TR ja JR kaebus kohtutäituri 29.02.2016.a otsusele täiteasjades nr 022/2010/11058 ja 022/2016/595
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.05.2016.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TR ja JR määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja I (võlgnik, määruskaebuse esitaja I): TR (isikukood XXXXXXXXXX) Avaldaja II (võlgnik, määruskaebuse esitaja II): JR (pankrotis; isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate tehinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Puudutatud isik I (kohtutäitur): Elin Vilippus Puudutatud isik II (sissenõudja): Swedbank AS (registrikood 10060701)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 12.05.2016.a määrus muutmata.
2.Jätta TR ja JR määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulud TR ja JR kanda, v.a kohtutäituri Elin Vilippuse menetluskulud, mis jätta tema enda kanda. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud TR ja JR kanda. Mitte mõista TR-lt ja JR-lt menetluskulusid välja.
4.Tühistada Harju Maakohtu poolt 24.03.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-164138 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, s.o täitemenetluse peatamine täiteasjades nr 022/2010/11058 ja 022/2016/595. 1(6)
Tsiviilasi nr 2-16-4138
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.14.03.2016.a esitasid avaldajad kaebuse kohtutäituri 29.02.2016.a otsusele täiteasjades 022/2010/11058 ja 022/2016/595. Kaebuse kohaselt on avaldajad abikaasad. 27.09.2011.a kohtumäärusega kuulutati välja JR pankrot. Avaldajate ühisvara on mh Tallinnas XXX asuv kinnistu. JR pankrotihalduri ja TR vahel on kohtuvaidlus (tsiviilasjas nr 2-13-14310) ühisvara jagamises. Esialgu oli vaidluse ese ka ühisvara koosseis (kas XXX on ühisvara või JR lahusvara), kuid tänase seisuga on vaidluse all üksnes ühisvara jagamise viis ning proportsioon. Asjaolu üle, et tegemist on ühisvaraga, vaidlus puudub. Asjas puudub jõustunud kohtulahend. XXX registriossa on kantud kohtutäituri 26.05.2009.a avalduse alusel 04.06.2009 keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäituri ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliamet) kasuks. Registriossa on kantud kohtutäituri avalduse alusel 17.01.2011.a ka teine keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäituri Elin Vilippus ja Swedbank AS kasuks. Kohtutäitur saatis 01.02.2016.a dateeritult täitmisteate JR-le (pankrotis) ning tugineb täitmisteates Swedbank AS 26.01.2016.a täiendavale täitmisavaldusele, mille kohaselt täidetakse teistkordselt sama Tallinna notar Gunnar Savisaare 30.04.2008.a notariaalset dokumenti nr 2099. Antud hüpoteegi seadmise lepingu alusel toimus ka varem täitemenetlus ja seati Swedbank AS ja kohtutäituri kasuks keelumärge. Täituritasu on suurusjärgus 8000 eurot. Swedbank AS lisas täitmisavaldusele lisa, mille kohaselt soovib sissenõudja TR ja JR ühisvaraks olevat XXX kinnistut müüa sundenampakkumisel Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-3814 alusel. Antud lahendis viidatud asjaolud erinevad oluliselt käesoleva kaasuse asjaoludest. Tallinna Ringkonnakohus on märkinud, et enampakkumise korraldamine oleks ebaseaduslik. Täitmisavaldus on toonud kaasa mõttetud täitekulud, mida ei saa nõuda. Laenukohustus, mida hüpoteek tagab, ei ole solidaarne kohustus. TR-l peavad olema samad õigused kui hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikul. TR tahteavaldus ei olnud suunatud kinnistu sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnistu müüakse JR kohustuse katteks. Tegemist ei ole perekonna huvides võetud kohustusega. Pankrotimenetlus kestab. JR ja TR on esitanud võlausaldajatele kompromissiettepaneku pankrotimenetluse lõpetamiseks. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Täituri poole ei saa pöörduda. Täitur ei saa sama täitedokumendi alusel mitu korda tasu nõuda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Pankroti väljakuulutamise järel annab kohtutäitur pankrotihalduri taotlusel täitemenetluse dokumendid ja kohtutäituri valduses oleva või kolmandale isikule hoiule antud võlgnikule kuuluva vara üle pankrotihaldurile ja teavitab sellest sissenõudjat. Täitur ei saa vara müüa enne ühisvara jagamise vaidluse lõppu. TR on taotlenud ühisvara jagamist kaasomandisse ja teistsugust nõuet ei ole esitatud. Täitur saab müüa üksnes võlgniku hüpoteekidega koormatud kaasomandi osa. Kaasuse asjaoludel ei saa täitmisteateid saata, täitemenetlust alustada ega jätkata.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja jäi 29.02.2016.a otsuses väljendatud seisukohtade juurde. Käesoleval juhul ei ole ühisvara jagatud (puudub vara jagamist käsitlev jõustunud kohtulahend) ja seega kuulub vara endiselt abikaasade ühisvara hulka. Täitemenetlus on suunatud vaid abikaasade ühisvara hulka kuuluva ning hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimisele, millele on seatud sissenõudja kasuks hüpoteek. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse, mis vastab täitemenetluse seadustikus ja kohtutäiturimäärustikus täitmisavaldusele esitatud nõuetele. Täitedokument on hüpoteegi seadmise leping ja võlgnikuks on seega täitemenetluse mõttes kinnisasja omanik. Täitedokumendi kohaselt on mõlemad abikaasad kokku leppinud igakordse omaniku kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele
2(6)
Tsiviilasi nr 2-16-4138 hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Käesoleval juhul puudub alus eeldada, et kinnisasi registriosa numbriga 62301 ei kuulu abikaasade ühisvara hulka või see ei ole koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks. Kohtutäiturile jäi arusaamatuks avaldaja väide, et käesoleval juhul ei ole alust rahuldada ühe sissenõudja avalduse alusel tema nõudet läbi täitemenetluse. Samuti on põhjendamata avaldaja väide, et täitemenetlus tuleb lõpetada. Täitemenetluse lõpetamise ja uuesti alustamise osas on kohtutäitur selgitanud, et pärast JR täitemenetluse lõpetamist on muutunud kehtiv kohtupraktika ning kohtutäitur on seisukohal, et kohtupraktikast tulenevad põhimõtted ja selgitused on kohaldatavad ka käesoleval juhul. Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016.a määrusele tsiviilasjas nr 2-13-14310 kohtutäitur hinnanguid anda ei oska, kuna kohtutäiturile ei ole teada kas ja kuidas on kohtule selgitatud täitemenetluse algatamise ja läbiviimise asjaolusid. Küll aga on kohus õigesti märkinud, et mistahes täitemenetlus, kui hageja ei ole selles võlgnik ja kui see viiakse läbi kooskõlas seadustega, ei saa eelduslikult hageja õigusi rikkuda. Kohtutäitur ei saa realiseerida ühe abikaasa kohustuste katteks abikaasade ühisvara, kui abikaasa, kes ei ole võlgnik, selleks nõusolekut ei anna (TMS § 14 lõige 1), küll aga saab kohtutäitur täitemenetlust läbi viia siis kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument (TMS § 14 lõike 1 teine alternatiiv). Käesoleval juhul on kohtutäituril täitedokument mõlema abikaasa suhtes.
3.Sissenõudja vaidles esitatud kaebusele vastu ning leidis, et puudub alus kohtutäituri 29.02.2016.a otsuse tühistamiseks. Samuti pole alust tühistada täitemenetluse algatamise ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust. 30.04.2008.a sõlmisid JR ja TR notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu. TR kinnitas, et on lepingu sõlmimisega nõus. Nimetatud lepingu punkti 4.1. kohaselt seati kinnisasjale hüpoteek igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Sama lepingu punkti 4.2. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik Swedbank AS nõuded, mis tulenevad Swedbank AS ja JR vahel sõlmitud laenulepingust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laenulepingust nt 08-063794EV tulenevad nõuded on sissenõutavaks muutunud. Ei oma tähendust, et laenulepingu pool on vaid JR, võlausaldaja saab nõuda täitedokumendi alusel täitemenetluse läbiviimist hoolimata asjaolust, et JR suhtes on välja kuulutatud pankrot ja hoolimata asjaolust, et võlaõiguslikku laenulepingut ei ole sõlminud mõlemad abikaasad, sest ühisvara on jagamata, st kinnisasi ei ole muutunud pankrotivaraks. Ühisvara omanikud, sh TR on hüpoteegi seadmise lepingus kokku leppinud kinnisasja omaniku kohustuses alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele. Seega kehtib sundtäitmisele allumise kohustus ka TR-le.
4.Harju Maakohus jättis 12.05.2016.a määrusega kaebuse rahuldamata. Maakohus jättis puudutatud isiku I menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldajate kanda. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et kuna hüpoteegiga tagatava kohustuse näol ei ole tegemist solidaarkohustusega ja TR ei ole teinud tahteavaldust kinnistu sundmüügi võimaldamiseks selliselt, et kogu kinnistu müüakse JR kohustuste katteks, on täitmine lubamatu. Täitur saaks kaebaja hinnangul müüa vaid JR hüpoteekidega koormatud kinnistu osa. Kohus nõustus selles küsimuses täituri ja sissenõudja seisukohtadega. Kohtutäitur ei kontrolli formaliseerituse põhimõttest tulenevalt täitemenetluse alustamisel materiaalõiguslikke asjaolusid (kas nõue on olemas, kas nõue on tekkinud seaduspäraselt, kas kohustus, mida hüpoteek tagab, on solidaarkohustus jms). Kohtutäitur peab vaid veenduma, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Seega pidi kohtutäitur käesolevas asjas vaid kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument on täitedokument TMS § 2 lg 1 mõttes. Täidetav notariaalne dokument on täitedokument TMS § 2 lg 1 mõttes. Seega käitus kohtutäitur õiguspäraselt, alustades avalduse alusel täitemenetlust. Kohtutäituril puudus formaliseeritusse
3(6)
Tsiviilasi nr 2-16-4138 põhimõttest tulenevalt kohustus ja ka õigus kontrollida enne täitemenetluse alustamist sissenõudega seonduvaid asjaolusid, muu hulgas seda, kas hüpoteegiga tagatud nõue on üldse reaalselt olemas, kas hüpoteek on seatud solidaarkohustuse või ainult ühe abikaasa kohustuste tagamiseks. Olukorras, kus sissenõudja esitab seaduse nõuetele vastava täitmisavalduse ja täitedokumendi, ei tohi kohtutäitur keelduda avalduse menetlusse võtmisest ja täitemenetluse alustamisest. Kohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et kuivõrd TMS järgi ei ole täitedokument võlaõigusliku kohustuse kohta sõlmitud kokkulepe, vaid hüpoteegi seadmise leping, milles kinnisasja omanik on andnud nõusoleku sundtäitmisele allumiseks, on võlgnik täitemenetluse mõttes kinnisasja omanik, kes on hüpoteegi seadmisel andnud nõusoleku kohesele sundtäitmisele allumiseks või omandanud sellise hüpoteegiga koormatud kinnisasja ja on seega kohustatud isik TMS § 5 mõttes. Täitedokumendi kohaselt on mõlemad abikaasad kokku leppinud igakordse omaniku kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja igakordse omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel ka uue hüpoteegipidaja suhtes, olenemata sellest, kes on laenulepingu pool ja mis eesmärgil laen võeti. Õige on sissenõudja seisukoht, mille kohaselt TR vastutab ühisvaraks oleva kinnisasjaga JR sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hüpoteegisumma ulatuses. Seega on vara müük täitemenetluses põhjendatud ja seaduslik. Kohus nõustus ka sissenõudja väitega, mille kohaselt juhul kui vara müügist saadav summa ületab hüpoteegisummat, on TR-l ühisvara jagamise tulemusena õigus saada endale hüpoteegisummat ületavast osast enda osa ja sellele osale sissenõudja sissenõuet pöörata ei saa, kuid see ei tähenda seda, et sissenõudja ei võiks üldse nõuda hüpoteegi realiseerimist. Seda ei muuda ka asjaolu, et välja on kuulutatud JR pankrot. Kui kaebajal on sisulisi vastuväiteid hüpoteegi täitmisele, on kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine (mida kaebaja on kohtule teadaolevalt ka teinud). Kaebaja on kaebuses viidanud, et Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016.a otsuses tsiviilasjas nr 2-13-14310 on märgitud, et enampakkumise korraldamine oleks ebaseaduslik. Kohus selle väitega ei nõustu. Ülalviidatud lahendis ei ole ringkonnakohus analüüsinud XXX asuva kinnistu täitemenetluses müügi küsimust. Kohus on analüüsinud vaid vara jagamise viisi küsimust ja leidnud, et kuivõrd hageja on hagist osaliselt loobunud ja jäänud ainsa jagamise viisina vara abikaasade kaasomandisse jätmise nõude juurde, peab kohus ühisvara jagamise nõuet menetlema selles ulatuses. Nimetatud seisukoht ei puuduta kinnistu müüki täitemenetluses hüpoteegi katteks. Viidatud ringkonnakohtu lahend seda küsimust ei puuduta. Kuna kohus tuvastas, et kohtutäituri tegevuses rikkumisi ei esinenud ja ta võttis sissenõudja täitmisavalduse õigesti menetlusse, on põhjendatud ka tasu nõudmine sissenõudjalt kohtutäituri poolt märgitud ulatuses. Seega tuleb jätta kaebus rahuldamata ka osas, milles kaebajad vaidlustavad kohtutäituri otsust täituri tasu osas.
5.Harju Maakohtu 12.05.2016.a määrusele esitasid avaldajad määruskaebuse, vaidlustades kohtumääruse punktid 1 ja 3 ning paludes tühistada kohtutäituri 29.02.2016.a otsuse täiteasjades nr 022/2010/11058 ja 022/2016/595, tühistada täitemenetluse alustamise otsuse täiteasjas nr 022/2016/595 ja tunnistada täitemenetluse alustamine täiteasjas nr 022/2010/11058 ebaseaduslikuks ning tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 022/2016/595. Avaldajad palusid jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohtulahend on motiveerimata ja kohus on valesti kohaldanud nii materiaalõigust kui ka menetlusõigust. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-38-14 asjaolud erinevad oluliselt käesoleva kaasuse asjaoludest. Maakohus ei ole erinevust piisavalt põhjendanud ega tugine seaduse sättele. Täitur saab tasunõude esitada haldurile pankrotimenetluses tunnustamiseks ja jaotise saamiseks. Maakohus leidis, et kohtutäitur peab vaid veenduma, kas täitmiseks esitatud 4(6)
Tsiviilasi nr 2-16-4138 dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Määruskaebuse esitaja sellega ei nõustu. Kohtutäitur peab lisaks TMS-ile täitma ka teisi seadusi sh pankrotiseadust. Täitur ei saa teistest võlausaldajatest pankrotimenetluses mööda minna kasutades TMS sätteid, sest pankrotiseadus on nõuete esitamisel võlgniku vastu eriseadus. Maakohus on tõlgendanud avaldajate viidatud ringkonnakohtu lahendit ning teinud sellest avaldajast hoopis teistsugused järeldused. Maakohtu määrus on täielikult motiveerimata osas, mis puudutab kaebust kohtutäituri otsuse osas täituri tasu kohta ning muus osas ebaseaduslik.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Määruse põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
8.Määruskaebuses on avaldajad suures osas korranud enda maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on võtnud nimetatud väidete osas põhjendatud seisukoha. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Muus osas märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebuses toodud väidetele järgmist.
9.Avaldajad ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus leida, et kohtutäitur on rikkunud avaldajate õigusi, või et täitemenetlus oleks alustatud või viidaks läbi õigusvastaselt. Isegi kui asjaolud on käesolevas asjas mõneti erinevad tsiviilasja nr 3-2-1-38-14 asjaoludest, leidis maakohus õigesti, et ka käesoleval juhul on mõlemad avaldajad kui hüpoteegiga koormatud ühisvarasse kuuluva kinnisasja omanikud kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, olenemata sellest, kas ühe avaldaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kas hüpoteegiga tagatud nõue oli võetud perekonna huvides ja avaldajate solidaarkohustus. Toimikust nähtuvalt on mõlemad abikaasad allkirjastanud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe ning TR ei ole toonud kohtu ette asjaolusid ega muul viisil põhistanud, et tema tahe ei olnud lepingu allkirjastamisega suunatud sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnistu müüakse JR kohustuse katteks. Võlausaldaja saab käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaoludel alustada kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel täitemenetluse, mida on õigustatud läbi viima kohtutäitur tavapärases korras. Pankrotihalduril ei ole pankrotiseadusest tulenevalt enne ühisvara jagamist võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust, kuna see pole enne jagamist pankrotivara (PankrS § 36 lg 1). Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole kinnistusraamatu kande kohaselt ühisvarasse kuulunud kinnisasi, mis on küll kinnistatud JR nimele, ühisvarast kaasomandiks muutunud. Sellest tulenevalt on asjakohatu ka avaldajate väide seoses pankrotimenetluses väidetavalt sõlmitava kompromissiga. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et täitur ei saa vara müüa enne ühisvara jagamise vaidluse lõppu, kuna TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Käesoleval juhul selline täitedokument on olemas. Seega on asjakohatu ka väide seoses ühisvara jagamise nõudega ja kaasomandi osaga.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-16-4138
10.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuses esitatud väitega, et täitur saab enda tasunõude esitada haldurile pankrotimenetluses tunnustamiseks ja jaotise saamiseks. Oluline on see, kas kinnisasja saab hüpoteegi täitmise raames realiseerida kohtutäitur või pankrotihaldur. Käesoleval juhul saab kinnisasja realiseerida kohtutäitur. Seetõttu toimub ka täitekulude, sh täituri tasu realiseerimine TMS-s sätestatud korras. Kinnisasja müügi korral on täitekulude osas TMS-is ette nähtud erikord (TMS § 174 lg 2), mille kohaselt arvatakse täitekulud jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Seega puudub ka vajadus täitekulude osas lähtuda pankrotiseadusest. Muus osas on maakohus vastuseks avaldajate üldisele väitele, et täitekulusid ei saa nõuda, õigesti vastanud, et kuna täitemenetlus on alustatud õigesti, on põhjendatud ka kohtutäituri poolt tasu nõudmine märgitud ulatuses. Avaldajad ei ole ka määruskaebuses toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, millest saab järeldada, et kohtutäitur on tasu nõudnud ebaõigesti.
11.Seoses avaldaja poolt viidatud ringkonnakohtu lahendiga on maakohus küll ekslikult viidanud valele ringkonnakohtu lahendile, kuid lõppjäreldus sellest ei muutu. Avaldajad on kaebusele lisanud Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016.a lahendi tsiviilasjas nr 2-13-14310 (tl 12-16) ning avalduses viidanud, et Tallinna Ringkonnakohus on märkinud, et enampakkumise korraldamine oleks ebaseaduslik. Nimetatud lahendis on ringkonnakohus tõepoolest märkinud, et enne ühisvara jagamise vaidluse lahendi jõustumist ühisvaraks olevate kinnistute sundtäitmise korras võõrandamine ei ole seaduslik, kuid on põhjendustest nähtuvalt lähtunud nimetatud järelduse tegemisel eeldusest, et hageja ei ole võlgnik. Käesolevas asjas on aga tuvastatud, et ka hageja suhtes on samuti olemas täitedokument. Maakohus ei ole aga hoolimata sellest käesolevas tsiviilasjas seotud teises tsiviilasja tehtud põhjendustega.
12.TsMS § 386 lg 4 ls 1 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 4771 lg 2 lause 2 kohaselt kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lg 4 ls 2 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega, kuna maakohus ei tühistanud esialgse õiguskaitse abinõud avalduse rahuldamata jätmisel, teeb seda ringkonnakohus eelnimetatud sätete alusel. Menetluskulude jaotus
13.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitajate kanda. Puudutatud isik I ega puudutatud isik II ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks enda menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust. Eeltoodust tulenevalt ei mõista kohus avaldajatelt välja puudutatud isikute menetluskulusid.
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.