3-14-53277/8 - Planeerimine ja ehitus - Planeeringud - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-14-53277 Kõrtsi-Heinu maaüksus asub Lümanda valla üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu kohustuseta alal, kus ehitamise aluseks on projekteerimistingimused. Sellisel alal toimub maakasutuse sihtotstarbe muutmine maatulundusliku iseloomuga hoonete ja rajatiste ehitamiseks vastavalt maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lg-tele 7 ja 8 ning seda ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. Erandina tuleb detailplaneering koostada, kui soovitakse katastriüksuse sihtotstarbe muutmist tootmismaaks. Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib vallavolikogu teha erandeid ja lubada ehitamist üldplaneeringuga määratud ehitustingimustele vastavate projekteerimistingimuste alusel. Lümanda Vallavolikogu on sihtotstarbe muutmisel ja detailplaneeringu algatamata jätmisel arvestanud, et Kõrtsi-Heinu katastriüksus on ümbritsetud põllu- ja metsaalaga ning sellest 500 meetri raadiusse ei jää ühtegi elamut, ärihoonet, sotsiaalhoonet ega muid tundlikke objekte. Maaüksus piirneb kahest küljest täielikult ja ühest küljest osaliselt metsaga, mis piirab lauda tegevusega kaasnevate häiringute (eelkõige lõhn) levimist ümbrusesse. Tegemist on kaasaegse sügavallapanu laudaga, mille puhul ei ole loomapidamisega kaasneva sõnniku lõhn märkimisväärne. Samuti viibivad loomad laudas maksimaalselt 5 kuud aastas. Lähimad elamud jäävad enam kui 500 meetri kaugusele ning lauda tegevus nende elukeskkonda eeldatavasti ei mõjuta. Edela suunas 500850 meetri kaugusel asuvaid elamuid eraldab maaüksusest ligi 100 meetri laiune metsariba, mis leevendab oluliselt võimalikke keskkonnahäiringuid (lõhn ja võimalik visuaalne häiring). Rajatav laut ei riiva eeldatavasti naaberkinnistute huve ega takista nende kasutamise jätkumist. Üldplaneeringuga ei ole piirkonda nähtud ette perspektiivseid elamualasid ega muud arendustegevust. Lauda rajamisel ning majandamisel lähtutakse parimast võimalikust tehnikast ja põllumajanduse heast tavast, et viia võimalikud keskkonnamõjud miinimumini. Kuna tegelikkuses puutumust ja riivet naaberkinnisasjade omanikele ja laiemale avalikule huvile tegevuse elluviimisel ei kaasne, siis puudub eeldatavalt põhjendatud avalik huvi detailplaneeringu menetluse läbiviimiseks. Lihaveiste laudakompleksi rajamine kirjeldatud tingimustel ei halvenda Leedri küla elukeskkonda ega kahjusta looduskaitselist, kultuurilist või muud avalikku huvi. Vabariigi Valitsuse 28.05.2005 määruse nr 224 §-st 9 tulenevalt puudub 200 veisega lauda rajamisel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu andmise kohustus.

6.Lääne-Saare vald (Lümanda valla õigusjärglane alates 13.12.2014) vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Kuna vaidlustatud otsus ei anna maa-alale ehitusõigust, ei riku see kaebaja omandiõigust ja halduskohus on kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti tagastanud. Volikogu otsusega muudeti üksnes Kõrtsi-Heinu katastriüksuse sihtotstarvet ning otsustati jätta lihaveiste lauda, sõnnikuhoidla ja koresöödahoidla rajamiseks detailplaneering algatamata. Kuigi katastriüksuse sihtotstarve määrab kinnistu edasise kasutuse otstarbe, ei saa maa sihtotstarbe muutmine siiski iseenesest kaebaja õigusi rikkuda, sest sihtotstarbe muutmisega ei kaasne vahetut mõju naaberkinnistutele ega lahendata sellega maa-ala ehitusõiguse küsimust. Maa-alale ehitusõiguse saamiseks peab maaomanik taotlema projekteerimistingimuste väljastamist. Seejuures kohustab vaidlustatud otsuse p 3 vallavalitsust viima projekteerimistingimuste väljastamiseks läbi avatud menetluse ning kaebajale on tagatud kõik võimalused osaleda maa-alale ehitusõiguse määramise protsessis, et kaitsta oma omandiõigust. Detailplaneeringu algatamine või algatamata jätmine oli praegusel juhul kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigus. Detailplaneeringu algatamata jätmisega ei anta kinnistule ehitusõigust ega piirata kuidagi kaebaja õigusi oma kinnistu kasutamisel. Seega ei saanud detailplaneeringu algatamata jätmisega kaasneda Tuletorn Projekt OÜ omandiõiguse rikkumist. Ebaõige on ka väide, et volikogu otsusega on sisuliselt muudetud üldplaneeringut, sest ainult ühe kinnistu sihtotstarbe muutmisega ei ole muudetud üldplaneeringu põhilahendust PlanS § 9 lg 7 tähenduses. Kuna üheselt on selge, et vaidlustatud otsus ei anna õigust maa-alale ehitamiseks, olnuks kaebuse sisuline läbivaatamine tarbetu. Asjaolu, et hilisemalt antavad haldusaktid peavad olema kooskõlas vaidlustatud otsusega, ei kahanda kaebaja võimalusi kaitsta oma õigusi või saavutada oma eesmärke. Täiendavalt tuleb märkida, et valla üldplaneeringu p 3.1 alap 6 kohaselt olemasolevaid ja endiseid põllu-, heina- ja karjamaid väljaspool reserveeritud elamumaid ei hoonestata. Tuletorn Projekt OÜ-le kuuluv kinnistu on hoonestamata maatulundusmaa, mille osas ei ole esitatud ühtegi taotlust elamu ehitamiseks või tehtud muid toiminguid, mis viitaksid soovile asuda kinnistut kasutama elamiseks. Võimaliku laudakompleksi rajamine ei piira maatulundusmaa kasutamist.