2-14-59612/15 - TSÜS - Isiku paigutamine hoolekandeasutusse - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Jätta riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu Eesti Vabariigi kanda. Tühistada 10.02.2015 Harju Maakohtu kell 12.00 Kentmanni 13 saal 311 määratud kohtuistung seoses käesolevas nõudes kohtulahendi vormistamisega. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu esitas 23.10.2014 Harju Maakohtule avalduse kuna XXX. Eestkoste seadmine on vajalik XXX esindamiseks ametiasutustes, tema arvete tasumiseks ja hooldusega seotud küsimuste lahendamiseks. Kuna XXX puuduvad lähedased isikud, kes oleksid nõus hakkama tema eestkostjaks, palub Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu määrata ennast temale eestkostjaks. Riigi õigusabi korras määratud esindaja on XXX õigusabi osutades jõudnud järeldusele, et XXX vajab eestkostet ning eestkostjaks määrata Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu (tl 59-60). Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga nr 14-43 07.12.2014 on tuvastatud, et XXX esineb XXX. Eestkostja ülesanneteks oleks XXX õiguste ja huvide kaitsmine ning tema esindamine suuremate ja olulisemate tehingute tegemisel. XXX vajab eestkostet tõenäoliselt vähemalt kolme järgneva aasta kestel. Puudutatud isiku psüühiline seisund võimaldab tal osa võtta kohtuistungist vaid kui isik on stabiilses seisundis. Psüühilise seisundi halvenedes ei ole tema osalemine kohtuistungil võimalik, tal esinevatest psühhootilistest elamustest tingitud inadekvaatse käitumise tõttu. 02.02.2015 kohtu poolt eestkostetava ärakuulamiseks tervisliku seisundi osas helistatud järelepärimisele Tallinna Psüühiaatriakliinikusse asukohaga Paldiski mnt 52 Tallinn vastusest nähtub, et eestkostetav muretseb selle pärast, et temale tehakse liiga, elab hirmu all kuna õde paneb ta hullumajja. Naaber on tema peale kaevanud. Ta on ise oma elu kallale kippunud. Ise ta leiab, et normaalsetes tingimustes saaks ta toime tulla. Soovib ise teha elukondlikke pisitehinguid. Asjaolule, et temale määrataks eestkostjaks Kuusalu vald Kuusalu vallavalitsuse kaudu, osas ei olnud XXX midagi negatiivset. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse, Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu ja puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohtadega ning hinnanud kõiki asjas olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtulahendi tegemisel käesolevas hagita asjas juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõikest 1, mis sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata

ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohtule esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 14-43 nähtuvalt on tuvastatud, et XXX esineb püsikululine paranoidne skisofreenia, mis on määratletav mõistega „ vaimuhaigus“, mistõttu ei suuda ta kestvalt mitmete oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. XXX XXX seisund võimaldab tal teha iseseisvalt pisitehinguid. XXX vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Eestkostja ülesanneteks oleks XXXõiguste ja huvide kaitsmine ning tema esindamine suuremate ja olulisemate tehingute tegemisel. XXXvajab eestkostet tõenäoliselt vähemalt kolme järgneva aasta kestel. Puudutatud isiku psüühiline seisund võimaldab tal osa võtta kohtuistungist vaid kui isik on stabiilses seisundis. Psüühilise seisundi halvenedes ei ole tema osalemine kohtuistungil võimalik, tal esinevatest psühhootilistest elamustest tingitud inadekvaatse käitumise tõttu. Ekspert on oma arvamuses välja toonud minimaalse aja, mille kestel isik eestkostet vajab. Arvestades isiku tervislikku seisundit, on ekspert avaldanud, et tema valikud, otsused ja käitumine on jätkuvalt mõjutatud temal esinevatest luululistest ideedest. Seega hinnates eksperdiarvamust koosmõjus teiste tsiviilasjas esitatud tõenditega, on põhjendatud määrata eestkoste kauemaks kui kolm järjestikulist aastat. XXX üle eestkoste seadmine on vajalik ja põhjendatud eksperdi otsuse kohaselt, samal seisukohal on ka puudutatud isiku elukohajärgne eestkosteasutus ja XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et antud juhul on täidetud PKS § 203 lg 1 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks. Kuivõrd XXX ei suuda tervisliku seisundi tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, on eestkoste seadmine vajalik eelkõige suuremate varaliste tehingute sooritamiseks.

TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest. PKS § 203 lg 4 kohaselt peab kohus kontrollima eestkoste põhjendatust iga viie aasta järel, seega otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 02.02.2020. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab eestkostjat esitama aruande kohtule iga aasta 15. veebruariks. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut, võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning puudutatud isikule riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu Eesti Vabariigi kanda. Tühistada 10.02.2015 Harju Maakohtu kell 12.00 Kentmanni 13 saal 311 määratud kohtuistung seoses käesolevas nõudes kohtulahendi vormistamisega.