi teenistusest vabastamist. Vangla märgib, et saatmisosakonna töö ümberkorraldamisega kaasnes küll kahe ametniku koondamine, kuid need ametnikud ei olnud kaebajaga samal ametiastmel ning nende koondamine ei puuduta kaebaja õigusi. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud saatmisosakonna töö ümberkorraldamisel ning kaebaja üleviimisel Tartu Vangla teenistuslikust vajadusest tingituna sama ametiastme piires ühelt ametikohalt teisele. Vangla on toiminud õiguspäraselt, kuna kaebajalt ei olnud vajalik küsida nõusolekut üleviimiseks, samuti ei ole kaebajat koheldud ebavõrdselt teiste ametnikega. Vastustaja märgib, et antud juhul on tekkinud võimalus ja vajadus kaebaja üleviimiseks ning vastustaja hinnangul on seega tegemist positiivse võimalusega vältimaks koondamise negatiivseid tagajärgi. Vangla märgib, et kaebaja ei ole teenistusse asunud järelevalveosakonnas ning kaebaja vabastati teenistuses alates 08.08.2016.

3.Käesolevas asjas tuleb tuvastada kas vangla tegevus kaebaja üleviimisel on olnud õiguspärane, kas on tekkinud koondamissituatsioon ning kas kaebaja suhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ning kas vangla pidi pakkuma kaebajale teist tööd. Kaebajal on soov tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus ning seejärel esitada kahjunõue. 4.Kuna kaebaja ei esitanud õigeaegselt kaebust Tartu Vangla direktori käskkirja 30.10.2015 nr 3-2/735 tühistamiseks „M.V. - üleviimine“ ja koondamise kohustamiseks, pidi kohus lõpetama selles osas menetluse ning kaebajal jäi seega esmane õiguskaitsevahend kasutamata, menetlusse jäi vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine (võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine ja koondamata jätmine). 5.Vanglaametniku üleviimist reguleerib VangS § 128, mille lg 1 p 2 kohaselt võib vanglaametnikku üle viia ühelt ametikohalt teisele vanglaametniku üleviimise õigust omava isiku algatusel ning VangS § 128 lg 2 kohaselt võib vanglaametnikku eelnimetatud tähendatud juhul teenistuslikest vajadustest tulenevalt viia sama ametiastme piires ühelt ametikohalt teisele ilma vanglaametniku nõusolekuta. Seega on antud asjas juhindutud eelnimetatud sättest ning lähtuvalt mõlemast ametijuhendist. Ametijuhendeid võrreldes tööülesannetes erinevust ei kajastu, mistõttu puudus vajadus üleviimiseks nõusoleku küsimiseks. 6.Kohus märgib, et ümberpaigutamine tuleb kõne alla juhtudel kui ametnik on võimeline täitma allesjääva ametikoha ülesandeid. Kui ümberpaigutamise tulemusena muutuvad ümberpaigutatava ametniku ülesanded ja ülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded oluliselt, teenistusülesannete maht suureneb oluliselt või väheneb senine põhipalk, on vaja ümberpaigutatava nõusolekut. Asja materjalide kohaselt on kaebajale teavitatud, et kaebajale pakutakse tööd, kus on sarnased tööülesanded, sarnane tööaeg ning säilitatakse sama palgamäär, millele lisandub staažitasu ning kaebaja on sobiv isik , kes suudab täita ülesandeid uuel ametikohal. Vangla on märkinud ka, et pidas kaebajat sobilikuks ametnikuks ning lähtus teenistuslikust vajadusest, et kaebaja üle viia. 7.Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, et oma olemuselt kaebaja ametijuhendijärgsed ülesanded muutunud ei ole. Saatemeekonnas töötades oli kinnipeetavate üle järelevalve teostamise valvepiirkonnaks saatemasin, mis sõitis väljapool vanglat. Saatmisosakonnas töötades tuli kinnipeetavate üle teostada järelevalvet kogu sõidu aja jooksul ja sõltumata kohast, kui kinnipeetavad olid saatemeeskonnale üle antud. Järelevalveosakonnas tuleb kinnipeetavate üle järelevalvet teostada vangla territooriumil. Valvatavad isikud on mõlemal juhul kinnipeetavad ning tööülesande eesmärk on oma olemuselt sama – saata kinnipeetav ühest punktist teise ja teostada selle ajal nende üle järelevalvet. 8.Ametijuhendijärgsete ülesannete võrdlusel tuleb lähtuda töö eesmärgist ja selle tegelikust sisust ning see on mõlemal ametikohal sama. Oluline on see, mida tuleb teha ja kas selleks on olemas vastav väljaõpe, oskused ja töökogemus aga mitte see, kas tööd tuleb teha saatemasinas või vangla territooriumil. Vanglaametnik, kellena kaebaja vanglas teenistuses oli, on vangla teenistuses olev ametnik, kelle ülesandeks on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve ning julgeoleku tagamine vanglas. 9.Kaebaja on olnud seisukohal, et uus ametijuhend erineb eelnevast ametijuhendist ning kaebajat on vangla poolt ebavõrdselt koheldud võrreldes nendega, keda koondati ning M.V. ei pakutud ka muud ametikohta. M. V. sai teatavaks 2016. alguses asjaolu, et samas olukorras olevate ametnikega on teenistussuhe lõpetatud koondamisega, mis temale ei laienenud.

10.Kohus nõustub siin vanglaga viidates eeltoodule ja sellele, et kaebajat võis üle viia ilma nõusolekuta tulenevalt VangS § 128 lg 1 p 2 ja lg 2 ning ATS § 98 lg 1 p 1 ja p 3 (viide käskkirjas), mille kohaselt viiakse tähtajatult ametnik üle teisele ametikohale kui ametiülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele struktuuriüksusele ja ametnikule on võimalik pakkuda teist ametikohta. ATS § 98 lg 1 p 3 on viide ATS § 90 lg 7, § 92 lg 2, § 93 lg 3 või § 95 lg 2, mis viitab sellele, et enne koondamist tuleb ametnikule pakkuda võimalusel samas asutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Antud juhul vangla ka seda tegi ning ei pidanud vajalikuks koondamist ning otsustas viia ametniku üle teisele samaväärsele ametikohale. Asjaolu, et kaebaja ei soovinud vanglas edasi töötada, ei ole alus koondamiseks. 11.Kuivõrd ametniku koondamine on diskretsiooniotsus, siis ei ole kaebajal võimalik esitada nõuet, mille sisuks oleks kohustada haldusorganit teda koondama. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et ka kohus ei saa asuda haldusorgani asemele ega asuma sisuliselt kaalutlema asjassepuutuvaid asjaolusid. Vangla on märkinud, et Tartu Vangla saatmisosakonna töö ümberkorraldusega kaasnes küll kahe ametniku teenistusest vabastamine koondamise tõttu aga need ametnikud ei olnud kaebajaga samal ametiastmel. Teenistusest koondamise tõttu vabastatud A. S. ja U T. olid teenistuses II klassi vanglainspektori ametikohale vastaval inspektori ametikohal. Kuna erinevatel ametiastmetel oldud ametikohtade tõttu ei kuulu A. S. ja U. T. kaebajaga võrdluses samasse gruppi, siis ei pea vastustaja vajalikuks hakata selgitama põhjuseid, mis tõid kaasa ametnike koondamise, kuna need ei puuduta kaebaja õigusi ega ole seetõttu käesolevas vaidluses asjassepuutuvad. Kohus nõustub vanglaga, et teiste isikute koondamine ei puuduta kaebaja õigusi, mistõttu siin ei saa rääkida ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. Kohus rõhutab veelkord, et ametnike koondamine on haldusorgani diskretsiooniotsus. Kohus nõustub siinjuures vanglaga ning leiab, et kaebaja suhtes ei tekkinud koondamissituatsiooni, mistõttu puudus kaebajale vajadus ka pakkuda teisi ametikohti ning kaebaja suhtes ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kaebajat ei ole teistega võrreldes ebavõrdselt koheldud ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.