Suur Ameerika Jäähalli OÜ avaldus Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2016 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall (registrikood 90006609, asukoht Asula 4c 11312 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg (e-post:XXX) Vastustaja (võlausaldaja): Suur Ameerika Jäähalli OÜ (registrikood 11038632, asukoht Viru väljak 2 10111 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 18.04.2016 määrus tühistada osaliselt, osas, millega määrati rahaliselt kindlaks Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall menetluskulud väiksemas summas kui 2790 eurot ja mõisteti Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks välja menetluskulud väiksemas summas kui 2790 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, mõistes Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks välja menetluskulud kokku summas 2790 eurot.
Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
1.Mõista Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt välja Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks menetluskulud summas 2790 eurot.
2.Välja mõista Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-14079 täitmiseni.
3.Ülejäänud osas jätta Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Suur Ameerika Jäähalli OÜ (edaspidi võlausaldaja) esitas 22.09.2015 Harju Maakohtule avalduse Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall (edaspidi võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. 22.12.2015 esitas võlausaldaja avalduse pankrotiavalduse tagasi võtmiseks, kuna võlgnevus on tasutud. 28.12.2015 kohtumäärusega võttis kohus vastu pankrotiavaldusest loobumise, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.03.2016 määrusega maakohtu 28.12.2015 kohtumääruse menetluskulude jaotuse osas ning jättis menetluskulud Suur Ameerika Jäähalli OÜ kanda.
3.28.03.2016 esitas võlgnik kohtule menetluskulude nimekirja, paludes välja mõista menetluskulud summas 4638 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt. Õigusabikulud on 4488 eurot - õigusabi on osutatud 31 tunni ja 10 minuti eest tunnitasuga 144 eurot. Lisaks on võlgnik tasunud riigilõivu kolmelt määruskaebuselt kokku 150 eurot (23.10.2015, 26.10.2015 ja 12.01.2016 määruskaebustelt). Võlgnik kinnitas, et kõik õigusabi kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
4.04.04.2016 esitas võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise osas seisukoha leides, et valdav osa menetluskuludest peaks jääma võlgniku kanda. Heas usus käituv võlgnik oleks tasunud võlgnevuse koheselt kas pankrotihoiatuse või pankrotiavalduse saamisel, kuid antud juhul on võlgnik tekitanud täiendavaid menetluskulusid. Võlgniku kanda tuleks kindlasti jätta 22.10.2015 ja 27.10.2015 määruskaebuste koostamise, 05.11.2015 avaldaja määruskaebustele esitatud vastustega tutvumise ja 17.11.2015 ringkonnakohtu määrustega tutvumise kulu; 28.10.2015 nõupidamise kulu; pankrotiavalduse vastamise ajakulu 7,5 tundi ületavas osas; 27.11-08.12.2015 istungiks valmistumise kulu 3,75 tundi; menetluskulude nimekirjade koostamise kulu; 16.12.2015 taotluse koostamise kulu; 15.03.2016 ringkonnakohtu määrusega tutvumise ja edastamise kulu. Põhjendatud õigusabile kulunud aeg ei ületa 7,5 tundi. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus määras 18.04.2016 kohtumäärusega kindlaks Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall menetluskulud summas 1996,88 eurot, ning mõistis need välja Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Suur Ameerika Jäähalli OÜ kasuks; mõistis Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Suur Ameerika Jäähalli OÜ kasuks välja viivise välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni ning jättis ülejäänud osas Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
6.PankrS § 3 lg 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 174 lg 1 sätestab: „menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.“ 2(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-14079
7.Võlgniku menetluskulud koosnevad riigilõivudest 150 eurot ja õigusabi kulust 4488 eurot – kokku 4638 eurot.
8.Võlgnik on riigilõivusid tasunud kolmelt määruskaebuselt – 23.10.2015 määruskaebus pankrotiavalduse tagamise määrusele, 27.10.2015 määruskaebus täiendava tagamise määrusele ja 12.01.2016 määruskaebus menetluse lõpetamise määrusele menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 169 lg 3 sätestab, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Nimetatud normile tuginedes jätab kohus võlausaldajalt välja mõistmata 23.10.2015 ja 27.10.2015 määruskaebustelt tasutud riigilõivud, kuna kaebused jäid rahuldamata. 12.01.2016 määruskaebuselt tasutud riigilõivu mõistab kohus võlausaldajalt välja.
9.Võlgnikku on esindanud menetluses kaks vandeadvokaati. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus leiab, et pankrotiavalduse menetlus (ka siis, kui hakkab tekkima vaidlus nõude üle) ei ole nii keeruline, et vajaks kahte vandeadvokaati. Seetõttu lähtub kohus õigusabikulude põhjendatuse hindamisel ühe esindaja põhjendatud ajakulust.
10.21.10.2015 ja 28.10.2015 on toimunud pankrotiavalduse, tõendite ja dokumentidega tutvumine ning nõupidamine kokku 9 tundi. Selline ajakulu, arvestades et see ei sisalda vastuväite koostamist ega selleks dokumentide analüüsi või kogumist, ei ole põhjendatud. Võlgnikule ei saanud tulla täiesti üllatusena ei nõue ega pankrotiavalduse esitamine, kuivõrd võlgnikule on enne avalduse esitamist saadetud pankrotihoiatus ning pooled on 2015.a sügisel edastanud nõude teemal üksteisele avaldusi. Kohtu arvates on põhjendatud ajakulu avaldusega tutvumisele ning nõupidamisele 2 tundi.
11.22.10.2015 ja 27.10.2015 on määruskaebuste koostamisele, 05.11.2015 määruskaebustele esitatud vastustega tutvumisele ning 17.11.2015 ringkonnakohtu määrustega tutvumisele kulunud kokku 5 tundi ja 55 minutit. Nimetatud kulu õigusabile ei kuulu TsMS § 169 lg 3 alusel võlausaldajalt väljamõistmisele, kuna määruskaebused jäid rahuldamata.
12.02.11.2015 kulus pankrotiavaldusele vastamisega seoses tõendite kogumisele ja analüüsile ning pankrotiavaldusele vastuväite koostamisele kokku 6,5 tundi. Kohus peab seda ajakulu põhjendatuks.
13.27.11.2015 kulus nõupidamisele 1,5 tundi ja 07.12.2015 valmistumisele maakohtu istungiks 1 tund, s.o kokku 2,5 tundi. Kohus ei nõustu täielikult võlausaldaja seisukohaga, et kuna võlgnik tasus ära võla päev enne istungit, on istungiks valmistumise ajakulu põhjendamatu. Tasumise tõttu ei jäänud istung ära, seega oli istungiks valmistumine siiski vajalik, kohtu hinnangul on põhjendatud aeg selleks 0,5 tundi. 27.11.2015 nõupidamiseks on põhjendatud ajakulu 1 tund. Seega kokku nende toimingute põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi.
14.07.12.2015 kulus kaaskirja koostamisele 15 minutit. Kohus peab kaaskirja koostamise põhjendatud ajakuluks 5 minutit, kuna kiri ei sisaldanud ühtegi taotlust vaid piirduski seletusega maksekorralduse saatmise kohta.
15.08.12.2015 kulus menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit ning 28.03.2016 menetluskulude nimekirja täiendamisele ja edastamisele 25 minutit, kokku 45 minutit. Võlausaldaja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-77-14 - nimetatud lahendis väljendas Riigikohus seisukohta, et kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-14079 lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Kohus ei pea nimetatud kulusid põhjendatuks.
16.08.12.2015 kulus esindusele maakohtus 1 tund. Võlausaldaja on seisukohal, et istungile kulunud aeg ei ole üldse põhjendatud, sest võlgnik tasus võla enne istungit ja kui võlgnik oleks sellest aegsasti teatanud, ei oleks olnud vaja istungil osaleda. Kohus sellega ei nõustu, kuivõrd võlg tasuti 07.12.2015, s.o üks päev enne istungit, ning protokollist nähtuvalt ei olnud istungi toimumise ajaks ka võlausaldajal teada, et võlg on tasutud. Kohus ei jätnud istungit ära ja seega ei ole istungil osalemise kulu põhjendamatu. Kuna istung kestis 21 minutit, on põhjendatud ajakuluks aga 21 minutit, mitte 1 tund.
17.16.12.2015 taotluse koostamisele kulus 2 tundi ja 10 minutit. Võlausaldaja peab kulu täiesti põhjendamatuks, sest taotluse esitamiseks puudus vajadus. Kohus nõustub võlausaldaja seisukohaga. Nimetatud taotluses palub võlgnik jätkata menetlust kirjalikus menetluses ja jätta ajutine haldur nimetamata, kuna võlausaldaja ei ole esitanud avaldust pankrotiavaldusest loobumiseks. Istungil on määratud, et menetlust jätkatakse kirjalikus menetluses. Kohus ei andnud võlausaldajale tähtaega, millal ta peaks loobumise avalduse esitama. Kui avaldust tulnud ei oleks, oleks kohus jätnud ajutise halduri nimetamata, olenemata võlgniku sellekohasest taotlusest. Seetõttu ei olnud võlgniku poolt taotluse esitamine vajalik asja lahendamiseks ning võlausaldaja ei pea sellise taotluse koostamise kulusid hüvitama.
18.28.12.2015 kulus läbivaatamata jätmise määrusega tutvumisele 15 minutit, 12.01.2016 määruskaebuse koostamisele 2 tundi ja 15 minutit ning 15.03.2016 ringkonnakohtu määrusega tutvumisele ja kliendile edastamisele 35 minutit, kokku seega 3 tundi ja 5 minutit. Võlausaldaja hinnangul on põhjendamatu ringkonnakohtu määruse tutvumisele kulunud aeg, kuna see määrus ei ole kaevatav ja on arusaamatu, mida pidanuks kliendile määruse kohta täiendavalt selgitama. Kohus peab nendele toimingutele kulunud aega põhjendatuks ja see kuulub võlausaldaja poolt hüvitamisele. Põhjendatuks saab pidada teatud ajakulu sellele, et selgitatakse kliendile kohtudokumendi sisu või üldisemalt menetluse edasist käiku.
19.Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlgnikule osutatud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 13 tundi ja 31 minutit. Õigusabi tunnitasu on 144 eurot (koos käibemaksuga). Tunnitasu vastab keskmisele turuhinnale. Põhjendatud ajakulu ja tunnitasu alusel kujuneb põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks 1946,88 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus võlgniku põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 1996,88 eurot (12.01.2016 määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 1946,88 eurot) ja mõistab selle võlausaldajalt välja. Kohus mõistab välja ka viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
20.Võlgnik esitas Harju Maakohtu määruse osas määruskaebuse ning palus maakohtu määruse tühistada osas, millega mõisteti võlgniku menetluskulud ja viivis välja Suur Ameerika Jäähalli OÜ kasuks, mõisteti viivis menetluskuludelt välja arvates kohtuotsuse jõustumisest ning jäid kindlaks määramata ja Suur Ameerika Jäähalli OÜlt välja mõistmata võlgniku menetluskulud 2497,12 euro ulatuses. Võlgnik palus teha tühistatud osas uue määruse, milles märkida, et võlgniku menetluskulud ja viivis on välja mõistetud Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks; viivis menetluskuludelt on välja mõistetud arvates kohtumääruse jõustumisest ning määrata kindlaks ja välja mõista Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Sihtasutuse 4(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-14079 Lastestaadioni Jäähall kasuks täiendavalt võlgniku menetluskulud 2497,12 euro ulatuses.
21.Menetluskulud ja viivis oleks tulnud välja mõista Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks. Lahendiks, millega menetluskulud on välja mõistetud, on käesoleval juhul kohtumäärus (mitte kohtuotsus). Viivis oleks tulnud välja mõista arvates kohtumääruse jõustumisest. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg 5 teist lauset, mille kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
22.Võlgniku 23.10.2015 ja 27.10.2015 määruskaebused jäeti rahuldamata Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2015 määrustega, kuid ringkonnakohus ei määranud, et määruskaebuse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Seega peaks 23.10.2015 ja 27.10.2015 määruskaebuste menetluskulud kandma pool, kelle kanda jäid menetluskulud asjas tehtud lõpplahendi kohaselt, st võlausaldaja.
23.Maakohus on põhjendamatult kohaldanud TsMS § 169 lg 3. Viidatud säte ei võimalda jätta määruskaebuste menetluskulusid võlgniku kanda. Määruskaebuse esitamine ei ole käsitletav rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamise ega vaidlustamisena. Kuna pankrotiavaldus oli põhjendamatu ja esitatud üksnes võlgniku survestamise eesmärgil, siis oli põhjendamatu ka selle tagamise taotlemine võlausaldaja poolt, mis toimus samuti üksnes võlgniku survestamise eesmärgil. Seetõttu ei saa võlgnikule ette heita, et võlgnik esitas määruskaebused Harju Maakohtu 23.09.2015 ja 12.10.2015 määrustele, millega pankrotiavaldus tagati.
24.Kui asjas on tehtud lõpplahend, millega on menetluskulud pandud ühe poole kanda, siis on põhjendamatu asuda hiljem menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise käigus eraldi analüüsima iga teise poole poolt koostatud menetlusdokumendi (või isegi selles esitatud üksiku väite) põhjendatust seeläbi, kas kohus nõustus menetlusdokumendis esitatud seisukohtadega või mitte. Selline tegevus ei ole kooskõlas TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega. Kui lõpplahendiga pandi menetluskulud võlausaldaja kanda, siis peab võlausaldaja võlgnikule menetluskulud hüvitama. Kaalutlusõigus ei tähenda, et maakohus peaks asuma iga üksiku toimingu ajakulu põhjalikult analüüsima. Selline tegevus on ebaõige, ebavajalik ja pole kooskõlas TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega.
25.Kui poolte menetluskulud on võrdsed, siis annab see asjaolu alust eeldada, et poolte menetluskulud on kogu ulatuses ka põhjendatud. Eelduslikult teevad poolte esindajad ühepalju tööd. Mõlemad pooled esitasid oma esimesed menetluskulude nimekirjad 08.12.2015 istungil. Võlausaldaja 08.12.2015 menetluskulude nimekirjas taotletakse võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramist ja võlgnikult väljamõistmist summas 3667,50 eurot. Võlgniku 08.12.2015 menetluskulude nimekirjas taotletakse võlgniku menetluskulude kindlaksmääramist ja võlausaldajalt väljamõistmist summas 3664 eurot. Seega olid võlgniku menetluskulud juba 08.12.2015 seisuga vajalikud ja põhjendatud 3664 euro ulatuses, kuna need olid võrdsed võlausaldaja menetluskuludega. Hiljem lisandusid veel võlgniku menetluskulud seoses sellega, et maakohus ei teinud asjas lahendit ja võlgnikul esitas 12.01.2015 määruskaebuse.
26.Maakohtu poolt on ebaõige 16.12.2015 taotluse koostamise ajakulu täielikult põhjendamatuks lugemine, kuna võlgnikul oli huvi, et maakohus lahendaks asja kiiresti. Võlgniku menetluskulud oleks tulnud kindlaks määrata ja välja mõista kogu ulatuses (4494 eurot). Menetluse edasine käik
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-14079
27.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks vastustajale.
28.Vastustaja leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Määruse resolutsioonist on võimalik aru saada, kellelt on menetluskulud välja mõistetud ning on ilmselge, et viivist tuleb arvestada alates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendatakse menetluskulude jaotamise küsimus menetlust lõpetavas määruses. Seega ringkonnakohus ei pidanud menetluskulude jaotamise küsimust lahendama määrustes. Riigikohus selgitas lahendi nr 3-2-1-4-11 p-is 10 ühtse kohtupraktika kujundamiseks, et hoolimata sellest, kuidas kohus menetluskulud üldiselt jaotab nt. hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral, tuleb kohtutel jätta menetluskulude kindlaks määramisel põhjendamatutest menetlustoimingutest tulenevad kulud poole kanda, kes vastava määruskaebuse, taotluse vmt. esitas. Maakohus on menetluskulude jaotuse lahendanud õigesti. Maakohus on küll viidanud TsMS § 169 lg-le 3, kuid sarnased põhimõtted tulenevad ka TsMS § 171 lg-st 1 ja TsMS § 162 lg-st 4, mida oleks antud juhul tulnud kohaldada. Kohatu on võlgniku kulude suuruse põhjendamine võlausaldaja kantud menetluskulude suuruse ja selle suurusjärgu võrdlusega. Antud asjas on võlgnik vastupidiselt kohtu määruseid eirava tegevusega põhjustanud täiendavaid menetluskulusid, sh esitas võlgnik tasumise kohta maksekorralduse alles istungil, kuigi oleks saanud seda ka varasemalt teha. Arvestades menetluse kulgu ning asjaolusid, tuleks jätta ka menetluskulude sisulisel hindamisel käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskulud suuremas ulatuses võlausaldaja kasuks välja mõistmata, mida on maakohus ka põhjendatult teinud. Võlgnik ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis võimaldaks sekkuda maakohtu teostatud diskretsiooni.
29.Harju Maakohus parandas 26.05.2016 määrusega vead vaidlustatud Harju Maakohtu 18.04.2016 kohtumääruses ning luges resolutsiooni punktid 1 ja 2 õigeks järgmises sõnastuses: määrata rahaliselt kindlaks Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall menetluskulud summas 1996,88 eurot, mis mõista välja Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks; välja mõista Suur Ameerika Jäähalli OÜ-lt Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Harju maakohtu 26.05.2016 kohtumäärus jõustus edasikaebamata 14.06.2016.
30.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
31.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse.
32.Kuna Harju Maakohus on 26.05.2016 kohtumäärusega sisuliselt rahuldanud esitatud määruskaebuse nõuded nr 1 ja 2, on vajadus määruskaebuse lahendamiseks nende nõuete osas ära langenud ning ringkonnakohus vaatab määruskaebuse läbi osas, millega võlgnik palus võlausaldajalt täiendavalt välja mõista võlgniku menetluskulud 2497,12 eurot ulatuses.
33.Käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kui suured on võlgniku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seoses asja menetlemisega kohtus. TsMS § 175 lg 1 1. lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi 6(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-14079 kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
34.Vaidlustatud määruses on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ja välja mõistmisel kohaldanud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 169 lg 3, mille kohaselt võib kohus menetluse venimisest tingituna menetluskulud jaotada nõnda, et rahuldamata jäänud taotluse, arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega seotud kulu jääb menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi esitanud on. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on TsMS § 169 lg 3 kohaldanud ebaõigesti. Sisuliselt on maakohus kohaldanud täiendavat kulude jaotamist, mis ringkonnakohtu hinnangul ei ole seaduslik ega põhjendatud.
35.Tsiviilasja materjalide kohaselt on asjas menetluskulude jaotus määratud Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2016 kohtumäärusega (II kd, tlk 110-115) (jõustus 15.03.2016), millega jäeti kõik menetluskulud Suur Ameerika Jäähalli OÜ kanda. Viidatud määruses selgitas kohus, et PankrS § 150 lg 3 alusel hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub. Tegemist on menetluskulude jaotuse erisättega pankotimenetluses ning maakohtul puudus seaduslik alus menetluskulude poolte kanda jätmiseks TsMS § 172 lg 1 alusel. Seega nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et TsMS § 169 lg 3 kohaldamine on olnud põhjendamatu.
36.Vaidlustatud määruse kohaselt pidas maakohus TsMS § 169 lg 3 alusel õigusabi kulusid põhjendamatuks kokku 5 tunni ja 55 minuti osas. Nimetatud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tulnuks maakohtul hinnata TsMS § 175 lg 1 lähtuvalt, kaaludes eelkõige, kas osutatud õigusabile kulutatud aeg on tulenevalt asja keerukusest põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu vea parandada käesoleva määrusega ning analüüsib järgnevalt võlgniku eelnimetatud menetluskulusid.
37.22.10.2015 ja 27.10.2015 määruskaebuste koostamisele kulus vastavalt 3 tundi ja 2 tundi 15 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu arvestades määruskaebuste mahtu, pikkust ja asja keerukust vastavalt 2,5 tundi (22.10.2015 määruskaebus) ja 2 tundi (27.10.2015 määruskaebus). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikud ka mõlemalt määruskaebuselt tasutud riigilõivud kokku summas 100 eurot (50 eurot 22.10.2015 määruskaebuselt (I kd, tlk 165) ja 50 eurot 27.10.2015 määruskaebuselt (I kd, tlk 174)).
38.05.11.2015 kulus avaldaja poolt määruskaebusele esitatud vastustega tutvumiseks 30 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu, arvestades, et tegemist oli ühe menetlusdokumendiga, mille sisuline pikkus oli 1,5 lehekülge, 15 minutit.
39.17.11.2015 määruskaebuste osas tehtud ringkonnakohtu määrustega tutvumisele kulus 10 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu, arvestades, et ringkonnakohtu määrused olid ühe leheküljelised resolutsioonmäärused, 4 minutit.
40.Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus võlgnikule osutatud õigusabi täiendavalt põhjendatuks kokku 4 tunni ja 49 minuti ulatuses.
41.Määruskaebuses on asutud seisukohale, et kuna võlgniku ja võlausaldaja menetluskulud jäid istungil esitatud menetluskulude nimekirja põhjal sarnasesse suurusjärku, ei ole menetluskulude detailne analüüs TsMS § 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas, võlgniku menetluskulud tuleb eeltoodust tulenevalt lugeda põhjendatuks võlausaldaja menetluskuludega kattuvas osas. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning selgitab vastuseks määruskaebuse väitele järgnevat.
42.TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-14079 menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Seega tuleneb otseselt seadusest, et menetluskulude nimekiri tuleb kohtule esitada detailselt.
43.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas võlausaldaja võlgniku poolt esitatud menetluskulude nimekirjale vastuväited (II kd, tlk 133-135). Seega tuli maakohtul menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 175 lg 1 sätestatud üldisest põhimõttest ning hinnata menetluskulude nimekirjas esitatud detailsete kulude põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 175 lg 1 1. lause võimaldab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata jätta vaid siis, kui avaldus on omaks võetud (vt Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-10713, p 15 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-11-14, p 13).
44.Määruskaebuse esitaja on lisaks leidnud, et võlgniku menetluskulud oleks tulnud kindlaks määrata ja välja mõista kogu ulatuses, so summas 4494 eurot. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning selgitab, et kontrollis maakohtu ülejäänud otsustusi menetluskulude kindlaksmääramisel ning leiab, et diskretsiooni piiride ületamist maakohtule ette heita ei saa. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt. Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12). Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses ülejäänud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
45.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, millisel põhjusel kasutas võlgnik kahe lepingulise esindaja teenuseid. Ka määruskaebusmenetluses on võlgnik selle asjaolu kohtule põhistamata jätnud. Riigikohus on leidnud, et „Heas usus toimiv menetlusosaline esitab mitme esindaja kasutamise põhjendused menetluskulude kindlaksmääramise avalduses omal algatusel“ (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17). Seega on maakohus õigest leidnud, et kahele esindajale tehtud kulude väljamõistmine on põhjendamatu.
46.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt ning suurendada võlgniku põhjendatud ja võlausaldajalt välja mõistetavate menetluskulude summat. Maakohus pidas võlgnikule osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks 13 tundi ja 31 minutit. Ringkonnakohus peab võlgnikule osutatud õigusabi täiendavalt põhjendatuks ajakulu 4 tunni ja 49 minuti ulatuses. Kokku moodustab võlgnikule osutatud õigusabi põhjendatud ajakulu seega 18 tundi ja 20 minutit.
47.Võlgniku poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli osutatud õigusabi tunnitasu suurus 144 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt moodustavad võlgniku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 2640 eurot (18 tundi 20 minutit x 144 eurot).
48.Maakohus mõistis võlausaldajalt välja riigilõivu 12.01.2016 määruskaebuselt. Ringkonnakohus mõistab võlausaldajalt välja täiendavalt riigilõivu 22.10.2015 määruskaebuselt summas 50 eurot ja 27.10.2015 määruskaebuselt summas 50 eurot, so kokku 100 eurot.
49.Kokkuvõttes tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista menetluskulud summas 2790 eurot (2640 eurot osutatud õigusabi eest ja 150 eurot tasutud riigilõivude eest).
50.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-15-14079
51.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.