Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-7808
Kohtuasi
B.S-i avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks (täiteasi nr 022/2010/11058)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.03.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
B.S-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) B.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Puudutatud isik (sissenõudja) Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.03.2024 määrus muutmata.
2.B.S-i määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
jätta
B.S-i
kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.B.S (avaldaja, võlgnik) esitas 29.05.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täiteasjas nr 022/2010/11058 (täiteasi).
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täiteasi, kus täitedokumendiks on Tallinna notar Gunnar Savisaar 30.04.2008 notariaalne dokument (keelumärke kustutamise avaldus, hüpoteegi kustutamise avaldus, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) nr. 2099. Täitedokument esitati esimest korda täitmiseks 16.12.2010. Täiteasi on kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) menetluses.
1.2.Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse, milles palus lõpetada täitemenetluse täitmise aegumise tõttu, kuid sissenõudja Swedbank AS (puudutatud isik, sissenõudja) ei andnud nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja leiab, et nõude täitmine aegus 01.03.2021 või 05.04.2021.
1.3.Avaldaja leiab, et ta ei ole kuidagi takistanud täitemenetluse läbiviimist ning puudutatud isik saanuks enda nõude Y-i kaasomandi osa arvelt rahuldatud, kui ta oleks seda soovinud. Avaldaja ja puudutatud isik ei ole sõlminud kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepet. Leping oli puudutatud isiku ja Y-i vahel. Avaldaja on avaldanud korduvalt soovi omandada XXX kinnisasja Y-i kaasomandi osa. Täitmise aegumine ei ole olnud peatunud. Avaldaja hinnangul tuleks hea usu põhimõttest lähtuvalt lugeda täitmine aegunuks ning jätta täitmise aegumise peatumise sätted kohaldamata.
2.Koos avaldusega esitas avaldaja kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Maakohus rahuldas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas käesolevas tsiviilasjas 30.05.2022 määrusega täiteasjas läbiviidavad täitetoimingud kinnisasja (registriosa nr XXXXX) asukohaga XXX (XXX kinnisasi), avaldajale kuuluva kaasomandi osa suhtes kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Puudutatud isiku ja kohtutäituri seisukohad
3.Puudutatud isik leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Nõude täitmine ei ole aegunud, kuna täitemenetlus on olnud peatatud nii kohtumäärustega kui ka kohtutäituri otsuse alusel. Täitemenetluse peatamisega peatub ka aegumine, kuna ajal, mil täitemenetlus on peatatud, ei saa kohtutäitur sissenõudja nõude rahuldamiseks täitetoiminguid teha, mistõttu võiks täitedokumendi täitmise periood mööduda nii, et täitetoiminguid läbi viia ei õnnestugi. Täitemenetlus oli peatatud 24.03.2016–19.12.2016 Harju Maakohtu 24.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-4138; 18.05.2020–13.06.2022 Harju Maakohtu 18.05.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-7152; 07.07.2022–15.03.2023 kohtutäituri 07.07.2022 otsusega, kuivõrd avaldaja vaidlustas kohtutäituri poolt määratud kinnisasja enampakkumise alghinna, mistõttu kohustus kohtutäitur pöörduma kohtu poole eksperdi määramiseks. Täitemenetlus on ka käesoleval hetkel peatatud 30.05.2022 kohtumäärusega kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
4.Kohtutäitur teatas, et täitemenetlus oli algatatud ka avaldaja abikaasa Y-i suhtes. 19.01.2011 võttis avaldaja kohtutäituriga ühendust ning andis teada, et võlgnikud soovivad kohustuse refinantseerida, mistõttu andis sissenõudja võlgnikule aega vara iseseisvaks müümiseks kuni 16.05.2011. Kohtutäitur tõi välja, et Harju Maakohtu 30.08.2011 määrusega 2
2-23-7808 tsiviilasjas nr 2-11-36486 algatas kohus Y-i pankrotimenetluse, 27.09.2011 kuulutas kohus Y-i pankroti välja ning tema suhtes läbiviidavad täitemenetlused lõpetati; seoses ühisomaniku Y-i pankrotiga peatus ka avaldaja ja sissenõudja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja suhtes läbiviidav menetlus, kuivõrd kinnistusraamatu andmetel kuulus vara ainult Y-i omandisse. 24.03.2016 peatas kohtutäitur täitemenetluse Harju Maakohtu 24.03.2016 määruse nr 2-16-4138 alusel ning uuendas täitemenetluse 30.12.2016; Tallinna Ringkonnakohus jagas oma 11.03.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-14310 abikaasade Y-i ja avaldaja ühisvara, muuhulgas ka XXX kinnisasja, kohtutäitur pidi sissenõude pöörama avaldajale kuuluvale mõttelisele osale. Harju Maakohus peatas 18.05.2020 tsiviilasjas nr 2-20-7152 täitemenetluse ja keelas kohtutäituril avaldajale kuuluva XXX kinnisasja kaasomandiosa müügi. Kohtutäitur uuendas täitemenetluse 14.06.2022. Avaldaja vaidlustas 06.07.2022 enampakkumise alghinna. Kohtutäitur taotles eksperdi määramist kohtult (tsiviilasi nr 2-22-9938) ning peatas 07.07.2022 täitemenetluse. Täitemenetlus uuendati 15.03.2023 ja peatati uuesti 30.05.2023. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 20.03.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata ja täitemenetluse täiteasjas lõpetamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, kuid menetluskulude puudumise tõttu nende rahalise suuruse kindlaks määramata. Maakohus tühistas alates vaidlustatud määruse jõustumisest Harju Maakohtu 30.05.2022 määrusega seatud esialgse õiguskaitse.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib võlgnik täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 esimese lause järgi esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
5.2.Maakohus tuvastas, et täiteasja täitedokument on Tallinna notar Gunnar Savisaare 30.04.2008 notariaalne dokument (keelumärke kustutamise avaldus, hüpoteegi kustutamise avaldus, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) nr. 2099. Sissenõudja esitas täitmisavalduse 16.12.2020 ning täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 28.12.2010. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 16.12.2010 (TsÜS § 157 lg 1 ja § 159 lg 1). Kuna täiteasjas ei olnud nõuded 01.03.2011 aegunud, hakkas neile alates 01.03.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011, st täiteasjas esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 05.04.2021.
5.3.Maakohus leidis, et antud asjas täitedokumendist tuleneva nõude täitmine ei ole aegunud, sest aegumise peatumise tõttu ei ole möödunud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg. Kohtutäitur ja sissenõudja on toonud esile, et aegumine on korduvat peatunud. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine võib peatuda nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse 10. ptk 5. jao sätete alusel kui ka TsÜS § 157 lg 6 esimeses lauses sätestatud täiendaval alusel. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg peatub ka nt juhul, mil kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise pikendanud või ajatanud (RTKTm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4).
5.4.Kohtutäituri andmetel teatas 19.01.2011 avaldaja kohtutäiturile, et soovib kohustuse refinantseerida ning võlgniku taotlusel andis sissenõudja võlgnikule aega vara iseseisvaks 3
2-23-7808 müümiseks kuni 16.05.2011. Kuna võlgniku taotluse alusel andis sissenõudja võlgnikule täiendava tähtaja kuni 16.05.2011 ja perioodil 19.01.2011 kuni 16.05.2011 eelduslikult täitetoiminguid ei tehtud, olid maakohtu hinnangul täidetud TsÜS § 162 eeldused. Aegumise peatumine eeldab TsÜS § 162 kohaselt kohustatud ja õigustatud isiku kokkulepet ning maakohtu arvates oli käesoleval juhul selline kokkulepe olemas. Nõude täitmise aegumine oli seega peatunud perioodil 19.01.2011–16.05.2011 ning nimetatud aega ei saa arvestada aegumistähtaja hulka. Seega pikenes aegumistähtaeg 118 päeva võrra.
5.5.Kohtutäitur tõi esile, et Harju Maakohtu 30.08.2011 määrusega kuulutati välja Y-i pankrot ning lõpetati tema suhtes läbiviidav täitemenetlus, seoses ühisomaniku pankrotiga peatus ka avaldaja ja sissenõudja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja suhtes läbiviidav menetlus. Kohtutäituri hinnangul peatus menetlus, kuivõrd kinnistusraamatu andmetel kuulus vara ainult Y-i omandisse. Maakohtu arvates olenemata sellest, millised olid andmed kinnistusraamatus, ei saa asuda seisukohale, et kuivõrd 30.08.2011 määrusega kuulutati välja Y-i pankrot ja tema osas täitemenetlus lõpetati, peatus ka avaldaja suhtes läbiviidav täitemenetlus.
5.6.Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-16-4138 (avaldaja ja Y-i kaebus kohtutäituri 29.02.2016 otsusele täiteasjades nr 022/2010/11058 ja 022/2016/595) otsustas maakohus 24.03.2016 määruses, et esialgse õiguskaitse korras tuleb peatada täitemenetlus mh täiteasjas nr 022/2010/11058 kuni kaebuse lahendamise kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tsiviilasjas nr 2-16-4138 jõustus kohtulahend 19.12.2016. Kohtutäitur peatas 24.03.2016 täitemenetluse ning uuendas täitemenetluse 30.12.2016. Maakohtu hinnangul peatus täitemenetluse nr 022/2010/11058 aegumine poolte õiguste tasakaalustamiseks tsiviilasjas nr 2-16-4138 tehtud 24.03.2016 kohtumääruse alusel seega perioodiks 24.03.2016 kuni 19.12.2016, kuna kohus peatas täitemenetluse. Nimetatud perioodil sissenõudja oma õigusi realiseerida ei saanud. Seadusandja mõtteks ei ole täitemenetluse peatamise võimalusega kahjustada ja lasta sissenõudja nõude täitmise sel ajal aeguda. Seega pikenes aegumistähtaeg 271 päeva võrra.
5.7.Tsiviilasjas nr 2-20-7152 (avaldaja hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks) rahuldas Harju Maakohus 18.05.2020 kohtumäärusega taotluse hagi tagamiseks ning peatas täitemenetluse täiteasjas osaliselt kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, milleks keelas avaldajale kuuluva XXX , Tallinn kinnisasja kaasomandiosa müügi täiteasjas kinnistu nr XXXXX 4. jakku 2. järjekohale sissenõudja kasuks sisse kantud hüpoteegi realiseerimiseks. Lahend jõustus 13.06.2022 ja kohtutäitur uuendas täitemenetluse 14.06.2022. Maakohtu hinnangul peatus täitemenetluse aegumine poolte õiguste tasakaalustamiseks tsiviilasjas nr 2-20-7152 tehtud 18.05.2020 kohtumääruse alusel seega perioodiks 18.05.2020 kuni 13.06.2022, kuna kohus peatas täitemenetluse. Nimetatud perioodil ei saanud sissenõudja oma õigusi realiseerida ning eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et täitemenetlus oli peatatud osaliselt. Seetõttu pikenes aegumistähtaeg 757 päeva võrra.
5.8.Kuna avaldaja esitas 27.06.2022 kaebuse kohtutäituri tegevusele, otsustas kohtutäitur 07.07.2022 peatada täitemenetluse täiteasjas peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni. Maakohus tuvastas, et kuivõrd võlgnik vaidlustas kaebusega kinnisasja enampakkumise teates määratud kinnisasja alghinna, esitas kohtutäitur 06.07.2022 kohtule taotluse kinnisasja hindamise eksperdi määramiseks (tsiviilasi nr 2-22-9938). Kohus tegi nimetatud tsiviilasjas kohtulahendi 03.03.2023 (jõustus 27.04.2023) ning kohtutäitur otsustas 15.03.2023 täitemenetluse uuendada. Maakohus asus seisukohale, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumine peatus poolte õiguste tasakaalustamiseks ka perioodil 07.07.2022 kuni 15.03.2023. Kuigi nimetatud juhul ei peatatud täitemenetlust kohtu poolt ning maakohus möönis, et TMS 4
2-23-7808 § 46 lg 2 p 1 alusel täitemenetluse peatamine on kohtutäituri kaalutlusõigus, ei saanud võlgniku poolt esitatud kaebuse tõttu täitemenetluses sissenõudjaks olnud isik oma õigusi realiseerida. Seetõttu pikenes aegumistähtaeg 252 päeva võrra.
5.9.Täiteasjas oli eelneva tõttu täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine olnud kokku peatunud 1398 päeva. Kuna täiteasjas esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 05.04.2021, saaks käesolevas asjas vaidluse all olevast täitedokumendist tulenevate nõuete aegumine kõne alla tulla alates 31.01.2025. Nimetatud ajale lisandub ka aeg, mil täitemenetlus on olnud peatunud käesoleva tsiviilasja menetluse ajaks.
5.10.Kuna täiteasjas täitedokumendi täitmine ei ole aegunud, ei saa selle täitmist TMS § 223 1 lg 1 alusel lõpetada.
5.11.Maakohus ei rahuldanud ka avaldaja alternatiivset taotlust, milles avaldaja palus kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus. Maakohus leidis, et avaldaja väited hea usu põhimõtte rikkumise kohta jäävad sisutühjaks. Maakohus ei tuvastanud, et täitemenetluse läbiviimisel on teadlikult ja tahtlikult kahjustatud avaldaja õigusi. Vastupidiselt nähtus kohtule, et nimetatud küsimust on analüüsitud mh tsiviilasja nr 2-20-7152 raames, kus avaldaja esitas sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohus leidis nimetatud tsiviilasjas, et avaldaja hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.12.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kuivõrd puudutatud isik ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ning toimiku materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikul oleks menetluskulusid tekkinud, puuduvad menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Määruskaebus
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit täitemenetlus lõpetama. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
6.1.Määruskaebuse kohaselt leiab avaldaja, et täitemenetluse aegumise peatumist ei esine. Avaldaja ei ole kuidagi takistanud täitemenetluse läbiviimist ning puudutatud isik saanuks ammu enda nõude Y-i kaasomandi osa arvelt rahuldatud, kui oleks seda soovinud. Selliselt tuleks lähtuvalt hea usu põhimõttest lugeda käesolevas kaasuses täitmine aegunuks ning jätta täitmise aegumise peatumise sätted kohaldamata.
6.2.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu seisukohad ei põhine seadusel. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumist ei peata avaldaja suhtes maakohtu viidatud menetlustega seoses TsÜS 10. ptk 5. jao sätted. Maakohtu seisukoht, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg peatub ka nt juhul, mil kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise pikendanud või ajatanud (RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4) eeldab, et peatamine toimuks TsÜS § 157 lg 6 kohases menetluses. Antud juhul ei ole avaldaja suhtes täitemenetluse läbiviimine olnud peatatud samal ajal Y-i suhtes täitemenetluse läbiviimisega ning täitemenetlus oleks ammu lõppenud, kui võõrandatud oleks Y-i kaasomandi osa. Maakohus on TsÜS § 160 lg 1 valesti kohaldanud ja laiendanud ebaõigesti kaasuse asjaoludele.
5
2-23-7808
6.3.Maakohus on teiste tsiviilasjadega seotud aegumise peatumise aluseks olevad asjaolud valesti tuvastanud ja tõendeid valesti hinnanud. Asjaolud tuleb uuesti tuvastada.
6.4.Kui täitemenetlus lõpetatakse, peaks menetluskulud kandma täielikult või osaliselt puudutatud isik, sest puudutatud isik üritab juba aastaid võõrandada avaldaja kaasomandi osa, kuigi enda nõude rahuldamiseks pole puudutatud isikul seda vaja teha. Kuna puudutatud isik on soovinud täitemenetluse läbiviimist mittemõistlikul viisil, on see toonud kaasa vaidlused ja kulud. Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlusosaliste seisukohad
7.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud avalduse rahuldamata ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Avaldaja esitas maakohtule avalduse TMS § 2231 lg 1 alusel, mille esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.
12.Maakohus tuvastas, et vaidlusaluse täiteasja täitedokumendiks on Tallinna notar Gunnar Savisaar 30.04.2008 notariaalne dokument (keelumärke kustutamise avaldus, hüpoteegi kustutamise avaldus, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) nr. 2099, mis esitati täitmiseks 16.12.2010. Maakohus leidis õigesti, et täiteasjas esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt 05.04.2021. Eeltoodu osas menetlusosalistel erimeelsusi ei ole. Küll aga on määruskaebemenetluses endiselt vaidluse all, kas aegumine oli peatunud, mille tõttu ei ole aegumistähtaeg veel möödunud.
13.Avaldaja heidab määruskaebuses maakohtule ette asjaolude valesti tuvastamist ja tõendite valesti hindamist, kuid ei selgita, millised asjaolud, mille üle menetlusosalised vaidlesid, maakohus valesti tuvastas ning milliseid tõendeid ebaõigesti hindas. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja § 659 koosmõjust tulenevalt lähtub ringkonnakohus menetlusosaliste väidete põhjal maakohtu tuvastatud asjaoludest. 6
2-23-7808
14.Ringkonnakohtule nähtub kaebusest, et peamiselt ei nõustu avaldaja maakohtu õigusliku hinnanguga, et määruses nimetatud perioodidel, mil täitemenetlus oli kohtumääruse või kohtutäituri otsuse alusel peatunud, peatus ka aegumine. Maakohus leidis, et aegumine oli peatunud tsiviilasjas nr 2-16-4138 Harju Maakohtu 24.03.2016 määruse alusel 24.03.2016– 19.12.2016, tsiviilasjas nr 2-20-7152 Harju Maakohtu 18.05.2020 määruse alusel 18.05.2020– 13.06.2022, kohtutäituri 07.07.2022 otsuse alusel 07.07.2022–15.03.2023 ja käesoleva menetluse ajaks alates esialgse õiguskaitse määruse tegemisest. Avaldaja hinnangul ei peatu aegumine olukorras, kus kohus peatab täitemenetluse hagi tagamise või esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluses, mis ei ole TsÜS § 157 lg 6 kohane menetlus.
14.1.Ringkonnakohus möönab, et TsÜS § 157 lg 6 ei sätesta otsesõnu, et täitmise aegumine võiks peatuda ka juhul, kui kohtusse on pöördunud avaldaja ning palunud hagi tagamise või esialgse õiguskaitse korras täitemenetlus peatada. Samuti juhul, kui võlgnik vaidlustab kaebusega kinnisasja enampakkumise teates määratud kinnisasja hinna, mille tõttu taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult ning peatab menetluse ajaks täitemenetluse. TsÜS § 157 lg 6 kohaselt peatub täitmise aegumine lisaks muudele tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Samas on nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas leitud, et TsÜS § 160 lg-t 1 ja lg 2 p 3 eesmärgipäraselt tõlgendades võiks võrdsustada täitmise aegumise mõttes need hagita menetlused, mille esemeks on täitedokumendist tulenev nõue (mh täitedokument ise) ja selle täitmine ning iseäranis siis, kui kohus peatab kohtumenetluse tõttu täitmise, st kui kohtumenetluse tõttu sissenõudja oma õigusi realiseerida ei saa. Kusagilt ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud teadlikult sissenõudja õigusi täitemenetluse peatamise võimalusega kahjustada ja lasta tema nõude täitmise sel ajal aeguda (TsÜS komm (2023), § 160, p-d 3.3.2c; TlnRnKm 18.09.2023, 2-21-5315, p 34). Riigikohus on muuseas leidnud, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg peatub ka juhul, mil kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, sh täitemenetluse peatanud (vt RKTKm 11.05.2022, 2-2110665, p 12.4). Lisaks on peetud võimalikuks, et kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamisel saab analoogia alusel kohaldada TsÜS § 160 lg-t 1 ja lugeda täitmise aegumine peatunuks kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamise lõppemiseni (TlnRnKm 28.06.2024, 2-23-7309, p 35; TsÜS komm (2023), § 159, p 3.2.5.1.c).
14.2.Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et tsiviilasjas nr 2-16-4138 (avaldaja ja Y-i kaebus kohtutäituri 29.02.2016 otsusele vaidlusaluses täiteasjas ja täiteasjas nr 022/2016/595), tsiviilasjas nr 2-20-7152 (avaldaja hagi puudutatud isiku vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vaidlusaluses täiteasjas) ja käesolevas tsiviilasjas peatus nõude täitmise aegumine TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel analoogia korras ajaks, mil täitemenetlus oli ja on kohtumääruste alusel peatatud (24.03.2016–19.12.2016, 18.05.2020–13.06.2022 ja 30.05.2023 – käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni). Samuti kohtutäituri määratud hinna peale avaldaja esitatud kaebuse tõttu peatatud täitemenetluse ajaks samal alusel (07.07.2022–15.03.2023). Sissenõudjal ei olnud võimalik mõjutada seda, kas avaldaja esitab kaebuse kohtutäituri otsuse peale, hagi sundtäitmise lubamatuks tuvastamiseks, kaebuse kohtutäituri määratud hinna peale ja ennetähtaegselt avalduse täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, mille tõttu peatati täitemenetlus korduvalt. Ajal, mil täitemenetlus on peatatud, ei saa sissenõudja oma õigusi realiseerida. Vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus täitemenetlus on sisuliselt terve aegumistähtaja jooksul peatatud, mistõttu reaalselt täitetoiminguid teha ei saa ega sissenõudja oma õigusi kasutada. Selline tagajärg võib motiveerida võlgnikku venitama vaidlust, mille alusel täitemenetlus on peatatud, mis ei ole aga kooskõlas aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 7
2-23-7808
14.3.Kolleegium ei nõustu avaldaja väitega, et TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 ei saa praegusel juhul analoogia korras kohaldada seetõttu, et tsiviilasjades nr 2-16-4138, 2-20-7152 ja 2-237808 ei olnud esitatud TsÜS § 157 lg 6 kohane hagi või avaldus, st kohtusse ei olnud pöördunud sissenõudja. Ringkonnakohus märgib, et kui esineks TsÜS § 157 lg-s 6 sätestatud olukord, ei oleks analoogia kohaldamine ega täitemenetluse peatumise tuvastamine vajalik, kuna aegumine oleks peatunud vahetult TsÜS § 157 lg 6 järgi.
15.Maakohus on nõuetekohaselt hinnanud avaldaja väiteid seoses hea usu põhimõtte ja sellest tulenevalt aegumise peatumise sätete kohaldamata jätmisega. Määruskaebuses tugineb avaldaja samadele asjaoludele.
16.Kuna maakohus jättis avalduse rahuldamata, tühistas maakohus õigesti esialgse õiguskaitse määruse (TsMS § 386 lg 4 koosmõjus § 4771 lg 2 teise lausega).
17.Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Avaldaja ei ole määruskaebuses esitanud väiteid, et maakohus oleks menetluskulud jaotanud valesti hoolimata sellest, et lahend tehti tema kahjuks (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu diskretsiooni sekkuda.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Maakohus määras puudutatud isikule 31.05.2024 kirjaga tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Puudutatud isik menetluskulude nimekirja ei esitanud ja ka toimikust ei nähtu, et puudutatud isik oleks seoses määruskaebusega kandnud menetluskulusid. Seetõttu märgib ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
19.Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 3 kirjalikus menetluses ega pidanud vajalikuks istungi korraldamist.
20.TsMS § 696 lg 3 ja TMS § 2231 lg 4 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.