Rein Rebase (Rebane) kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.01.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035307-4 ja 29.02.2016 vaideotsuse nr 6-1/3206-2 tühistamiseks.
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja – Rein Rebane Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Resolutsioon Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12. september 2016.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Maksu- ja Tolliamet kohustas 13.01.2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/035307-4 R. Rebast tasuma impordimaksu summas 15 586,74 eurot, millest tollimaks summas 2846,14 eurot kuulub tasumisele 10 kalendripäeva jooksul maksuotsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates ning tubakaaktsiisimaks summas 9319,26 eurot ja käibemaks summas 3421,34 eurot kuulub tasumisele 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates. Maksude määramise on tinginud asjaolu, et 18.09.2014 läbiotsimise käigus avastati ja võeti ära Rein Rebase valdusest Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigaretid, kokku 98 678 tk.
2.R. Rebane esitas Maksu- ja Tolliameti 13.01.2016. a maksuotsusele nr 12.2-3/035307-4 vaide, mis jäeti rahuldamata Maksu- ja Tolliameti 29.02.2016. a vaideotsusega nr 6-1/3206-2.
3.R. Rebane esitas 11.03.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 21.03.2016 kaebuse täienduse Maksu- ja Tolliameti 13.01.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/035307-4 ja 29.02.2016. a vaideotsuse nr 6-1/3206-2 tühistamiseks.
4.22.03.2016 määrusega vabastas halduskohus kaebaja kaebusest riigilõivu tasumisest ning võttis kaebuse menetlusse. 24.03.2016 määrusega jättis kohus kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohtumäärust kaebaja ei vaidlustanud. Kaebuse põhjendused
5.Maksuotsuse ja vaideotsuse tegemisel on rikutud haldusakti põhistamiskohustust, kuna maksusumma on määratud isikule, keda ei saa pidada tollivõlgnikuks, samuti pole maksuotsuses ega vaideotsuses jälgitav ega kontrollitav impordimaksude maksusumma määramise õigsus ning impordimaksude maksusumma kujunemise metoodika. Lisaks on maksuhalduri poolt maksusumma määramise tähtaeg möödunud.
6.Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole tollivõlgnikuks ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) mõistes. Ta ei tollivõlgnikuks, sest ta ei teadnud ega pidanud teadma, et sigaretid olid või on riiki toodud ebaseaduslikult. Eelnevate menetluste käigus (kriminaalmenetlus ja väärteomenetlus, maksumenetlus) ei ole tuvastamist leidnud, et sigaretid on üldse riiki sisse toodud või oli tehtud seda ebaseaduslikult. Kaebaja ostis sigaretid Tartu turult tundmatult isikult. Kaebajal puudus võimalus kontrollida, kas sellelt kaubalt oli maksud tasutud. Lisaks puudub kaebajal oskus, teadmised ja võimalused kindlaks teha, kas kaup oli toodud sisse seaduslikult või mitte. Maksuhalduri järeldused on oletusliku laadi.
7.Maksuhaldur on tolliväärtuse määramisel lähtunud statistilisest näitajast, mis ei ole kontrollitav. Maksuotsuses ja vaideotsuses tolliväärtuse arvestamise aluseks olevast arvutuskäigust ei nähtu mitte ühtegi sarnase kauba tarbijapakendi madalaimat väärtust ehk konkreetse tarbijapakendi madalaim konkreetne hind, mis saaks olla tolliväärtuse õige ja kontrollitava määramise aluseks. Kauba tolliväärtuse määramisel ei ole seadusega kooskõlas määrata seda statistilistele näitajatele tuginevalt, jättes kõrvale kauba tegeliku tehinguväärtuse.
8.Kaebaja märgib, et kuna temalt konfiskeeriti sigaretid, puudub tal kohustus tasuda konfiskeeritult kaubalt tubakaaktsiisi. Tulenevalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) §-st 24 on käesoleval juhul konfiskeeritud ja hävitatud kaubale võimalik kohaldada aktsiisivabastust. Maksuotsuse õiguslik põhjendus tubakaaktsiisi määramise osas pole kaebaja hinnangul piisav. Usaldusväärselt on välja selgitamata jäetud sigarettide jaehind maksukohustuse tekkimise aja seisuga. Maksusumma arvestus ei kajasta tegelikke sigarettide jaehinda maksukohustuse tekkimise aja seisuga, sigarettide levinuim hind 2014 aastal ei kajasta tegelikke asjaolusid. Tegemist on statistilise näitajaga. Otsus tuleb aktsiisisumma määramise osas tühistada või vähendada seda, arvestades erinevate markide lõikes tegelikku sigarettide jaehinda.
9.Maksuotsuses esitatud käibemaksu arvestus ei ole kontrollitav. Reaalselt käivet tal ei tekkinud, kaup ei läinud käibesse/ringlusse, kuna sigaretid peeti tolli poolt 18.09.2014 kinni, seega kaebajal vastavas osas maksuvõlga tekkida ei saanud. Lisaks pole kaebaja ka käibemaksukohustuslane. Käibemaksu arvestuse muudab ebaõigeks ka maksuhalduri poolt kindlaksmääratud sigarettide tolliväärtuse kontrollimatu arvestus, kuna tollimaksu arvestus on ebaõige. Kuna tollimaksu summa ja aktsiisimaksu summa on ebaõiged, muudab see ebaõigeks ka käibemaksusumma.
10.Maksusumma määramise aegumistähtaeg on möödunud, arvestades MKS § 98 lg 2. Maksuotsuse tegemise ajaks oli möödunud üle aasta ning maksuotsust teha ei oleks saanud. Maksukohustus tekkis kaebaja hinnangul 18.09.2014, millal toll pidas sigaretid kinni, mitte siis kui väärteomenetluses või kriminaalmenetluses lahendeid tehti. Lisaks on maksuhaldur põhjendamatult viivitanud maksuotsuse tegemisega. Maksuhalduri poolt rohkem kui 1 aasta ja 4 kuulise viivitusega tehtud maksuotsus on ebaproportsionaalne ja kehtiva õigusega vastuolus.
Vastustaja seisukoht
11.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud 25.03.2015 maksuotsus on õiguspärane ja motiveeritud ning selle tegemisel on maksuhalduri poolt täidetud ka tõendamiskohustus. Maksuhalduri poolt on vaidlusaluse maksuotsuse tegemiseks kogutud piisavalt tõendeid ning nende põhjal on tehtud motiveeritud ja õiged järeldused. Eeltoodud seisukohal on vastustaja ka 29.02.2016 vaideotsusega seonduvalt.
12.Kaebaja väite osas, et teda ei saa pidada käesoleval juhul tollivõlgnikuks, jääb vastustaja 29.02.2016 vaideotsuse alapunktis 20 märgitu juurde, korrates, et vaidlustatavas maksuotsuses on Euroopa Kohtu kohtupraktikaga kooskõlas asutud seisukohale, et kaebaja oleks pidanud enne sigarettide oma valdusse võtmist selgeks tegema, kas sigaretid on Euroopa Liidu territooriumile, sh Eesti Vabariiki toimetatud seaduslikult. Asjaolu, et kaebaja omandas sigaretid Eesti Vabariigis, ei välista talle impordimaksude tasumise kohustuse panemist, kuna ÜTS art 202 lg 3 kolmandas taandes nähakse otsesõnu ette, et võlgnikeks on ka isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Asjaolu, et Eestis liigub ühendusevälistest riikidest pärit salasigarette, on üldteada ning oli teada ka kaebajale. 13.Alusetud on kaebaja väited, nagu oleks tolliväärtuse osas maksuotsuses ilmselgelt rikutud põhjendamiskohustust. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur põhjendanud, miks on loobutud sigarettidele tolliväärtuse määramisel tehinguväärtuse, identse kauba tehinguväärtuse, sarnase kauba tehinguväärtuse, väärtuse, mis põhineb ühikuhinnal ning arvutatud väärtuse meetodist. Ka kaebaja ise kinnitab, et maksuhaldur on rakendanud tolliväärtuse määramisel lisameetodit, mis antud juhul põhineb tolli poolt aktsepteeritud sarnase kauba tehinguväärtusel. Ainuüksi kaebaja väide, et tavaisikul puudub juurdepääs tolli andmetöötlussüsteemile ei muuda maksuotsust mittekontrollitavaks. Peale kontrollakti saamist oli kaebajal piisavalt võimalusi tutvuda tolliväärtuse arvutamise aluseks olnud algandmetega, kuid ta on ise jätnud selle võimaluse kasutamata ning ei ole Maksu- ja Tolliametilt kõnealuseid andmeid küsinud.
14.Kaebaja väiteid ja seisukohti tollimaksu, tubakaaktsiisi ja käibemaksu määramise ebaõigsuse ja põhjendamatuse kohta on maksuhaldur põhjalikult analüüsinud 29.02.2016 vaideotsuse alapunktides 22-24 ning jõudnud seisukohale, et vaidlustatud maksuotsus on selles osas piisavalt põhjendatud, selge ja kontrollitav, mistõttu Rein Rebase vastupidised väited on alusetud. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja oma kaebuses esitanud talle tollimaksu, tubakaaktsiisi ja käibemaksu määramise ebaõigsuse osas selliseid seisukohti, mis annaksid alust maksuhalduri õiguspärase maksuotsuse (ega ka vaideotsuse) tühistamiseks.
15.Erinevalt kaebajast ei leia vastustaja, et vaidlusalune maksuotsus oleks kaebajale tehtud peale maksusumma määramise aegumistähtaja möödumist. Nagu 29.02.2016 vaideotsuse alapunktis 25 märgitud, kehtib tollimaksu puhul maksusumma määramisele kolme-aastane aegumistähtaeg (ÜTS art 221 lg 3) ning kuna tollivõla tekkimise kuupäevaks oli käesoleval juhul kaebaja valdusest leitud Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigarettide kinnipidamise päev, s.o 18.09.2014, ei saa vaidlust olla, et maksuotsuse tegemise ajaks (13.01.2016) ei olnud aegumistähtaeg saabunud. ÜTS art 221 lg-s 3 sätestatud kolme-aastane aegumistähtaeg kuulub kohaldamisele mitte üksnes tollimaksu, vaid kõigi kauba importimisel tasumisele kuuluvate impordimaksude suhtes. Seega ei ole ka tubakaaktsiisi ning käibemaksu puhul maksusumma määramine aegunud. Arvestusest tuleb jätta välja perioodid, mil maksusumma määramise aegumine oli peatunud. Kaebaja viidatud MKS § 98 lg 2 kolmas lause näeb ette, et aegumistähtaeg algab maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Seega kuna maksukohustus tekkis maksuotsuse kohaselt 18.09.2014, siis ei saanud aegumine alata varem kui 01.01.2015. Käesoleval juhul oli kaebaja suhtes 03.10.2014 alustatud kriminaalmenetlus seoses temalt 18.09.2014 äravõetud tubakatoodete ja alkoholiga, kusjuures tubakatoodete osas oli kriminaalmenetlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 05.05.2015 määrusega lõpetatud. Kuna aegumistähtaja arvestamise alguskuupäev (01.01.2015) jääb perioodi, mil maksusumma määramise aegumine oli MKS § 99 lg 1 p 5 kohaselt peatunud (03.10.2014 – 05.05.2015), siis ei saanud aegumistähtaja kulgemine alata enne, kui 05.05.2015, mil kriminaalmenetlus lõpetati.
Kohtu otsus, põhjendused
16.Rein Rebane on MTA 13.01.2016 maksuotsuse ja hilisema vaideotsuse tühistamise kaebuses toonud välja järgmised asjaolud, mis peaksid tooma kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamise: kaebaja ei saa olla tollivõlgnik; ei ole järgitav ega kontrollitav impordimaksude määramise õigsus ning maksusumma kujunemise metoodika; konfiskeeritud ja hävitatud sigarettidelt puudub kohustus tasuda tubakaaktsiisi; kuna käivet ei tekkinud, puudub käibemaksu osas maksuvõlg; maksusumma määramise tähtaeg on aegunud.
17.Esmalt on kaebaja asunud seisukohale, et ta ei saa olla ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) mõistes tollivõlgnikuks, sest ta ei teadnud ega pidanud teadma, et sigaretid olid või on riiki toodud ebaseaduslikult. Maksuotsuses on maksuhaldur märkinud, et käesoleval juhul on maksustamine toimunud tulenevalt Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2913/92 12.oktoober 1992 kehtestatud ühenduse tolliseadustikust (ÜTS). Konkreetsemalt on lähtutud ÜTS art 202 lg-st 3, mille kohaselt on võlgnikud isikud, kes ebaseaduslikult tolliterritooriumile toodud kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Seega on ÜTS mõistes tollivõlgnikuks mitte ainult isikud, kes olid teadlikud kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile sisse toomisest, vaid ka isikud, kes oleksid pidanud sellest teadlikud olema. Maksuotsuse kohaselt puuduvad tõendid, et R. Rebane oleks sigaretid ise tolliterritooriumile sisse toonud, kuid on tõendid, et ta valdas sellist kaupa, mis oli eelnevalt ebaseaduslikult sisse toodud. Kaebajalt konfiskeeritud sigaretid kandsid Venemaa Föderatsiooni, Kirgiisi ja Valgevene maksumärke. R. Rebane on ise 20.09.2014 tunnistanud, et tegeles Eesti maksumärkidega märgistamata sigarettide müügiga 3-4 kuud ning
on sigarette soetanud 5-6 korral. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses vastu vaielnud, et tema valduses olevatel sigarettidel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid. Kohus nõustub maksuotsuses ja vaideotsuses toodud maksuhalduri seisukohaga, et soetades suures hulgas ja mitmel korral edasimüügi eesmärgil Eesti maksumärgistuseta sigarette, ja tundmata huvi, miks kehtivad Eesti Vabariigi maksumärgid puuduvad, pidi kaebaja endale teadvustama, et sigaretid ei ole Eestisse sisse toodud seaduslikult. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et isik, kes tegeleb 3-4 kuu jooksul just Eesti maksumärkideta ja eestikeelsete hoiatusteta sigarettide, seejuures kolmandate riikide maksumärgistusega sigarette ostmise ja edasimüügiga, ei ole teadlik, et selliste sigarettide puhul on üldjuhul tegemist ebaseaduslikult Euroopa Liitu toimetamisega. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et Eestis liigub ühendusevälistest riikidest pärit salasigarette, on üldteada. Kohus ei pea usutavaks, et omandades turult korduvalt tundmatutelt isikutelt Eesti maksumärkideta, ühenduseväliste riikide maksumärke kandvaid sigarette, järeldas kaebaja, et need on Eestisse toodud seaduslikult. Üldteada on ka see, et sigarettide näol on tegemist aktsiisikaubaga ning et Eestis seaduslikuks käitlemiseks peavad need olema varustatud aktsiisimärkidega. Kui need puudusid, tuli eeldada, et need sigaretid on toodud riiki ebaseaduslikult. Seega saab kaebajat lugeda ÜTS art 202 lg 3 alusel tollivõlgnikuks. Asjaolu, et süüteomenetluses ei ole tuvastatud, et sigaretid üldse riiki sisse toodi või et seda tehti ebaseaduslikult, ei tähenda, et sellega oleks välistatud kaebajale tollimaksu määramine maksumenetluses. Menetlusosaliste polt esitatud väärteootsuse järgi on kaebajat karistatud rahatrahviga teadlikult maksumärgistamata tubakatoodete ladustamise ja hoiustamise eest edasimüügi eesmärgil. Väärteoasjas ei olnud oluline, kuidas sigaretid Eestisse saabusid. Vastustaja on põhjendatult vastuses välja toonud, et ka juhul, kui oleks teada, kes sigaretid Eestisse tõi, ei vähendaks see kaebaja maksukohustust, kuna ÜTS art 202 loeb tollivõlgnikuks nii isiku, kes kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile tõi, kui ka isikud, kes selle kauba hiljem omandasid või valdasid, olles teadlikud või oleksid pidanud teadma, et see kaup on sisse toodud ebaseaduslikult.
18.Kaebaja on seisukohal, et tolliväärtuse osas on maksuotsuses rikutud põhjendamiskohustust, tolliväärtuse määramisel on lähtutud statistilistest näitajatest, mis ei ole kontrollitavad ja millistele puudub kaebajal juurdepääs. Kaebaja on seisukohal, et maksusumma määramine statistilistele andmetele tuginedes, jättes kõrvale kauba tegeliku tehinguväärtuse, ei ole õiguspärane. Vastustaja on tolliväärtuse määramisega seonduvat käsitlenud põhjalikult maksuotsuse punktis
4.3.Seejuures on vastustaja põhjalikult välja toonud, miks antud juhul ei olnud võimalik tolliväärtust määrata ÜTS art 29 ehk tegeliku tehinguväärtuse alusel, samuti art 30 ehk identse või sarnase kauba tehinguväärtuse alusel, samuti väärtuse alusel, mis põhineb ühikuhinnal ning arvutatud väärtuse meetodil. Tolliväärtuse määramisel on antud juhul vastustaja lähtunud ÜTS artiklis 31 lubatud tolliväärtuse määramise lisameetodist, mis põhineb tolli poolt aktsepteeritud sarnase kauba tehinguväärtusele. ÜTS art 31 lg 1 tulenevalt on asjaomaste sigarettide tolliväärtuseks samalaadsete sigarettide ligikaudu samal ajal Eestisse importimisel deklareeritud tehinguväärtus. Seega oli selliste andmete alusel tolliväärtuse määramine ÜTS alusel lubatud ja vastustaja tegevus õiguspärane. Maksuotsuses on välja toodud ka valem, mille järgi tolliväärtus arvutati.
Vastustaja on tunnistanud, et tolliväärtuse arvutamisel kasutati tolli käsutuses olevaid statistilisi andmeid. Vastustaja on seejuures välja toonud, et kasutati ajavahemikul 18.06.2014 – 18.09.2014 imporditud sarnaste sigarettide madalamat tehinguväärtust. Kauba tegelikust tehinguväärtusest oleks vastustaja saanud lähtuda juhul, kui vastustajal oleks see teada olnud. Kaebaja küll märgib, et kõrvale ei tohtinud jätta kauba tegelikku tehinguväärtust, kuid kaebaja pole tegelikku tehinguväärtust vastustajale avaldanud. Põhjendamatu on ka kaebaja väide, et maksuotsus on selles osas mittekontrollitav. Kuigi kaebajal puudub juurdepääs otse tolli andmetöötlussüsteemile, oli vastustaja kinnitusel kaebajal võimalus peale kontrollakti saamist tutvuda arvutamise aluseks olnud algandemetega, kuid seda võimalust kaebaja kasutanud ei ole.
19.Kaebaja leiab, et kuna temalt konfiskeeriti ja hävitati sigaretid, puudub tal kohustus tasuda nendelt sigarettidelt tubakaaktsiisi. Kaebaja viitab seejuures ATKEAS §-le 24, mille alusel on võimalik konfiskeeritud ja hävitatud kaubale kohaldada aktsiisivabastust. Maksuotsuse järgi on Rein Rebase aktsiisi tasumise kohustuse aluseks ATKEAS § 24 lg 7, mis sätestab, et võlgnikul tekib maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku mõistes. Et kaebaja on võlgnik ÜTS mõistes, on leidnud nii maksumenetluses kui kohtu poolt eelnevalt kinnitust. Kaebaja on viidanud maksuvabastuse osas ATKEAS §-le 24, kuid ei ole samas täpsustanud, millise sama paragrahvi lõike või punkti alusel oleks kaebaja arvates tal õigust maksuvabastust saada. Nimelt sisaldab ATKEAS § 24 20 lõiget, mis aga kõik reguleerivad maksukohutuse tekkimist. Seega on õige vastustaja seisukoht, et ATKEAS § 24 sätestab üksnes maksukohustuse tekkimise, mitte aga lõppemise või maksukohutustest vabastamise alused. Samas ATKEAS § 24 lg-s 7 on ka märgitud, et maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel. Aktsiisivabastust reguleerib ATKEAS § 27, kuid kaebaja valdusest äravõetud sigaretid selles toodud tingimustele ei vasta, ehk temalt ära võetud kaup aktsiisivabastuse alla ei kuulu. Seda seisukohta toetab ka Euroopa Kohtu 29.04.2010 otsus asjas C-230/08, mille on vastustaja põhjendatult vaideotsuses välja toonud. Seega on maksuotsus kaebajale aktsiisimaksu määramise osas õiguspärane.
20.Kaebaja ei ole nõus ka aktsiisisumma arvestusega, asudes seisukohale, et maksusumma arvestus ei kajasta tegelikke sigarettide jaehindu maksukohustuse tekkimise aja, ehk 18.09.2014 seisuga. Maksusumma määramise alus ja arvutamise käik on põhjalikult välja toodud maksuotsuse punktis 4.4, samuti käsitletud vaideotsuse punktis 23. Nendes on õiguspäraselt selgitatud, et kuna R. Rebaselt ära võetud sigarettidel puudusid Eesti maksumärgid, ning puudus jaehind ATKEAS § 18 tähenduses, ja maksuhalduril puudus võimalus välja selgitada sigarettide jaehinda, mis oleks olnud aluseks tubaaktsiisi arvestamisel proportsionaalsuse määra järgi, arvestati tubaaktsiis kooskõlas ATKEAS §-ga 60 levinuima hinna ehk statistiliste andmete alusel arvutatud hinna järgi. Vaideotsuses on vastustaja seda ka selgitanud, seega on ebaõige kaebaja väide, et vastustaja ei ole maksuotsuses ega vaideotsuses sigarettide tegeliku jaehinna mittekasutamist põhjendanud. Samuti on põhjendamatu kaeba väide, et maksusumma kujunemine ei ole kontrollitav. Maksuotsuse p-s 4.4.1 ja p 5 tabelites 5.1 kuni 5.14 on välja toodud tasumisele kuuluva aktsiisi summa arvestus. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus aktsiisi määramisega, ei tähenda, et maksusumma kujunemine on põhjendamata ja ei ole kontrollitav.
20.Ka käibemaksu määramise osas on kaebaja seisukohal, et selle arvestuskäik ei ole kontrollitav. Selles väites tugineb kaebaja just sellele, et kuna tollimaksu summa ja aktsiisimaksu summa on ebaõiged, muudab see ebaõigeks ka käibemaksusumma. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et maksuhalduri poolt tollimaksu ja aktsiisimaksu arvestus ja määramine on toimunud vastavalt õigusnormidele ja on olnud õiguspärane, seega on ka käibemaksu summa arvestus selles osas õiguspärane. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käibemaksu tasumise kohustust ei mõjuta asjaolu, et kaup on konfiskeeritud ja hävitatud, ega see, et kaebaja ei ole käibemaksukohustuslane. Käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 6 p 1 kohaselt peab käibemaksu maksma võlgnik tolliseadustiku tähenduses.
21.Kaebaja, tuginedes MKS § 98 lõikele 2, on seisukohal, et maksusumma määramine on toimunud peale maksusumma määramise aegumistähtaja möödumist. Nimelt sätestab MKS § 98 lg 2 esimene lause, et maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohutust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg üldiselt kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral on maksusumma aegumistähtaeg kuus aastat. Kohus peab kaebaja seisukohta ebaõigeks, nõustudes maksuhalduri poolt nii vaideotsuses kui kohtule esitatud vastuses esitatud seisukohtadega. Kohus, tuginedes HKMS § 165 lõikele 2, ei pea vajalikuks neid põhjendusi uuesti välja tuua. Nimelt sätestab HKMS § 165 lg 2, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. ÜTS art 221 lg-st 3 tulenevalt kehtib tollimaksu puhul maksusumma määramisele kolme aastane aegumistähtaeg. Kuna sigaretid peeti kinni 18.09.2014, maksuotsus tehti 13.01.2016, siis on tollimaks määratud enne 3 aasta möödumist võla tekkimisest. Aktsiisimaksu ja käibemaksu määramisel tuli MKS § 1 lg-st 3 tulenevalt samuti lähtuda ühenduse tolliseadustikust. Kuna tubakaaktsiisi ja käibemaksu tasumise kohustuse aluseks on tollivõla tekkimine, kuuluvad need tasumisele samuti tolliseadustikus sätestatud korras, ehk ka nende puhul kuulub kohaldamisele kolme aastane aegumistähtaeg. Vastustaja on põhjendatult osundanud ka sellele, et kui kohaldada MKS § 98 lõiget 2, tuleb aegumise arvestusest välja jätta perioodid, kui maksusumma määramise aegumine oli peatunud. Kuna maksusumma aegumine oli MKS § 99 lg 1 p 5 kohaselt peatunud (kriminaalmenetlus 03.10.2014 – 05.05.2015), siis sai aegumistähtaeg alata mitte enne kui 05.05.2015.a, kui kriminaalmenetlus lõppes. Seega ka juhul, kui lähtuda kaebaja poolt osundatud MKS § 98 lgst 2, on maksusumma määratud enne aegumistähtaja möödumist.
22.Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et maksuotsuse tegemisega on põhjendamatult viivitatud ning koheselt maksuotsuse tegemise korral oleks tal olnud võimalus kaaluda maksusumma tasumise ajatamist (eeldusel, et saab sigaretid tagasi). Kohus ei pea kaebaja seisukohta õiguspäraseks. Maksuotsus on tehtud enne aegumistähtaja möödumist, seega seadusega võimaldatud tähtaja jooksul ja kehtiva õigusega kooskõlas. Maksude tasumise ajatamist on kaebajal võimalik taotleda ka vaidlusaluse maksuotsuse alusel.
23.Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata. Ükski kaebaja poolt esitatud väide ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja Maksu- ja Tolliameti 13.01.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035307-4 tühistamiseks. Rahuldamata jääb ka 29.02.2016 vaideotsuse tühistamise nõue, kuna kaebusest nähtuvalt vaideotsus maksuotsusest eraldiseisvalt kaebaja õigusi ei ole rikkunud.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja on seejuures kohtumääruse alusel kaebuselt tasutava riigilõivu tasumisest vabastatud. Kaebaja on tasunud menetluskuludena vaid riigilõivu 15,0 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.