15. september 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-19461
Tsiviilasi
Osaühingu Lamaran Grupp kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi (Põlts) 15.12.2015 otsuse peale täiteasjas nr 025/2015/2495
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik)
Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740, aadress Pärnu mnt 23-5, 10141 Tallinn) Seaduslik esindaja juhatuse liige Leonid Jakerson (elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 1 (kohtutäitur)
Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (isikukood 46711060349, aadress Tartu mnt 16B (III korrus), 10117 Tallinn, elektronpost [email protected]) Seaduslik esindaja kohtutäituri abi Tõnu Kala (elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 2 (sissenõudja)
BORGINO CONSULTING LTD. (Briti Neitsisaarte registrikood 421715, aadress Trident Trust Company (BVI) Ltd, Trident Chambers, Wickhams Cay, PO Box 146, Road Town, Tortola, Briti Neitsisaared) Lepinguline esindaja advokaat Sirle Kalma (elektronpost [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Jätta läbi vaatamata Osaühingu Lamaran Grupp (registrikood 11010740 kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi (Põlts, isikukood 46711060349) 14.12.2015.a otsuse peale täiteasjas nr 025/2015/2495 (digitaalselt allkirjastatud 15.12.2015.a) osas, milles Osaühing Lamaran Grupp vaidlustab arestitud nõudele määratud hinna ja taotleb 15.12.2015 hindamisakti täiteasjas nr 025/2015/2495 tühistamist.
2.Jätta rahuldamata Osaühingu Lamaran Grupp (registrikood 11010740) kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi (Põlts, isikukood 46711060349) 14.12.2015.a otsuse peale täiteasjas nr 025/2015/2495 (digitaalselt allkirjastatud 15.12.2015.a). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord 1 (6)
3.Jätta menetluskulud Osaühingu Lamaran Grupp (registrikood 11010740) kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Osaühing Lamaran Grupp (võlgnik, avaldaja) esitas 28.12.2015 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi 15.12.2015 otsuse peale täiteasjas nr 025/2015/2495 (I kd, tl-d 1-9). Kohus võttis 08.01.2016 kaebuse selles esitatud taotluste osas osaliselt menetlusse ja keeldus kaebuse menetlusse võtmisest ühe taotluse osas (I kd, tl 44). Kohtutäitur vastas kaebusele 18.01.2016 (I kd, tl-d 70-77).
2.Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes kaebuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Võlgnik leiab, et 03.11.2015 arestimisakt on ebaselge, sest sellest ei nähtu, kas arestiti kogu varaline nõue. Arestimisakt ei vasta kohtutäiturimäärustiku lisa 19 nõuetele. TMS § 121 lõikes 1 sätestatud aluseid nõudele sissenõude pööramiseks muul viisil ei esine. Meelevaldne on kohtutäituri tõlgendus, et võlgniku nõudele sissenõudmise pööramine on raskendatud muuhulgas juhul, kui nõude arestimise ajal ei ole teada arestitud nõude täitmise tähtpäeva. nõude arestimine koguulatuses on vastuolus TMS § 53 lõikes 1 sisalduva keeluga. Arestitud 3 715 203,37 euro tasumise nõue ületab sissenõudja nõude ligikaudu 750 korda. Seega on tegemist intensiivse TMS § 53 lõikes 1 sätestatud keelu rikkumisega. Nõue on osadeks jaotatav. Nõude arestimine ei ole otstarbekas (I kd, tl-d 1-9).
3.Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 välja üksnes kohtutäituri vastuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Kohtutäitur leiab, et arestimisakt on õigusselge. Arestitud on kogu võlgniku nõue. TMS § 121 lg 1 rakendamine on õigustatud. Sissenõudmise raskendatus seisneb aastatepikkusest viivitusest rahalise väljamaksmise tegemisel võlgnikule AS-i TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses. Nõude realiseerimine nimiväärtuses ei ole praktikas võimalik. Nõude osaline arestimine ei ole põhjendatud, sest arestitud nõue on tagatud hüpoteegiga ja hüpoteek ei läheks nõudega kaasa. Täitemenetluse seadustik ei näe ette nõude osalist arestimist. Teadmata on, millises ulatuses tehakse võlgnikule pankrotipesast väljamakse (II kd, tl-d 70-77).
Sissenõudja kohtu määratud tähtaja jooksul kaebusele ei vastanud.
II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
Kaebuse ese
5.Võlgnik esitas 11.11.2015 kaebuse 03.11.2015 arestimisakti peale täiteasjas nr 025/2015/2495 (II kd, tl-d 36, 44-47). Kohtutäituri 14.12.2015 dateeringuga otsusega jäeti kaebus rahuldamata (II kd, tl-d 81-86). Võlgnik esitas kohtutäituri 14.12.2015 otsuse peale kaebuse. Kohus hindab eeltoodust tulenevalt 03.11.2015 arestimisakti vastavust seadusele.
6.Võlgnik vaidlustab kohtule esitatud kaebuses vara hindamist. Võlgniku 11.11.2015 kaebusest ei nähtu hinna vaidlustamist (II kd, tl-d 36, 44-47). Kohus kontrollib kohtutäiturile 11.11.2015 2 (6)
esitatud kaebuses toodud väidete ulatuses kohtutäituri tegevuse seaduspärasust 14.12.2015 dateeringuga otsuse tegemisel (vt Riigikohtu 04.03.2008 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08 p 16). Kohtutäitur on avaldanud, et hindamisaktile esitatud kaebus vaadatakse läbi eraldi (I kd, tl 75). TsMS § 423 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Võlgnik ei vaidlustanud kohtutäiturile esitatud kaebuses hinda. Seetõttu ei saa ta hinda vaidlustada kohtule kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuses. Võlgniku õigused hinda vaidlustada ei olnud minetatud, sest kohtutäitur määras hinna määramise peale esitatud kaebuse eraldi läbi vaatamise. Eeltoodust tulenevalt esineb alus jätta võlgniku kaebus osaliselt läbi vaatamata. Kohus jätab läbi vaatamata võlgniku kaebuse osas, milles võlgnik vaidlustab arestitud nõudele määratud hinna ja taotleb 15.12.2015 hindamisakti täiteasjas nr 025/2015/2495 tühistamist. Arestimisakti seaduse nõuetele vastavuse kontrollimine
7.Võlgnik leiab, et 03.11.2015 arestimisakt on ebaselge, sest sellest ei nähtu, kas arestiti kogu varaline nõue. Arestimisakt ei vasta kohtutäiturimäärustiku lisa 19 nõuetele (I kd, tl 3). Kohtutäitur leiab, et arestimisakt on õigusselge. Arestitud on kogu võlgniku nõue (I kd, tl 73).
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 110 sätestab, et varalistele õigustele sissenõude pööramisel kohaldatakse vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab nõude arestimise akt vastama ka TMS § 75 lgs 1 sätestatud nõuetele niivõrd, kuivõrd seadus ei ole sätestanud nõude arestimise osas erisätteid. Asja arestimisaktile esitatavad nõuded tulenevad TMS § 75 lg-st 1 ja selle alusel kehtestatud kohtutäiturimäärustiku lisast 19. Nõude arestimisaktile esitatavad nõuded tulenevad TMS § 114 lg-st
1.Seega on nõude arestimisaktile kehtestatud erinevad nõuded võrreldes asja arestimisaktiga. TMS § 114 lg 1 sätestab, et nõude arestimisaktis peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) sissenõutava summa suurus; 2) arestitava nõude üldine kirjeldus; 3) viide täitedokumendile; 4) korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. Vaidlustatud nõude arestimise aktis sisalduvad järgmised andmed: sissenõutava summa suurus 5000 eurot, sissenõutava summa suurus koos täitekuludega 5714,16 eurot, viide täitedokumendiks olevale Harju Maakohtu 27.11.2014 otsusele tsiviilasjas nr 2-07-39299 (II kd, tl 2). Arestitava nõude kohta on aktis märgitud järgmist: „Käesoleva aktiga arestib kohtutäitur Lamaran Grupp OÜ (11010740) nõuded/õigused Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) (10540683), vastu, millised on tunnustatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-6531, millega kohus tunnustas võlgniku nõuet ja seda tagavat pandiõigust AS-i TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses summas 3 715 203,37 eurot ning tuvastas, et hageja nõuet tagav hüpoteek, mis oli seatud Paldiski linnas Lõuna 6B asuvale kinnistule (registriosa nr 24191) on summas 3 715 203,37 eurot kaitsmiseta tunnustatud (lisa 1)“ (II kd, tl 3). Kohus on seisukohal, et arestimisakt vastab TMS § 114 lg 1 punktides 1-3 sätestatud nõuetele. Seejuures on aktis kirjeldatud arestitavat nõuet piisavalt. Aktist nähtuvalt on arestitud kogu nõue summas 3 715 203,37 eurot. Kohtu hinnangul ei muuda arestimisaktis 03.09.2015 arestimisaktile viitamine arestimisakti ebaselgeks ega anna alust väita, et võlgniku nõue on arestitud osaliselt. Arestimisakt ei sisalda korraldust täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. Kohtu hinnangul ei ole tegemist arestimisakti puudusega, sest arestimisakt on koostatud sissenõude pööramiseks nõudele muul viisil. 3 (6)
Kohus on seisukohal, et nõude arestimisakt nõudele sissenõude pööramiseks muul viisil peab sisaldama TMS § 75 lg 1 järgi nõude hinda. Vaidlustatud arestimisakt ei sisalda arestitud nõude hinda. Aktis on märgitud, et hind määratakse täiendava menetlustoimingu käigus (II kd, tl 3). TMS § 74 lg 2 võimaldab arestimisaktis jätta hinna nimetamata, mistõttu ei ole arestitud vara hinna mittemärkimine vaidlustatud aktis vastuolus seadusega. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et vaidlustatud akt vastab seadusega kehtestatud nõuetele, sealhulgas on selles piisavalt selgelt kirjeldatud arestitud nõuet. Nõudele muul viisil sissenõude pööramise lubatavuse kontrollimine
9.Võlgnik leiab, et ei esine TMS § 121 lõikes 1 sätestatud aluseid nõudele sissenõude pööramiseks muul viisil. Meelevaldne on kohtutäituri tõlgendus, et võlgniku nõudele sissenõudmise pööramine on raskendatud muuhulgas juhul, kui nõude arestimise ajal ei ole teada arestitud nõude täitmise tähtpäeva (I kd, tl 7). Kohtutäitur leiab, et TMS § 121 lg 1 rakendamine on õigustatud. Sissenõudmise raskendatus seisneb aastatepikkusest viivitusest rahalise väljamaksmise tegemisel võlgnikule AS-i TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses (I kd, tl 75).
10.TMS § 121 lg 1 sätestab, et kohtutäitur võib sissenõudja või võlgniku avalduse alusel pöörata nõudele sissenõude muul viisil kui võlgniku suhtes kolmandalt isikult kohustuse täitmist nõudes, kui arestitud nõue on tingimuslik või ajatatud või kui selle sissenõudmine on raskendatud vastunõude tõttu või muul põhjusel. Kohtutäitur võib nõude müüa. Kohus kontrollib, kas esinevad eeldused nõude müümiseks. Nõudele muul viisil sissenõude pööramise eeldused on järgmised: Sissenõudja või võlgniku avaldus pöörata nõudele sissenõue muul viisil; Arestitud nõude tingimuslikkus, ajatatus, sissenõudmise raskendatus vastunõude tõttu või muu põhjus. Täitetoimikust nähtuvalt on sissenõudja esitanud 02.09.2015 kohtutäiturile avalduse kogunõude arestumiseks TMS § 121 alusel (I kd, tl-d 123, 140, 142). Eeltoodust tulenevalt on täidetud TMS § 121 lg 1 kohaldamise esmane eeldus, milleks on sissenõudja avaldus.
11.Võlgniku kaebusest ja täitetoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole arestitud nõue tingimuslik, ajatatud ning sellele ei ole esitatud vastunõuet. Seetõttu peab kohus kontrollima, kas esineb TMS § 121 lg 1 mõistes muu põhjus nõudele muul viisil sissenõude pööramiseks. Kohtutäitur on arestimisaktis märkinud, et Aktsiaseltsi TKE GRUPP pankrotihaldur teatas kohtutäiturile, et võlgnikule tegeliku väljamakse tegemise aeg sõltub jaotusettepaneku kohtu poolt kinnitamise ajast (I kd, tl 147, II kd, tl 2). Sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega (vt Riigikohtu 06.04.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p 12). Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks väljamaksete tegemise aega AS-i TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole teada. Seetõttu ei ole nõudele sissenõude pööramine tavapärasel viisil (s.t kohustades võlgniku suhtes kohustatud isikut täitma kohustus kohtutäiturile) kooskõlas sundtäitmise eesmärgiga. Kohtu hinnangul on pankrotimenetluses pankrotivarast väljamaksete tegemise aja prognoosimatus muu põhjus, mis annab alust pankrotimenetluses esitatud nõudele sissenõude pööramiseks muul viisil. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et nõudele muul viisil sissenõude pööramine ei ole vastuolus seadusega. Arestimise ulatuse lubatavuse kontrollimine 4 (6)
12.Võlgnik leiab, et nõude arestimine koguulatuses on vastuolus TMS § 53 lõikes 1 sisalduva keeluga. Arestitud 3 715 203,37 euro tasumise nõue ületab sissenõudja nõude ligikaudu 750 korda. Seega on tegemist intensiivse TMS § 53 lõikes 1 sätestatud keelu rikkumisega. Nõue on osadeks jaotatav. Nõude arestimine ei ole otstarbekas (I kd, tl-d 4-5). Kohtutäitur võlgniku väidetega ei nõustunud. Nõude realiseerimine nimiväärtuses ei ole praktikas võimalik. Nõude osaline arestimine ei ole põhjendatud, sest arestitud nõue on tagatud hüpoteegiga ja hüpoteek ei läheks nõudega kaasa. Täitemenetluse seadustik ei näe ette nõude osalist arestimist. Teadmata on, millises ulatuses tehakse võlgnikule pankrotipesast väljamakse (I kd, tl-d 73-74).
13.TMS § 53 lg 1 sätestab, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Kohtutäitur arestis 5000 euro tasumise nõude rahuldamiseks võlgnikule kuuluva 3 715 203,37 euro tasumise nõude. Kohtutäitur arestis nõuda selleks, et pöörata nõudele sissenõue muul viisil (TMS § 121 lg 1). Kohus hindab, kas nõude arestimine tervikuna on TMS § 53 lg 1 kohaselt lubatud. Võlgniku nõue kujutab endast pandiga tagatud raha tasumise nõuet. Raha tasumise nõudeõigus on osadeks jaotatav. Seetõttu on võimalik üldjuhul nõue arestida ja võõrandada osaliselt ning kogunõude arestimine ei ole ilmtingimata vajalik. Kogu nõue on võimalik arestida siis, kui osaliselt arestitud nõude müümine ei too ilmselt kaasa sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamist. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul arvestada sellega, et arestitud on võlgniku nõue pankrotivõlgniku vastu. Võlgniku nõue on tagatud hüpoteegiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt on võimalik nõude osaline loovutamine. VÕS § 167 lg 5 sätestab, et nõude osalise loovutamise korral jääb uuele võlausaldajale loovutamata jäänud nõude osa rahuldamise eesõigus senisele võlausaldajale uue võlausaldaja ees, samuti eesõigus kõrvalkohustustest tulenevatele õigustele ja tagatistele. Kui kohtutäitur arestib ja müüb osa võlgniku nõudest, on uuel võlausaldajal VÕS § 167 lg 5 kohaselt õigus omandatud nõude rahuldamisele tagatise arvel alles pärast seda, kui võlgniku nõue on tagatise müügist saadud raha arvel rahuldatud. Kui pankrotimenetluses esitatud esimese rahuldamisjärgu nõue jääb pandi arvel rahuldamata, loetakse rahuldamata jäänud nõue teise rahuldamisjärgu nõudeks. Täitemenetluses ei ole võimalik hinnata seda, millises ulatuses kuulub pandieseme arvel rahuldamisele võlgniku raha tasumise nõue. Samuti ei ole võimalik hinnata seda, milline osa võlgniku nõudest langeb teise rahuldamisjärku ning millises ulatuses kuulub see nõue teises rahuldamisjärgus pankrotivara arvel rahuldamisele. Kirjeldatu muudab keeruliseks võlgniku nõude osalise võõrandamise, s.h osale nõudest hinna määramise. Seetõttu on kohtu hinnangul pankrotimenetluses esitatud nõude arestimine nõudele muul viisil sissenõude pööramiseks üksnes tervikuna. Eeltoodust tulenevalt ei ole arestimisakt vastuolus TMS § 53 lõikes 1 sätestatud piiranguga. Kaebuse lahendamine
14.Kohus tuvastas eelnevalt, et arestimisakt vastab seaduses sätestatud nõuetele (s.h arestitud nõude määratletuse osas), nõudele muul viisil sissenõude pööramine on lubatav ning kogu nõude arestimine ei riku TMS § 53 lõikes 1 sätestatud piirangut. Seetõttu on võlgniku kaebus alusetu ning kohus jätab selle rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 172 lg 7 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus algatab hagita menetluse kohtutäituri otsuse seaduslikkuse kontrollimiseks üksnes täitemenetluse 5 (6)
osalise kaebuse alusel. Võlgniku kaebus jäi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
16.Kohus on andnud menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohtu määratud tähtaeg ei ole möödunud, mistõttu ei saa kohus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Kohtuistungi sekretär Anne Käärid (telefon (+372)6200195, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.