Xxxxhagi Hüpoteeklaen OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/1596 6000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx, isikukood xxxx Elukoht xxxx Hageja seaduslik esindaja eestkostja: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsus), asukoht Ehitajate tee 209a Tallinn13514, esindaja linnaosa vanem Marek Jürgenson ([email protected]; [email protected]; post [email protected]) Hageja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Ronald Riistan (KPMG Advokaadibüroo, e-post [email protected]; [email protected]) Kostja: Hüpoteeklaen OÜ, registrikood 11663703 asukoht Rävala pst 6 Tallinn 10143 (e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: xxx, isikukood xxxx (e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg ja istungil osalenud menetlusosalised
16.11.2015 Hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Ronald Riistan Kostja esindaja xxx Kiili Vallavalitsuse esindaja xxxx
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine Tallinna notar Ants Ainsoni (Ainson) poolt 03.05.2013 tõestatud Xxxx, BIGBANK AS ja Hypoteeklaen OÜ vahel sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingute ja asjaõiguslepingute alusel Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse algatatud täiteasjas nr 022/2014/1596.
4.Välja mõista Hüpoteeklaen OÜ-lt menetluskulu Xxxxkasuks summas 780 eurot, s.o riigilõiv 400 eurot ja ekspertiisitasu 380 eurot.
5.Hypoteeklaen OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt (s.o 780 eurolt) tasuda Xxxx viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Välja mõista Hüpoteeklaen OÜ-lt menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks (riigi tuludesse) riigi õigusabikulu 504 eurot.
7.Hypoteeklaen OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt (s.o 504 eurolt) tasuda Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg 2 alusel jõusse Harju Maakohtu 09.06.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-20735 kohaldatud hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamine) kuni käesoleva kohtulahendi jõustumiseni.
9.Kohtulahend toimetada kätte pooltele ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi asjaolud ja hagi nõue
1.30.05.2014 esitas Xxxx (hageja) Harju Maakohtule hagi Hüpoteeklaen OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse läbiviidavas täiteasjas nr 022/2014/1596. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagi asjaolude kohaselt on Xxxx üle 80-aastane vanainimene, kellel on tugev kuulmispuudulikkus ning kõnetakistus ja ta pole suuteline tegema teadlikke ja kaalutletud otsuseid.
Hagejale kuulub Tallinnas xxxx asuv korteriomand (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx). 03.05.2013 (hagiavalduses ekslikult märgitud 2014) sõlmis hageja oma koolivenna xxxx ja tema sugulase xxxx esitatud valeinfot usaldades 3 lepingut ilma, et oleks neid läbi lugenud või nende sisust aru saanud: 1) Tarbijakrediidilepingu nr xxxx (Laenuleping), mille alusel kostja annab Xxxx(peab olema Xxxx) tarbijakrediiti summas 24 520 eurot. Krediidi tagatisena oli Laenulepingus märgitud hagejale kuuluv Xxxxasuv korteriomand. 2) Käenduslepingu, millega hageja kohustus täitma Laenulepingust tulenevad kohustused kreeditori ees juhul, kui võlgnik (Xxxx Xxxx) ei täida oma kohustusi. 3) Tallinna notari Ants Ainsoni poolt tõestatud (notari ametitoimingute registri nr xxxx) hüpoteekide seadmise lepingud ja asjaõigusleping, mille alusel hagejale kuuluv korteriomand koormati kahe hüpoteegiga: BIGBANK AS kasuks summas 36 000 eurot ja kostja kasuks summas 10 000 eurot korteriomandi omaniku igakordse kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.
3.Tegelikkuses hagejale Laenulepingu alusel raha ei antud ja ta allkirjastas lepingu Xxxx Xxxx ja Xxxxkeelitamisel, kes kinnitasid, et tema allkiri neil dokumentidel talle õiguslikke tagajärgi ei tekita. Juhul, kui hageja oleks lepingute sisust teadlik olnud ja õigesti aru saanud, ei oleks ta lepingu dokumentidele oma allkirja andnud.
4.27.03.2014 esitati hagejale täitmisteade (täiteasjas nr 022/2104/1596), mille kohasélt kostja esitas 26.03.2014 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele avalduse hüpoteegiga tagatud nõude täitmisele pööramiseks hüpoteegi arvelt. Täitmisteate sisu selgitas hagejale tema sugulane Xxxx.
5.13.05.2014 tõestas Tallinna notar Heleriin Kulla hageja avalduse 03.05.2013 sõlmitud lepingute tühistamiseks, kuna hageja oli pettuse teel viidud eksimusse.
6.Hageja palub täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2014/1596 (hagiavalduses ekslikult märgitud täiteasja numbriks 024/2014/1596) lubamatuks järgmistel põhjustel: a) Hagejal on õigus keelduda Laenulepingu täitmisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 149 lg 1 alusel, sest kostja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teavitamiskohustust. b) Täitedokument on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel, sest lepingud on sõlmitud hageja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning heade kommete vastaselt. c) Käendusleping ja hüpoteekide seadmise ning asjaõigusleping on hageja poolt tühistatud pettuse ja olulise eksimuse tõttu.
7.Hagi esitamisel tasus hageja 29.05.2014 riigilõivu 50 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka menetlusabitaotluse riigilõivu tasumiseks.
8.Hageja 21.07.2014 vastuses kostja väidetele selgitas hageja, et pole Xxxx Xxxx nimele saabunud kirju (24.09.2013 meeldetuletus ja 17.02.2014 ülesütlemise teade) avanud, kuna ei näe lugeda ega mõista juriidilist teksti. Seega pole ta teateid kätte saanud ning hageja 13.05.2014 avaldus lepingute ülesütlemiseks, on tähtaegne. E-posti aadressi ei ole hageja loonud, hageja ei oska arvutit kasutada.
Hageja jäi oma väidete ja nõude juurde.
9.Hageja märgib oma 29.08.2016 lõplikes seisukohtades, et ekspertiis tuvastas, et hageja oli vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal piiratud teovõimega ja seega on kõik 03.05.2013 sõlmitud lepingud tühised. Sundtäitmine ei ole lubatud tühise tehingu alusel. Hageja esitas ka menetluskulude nimekirja ja riigi õigusabi süsteemis esitatud tasutaotluse. Eestkosteasutuse esindaja on selle 26.09.2016 heaks kiitnud.
Kostja vastus
10.25.06.2014 teatas kostja kohtule, et kompromissi sõlmimine pole võimalik (I kd, t lk 111).
11.30.06.2014 vastuses kostja hagi ei tunnista ja kinnitab, et lepingud 03.05.2013 (ekslikult märgitud 2014) kehtivad ja kostja kontrollis nii hageja kui laenusaaja sissetulekut laenutaotluse põhjal ja avalikes registrites leiduvaid andmeid. Hageja teovõimet ei olnud piiratud ja ta oli otsusevõimeline TsÜS § 13 mõistes. Hagejal on piisavalt vara laenukohustuse täitmiseks. Hageja ei saa keelduda Laenulepingu täitmisest VÕS § 149 alusel. Kostja selgitas hagejale lepingu sisu ja tähendust ning ka notar tõestas hüpoteekide seadmise ja asjaõiguslepingu. Hageja pole tõendanud vastupidist. Kostja kinnitab, et laenusumma kanti mitte hageja vaid Xxxx Xxxx kontole, kuid hageja oli sellest teadlik. Kostja saatis hagejale 24.09.2013 võlgnevuse meeldetuletuse ja 17.02.2014 lepingu ülesütlemise teate. Seega sai hageja lepingu sõlmimisest teada tunduvalt varem hagiavalduses väidetust. Kostja ei ole osalenud Xxxx Xxxx ja Xxxx poolt toime pandud pettuses ega tea, mida viimatinimetatud isikud hagejale rääkisid.
12.28.08.2016 lõplikes seisukohtades märgib kostja, et hüpoteekide seadmise lepingud ja asjaõigusleping on tõestatud Tallinna notar Ants Ainsoni poolt ja notar oli veendunud hageja teo- ja otsusevõimes. Kostja kinnitab, et notar ei ole süüliselt oma ametikohustusi rikkunud. Kostja ei nõustunud ekspertiisiaktis toodud järeldustega ning seadis kahtluse alla arstide võime 2016 aastal määrata kindlaks isiku vaimset seisundit 2013 aastal. Kostja märkis 28.08.2016 avalduses ka seda, et tal puuduvad menetluskulud.
Eestkostja seisukoht
13.28.09.2016 seisukohas leiab Haabersti Linnaosa Valitsus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Lisaks hagis toodud lepingutele on samal perioodil müüdud hagejale kuuluvat metsa võltsitud allkirjade alusel ning metsamüügist saadud raha on kantud kolmandate isikute arvele. Ekspertiis on tuvastanud, et hagejal oli lepingute sõlmimise ajal piiratud teovõime ning seega on lepingud tühised. Sundtäitmine ei ole lubatud tühise täitedokumendi alusel.
Menetluse käik
14.Harju Maakohtu 05.06.2014 määrusega määrati hagi hinnaks 6000 eurot ning tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 350 eurot, mis hagejal tuli tasuda võrdsete osamaksetena 7 kuu jooksul. (I kd, t lk 91)
15.Harju Maakohtu 09.06.2014 määrusega võeti hagi menetlusse (I kd, t lk 97) ning teise sama kuupäeva määrusega peatati täitemenetluses täiteasjas nr 022/2014/1596 kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni (I kd, t lk 100).
16.09.09.2014 esitas kohus hagejale TsMS § 204 lg 2 nõude esitada kohtule erialase arsti arvamus selle kohta, et hageja on võimeline tsiviilkohtumenetlusega seotud õigustest ja kohustustest aru saama ja oma õigusi ning kohustusi teostama. Samuti, et hageja on võimeline kohtuistungist osa võtma ja asjakohaseid ütlusi ning selgitusi andma.
17.Harju Maakohtu 27.11.2014 määrusega algatati hagita menetlus hagejale eestkostja määramiseks (I kd, t lk 165). Sama kuupäeva teise määrusega peatati menetlus tsiviilasjas nr 2-14-20735 kuni hagejale eestkostja määramiseni (I kd, t lk 167).
18.Harju Maakohtu 15.05.2015 määrusega menetlus uuendati, kuna sama kohtu 30.04.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61620 seati hageja üle eestkoste ja määrati eestkostjaks kuni 30.04.2020 Kiili Vallavalitsus.
19.29.05.2015 teatas Kiili Vallavalitsus kohtule, et sotsiaalhoolekande töötaja Xxxxteab hagejat alates 1996 aastast ning juba 2010/2011 oli vallal hagejaga probleeme, sest hageja ei saa õigusliku sisuga toimingutest aru. Eestkosteasutus on veendunud, et 2013 aastal hageja ei mõistnud oma tegude tähendust ja tagajärge.
20.16.11.2015 toimus asjas kohtuistung. Hageja lepinguline esindaja esitas taotluse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tegemiseks, et selgitada välja hageja otsuse- ja teovõime 03.05.2013 lepingute sõlmimise ajal.
21.Harju Maakohtu 06.01.2016 määrusega otsustas kohus viia läbi hageja taotletud ekspertiis.
22.xxxx.
23.Harju Maakohtu 18.07.2016 määrusega otsustati poolte nõusolekul menetlust jätkata kirjalikult ning anti avalduste ja dokumentide esitamise lõplik tähtaeg. Pooled esitasid oma seisukohad ja hageja ka menetluskulude nimekirja.
24.Harju Maakohtu 26.04.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61620 vabastati Kiili Vallavalitsus hageja eestkostja ametist ning määrati uueks eestkostjaks Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsus), kuni 30.04.2020.
25.28.09.2016 esitas eestkosteasutus oma seisukoha.
Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
27.Hageja nõue on esitatud TMS § 221 lg 1 ja 2 alusel ning kuna puudub TMS § 23 lg 1 sätestatud materiaalõiguslik eeldus täitemenetluse alustamiseks ja läbiviimiseks - puudub kehtiv täitedokument. Hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus TMS § 48 p 4 alusel lõpetada (vt nt Riigikohtu 28.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15).
28.Hageja suhtes alustati täitemenetlust mitte tema kui isikliku võlgniku vastu, vaid hageja poolt laenusaaja (Xxxx Xxxx) rahaliste kohustuste tagamiseks oma kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimiseks, st hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamiseks hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Tegemist on kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega, mille alusel sundtäitmise korraldamise võimaluse annab TMS § 2 lg 1 p-st 19 tulenevalt nn kohese sundtäitmise kokkulepe kui täitedokument. Kui sellist täitedokumenti ei ole, ei saa täitemenetlust pidada lubatavaks. Kuna hageja on hagis ja kõigis järgnevates kohtule esitatud dokumentides vaidlustanud erinevatel õiguslikel alustel täitedokumendi kehtivuse, siis on käesoleva vaidluse lahendamisel esmane keskne küsimus, 03.05.2013 hagejal osalusel sõlmitud hüpoteekide seadmise ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe on kehtiv või mitte.
29.Kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning alljärgnevate tõendite alusel tuvastatuks asjas tähtsust omavad järgmised asjaolud: -
-
-
-
Hagejale kuulub korteriomand Tallinnas Xxxx(registriosa nr xxxx) (I kd, t lk 53-54), mille IV jakku on 2. järjekohale seatud hüpoteek summas 10 000 eurot kostja kasuks kohesele sundtäitmisele allumise kohustusega. Hüpoteek on omakorda koormatud pandiga Advokaadibüroo LAWIN AS (praeguse nimega Advokaadibüroo COBALT OÜ) kasuks. Kostja krediidiandjana, Xxxx Xxxx (isikukoodiga xxxx) tarbijana ning BIGBANK AS hüpoteegipidajana on 03.05.2013 sõlminud tarbijakrediidilepingu nr xxxx(Laenuleping), mille alusel nõustus kostja andma Xxxx Xxxxule laenu 24 520 eurot tähtajaga kuni 10.04.2014 igakuise tagasimaksegraafikuga intressimääraga 20% aastas. Lepingul on Xxxx Xxxx elukohaks märgitud hageja elukoht. Krediidi väljamaksmisel arvatakse sellest kohe maha lepingu sõlmimise tasu 400 eurot. Hageja on lepingule alla kirjutanud kui tagatise omanik (I kd, t lk 15-16j). Pooled ei vaidle, et Laenulepingu alusel sai raha mitte hageja, vaid Xxxx Xxxx. 03.05.2013 sõlmisid pooled käenduslepingu, mille kohaselt kohustus hageja solidaarselt Xxxx xxxx vastutama Laenulepingu täitmise eest. Käendaja vastutus on piiratud summaga 31 876 eurot (lepingu p 3.5), (I kd, t lk 17-18). 03.05.2013 sõlmisid pooled ja BIGBANK AS (koos kostjaga hüpoteegipidajad) hüpoteekide seadmise lepingud ja asjaõiguslepingu, mille tõestas Tallinna notar Ants Ainson (notari ametitoimingute raamatu registri kanne nr xxxx). Selle lepinguga (p 4) tagas hageja oma Xxxx asuva korteriomandiga muuhulgas nii Laenulepingust tulenevaid kostja nõudeid Xxxx Xxxx vastu kui ka käenduslepingust tulenevaid kostja nõudeid hageja vastu. Samuti xxxx ja kostja vahelisest käenduslepingust tulenevaid kostja nõudeid Xxxxvastu ja veel tulevikus tekkivaid nõudeid Xxxx Xxxxu vastu (isikukood sama, mis Xxxx Laenulepingus). Hüpoteegisumma 10 000 eurot. Samas lepingus sisalduvate asjaõiguslepingutega nõustus hageja alluma kohesele sundtäitmisele (TSM § 2 lg 1 p 19 ), (I kd, t lk 19-26).
-
-
Hagejale on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus saatnud 27.03.2014 täitmisteate selle kohta, et kostja avaldusel alusel on hüpoteegi realiseerimiseks 03.05.2013 notariaalselt tõestatud lepingust tulenevalt alustatud täitemenetlusest nr 022/2014/1596 (I kd, t lk 27-28). 13.05.2014 tõestas Tallinna notar Heleriin Kulla hageja avalduse 03.05.2013 sõlmitud lepingute tühistamiseks olulise eksimuse tõttu. Hageja märgib avalduses, et sõlmis lepingud olulise eksimuse ja pettuse mõjul. xxxx.
Kohus on viidatud tõendite alusel seisukohal, et hageja häire (nõrgamõistuslikkus) on olnud kestev ja progresseeruv ning tema arusaamist tavalistest elukorralduslikest küsimustest on pikka aega olnud takistatud ka muudel põhjustel (oluline kuulmislangus, kõnetakistus, mäluhäired – vt I kd, t lk 155), siis seda enam ei olnud hageja võimeline aru saama juriidilise sisuga dokumentidest ega ka võimalikest selgitustest, mida võis keegi anda nende lepingute kohta.
Kohus põhjendab oma tuvastust järgnevaga: -
xxxx
32.Kohus ei pea tõendatuks, põhjendatuks ega veenvaiks kostja väiteid, et temal ja ka Tallinna notar Ants Ainsonil puudus vähimgi põhjus, alus ja kahtlus selleks, et hageja ei ole teadlik ja täie arusaamise juures 03.05.2013 lepinguid sõlmides. Kohtule jääb ebaselgeks, kuidas liikumis-, kuulmis- ja kõnepuudega 87-aastasele vanainimesele lepingu selgitamine ja tema küsimustele vastamine täpsemalt toimus. Samuti on kohtul ebaselge, kuidas ilmselgete tervisehäiretega vanuri puhul ei tekkinud kostjal ega notaril põhjendatud küsimust, kas hageja saab aru lepingutest tulenevatest õiguslikest tagajärgedest ning mille alusel ja kuidas toimub Laenulepingu igakuine tagasimakse ning kas hageja on üldse võimeline seda tegema, kui Xxxx Xxxx Laenulepingut ei täida. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on hagejal pikaajaline ja progresseeruv nõdrameelsus. Kohtule on arusaamatu, kuidas kostja ja notar veendusid, et hageja saab aru temaga toimuvast, kui hageja peaaegu ei kuule ega suuda rääkida.
33.Kohtule jääb ebaselgeks, mida kostja 03.05.2013 lepingute sõlmimisel hagejale selgitas. Juhul, kui kostja oleks hagejaga rääkinud, oleks pidanud teadma, et Xxxx Xxxx ei ole hageja elukaaslane, et Xxxx Xxxx ei ela hagejaga samas korteris. Hageja ei ole toimiku lk 128-129 (I kd) asuvale laenutaotlusele alla kirjutanud. Kostja ei ole esitanud ka Xxxx Xxxxu allkirja laenutaotlusel, mis peaks olema digitaalne. Toimiku lk 132 – 134 (I kd) nähtub, et kostjaga on suhelnud ainult Xxxx Xxxxu nime kandev e-posti aadress.
34.Kohus ei nõustu kostjaga, et Ekspertiisiaktis märgitud asjaolu, et hageja teadvus ei olnud häiritud, omab hageja teovõime hindamisel tähendust. See, et hageja teadvus pole häiritud tähendab ainult seda, et hageja oli ärkvel ega olnud teadvusetusseisundis. Teadvusel olek ei iseloomusta hageja võimet oma tegevusest aru saada ja seda juhtida.
35.TsÜS § 11 lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing tühine. Käesoleval juhul ei eine TsÜS § 11 lg 1 ja 3 sätestatud aluseid tehingu kehtivaks lugemiseks. TsÜS § 11 lg 1 alusel on hageja poolt 03.05.2013 sõlmitud kõik tehingud tühised. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Tehingute tühisuse tõttu puudub TMS § 2 lg 1 p 19 sätestatud täitedokument ja TMS § 23 lg 1 sätestatud alus täitemenetluse alustamiseks ja läbiviimiseks. Alustatud täitemenetlus tuleb lõpetada TMS § 48 lg 1 p 4 alusel.
36.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. 03.05.2013 hageja poolt sõlmitud lepingute tühisuse tõttu puudub vajadus analüüsida kohtuotsuses käsitlemata poolte argumente ja tõendeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
38.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse (menetluskulude jaotuse alusel), tehes seda ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Hageja on vastava taotluse esitanud 29.08.2016. Taotluses märgib hageja, et on tasunud riigilõivu 350 eurot vastavalt Harju Maakohtu 05.06.2014 määrusele. Hageja kinnitab, et ta pole käibemaksukohuslane ning kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Lisaks taotles hageja et hüvitamisele kuuluvatelt mõistetaks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja riigi õigusabi korras esindaja advokaat Ronald Riistan esitas 29.08.2016 ka riigi õigusabi seadusele (RÕS) vastava tasutaotluse, millele 26.09.2016 on andud heakskiidu hageja eestkostja. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud menetluskulusid järgmiselt: a) Riigilõiv: - 50 eurot 29.05.2014 hagi tagamise taotluse eest (I kd, t lk 59); - 350 eurot osade kaupa Harju Maakohtu 05.06.2014 määruse alusel hagiavalduse esitamise eest (I kd, t lk-d 99, 137, 148, 149, 154 j 209); b) Muu menetluskulu : - Ekspertiisitasu 380 eurot 21, 01.2016 (I kd, t lk 222).
41.TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv vajalik kohtukulu ja see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 400 eurot (hagiavalduselt 350 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot). TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1 alusel on ekspertiisitasu vajalik kohtukulu ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele summas 380 eurot.
42.Kuna hageja esitas taotluse ka TsMS § 177 lg 4 rakendamiseks, siis märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.Vandeadvokaadi abi Ronald Riistan 29.08.2016 riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt soovib esindaja tasu 33 tunni õigusabi osutamise eest kokku 1 720 eurot, lisaks käibemaks 344 eurot. Kokku 2 064 eurot.
Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -
45.RÕS § 21 lg 1 alusel on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Tulenevalt RÕS § 22 lg-le 7 määrab riigi õigusabi tasu põhjendatud suuruse kindlaks kohus. Kohus leiab, et riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlus on esitatud RÕS § 22 lg 1 seaduses sätestatud korras ja vormis ning see sisaldab kõiki seaduses nõutavaid andmeid.
46.RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra valdkonna eest vastutav minister. Vastav kord on kehtestatud Justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 (lühendatult Kord).
RÕS § 381 alusel määrab kohus riigi õigusabi tasu suuruse Korra alusel.
Korra § 10 lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses (välja arvatud kohtuistungil osalemine) 20 eurot iga pooltunni kohta, kui mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes. Korra § 10 lg 4 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil 20 eurot iga poole tunni kohta. Ronald Riistan on osutanud riigi õigusabi ajavahemikus 26.05.2014 – 29.08.2016 ning RÕS § 22 lg 6 alusel märgib kohus, et ka varasema, Eesti Advokatuuri juhatuse 18.06.2013 kehtestatud redaktsiooni
ja 01.10.2015 redaktsiooni „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 371 ja p 38 sätestasid samasuguse tasu- ja piirmäära.
48.Korra § 1 lg 4 ja § 10 lg 3 ning 4 alusel tuleb KPMG Advokaadibüroole vandeadvokaadi abi Ronald Riistani poolt hageja Xxxx osutatud riigi õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-14-20735 välja mõista tasu 400 eurot hagimenetluses ja kohtuistungil osalemise eest 20 eurot. Kokku 420 eurot, millele lisandub käibemaks 84 eurot = 504 eurot. RÕS § 24 lg 1 kohaselt kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur. Korra § 4 alusel maksab Eesti Advokatuuri juhatus välja riigi õigusabi tasu advokaadibüroole, büroopidaja esitatud arve alusel. Kohtulahendi edastab advokatuurile riigi õigusabi osutaja.
49.Hageja on saanud riigi õigusabi Harju Maakohtu 19.05.2014 määruse alusel, mille resolutsiooni p 4 alusel on hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis.
50.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt menetluskuluna välja mõista Eesti Vabariigi kasuks (riigi tuludesse) riigi õigusabikulu 504 eurot.
51.TsMS § 179 lg 9 alusel märgib kohus menetluskulude osas, et tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda riigile menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
52.TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab hagi tagamise abinõu kehtima kuni kohtulahendi jõustumiseni.
Kohus selgitab: -
TsMS § 179 lg 4 alusel saadab kohus käesoleva otsuse Rahandusministeeriumile. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.