TSÜS › Isiku paigutamine hoolekandeasutusse

2-14-59612 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Kuusalu Vallavalitsus esitas 29.08.2016.a Harju Maakohtule avalduse eestkostetava XXXX nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks. Avalduse kohaselt on XXXXpärinud 2/12 XXXX (katastritunnus XXXX). Avaldaja taotleb Harju Maakohtult luba XXXXle kuuluva kinnistu osa võõrandamiseks. Avaldaja plaanib kinnistu müügist saadava tulu paigutada XXXX isiklikule pangakontole ning kasutada seda tema elutingimuste parandamiseks. Selgituseks on avaldaja lisanud, et käesolevalt on XXXX paigutatud kohtumääruse alusel kuni 13.05.2017.a kinnisesse asutusse XXXX tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele. XXXX peamine elukoht on korter aadressil XXXX, mille omanikuks on XXXX õde. XXXX tasub korteri igakuised kommunaalkulud. XXXX on vallaline, tal ei ole lapsi. Samuti puuduvad tal lähedased, kes oleksid võimelised teda majanduslikult toetama. XXXX sissetulekuks on töövõimetuspension 318,72 eurot ning puudega inimestele makstav sotsiaaltoetus 39,63 eurot. Erihooldusteenuse eest on XXXX kohustatud igakuiselt maksma 230 eurot ning korteri kulud on samal perioodil ca 30 eurot kuus. Lisaks on XXXX arvestatavad kulud ravimitele, ta kasutab ka mobiiltelefoni. Eelnevast tulenevalt võib väita, et XXXX majanduslik kindlustatus on puudulik ning igakuisest sissetulekust jätkub vaid elementaarsete kulude katmiseks. XXXX on pärinud kinnistust (XXXX) 2/12 suuruse osa. Kinnistu on kaasomandis XXXX õe XXXX, kellele kuulub 5/12 ja venna XXXX, kellele samuti kuulub 5/12. Perekonnaliikmetel kinnistu kasutamise või sellele elama asumise kavatsusi ei ole ning arvestades XXXX tervislikku seisundit ning ülikõrget sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vajadust, on välistatud ka temapoolne võimekus kinnistu haldamise osas. Samuti ei ole ette näha, et XXXX võiks ka tulevikus olla võimeline kinnistut välja ostma. Kinnistu omamine on XXXX kaasa toonud ka kulutusi maamaksu näol. Perekonnaliikmed on leidnud kinnistule ostja ning soovivad selle võõrandada. Kuusalu Vallavalitsus toetab seda kavatsust ning on seisukohal, et kinnistu müük ei kahjusta XXXX huve ega toimetulekut. Kinnistu müügist saadav tulu on pigem XXXX elu paremaks korraldamiseks ja talle inimväärsete võimaluste loomisel suureks abiks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja hagita menetluses TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 206 lg 1 esimese lause kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus on 02.02.2015.a määrusega (tsiviilasjas nr 2-1459612) seadnud XXXX üle eestkoste. Kohus on käesolevas asjas 29.06.2016.a lahendiga määranud vabastada XXXX XXXX eestkostja ametist. Kohus on XXXX eestkostjaks määranud Kuusalu Vallavalitsuse kuni 02.02.2020.a. Kohus on eestkostja ülesandeks määranud XXXX esindamise kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu

2-14-59612 korraldamise, talle inimväärsete sotsiaalteenuste ja ravi tagamise.

elutingimuste,

toimetulekuks

vajaliku

kõrvalabi,

Lisaks on kohus tuvastanud, et eestkostetavale on ühisomandina kuulumas kinnistu asukohaga XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX). Kohus on hinnangul, et avaldaja poolt plaanitav tehing ei ole vastuolus eestkostetava huvidega. Käesoleval juhul on avaldaja kohtule usutavaks teinud asjaolu, et kinnistu eestkostetava omandisse jätmine oleks ebamõistlik. Esitatud asjaolude kohaselt tuleb kinnistult maksta maamaksu. Olukorras, kus teistel perekonnaliikmetel kinnistu kasutamise või sellele elama asumise kavatsusi ei ole siis on kohtu hinnangul välistatud eestkostetava võimekus kinnistu haldamise osas. Võttes arvesse XXXX tervislikku seisundit ning tema sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vajadust, siis aitaks kinnistu müügist saadav raha tagada eestkostetava ülalpidamiskulude katmise ning seeläbi tema tavapärase elustandardi ning vajaliku hooldamise jätkuvuse. Tutvunud esitatud avaldusega ning tuginedes tuvastatud asjaoludele, leiab kohus, et antud juhul on PKS § 187 lg 1 p 1 alusel põhjendatud anda avaldajale nõusolek võõrandada eestkostetavale kuuluv kinnistu asukohaga XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX). Kohtu nõusolek kehtib eeldusel, et kinnistu müügihind ei ole väiksem sarnase kinnistu keskmisest turuhinnast tehingu tegemise hetkel. Kinnistu müügist saadavaid rahalisi vahendeid tuleb kasutada eestkostetava hoolduskulude tasumise eesmärgil. Tehingust saadava raha kasutamise osas viitab kohus ka PKS § 186 lg-le 1, mis sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus hoiatab, et tulenevalt PKS § 179 lg-st 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Menetluskulude jaotuse osas lähtub kohus TsMS § 172 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.