Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Marianna Saprõkina (isikukood 46407140369)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Rahuldada taotlus. Anda Maksu- ja Tolliametile luba käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse ühisomaniku Marianna Saprõkina suhtes Marianna Saprõkina ja I. S. ühisomandis oleva Tallinna linnas asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) xxxxxxxx osas Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu).
3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Marianna Saprõkinale toimetada määrus kätte pärast täitetoimingute sooritamise kohta kohtule teabe laekumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA TAOTLUS
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 27.07.2016 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lõike 1 alusel taotluse, milles palub anda luba MKS § 130 lg 1 punktis 1
sätestatud täitetoimingu sooritamiseks, s.o kinnistu käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu).
Taotluse kohaselt on Marianna Saprõkina alates 30.08.2004 käesoleva ajani OÜ Alfalant juhatuse liikmeks. Seisuga 26.07.2016 on OÜ-l Alfalant maksuvõlg kokku summas 47 730,97 eurot, millest põhivõlg on summas 34 117,98 eurot ja intress summas 13 612,99 eurot. Äriühingu maksuvõlg on tekkinud: 13.05.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030809-9 perioodi august 2014 eest täiendavalt tasumiseks määratud tulumaksust summas 1096,52 eurot (määratud maksukohustusest on seisuga 26.07.2016 tasutud kokku 217,14 eurot) ja käibemaksust summas 687 eurot (nimetatud summat on 14.05.2015 tagastusnõude arvelt vähendatud 655,52 euro suuruses summas ja 14.05.2015 on nõude katteks tasutud summa 31,48 eurot. Seega on määratud maksukohustus täidetud); 09.06.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/028089-10 perioodide august 2014 ja september 2014 eest täiendavalt tasumiseks määratud tulumaksust kokku summas 30 470,73 eurot (määratud maksukohustusest on käesolevaks ajaks tasutud summa 1323,16 eurot); 12.01.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/031229-17 perioodi oktoober 2014 eest täiendavalt tasumiseks määratud tulumaksust summas 3873,44 eurot (määratud maksukohustus on käesoleva ajani täitmata) ning tööjõumaksudest kokku summas 341,32 eurot (määratud maksukohustusest on seisuga 26.07.2016 tasutud kokku 293,79 eurot); äriühingu enda poolt perioodil oktoober 2014 kuni juuni 2015 deklareeritud kuid tasumata tulumaksust summas 45 eurot ja käibemaksust 125,06 eurot. Maksuvõla tekkimise perioodil august kuni oktoober 2014 oli OÜ Alfalant juhatuse liikmeks Marianna Saprõkina. 2.1 OÜ Alfalant on kajastanud august 2014 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna Strantum OÜ 31.08.2014 arvel nr 156214 näidatud käibemaksu summas 687 eurot. OÜ Alfalant poolt MTA-le esitatud dokumentide alusel on OÜ Alfalant väidetavalt soetanud autoremonditeenust Strantum OÜ-lt. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ-l Alfalant puudub alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks Strantum OÜ rekvisiitidega arve alusel, sest Strantum OÜ ei ole OÜ-le Alfalant teenust osutanud ega teenuse osutamise kohta arvet väljastanud. Seega puudub OÜ-l Alfalant õigus arvestada sisendkäibemaksuna maha Strantum OÜ-lt väidetavalt soetatud teenuse arvel kajastatud käibemaksu kokku summas 687 eurot. MTA-le esitatud andmetest nähtub, et OÜ Alfalant tegi kontrollitaval perioodil, s.o 31.08.2014 väljamakse kassast J. S. summas 4125 eurot, kassa väljaminekuorderil nr 007-14 on väljamakse alusena näidatud Strantum OÜ 10731164 arve autoremont. Maksumenetluses on tuvastatud, et OÜ Alfalant on teinud kassa kaudu väljamakse, mille toimumine kassa väljaminekuorderil viidatud tehingupoolega Strantum OÜ ei ole tõendatud, mistõttu on tegemist maksega, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument ja mis tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Seega on OÜ Alfalant jätnud eelpool nimetatud ettevõtlusega mitteseotud kulutuse summas 1096,52 eurot deklareerimata ning nimetatud kulutustelt tulumaksu arvestamata ja tasumata. Kontrolli tulemusena vähendas maksuhaldur OÜ Alfalant perioodi august 2014 käibedeklaratsioonil (KMD) sisendkäibemaksu summas 687 eurot ja kohustas OÜ-d Alfalant tasuma täiendavalt tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kulult summas 1096,52 eurot. 2.2 MTA tuvastas, et OÜ Alfalant on kontrollitaval perioodil oma raamatupidamises kajastanud august 2014 ja september 2014 20% määraga maksustatavas käibes Mainsail OÜ-le väljastatud arvetel näidatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuses Groupline OÜ arvetel näidatud käibemaksu. MTA-le OÜ Alfalant poolt esitatud dokumentide alusel on OÜ Alfalant väidetavalt müünud ehitusteenust Mainsail OÜ-le kokku summas 135 600 eurot (sh käibemaks summas 22 600 eurot) selliselt, et perioodil august 2014 summas 42 000 eurot ja perioodil september 2014 summas 93 600 eurot. Samas on OÜ Alfalant kajastanud august 2014 KMD-l 20% määraga maksustatavas
käibes Mainsail OÜ-le väljastatud arve summas 35 000 eurot ja arvestanud käibemaksu summas 7 000 eurot ning september 2014 KMD-l 20% määraga maksustatavas käibes Mainsail OÜ-le väljastatud arveid kokku summas 65 000 eurot ja arvestatud käibemaksu summas 13 000 eurot. Maksuhaldur on aga kindlaks teinud, et OÜ Alfalant raamatupidamises OÜ Alfalant poolt Mainsail OÜ-le esitatud arved on tegelikku majanduslikku sisu mitteomavad arved ning kaupu/teenust nende arvete alusel ei ole nimetatud äriühingule osutatud. Seega kajastavad OÜ Alfalant poolt Mainsail OÜ-le väljastatud arved tegelikkuses mittetoimunud tehinguid ja OÜ Alfalant puudus õigus kajastada august 2014 ja september 2014 käibemaksuarvestuses Mainasil OÜ-le väljastatud arvetel näidatud maksustatavat käivet augustis summas 35 000 eurot ja septembris summas 65 000 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu augustis summas 7000 eurot ja septembris summas 13 000 eurot. OÜ Alfalant on kajastanud august 2014 KMD-l sisendkäibemaksuna Groupline OÜ arvel näidatud käibemaksu summas 6667,00 eurot ja september 2014 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna Groupline OÜ arvetel näidatud käibemaksu kokku summas 12 438 eurot. Maksuhaldur on aga kindlaks teinud, et OÜ Alfalant raamatupidamises Groupline OÜ nimel esitatud arved on tegelikku majanduslikku sisu mitteomavad arved ning kaupu/teenuseid nende arvete alusel ei ole Groupline OÜ-lt saadud. Seega kajastavad OÜ Alfalant poolt kontrollimiseks esitatud arved tegelikkuses mittetoimunud tehinguid. Kontrollimise tulemusena kuulub OÜ-l Alfalant: vähendamisele sisendkäibemaksu perioodil august 2014 summas 6667,00 eurot ja perioodil september 2014 summas 12 438,00 eurot; vähendamisele maksustatavat käivet perioodil august 2014 summas 35 000 eurot ja perioodil september summas 65 000 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu vastavalt augustis 7000 eurot ja septembris 13 000 eurot. Kontrolli tulemusena kohustas MTA OÜ-d Alfalant tasuma täiendavalt tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 30 470,73 eurot. 2.3 17.02.2015 esitas OÜ Alfalant perioodi oktoober 2014 KMD paranduse, millega suurendas 20% määraga maksustatavat käivet 13 000 euro võrra ning sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 2600,01 euro võrra Mainsail OÜ-le väidetavalt osutatud ehitusteenuse eest väljastatud arve 16/09 ja kreeditarve 002/09 alusel. MTA on tuvastanud, et eelnimetatud arved on väljastatud 2014 septembrikuus ning algselt kajastas OÜ Alfalant neid perioodi september 2014 KMD-l. Kuna MTA kontrollis ka perioodi september 2014 käibemaksuarvestust ning asus teostatud kontrolli tulemusel seisukohale, et tehinguid OÜ Alfalant ja Mainsail OÜ vahel ei ole tegelikkuses toimunud (09.06.2015 maksuotsus nr 12.2-3/028089-10), siis on kõnealune tehing kajastatud põhjendamatult ka perioodi oktoober KMD-l. MTA asus seisukohale, et kuna arvetel nr 16-/09 ja 002/09 märgitud teenuse osutaja ei ole OÜ Alfalant, siis ei kuulu teenuse müük kajastamisele ka OÜ Alfalant oktoober 2014 KMD-l 20% määraga maksustava käibena. OÜ Alfalant kajastas perioodi oktoober 2014 KMD-l Mexer Building OÜ 05.10.2014 arve nr 141016 alusel sisendkäibemaksu summas 2250 eurot. Nimetatud arve kohaselt ostis OÜ Alfalant kontrollitaval perioodil kaupa (elektriradiaatorid Clamox 8 tk; soojuspump Panasonic 1 tk; videovalvesüsteem tk; kontorimööbel 1 tk; monitorid 3 tk) Mexer Building OÜ-lt. Kontrolliga on aga maksuhaldur kindlaks teinud, et 05.10.2014 arvel nr 141016 müüjaks märgitud Mexer Building OÜ ei ole arvel kajastatud kaupade müüjaks olnud, vaid nimetatud kaup oli OÜ-l Alfalant juba varasemalt olemas. Seega puudub OÜ-l Alfalant õigus kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaksu eelnimetatud arve alusel summas 2250 eurot maha arvata. OÜ Alfalant deklareeris perioodi oktoober 2014 KMD-l sisendkäibemaksu erinevatelt kuludelt kokku summas 313,73 eurot. Maksuhaldurile esitas äriühing nõuetekohased dokumendid, s.o dokumendid, millega on tõendanud nende kulude seotust ettevõtlusega kokku summas 257,51 eurot. Ülejäänud käibemaks summas 56,22 eurot koosneb kuludest, mille kohta dokumente ei esitatud. Maksuhaldur on seisukohal, et kuna täitmata on sisendkäibemaksu mahaarvamise
eeldused, puudub OÜ-l Alfalant õigus maha arvata perioodi oktoober 2014 KMD-l kajastatud sisendkäibemaksu summas 56,22 eurot. OÜ Alfalant on teinud kontrollitaval perioodil väljamakseid, mille kohta puuduvad nõuetekohased dokumendid järgnevalt: äriühingu pangakontodelt (Swedbank AS ja Nordea Bank AB) on tehtud väljamakseid kaardimaksetena ja arvete alusel kogusummas 471,51 eurot ning välja võetud sularahas 100 eurot; arvelduskontolt on võetud sularahana välja kokku 14 000 eurot, mis väidetavalt pandi äriühingu kassasse. OÜ Alfalant ei ole maksuhaldurile esitanud korrektseid pearaamatu kontode väljavõtteid, s.h ka usaldusväärset kassakonto väljavõtet, vaid esitas suvaliselt koostatud exceli tabelid, mida kontrollimenetluse jooksul muudeti vastavalt vajadusele. Maksuhaldur on veendumusel, et eelnimetatud sularaha, summas 14 000 eurot pole kassasse jõudnudki ja seda ei ole kasutatud ettevõtlusega seotud kuludeks. Seega tegi OÜ Alfalant kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas 14 571,51 eurot, millelt kuulub deklareerimisele ja tasumisele tulumaks summas 3873,44 eurot. MTA on tuvastanud, et OÜ Alfalant on teinud perioodil oktoober 2014 väljamakseid füüsilisele isikule Marianna Saprõkinale (OÜ Alfalant juhatuse liige) kokku summas 510 eurot, millest perioodi oktoober 2014 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (edaspidi TSD) on deklareeritud vaid 75,84 eurot (brutosumma 100 eurot). Seega on OÜ Alfalant Marianna Saprõkinale väljamakstud töötasult summas 434,16 eurot jätnud deklareerimata tasumisele kuuluvaid tööjõumakse kokku summas 341,32 eurot järgmiselt: kinnipeetavat tulumaksu kokku summas 115,41 eurot; sotsiaalkindlustus makset kokku summas 197,29 eurot; kogumispensionimakset summas 11,45 eurot; töötuskindlustusmakseid kokku summas 17,17 eurot. Kontrollimise tulemusena kuulub OÜ-l Alfalant: vähendamisele sisendkäibemaksu perioodil oktoober 2014 summas 2306,22 eurot; vähendamisele maksustatavat käivet perioodil oktoober 2014 summas 13 000 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 2600,01 eurot; vähendamisele tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 172,41 eurot; suurendamisele tagastamisele kuuluvat käibemaksu summas 121,38 eurot. MTA kohustas OÜ-d Alfalant tasuma täiendavalt tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 3873,44 eurot ja tööjõumakse kokku summas 341,32 eurot, s.o kokku 3920,97 eurot.
3.Käesoleva taotlusega on maksuhaldur algatanud Marianna Saprõkina suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on kontrollida, kas on täidetud eeldused vastutusotsuse koostamiseks MKS § 40 lõike 1 ja 96 lõike 1 alusel. Maksuhaldur taotleb praeguses asjas luba täitetoiminguks, et tagada kavandatava vastutusotsuse täitmine. MKS § 96 lõikes 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud. OÜ-l Alfalant on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime. Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine kolmandale isikule (Marianna Saprõkina), kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest tasuda OÜ Alfalant maksuvõlg kokku summas 33 947,92 eurot.
4.Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et Marianna Saprõkina OÜ Alfalant äriühingu juhatuse liikmena on põhjustanud süülise rikkumisega OÜ-le Alfalant maksuvõlad, kuna deklareeris teadlikult ebatõeste andmetega august kuni oktoober 2014 KMD-d ja TSD-d ning jättis tasumata 13.05.2015, 09.06.2015 ja 12.01.2016 maksuotsustega tasumiseks määratud maksukohustused. Maksuvõla tekkimise ajal, mille kohta maksuhaldur kavatseb vastutusotsuse teha oli OÜ Alfalant juhatuse liikmel MKS § 8 lõike 1 järgi kohustus tagada OÜ Alfalant maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning MKS § 40 lõike 1 kohaselt
vastutab Marianna Saprõkina selle kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sellest tulenevalt on vastutusotsuse tegemine Marianna Saprõkina võimalik ning tema vara suhtes võib taotleda MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud luba. Marianna Saprõkina tegevus OÜ Alfalant juhatuse liikmena, mis seisnes maksustamisperioodide august kuni oktoober 2014 KMD-del ja TSD-del ebatõeste andmete kajastamises ja maksukohustuse täitmata jätmises annab maksuhaldurile aluse põhjendatud kahtluseks, et OÜ Alfalant juhatuse liige on korraldanud oma äritegevust selliselt, et hoiduda maksukohustuste tasumisest ning selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla. Eeltoodu tulemusena sattus äriühing sellisesse majanduslikku olukorda, kus maksuvõla sissenõudmine äriühingult osutus võimatuks. Nii on Marianna Saprõkina jätnud täitmata juhatuse liikmele seadusega pandud kohustused, mis väljendub tema tegevuses OÜ Alfalant juhtimisel. Marianna Saprõkina tegevus OÜ Alfalant juhatuse liikmena, mis seisnes maksustamisperioodide august kuni september 2014 KMD-del ja TSD-del ebatõeste andmete kajastamises ja sellega maksude tasumisest kõrvalehoidmises, annab maksuhaldurile aluse põhjendatud kahtluseks, et OÜ Alfalant juhatuse liige Marianna Saprõkina korraldas oma äritegevust selliselt, et vähendada OÜ Alfalant maksukohustust ja selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla. Marianna Saprõkina on jätnud täitmata juhatuse liikmele seadusega pandud kohustused, mis väljendus tema tegevuses OÜ Alfalant juhtimisel.
5.Arvestades Marianna Saprõkina sellist käitumist, on taotlejal põhjendatud kahtlus, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib isik asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Marianna Saprõkina varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel (ebatõeste andmetega KMD-de ja TSD-de esitamine, s.o teadlik käitumine hoiduda maksukohustuse tasumisest) ning asjaolu, et juhatuse liikmena pole Marianna Saprõkina taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad maksuhalduri hinnangul Marianna Saprõkina suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on maksuhalduri arvates tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka võimaliku vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Ülaltoodu alusel ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.
6.MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. 17.07.2015 tegi maksuhaldur korralduse nr 13-2.7/333619 Nordea Bank AB Eesti filiaali, pangakontode arestimiseks summas 30 465,73 eurot. 21.03.2016 tegi maksuhaldur korralduse nr 13-2.7/95254 Nordea Bank AB Eesti filiaali, pangakontode arestimiseks summas 4214,76 eurot. 26.07.2016 tegi maksuhaldur korralduse nr 13-2.7/259071 Nordea Bank AB Eesti filiaali, korralduse nr 13-2.7/259080 Tallinna äripanga AS-i ja korralduse nr 13-2.7/259079 Swedbank AS-i pangakontode arestimiseks summas 879,38 eurot. Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust ei oma OÜ Alfalant registervara. X-tee kaudu ligipääsetava Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi kohaselt äriühingule sõidukeid ei kuulu.
Sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole õnnestunud OÜ Alfalant maksuvõlga sisse nõuda enam kui kolme kuu jooksul, kuna OÜ Alfalant ei oma rahalisi vahendeid ega registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Seega on maksumenetluse algatamine juhatuse liikme suhtes põhjendatud.
7.Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kuulub Marianna Saprõkinale ühisomandina kinnistu registriosa number xxxxxxx (aadressiga xxxxxxxxxx), pindalaga 270m2. Kinnistu on ühisomandis Marianna Saprõkina abikaasa I. S.ga. Kinnisvaraportaali aadressil www.city24.ee ja www.reales.ee toodud info põhjal võib registriosa nr xxxxxxx kinnisasja/ärimaa orienteeruv turuväärtus ulatuda vahemikku 62 197,20 eurot kuni 81 769,50 eurot. Seega on kinnistu keskmine turuväärtus orienteeruvalt 71 983,35 eurot. Saadud andmete abil saab määrata vaid ligikaudselt Marianna Saprõkina ühisomandis oleva kinnistu väärtust, kuna antud kinnistu puhul on tegemist selle piirkonna kohta mittetraditsioonilise sihtotstarbega ehitisega. Nimelt asuvad kinnistul müügikiosk ja lillekauplus. Arvestades kinnistu soodsat ärilist asukohta (kortermajade piirkond, 9-korruseliste kortermajade vahel) on alust arvata, et kinnistu väärtus võib olla pakkumises olevatest kinnistutest oluliselt kõrgem.
8.Kuivõrd MKS §-d 130 ja 131 ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lõike 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lõike 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. KTS § 35 lg 2 punkti 8 kohaselt on kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas 33 947,92 eurot 9% nõude summast ehk 3055,31 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lõike 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast ehk 2159,50 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul ligikaudu 5230,78 eurot ehk 15,40 % nõude summast. Kuna OÜ-lt Alfalant sissenõutav maksuvõlg on summas 33 947,92 eurot, siis on reaalselt mõistlikud sundtäitmise kulud 15 % ulatuses. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 punktist 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui Marianna Saprõkina on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 punkti 3, § 121 kohaselt suuruses 39 040,10 eurot (maksuvõla osa suuruses 33 947,92 eurot ja võimalik sundtäitmisekulude suurus 15% maksuvõlast) ning valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui Marianna Saprõkina soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 34 947,92 eurot.
9.Taotluse esitaja peab otstarbekaks paluda käesoleva taotlusega luba seada käsutamise keelumärge Marianna Saprõkina ühisomandis olevale kinnistule. MKS § 1361 lõike 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4 ls 1). Lihtmenetluse sätete, HKMS §-d 134–136, kohaselt tuleb menetlusosalist teavitada õigusest olla ära kuulatud. Menetlusosaliseks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse (HKMS § 264 lg 3 ls 2). MKS § 1361 ei nimeta menetlusosalisena isikut, kelle vara suhtes loa andmist taotletakse, samuti oleks isiku eelnev ärakuulamine vastuolus viidatud normi eesmärgiga sooritada täitmist tagavad toimingud enne rahalise nõude määramist ja vältida nõude sissenõudmise võimatuks muutumist. Eeltoodust tulenevalt ei kuula kohus loa andmisel ära isikut, kelle suhtes loa andmist taotletakse.
11.MKS § 1361 lõikega 1 sätestatakse, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, sooritamaks MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 punkti 1 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta. MKS § 1361 lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohus annab haldustoimingu tegemiseks loa olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt, mil puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
12.Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-15-12 punktis 50 leidnud, et halduskohus peab selliste täitmist tagavate toimingute jaoks, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, luba andes välja selgitama kas a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1); c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1); d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (MKS § 1361 lg 1); e) ega ei esine ühtegi MKS § 96 lõikes 6 nimetatud alustest; f) isik, kellele vastutusotsust soovitakse teha, on kohustatud täitma maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustust; g) ega maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; h) MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele (ettevõtte või selle osa üleandnud isik, täisühingu või usaldusühingu osanik või ühistu liige, seaduslik esindaja, vara valitseja või maksuesindaja) vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (MKS § 96 lg 5); i) vastutusotsus MKS § 40 lõikest 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust
teha; j) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 punkti 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Tuvastatud on, et OÜ-l Alfalant on maksuvõlg, ning maksuhaldur on asunud maksuvõlga ka sisse nõudma, ent äriühingult ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Taotluse kohaselt alustab maksuhaldur taotlusega OÜ Alfalant juhatuse liikme Marianna Saprõkina suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega, kuna maksuhaldur [on] kontrollinud eelnevalt juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-7-13, p 12). Taotlusest ilmneb, et rahalise nõude hinnanguline suurus on 33 947,92 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitekulud 15% maksuvõlast. Maksuhaldur on taotluses põhjendanud, miks tal on tekkinud kahtlus, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib vastutusotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Taotluses märgitakse, et arvestades OÜ Alfalant juhatuse liikme varasemat käitumist äriühingu majandustegevuse korraldamisel (deklareeris teadlikult ebatõeste andmetega august kuni oktoober 2014 KMD-d ja TSD-d ning jättis tasumata 13.05.2015, 09.06.2015 ja 12.01.2016 maksuotsustega tasumiseks määratud maksukohustused), on maksuhalduril põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asutakse hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Kohus nõustub, et alus seesuguseks kahtluseks esineb. MKS § 96 lõikes 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ei esine, muuhulgas ei ole MKS § 98 lõiget 1 arvestades maksusumma määramise tähtaeg möödunud. Tasumata maksukohustus pärineb 2014 aastast (periood august kuni oktoober 2014), mille maksudeklaratsiooni esitamise kuupäev oli september kuni november 2014. Maksuhalduri hinnangul on OÜ Alfalant maksuvõlg tekkinud Marianna Saprõkina teadliku ja tahtliku tegevuse tagajärjel, millest tulenevalt rakendub tema suhtes vastutusotsuse tegemisel viieaastane aegumistähtaeg. Seega maksusumma määramise aegumistähtaeg on september 2019. Rakendades isegi kolmeaastast aegumistähtaega, aeguks OÜ Alfalant võlgnevuse sissenõudmine Marianna Saprõkinalt alles septembris 2017. Marianna Saprõnika oli maksuvõla tekkimise ajal OÜ Alfalant juhatuse liige ja seega isik, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1, § 96 lg 1; ÄS § 187 lg 2). Taotluses väljatoodu pinnalt peab kohus vastutusotsuse tegemist OÜ Alfalant maksuvõla kohta võimalikuks ja tõenäoliseks.
12.Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-82-12, punktis 53 muuhulgas rõhutanud, et enne rahalise nõude või kohustuse määramist saab maksuhaldur MKS § 1361 korras taotleda kinnisasja käsutamise keelamist vaid maksukohustuslasel. Kuna praegusel juhul I. S. ei ole maksukohustuslane ja maksuhalduri taotlusest ei ilmne, et I. S. suhtes oleks maksuhaldur plaaninud rahalist nõuet või kohustust määrata, siis ei ole ka I. S. suhtes loa andmise eeldused täidetud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks anda luba maksuhalduri poolt märgitud kinnisasjale üksnes Marianna Saprõkina suhtes Marianna Saprõkina ja I. S. ühisomandis oleva kinnistu (registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx) osas käsutamise keelumärke Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) seadmiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul kaalub avalik huvi maksusummade laekumise vastu üles Marianna Saprõkina huvi oma vara vabalt käsutada. Piirang on ajutine, kasutamist ja valdamist see ei takista. Kohus rõhutab, et kinnistusraamatu registriosa III jakku kantava keelumärke sisust peab üheselt nähtuma, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes Marianna Saprõkinal.
13.Kohtule esitatud taotluses on MKS § 1361 lg 2 punkti 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Maksuhaldur märgib, et täitetoimingud lõpetatakse, kui Marianna Saprõkina on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 punkti 3 ja § 121 kohaselt. Maksuhaldur hindab piisavaks asendustagatise väärtuseks 39 040,10 eurot (maksuhalduri nõue 33 947,92 eurot + 15% sundtäitmisekulud). Kui Marianna Saprõkina soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on maksuhaldur kantava deposiidi väärtuseks märkinud 34 947,92 eurot. Kohus leiab, et taotletud abinõu on vastavuses maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude suurusega.
14.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Marianna Saprõkinale toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest.