Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. september 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-7085
Tsiviilasi
Roosi Farm OÜ hagi Kaido Roosi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. detsembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kaido Roosi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Kaido Roos (isikukood: XXXXX); esindaja advokaat Margus Kiir Vastustaja (hageja): Roosi Farm OÜ (registrikood: 12556702); esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Kolmas isik hageja poolel: I.R. (isikukood: XXXXX )
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kaido Roosi apellatsioonkaebus osaliselt, s.o maakohtu menetluses väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
2.Tühistada Viru Maakohtu 22. detsembri 2015 otsus Kaido Roosilt Roosi Farm OÜ väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Teha tühistatud osas uus
otsus, millega määrata Roosi Farm OÜ põhjendatud ja vajalikuks menetluskulu suuruseks maakohtus 1945 (üks tuhat üheksasada nelikümmend viis) eurot (ilma käibemaksuta), s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot, määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabi kulu 1595 eurot (ilma käibemaksuta). Jätta Viru Maakohtu 22. detsembri 2015 otsus hagi rahuldamise osas muutmata.
3.2.Tunnistada lubamatuks sissenõudja Kaido Roosi avalduse ja Viru Maakohtu 12. novembri 2013 määruse tsiviilasjas nr 2-12-54451 alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 095/2014/296.
3.3.Poolte menetluskulud jätta kostja Kaido Roosi kanda.
3.4.Välja mõista Kaido Roosilt Roosi Farm OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 1945 (üks tuhat üheksasada nelikümmend viis) eurot (ilma käibemaksuta), s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot, määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabi kulu 1595 eurot (ilma käibemaksuta).
3.5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Rahuldada Roosi Farm OÜ avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ringkonnakohtus osaliselt. Mõista Kaido Roosilt Roosi Farm OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 550 (viissada viiskümmend) eurot (ilma käibemaksuta), s.o lepingulise esindaja kulu. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. I.R. hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Roosi Farm OÜ (hageja) esitas 15. veebruaril 2014 hagi Kaido Roosi (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 7. veebruaril 2014 täitmisteate täiteasjas nr 095/2014/296 (I kd, tl 14–15), mille kohaselt on hageja suhtes algatatud täitemenetlus kostja avalduse ja Viru Maakohtu 12. novembri 2013 määruse tsiviilasjas nr 2-12-54451 alusel 18 901 euro 46 sendi sissenõudmiseks. Nimetatud määrusega kinnitati I.R. (kolmas isik) ja kostja vaheline kompromiss, millega jagati poolte abielu jooksul soetatud ühisvara. Kompromissi eesmärgiks oli poolte ühisvara jagamine selliselt, et jätkuks poolte asutatud XXXX talu põllumajanduslik tegevus. Kompromissi tingimuste täitmiseks pidi kolmas isik asutama Roosi Farm OÜ, s.o hageja. FIE Kaido Roos pidi taotlema enda kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist ning esitama ettevõtluse lõpetamiseks avalduse äriregistrile vastavasisulise kande tegemiseks. Kostja on allkirjastanud avalduse, millega kostja ja kolmas isik avaldavad, et kostja on esitanud registriosakonnale avalduse FIE Kaido Roosi tegevuse lõpetamiseks ja registrist kustutamise kohta ning FIE Kaido Roosi ettevõtlust jätkab Roosi Farm OÜ. Pärast kompromissi kinnitamist maksis Põllumajanduse Registrite ja Inormatsiooni Amet (PRIA) FIE-le Kaido Roos XXXX talu toetusi 11. detsembril 2013 5882 eurot 96 senti ja
12.detsembril 2013 13 018 eurot 50 senti, kokku 18 901 eurot 46 senti. Kostjapoolne PRIA taime- ning loomakasvatuse valdkondade toetuse kasutamine on ebaseaduslik. Kostja ei kasuta PRIA toetust sihtotstarbeliselt, kuna FIE Kaido Roosi majandustegevus on lõppenud, tema ettevõtlust, s.o põllumajanduslikku tegevust jätkab hageja. Kompromissi kinnitamise määruse kohaselt oli kostja seisuga 31. oktoober 2013 kohustatud tegema korraldused, mille kohaselt lähevad kõik FIE Kaido Roosi XXXX talu lepingulised õigused ja kohustused üle hagejale, sh ka õigus PRIA toetusrahadele. PRIA toetusrahad on kostjale kantud alusetult, vaatamata hageja poolt FIE Kaido Roosi XXXX talu õiguste ja kohustuste ülevõtmisele alates 31. oktoobrist 2013. Kompromissi kinnitamise määruse p 3.2 kohaselt pidi hageja tasuma kostjale kompromissi p-s 3.1 nimetatud vara eest 325 000 eurot järgneva maksegraafiku alusel: 28. novembril 2013 – 2 000 eurot, 28. detsembril 2013 – 30 000 eurot, ajavahemikul jaanuar 2014 – detsember 2018 iga kuu 4070 eurot, ajavahemikul jaanuar 2019 kuni november 2019 iga kuu 4070 eurot,
28.detsembril 2019 4030 eurot. Hageja esitas 27. detsembril 2013 avalduse, millega tasaarvestas oma nõude kostja vastu summas 18 901 eurot 46 senti kostja 28. detsembri 2013 sissenõutavaks muutunud nõudega hageja vastu. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg-st 2 kattuvas osas nõuete lõppemisega tasaarvestuse tõttu vähenes kostja 28. detsembril 2013 sissenõutavaks muutuv nõue 30 000 eurot hageja vastu summani 11 098 eurot 54 senti. Täitemenetluse alustamiseks puudus õiguslik alus, kuna hageja on nõude tasaarvestanud enne täitemenetluse alustamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kompromissi eesmärgiks oli ühisvara jagamine selliselt, et säiliks talu kui tervik (asjade kogum) ning kostja saab kompromissi sõlmimise hetkeks olemasoleva vara eest seoses sellest loobumisega hüvitise. Kostja poolt asutatud XXXX talu põllumajandusliku tegevuse jätkamine või lõpetamine või tervikvara edasimüük on peale kompromissi sõlmimist kolmanda isiku otsustada. Kompromissiga andis kostja üle varad ja kohustused seisuga 31. oktoober 2013, kostja ei ole lubanud ega läbi rääkinud vaidlusaluste toetuste üleandmist. Kostja ei vaidlusta, et toetused on talle tasutud pärast kompromissi sõlmimist, sh PRIA poolt, ning vastavaid võimalikke tulevikulaekumisi ei kajastu kompromissis ega selle lisades. Toetused on saadud eelneva perioodi tegevuse tulemusel, st kostja poolt toetuste tingimuste täitmine eelnevatel aastatel. Toetused maksti hüvitamaks kostjale osa tema poolt kantud kuludest seoses põllumajandustegevusega ning hüvitised on olemuselt tagasiulatuv hüvitamine. Kostja on maksnud toetuselt makse, mistõttu ei saanud kostja üle anda hagejale ja hageja tasaarvestada toetuste summat täies ulatuses. Hagejal puudub nõue, mida kostja nõudega tasaarvestada ning seega on vaidlustatud täitemenetlus seaduslik ja haginõue põhjendatud.
3.Kolmas isik toetas hagi ning palus see rahuldada. Kompromissi eesmärk ei olnud mitte üksnes kolmanda isiku ja kostja ühisvara jagamine, vaid kompromissiga sooviti vara jagada selliselt, et jätkuks poolte asutatud XXXX talu põllumajanduslik tegevus läbi kolmanda isiku poolt asutatud äriühingu, s.o hageja. Oktoobris 2013 sõlmitud kompromissis ei saanud pooled fikseerida summasid, mida PRIA toetusena väljastab, kuna toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsust ei olnud selleks hetkeks vormistatud ning pooltele polnud teada toetuste täpne suurus. PRIA toetus pidi vastavalt poolte suulisele kokkuleppele laekuma hagejale. Kompromissi läbirääkimistel arutati maksegraafiku tingimusi ning tulenevalt sellest, et PRIA toetused laekuvad detsembris, saavutati kokkulepe, et hageja tasub kostjale just detsembris 2013 märkimisväärselt suure summa 30 000 eurot. Kuna kostja ei täitnud tähtaegselt kohustust ja ei esitanud tähtajaks avaldust enda FIE-na registrist kustutamiseks, sai tal võimalikuks saada toetused endale. Väär on arusaam, et kostjale hüvitati PRIA kulutused, millised ta on ise teinud. FIE Kaido Roosi XXXX talu tegevusega seotud kulusid kandsid abikaasad ühiselt ning vara jagamisel sai kostja talu eest seoses loobumisega hüvitise.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 22. detsembri 2015 otsusega hagi, tunnistas lubamatuks kostja avalduse ja Viru Maakohtu 12. novembri 2013 määruse tsiviilasjas nr 2-12-54451 alusel alustatud sundtäitmise täiteasjas nr 095/2014/296 ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude katteks 2 235 eurot (millele lisandub käibemaks) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viru Maakohtu 12. novembri 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-54451 (I kd, tl 18–25) kinnitatud kompromissi kohaselt andis FIE Kaido Roos oma vara ning kohustused seisuga 31. oktoober 2013 üle hagejale, kes jätkas ettevõtlust (kompromissi p 3.20). Kompromissi tingimuste täitmiseks asutas kolmas isik hageja (tl 37). Kostja kohustus 31. oktoobri 2013 seisuga esitama avalduse FIE kustutamiseks käibemaksukohustuslaste registrist ning esitama ettevõtluse lõpetamiseks avalduse äriregistrile vastava kande tegemiseks. FIE Kaido Roosi XXXX talu (registrikood: 10229620) on registrist kustutatud 31. märtsil 2014 (I kd, tl 192).
FIE Kaido Roosi XXXX talule maksis PRIA toetusi 11. detsembril 2013 5882 eurot 96 senti ja
12.detsembril 2013 13 013 eurot 50 senti, kokku 18 901 eurot 46 senti (I kd, tl 30).
27.detsembril 2013 esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestab kompromissi p-s 3.1 nimetatud 28. detsembri 2013 enda kohustuse kostja ees 30 000 eurot FIE Kaido Roosi XXXX talule PRIA-lt väljamakstud 18 901 euro 46 sendiga (I kd, tl 31–32). Maakohus leidis, et hageja tasaarvestuse materiaalsed eeldused on täidetud ning hagi on põhjendatud. Kuna kostja kompromissi p-st 3.2.2 tulenev (I kd, tl 21) nõue on tasaarvestatud hageja nõudega kostja vastu, on sundtäitmine täiteasjas nr 095/2014/296 alusetu ja lubamatu. VÕS § 187 lg-st 1 tulenevalt kui tasaarvestuse pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda oma kohustuse täitmist. Tasaarvestuse läbiviimiseks on kaks eeldust: tasaarvestuse õiguse tekkimine ehk tasaarvestuse olukorra esinemine (vastastikused samaliigilised nõuded) ja tasaarvestuse avalduse tegemine teisele poolele (VÕS § 198). Tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes peab olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kompromissi sisust tuleneb üheselt, et tsiviilasjas nr 2-12-54451 sõlmitud kompromissi eesmärk oli poolte ühisvara jagamine viisil, et säilib talu kui tervik ning kostja saab hüvitise. FIE Kaido Roos XXXX talu ettevõtlust jätkas hageja (I kd, tl 27). Asjaolu, et kostjale väljamakstud PRIA toetused ei kajastu summaliselt tsiviilasjas nr 2-12-54451 sõlmitud kompromissis, ei anna alust järeldada, et poolte kooselu ajal alustatud talu põllumajandusliku tegevusega taotletud toetused on seostatavad üksnes selle taotleja isikuga. Toetused taotleti ja maksti välja talule. Poolte ühisvara jagamisel sõlmitud kompromissiga jagasid pooled vara viisil, mis tagas talu kui terviku ja selle edasitoimimise. FIE Kaido Roosi XXXX talu lepingulised õigused ja kohustused läksid üle hagejale ning ettevõtlust jätkas hageja. Taotlus, mille alusel kostja toetuse sai, oli esitatud ajal, mil majapidamine oli poolte ühisvaras ning kulusid kandsid pooled ühiselt. Loogiline ja usutav on kolmanda isiku 29. septembri 2015 kohtuistungil antud selgitus pooltevahelise kompromissi tingimuste osas, et kostja pidi kandma PRIA toetuse hageja kontole ning seetõttu pidi hageja maksma talle detsembris 2013 kompromissi p 3.2.2 täitmisena 30 000 eurot, mis on mitmekordselt suurem teistest p 3.2 graafikujärgsetest maksetest (I kd, tl 152 pöördel, tl 177) ning kolmas isik sõlmis maksegraafiku just sel viisil arvestusega ja teadmisega, et detsembris 2013 laekub PRIA toetus. Toetuse väljamaksmise hetkel jätkas kostjale taotluse esitamise ajal kuulunud maal põllumajanduslikku tegevust hageja. Talu kui terviku all ei tule käsitleda mitte ainult asjade kogumit, vaid kui asjade kogumit koos õiguste ja kohustustega, sh õigustega toetusrahadele talu tootmistaseme säilitamiseks, keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõtmiseks ning maade hooldamiskulude hüvitisteks. PRIA 3. detsembri 2013 vastusest (I kd, tl 74) tulenevalt ei saanud PRIA FIE Kaido Roosi XXXX talu loomakasvatustoetuste ega ka pindalatoetuste taotlusega seotud toetusi ümber vormistada hageja nimele kuna Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 82 lg 3 p a järgi makstakse üleandja taotletud toetus ülevõtjale kui ülevõtmisperioodil (antud juhul 21. mai – 1. september 2013) teavitab ülevõtja pädevat asutust ülevõtmisest ja taotleb toetuse maksmist. FIE Kaido Roosi XXXX talu ega ka hageja ei esitanud ega saanudki viidatud ajavahemikus esitada avaldust ega tõendeid ettevõtte ülemineku kohta, sest FIE Kaido Roosi XXXX talu vara ja kohustused läksid hagejale üle seisuga 31. oktoober 2013, s.o pärast nn kehtestatud ülevõtmisperioodi lõppu. FIE Kaido Roos XXXX talu kustutati registrist alles 31. märtsil 2014, mistõttu sai võimalikuks toetuste väljamaksmine FIE Kaido Roos XXXX talule detsembris 2013. Kuna ajavahemikus 21. mai – 1. september 2013 ei esitatud PRIA-le avaldust ega tõendeid ettevõtte ülemineku kohta, ei oleks saanud toetust väljastada hagejale ka juhul kui FIE
Kaido Roos XXXX talu oleks registrist kustutatud 31. oktoobril 2013. Toetust oli õigustatud saama ja sai poolte ühisvarasse kuulunud FIE Kaido Roosi XXXX Talu, mis täitis 2013. aastal pindalatoetuste ja piimasektori eritoetuste saamiseks nõutud tingimused ning mille tegevust jätkas pärast ühisvara jagamist ja kompromissi sõlmimist talu kui terviku üle võtnud hageja.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata, tühistada hagi tagamine ning jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsus osaliselt ning teha uus otsus, millega tunnistada lubamatuks kostja avalduse ja Viru Maakohtu
12.novembri 2013 määruse tsiviilasjas nr 2-12-54451 alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 095/2014/296 osaliselt, st 7686 euro 98 sendi ulatuses ning tühistada hagi tagamine. Teise alternatiivina palus kostja tühistada maakohtu otsus osaliselt ning teha uus otsus, millega tunnistada lubamatuks kostja avalduse ja Viru Maakohtu 12. novembri 2013 määruse tsiviilasjas nr 2-12-54451 alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 095/2014/296 osaliselt, st 11 257 euro 43 sendi ulatuses ning tühistada hagi tagamine. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus alusetult lugenud tasaarvestuse materiaalsed eeldused täidetuks ning tõlgendanud valesti kompromissi. Kompromiss oli kahe abikaasa kompromiss, milles hinnati fikseeritud vara ja see kuulus kostjale hüvitamisele kolmanda isiku poolt. Abikaasad koostasid seisuga 31. oktoober 2013 talu raamatupidamisliku bilansi, milles kajastati üksikasjalikult, milline põhivara, millised nõuded ja kohustused antakse üle ja on abikaasade poolt hinnatud. Bilanss oli kompromissi lahutamatuks lisaks ning selle ja abikaasade kinnisvara väärtuse kogumi alusel lepiti kokku hüvitises. Kostja ei ole andnud lubadust vaidlusaluste tuleviku laekumiste üleandmiseks, va bilansis fikseeritud nõuded. Hagejale ei oleks saanud toetust väljastada ka juhul kui FIE Kaido Roos XXXX talu oleks registrist kustutatud 31. oktoobril 2013. Kostjale toetuse üleandmise kohustuse määramiseks pidi olema vastav kokkulepe ning selle olemasolu ei saa tuletada sõlmitud kompromissist, mis toetust ei hõlma. Maakohtu järeldus, et kompromissi tingimustes on arvestatud eeldatavate PRIA toetustega, on ekslik. Asjaolu, et detsembris pidi graafiku alusel tasuma 30 000 eurot ei ole seotud PRIA toetustega. Eelkõige ei saanud eeldada, et toetus laekub detsembris, kuna tasumise tähtaeg on kuni järgmise aasta juunini ning kolmas isik ei teadnud millises ulatuses toetus peab laekuma ja kas peab laekuma. Maakohus on arvestanud kolmanda isiku vastuolulise selgitusega vastukaaluks omaksvõtule. Menetlusosalise selgitus ei ole hagimenetluses tõendiks. Maakohtu järeldus, et FIE Kaido Roosi XXXX talu lepingulised õigused ja kohustused läksid üle hagejale, on arusaamatu. Õiguse üleminekuks oleks pidanud sõlmima vastava selge kokkuleppe (kohustus- ja käsutustehingu), mida ei ole tehtud ega ei ole soovitud teha. Pooled ei pidanud kokku leppima, milliseid õiguseid ei anta üle vaid vastupidi, millised õigused antakse üle. Maakohtu seisukoht, et talu kui terviku all tuleb käsitleda mitte ainult asjade kogumit, vaid asjade kogumit koos õiguste ja kohustustega, on ekslik. Ettevõtte üleminekul kohaldatakse spetsialiteedi põhimõtet (TsÜS § 6 lg 3) ja õigus tuleb üle anda eraldi käsutustehinguga, kohustused lähevad aga üle seaduse alusel. Maakohus jättis tähelepanuta PRIA 4. detsembri 2013 kirja (I kd, tl 74), milles PRIA kinnitas, et toetuse määramiseks nõutud tingimused täitis kostja ja kostjale toetus ka määratakse. Ida-Virumaa Talupidajate Liidu 29. jaanuari 2014 selgitusest tulenevalt hüvitati kostjale kulutused, millised ta on teinud täites kõik selleks seatud nõuded (ühtse pindalatoetuse ja piimasektori eritoetuse puhul). Toetuste eesmärk on toetada vastava majandustegevusega seotud isikuid tagasiulatuvalt, st algselt tehakse kulud ja täidetakse tingimused, hiljem peale nõuete täitmise kontrollimist hüvitatakse osaliselt kantud kulud toetuse näol.
Maakohus pidas tähtsusetuks kostja poolt 29. septembri 2015 istungil esitatud tõendeid (I kd, tl 153–156, 167–171) ning jättis need lahendi tegemisel arvestamata. Kui hageja ja kolmas isik on veendunud toetuse üleandmise õiguspärasuses, peavad nad aktsepteerima, et toetuse saajal tekib tulu ning sellelt tuleb tasuda riiklikud maksud. Hagejal tuli juurde maksta makse (tulu- ja sotsiaalmaks) 11 214 eurot 48 senti. Arvestades, et kostja majandustegevus oli seisuga 31. oktoober 2013 lõppenud, lepiti kompromissina kokku, et kohustused täidab hageja. Kui hageja leiab, et toetused kuuluvad talle, kuulub ka maksukohustus täitmisele või hüvitamisele hageja poolt. Hageja ei saanud 11 214 euro 48 sendi ulatuses tasaarvestust teha, sest ta peab hüvitama või kandma kostja 2013 maksukohustused ning tasaarvestamiseks lubatud ulatus on 7686 eurot 98 senti (18 901,46 – 11 214,48). Ainult toetustelt tasumisele kuuluvate riiklike maksude summa on 7644 eurot 3 senti (18 901,46 – 7644,03 = 11 257 eurot 43 senti, s.o tasaarvestamiseks lubatud ulatus). Uue otsuse tegemisel tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hageja on hagihinna nimetanud valesti ning selle tõttu tasunud valesti ka riigilõivu.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et tasaarvestuse eeldused olid täidetud. Poolte vahel sõlmitud kompromissi sisust tuleneb üheselt, et tsiviilasjas nr 2-12-54451 sõlmitud kompromissi eesmärk oli kolmanda isiku ja kostja ühisvara jagamine viisil, et säilib poolte kooselu ajal alustatud talu kui tervik ning kostja saab hüvitise. Hageja on tõendanud, et kostja oli kompromissi kohaselt seisuga 31. oktoober 2013 kohustatud tegema korraldused, mille kohaselt lähevad kõik FIE Kaido Roosi XXXX talu lepingulised õigused ja kohustused üle hagejale, k.a õigus PRIA toetusrahadele. PRIA toetusrahad 18 901 eurot 46 senti on detsembris 2013 kantud FIE-le Kaido Roos XXXX talu ning kostja on kasutanud PRIA-lt saadud toetusi, mis kompromissi mõtte ja eesmärgi kohaselt kuulusid alates 31. oktoobrist 2013 tegelikult FIE ettevõtlust jätkavale hagejale. Asjaolu, et kostjale väljamakstud PRIA toetused kompromissis summaliselt ei kajastu, ei anna alust järeldada, et poolte kooselu ajal alustatud talu põllumajandusliku tegevusega taotletud toetused on seostatavad üksnes selle taotleja isikuga. Kostja eksib väites, et ettevõtte üleminekul oleks õiguse üleminekuks pidanud sõlmima vastava selge kokkuleppe (kohustus- ja käsutustehingu), mida ei ole tehtud ega ole soovitud teha. Täpseid tingimusi lepingule, mis sätestab FIE ettevõtlusega lahutamatult soetud vara, õiguste ning kohustuste üleandmise, ei ole sätestatud. Kolmas isik on usutavalt selgitanud, et tulenevalt sellest, et PRIA toetused laekuvad detsembrikuus, saavutati kokkulepe, mille kohaselt hageja tasub kostjale just detsembris 2013 30 000 eurot. Olenemata sellest, kas PRIA toetuste eesmärk on toetada vastava majandustegevusega seotud isikuid tagasiulatuvalt või on toetused suunatud tulevikku, ei ole kostja õigustatud toetust saama. Taotlus, mille alusel kostja toetuse sai, oli esitatud ajal, mil majapidamine oli poolte ühisvaras ning kulusid kandsid pooled ühiselt, seega PRIA toetust on väär käsitleda kostja kulutuste hüvitisena. Toetust oli õigustatud saama ja sai poolte ühisvarasse kuulunud FIE Kaido Roosi XXXX talu, mille tegevust jätkas pärast ühisvara jagamist ja kompromissi sõlmimist talu kui terviku üle võtnud hageja. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja 29. septembri 2015 istungil esitatud tõendid ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust. Kui kostja oleks oma kohustusi vastavalt poolte kokkuleppele täitnud, siis oleks PRIA toetuse ehk tulu saajaks olnud hageja, kes oleks nõuetekohaselt tasunud kõik riiklikud maksud. Antud juhul on kostja saanud õigustamatult tulu, mis kuulub
kompromissi mõtte ja eesmärgi kohaselt talule, ning hageja kanda ei saa mingil juhul jätta kulu, mis on seotud eraisiku tulult makstud maksudega.
7.Kolmas isik vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt saab kostja ja kolmanda isiku vahelise kompromissi tingimustest järeldada, et PRIA toetus pidi vastavalt poolte suulisele kokkuleppele laekuma hagejale. Kolmas isik sõlmis kompromissi sellistel tingimustel just teadmisega, et PRIA toetus laekub detsembris. Talul puudusid sellises ulatuses vahendid. Kui need oleks olemas olnud, siis oleks hageja võinud teha juba novembris makse summas 30 000 eurot. PRIA toetust on väär käsitleda kostja kulutuste hüvitisena. FIE Kaido Roosi XXXX talu tegevusega seotud kulusid kandsid abikaasad ühiselt. Maakohus on õigesti järeldanud, et toetused taotleti ja maksti välja talule. Sihipäraselt sai toetusrahasid kasutada hageja. Pooled on sõlminud kompromisslepingu, millega soovinud, et FIE Kaido Roosi XXXX talu põllumajanduslik tegevus jätkuks läbi kolmanda isiku poolt asutatud hageja ning selleks on hagejale üle läinud nii FIE ettevõtluse vara, kui ka sellega seotud õigused ja kohustused. Kompromissi tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades seda, kuidas pooled ise sõlmitud kompromisslepingut mõistsid. Kolmas isik on maakohtule andnud seletusi kompromissi läbirääkimiste kohta ning kostja väide, et abikaasad said üheselt aru, et PRIA toetust ei ole kokkuleppes (sh koostatud bilansis) fikseeritud, ei vasta tõele. Kui kostja oleks toetusrahad üle andnud hagejale, ei oleks ta pidanud vastavat tulu deklareerima ega makse maksma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamise osas. Viru Maakohtu 22. detsembri 2015 otsus tuleb tühistada diskretsiooniõiguse ületamise tõttu väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas asja esimesele astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtus osaliselt ning määrab hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks maakohtus 1945 eurot. Kostja apellatsioonkaebus väljamõistetud menetluskulude suuruse osas tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus jätab ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise rahuldamise osas ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
9.Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja nõuab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 095/2014/296, mille kohaselt on hageja suhtes algatatud täitemenetlus kostja avalduse ja Viru Maakohtu 12. novembri 2013 määruse tsiviilasjas nr 2-12-54451 alusel 18 901 euro 46 sendi sissenõudmiseks. Nimetatud maakohtu määrusega on kinnitatud kostja ja kolmanda isiku kompromiss ühisvara jagamiseks. Kompromissiga kohustatakse hagejat, kompromissi poolte suhtes kolmandat isikut, täitma kostja ees rahalist kohustust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi
määrusega, millega ühtlasi lõpetab asjas menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lõike 5 järgi kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Praeguses menetluses ei ole hageja vaidlustanud seda, et kompromiss kehtib ka tema suhtes.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et hageja on kostja kompromisslepingust tuleneva nõude kehtivalt tasaarvestanud oma nõudega kostja vastu ning täitemenetlus hageja vastu tuleb tunnistada lubamatuks. Kostja ja kolmanda isiku vahelise kompromissi tulemusena pidi hageja tasuma kostjale kompromissi p-s 3.1 nimetatud vara eest maksegraafiku alusel 325 000 eurot. Hageja tegi
27.detsembril 2013 kostjale tasaarvestusavalduse, mille järgi hageja tasaarvestab enda kompromissis kokkulepitud maksegraafiku järgse 28. detsembri 2013 kohustuse kostja ees kostja kohustusega summas 18 901 eurot 41 senti hageja ees (I kd, tl 31–32). Kostja kohustus hageja ees koosneb PRIA poolt väljamakstud toetustest kostjale. Hageja leidis, et kuna kompromissist tulenevalt pidi kostja tegema 31. oktoobri 2013 seisuga korraldused, mille kohaselt lähevad kõik FIE Kaido Roosi XXXX talu õigused ja kohustused üle hagejale, läks hagejale üle ka õigus PRIA toetusrahadele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale on PRIA toetused laekunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja on oma nõude kostja nõudega kehtivalt tasaarvestanud. Maakohus on õigesti leidnud, et täidetud on tasaarvestuse materiaalsed ja formaalsed eeldused.
11.VÕS § 197 lg 1 järgi võib juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198 esimene lause). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja tasaarvestuse materiaalsed eeldused olid täidetud. Maakohus on õigesti tõlgendanud kostja ja kolmanda isiku vahelist kompromissi. Kostja ja kolmanda isiku vahelise ühisvara jagamise kompromissi p 3.20 kohaselt andis FIE Kaido Roos tasuta oma vara ja kohustused sh maksukohustused seisuga 31. oktoober 2013 üle hagejale, mis jätkas FIE Kaido Roosi ettevõtlust. Vara TsÜS § 66 järgi on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Maakohus on kompromissi põhjendatult tõlgendanud nii, et poolte sooviks oli ühisvara jagada nii, et säilib ettevõte kui tervik. Apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei saanud kuidagi eeldada, et talle antakse üle vara, mida ei olnud bilansis ja kasumiaruandes fikseeritud, ei ole põhjendatud. Kompromissi p-st 20 tuleneb üksnes, et juhul, kui tulevikus ilmnevad varalisi kohustusi tekitavad lepingud või muud kohustused, vastutab nende eest kostja. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kolmas isik on kohtuistungil omaks võtnud, et puudusid läbirääkimised toetuste üleandmise osas. Omaksvõtt TsMS § 231 lg 2 teise lause järgi on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sellist omaksvõttu kohtuistungite protokollist ei tulene, kolmas isik on terve menetluse kestel väitnud, et kostja on lubanud, et ükskõik mille eest FIE Kaido Roos hiljem raha sai, antakse see kõik hagejale üle ning kolmas isik sai kompromissi ajal toetustest teada ja kostja lubas (I kd, tl 95 jj; 152) anda kõik hiljem laekuvad summad üle hagejale.
12.Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitel oleks pidanud kohustus tasuda saadud PRIA toetused hagejale tema suhtes kehtima siis, kui see oleks spetsialiteedi põhimõttest lähtuvalt ja analoogiliselt ettevõte üleminekule olema olnud selgelt kajastatud kompromisslepingus. Kostja leidis, et PRIA toetuste üleandmise suhtes oleksid pooled pidanud eraldi kokku leppima kokkulepe. Ringkonnakohus kostja käsitlusega ei nõustu. Esiteks on kostja seisukoht vastuolus ettevõtte ülemineku sätetega. Ettevõtte üleandmisel kehtib küll üldiselt spetsiaalsuspõhimõte, st VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Samas kui selliselt on üle antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (n-ö ettevõtte tuum), lähevad seaduse jõul VÕS § 182 lg 2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused. Selliselt tagatakse esmalt, et põhilise majandustegevusega kaasnevad lepingud saaks üle anda lihtsamalt ega oleks vaja teise lepingupoole nõusolekut (Riigikohtu
22.novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 47). Seega ei eelda ettevõtte üleminek iga ülemineva õiguse ja kohustuse suhtes eraldi lepingu sõlmimist. Teiselt poolt on kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht vastuolus ka PRIA toetuse saamise eesmärgiga. Kostja esitatud Ida-Virumaa Talupidajate Liidu selgituste kohaselt on kostjale makstud toetused seotud põllumajandustootmisega (I kd, tl 70). Kostja pidi kompromissi kohaselt lõpetama FIE Kaido Roosi tegevuse. Apellatsioonkaebuses on ekslikult leitud, et maakohus on lähtunud sellest, et kostja saadud toetus on suunatud tulevikku. Maakohus nimetas selgelt kulutuste hüvitamist leides, et PRIA toetus ei ole käsitletav toetuse taotleja (Kaido Roosi) kulutuste hüvitisena, vaid suunatud tulevikku, st talu tootmistaseme säilitamisele, keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõtmisele ning maade hooldamise kulude hüvitamisele, säilitamaks põllumaade viljakus. Seega on maakohus olnud seisukohal, et PRIA toetused on sihtotstarbelised toetusrahad, mille eesmärgiks on kulude hüvitamise teel tagada tegevus tulevikus.
13.Kostja apellatsioonkaebuse väited, et maakohus jättis tähelepanuta kostja esitatud PRIA
3.detsembri 2013 vastuse (I kd, tl 74) ja Ida-Virumaa talupidajate Liidu selgituse, ei ole põhjendatud. Kostja ja kolmanda isiku vahelise kompromissi III osa kohaselt kohustus kostja 31. oktoobril 2013 taotlema FIE Kaido Roosi kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist ning esitama ettevõtluse lõpetamiseks avalduse äriregistrile vastavasisulise kande tegemiseks. Maakohus leidis, et PRIA ei saanud Kaido Roosi XXXX talu loomakasvatustoetuste ega ka pindalatoetuste taotlusega seotud toetusi ümber vormistada hageja nimele kuna Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 82 lg 3 p a järgi makstakse üleandja taotletud toetus ülevõtjale kui ülevõtmisperioodil (käesoleval juhul 21. mai – 1. september 2013) teavitab ülevõtja pädevat asutust ülevõtmisesst ja taotleb toetuse maksmist.
14.Apellatsioonkaebuse seisukoht, maksukohustused, ei ole põhjendatud.
mille
kohaselt
peab
hageja
kandma
kostja
Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi õiguslikult põhjendatud selgitust selle kohta, miks peaks hageja hüvitama kostja kui füüsilise isiku poolt tehtud sotsiaal- ja tulumaksu juurdemaksed. Kostja ei ole näidanud, et tal oleks hageja vastu sissenõutav rahaline nõue, st et neid juurdemakseid oleks tulnud tasuda hagejal, kui PRIA toetus oleks laekunud hagejale.
15.Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust hagi rahuldamise osas, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Maakohtu otsus tuleb aga tühistada diskretsiooniõiguse rikkumise tõttu väljamõistetud summa osas ning kostja apellatsioonkaebus väljamõistetud menetluskulude suuruse osas tuleb rahuldada osaliselt.
Maakohus määras tsiviilasja hinnaks 18 901 eurot 46 senti. Sama tsiviilasja hinda on märkinud ka hageja hagiavalduses. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. TsMS § 132 lg-te 1 ja 5 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Seega on õige kostja seisukoht, et hageja ja maakohus on valesti tsiviilasja hinna määranud ning valesti määratud tsiviilasja hinnast lähtuvalt on hageja maksnud riigilõivu ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 57 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast. Hagiavalduse esitamise ajal, s.o 15. veebruaril 2014 kehtinud riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt tuli hagiavalduselt hinnaga 3000 eurot kuni 3500 eurot tasuda riigilõivu 250 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 650 eurot (I kd, tl 10), seega ettenähtust 400 eurot rohkem. Enamtasutud riigilõivu kaotanud poolelt välja mõista ei saa ja hagejal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 1). Ringkonnakohus märgib, et hageja on taotlenud 2345 euro väljamõistmist, mitte 2235 euro, nagu ekslikult leidis maakohus. Kuigi hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ei ole hageja kinnitanud, kas ta saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi ning avalduse põhjendavast osast (I kd, tl 185) ning resolutsioonist (I kd, tl 186) jääb selgusetuks, kas hageja soovib menetluskulude hüvitamist koos või ilma käibemaksuta, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda hageja avalduse resolutsioonis märgitud nõudest. Muuhulgas Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane. Seega on hagejal õigus osutatud õigusabiteenuselt tasutud käibemaks tagasi taotleda ning selle teistkordselt hüvitamine kostja poolt ei ole põhjendatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulu põhjendamatult koos käibemaksuga. Ülejäänud osas, s.o hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot, määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1595 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuse ja vajalikkuse osas ei ole maakohus diskretsiooniõigust ületanud ning selles osas maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Tulenevalt Riigikohtu poolt väljendatud seisukohast tuleb hagi rahuldamise ulatusest tulenevalt jaotada kõik menetluskulud kõigis kohtuastmetes ühetaoliselt (Riigikohtu 18. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-16, p 17). Kuna hagi põhinõude osas rahuldatakse ning kostja apellatsioonkaebus põhinõude osas jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 1 koosmõjus TsMS § 171 lg-ga 1 jätta menetluskulud ringkonnakohtus samuti kostja kanda. Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on olnud lepingulise esindaja kulu 660 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et ringkonnakohtus esindas hagejat esindaja, kes oli esindanud hagejat kogu menetluse jooksul, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks ei pidanud esindajal kuluma enam, kui 5 tundi. Esindaja tunnitasu 110 eurot tunnis on põhjendatud ja mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu ringkonnakohtus on 550 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt kostja taotlusele mõistab kohus väljamõistetud menetluskuludelt välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.
Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Samuti ei saanud ringkonnakohtu hinnangul kolmandal isikul ringkonnakohtus menetluskulusid tekkida, kuna ta esindas ennast ise. Kolmandale isikule hüvitatavad kulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.