Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.09.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-16366
Tsiviilasi
DB hagi OÜ P vastu hüvitise väljamõistmiseks seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.06.2016 otsus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 4500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised esindajad
ja
OÜ P apellatsioonkaebus
nende Hageja (vastustaja): DB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Ain Alvin Kostja (apellant): OÜ P (registrikood XXXXXXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Oja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.06.2016 otsus hagi rahuldamise kohta ja teha maakohtule asja tagasi saatmata uus otsus, millega jätta rahuldamata DB hagi OÜ P vastu hüvitise väljamõistmiseks seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega.
2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus DB kanda.
Menetluskulude kindlaksmääramine toimub TsMS § 177 lg 2 alusel pärast käesolevas asjas lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
1(7)
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik
1.Töövaidluskomisjon (TVK) jättis 02.10.2015 otsusega rahuldamata OÜ P (kostja) avalduse DB (hageja) vastu, milles kostja palus tuvastada hageja poolt 19.08.2015 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping ülesöelduks kostja poolt 02.09.2015 (töövaidlusasi nr 4-1/1794). Kostja vaidlustas TVK 02.10.2015 otsuse kohtus ja esitas 02.11.2015 tsiviilasjas 2-15-16366 hagiavalduse hageja vastu, milles palus tuvastada kostja poolt 19.08.2015 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja tuvastada hageja poolt 02.09.2015 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivus.
2.TVK rahuldas 11.11.2015 otsusega hageja avalduse kostja vastu, milles hageja palus tuvastada kostja poolt 02.09.2015 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja tuvastada hageja poolt 19.08.2015 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivus (töövaidlusasi nr 4-1/2044). Kostja vaidlustas TVK 11.11.2015 otsuse kohtus. Hageja esitas 25.01.2016 tsiviilasjas nr 2-15-18471 hagiavalduse kostja vastu, milles palus tuvastada kostja poolt 02.09.2015 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja tuvastada hageja poolt 19.08.2015 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivus. 04.02.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-18471 võttis maakohus hageja 25.01.2016 hagi menetlusse ja liitis tsiviilasja 2-15-18471 ühte menetlusse tsiviilasjaga 2-15-16366.
3.Harju Maakohus jättis 10.02.2016 määrusega läbi vaatamata osa poolte seni esitatud nõudeid ja jätkas menetlust kostja poolt 02.11.2015 hagis esitatud nõudes tuvastada hageja poolt 19.08.2015 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.
4.TVK rahuldas 02.02.2016 otsusega hageja nõude kostja vastu, milles hageja palus mõista kostjalt välja hüvitis kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 4 500 eurot seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega (töövaidlusasi nr 4-1/2398). Kostja vaidlustas TVK 02.02.2016 otsuse kohtus. Hageja esitas 28.03.2016 tsiviilasjas nr 216-3285 hagiavalduse kostja vastu hüvitise kolme kuu keskmise töötasu 4 500 euro ulatuses väljamõistmiseks seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega.
5.Harju Maakohtu 01.04.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-3285 võeti hageja 28.03.2016 hagi menetlusse ja liideti tsiviilasi 2-16-3285 ühte menetlusse tsiviilasjaga 2-15-16366. Harju Maakohus jättis 01.04.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-16366 läbi vaatamata kostja 02.11.2015 hagis esitatud nõude tuvastada hageja poolt 19.08.2015 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja jätkas menetlust
2(7)
hageja 28.03.2016 hagis esitatud nõudes mõista kostjalt välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu 4 500 euro ulatuses seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.10.2013 tähtajatu töölepingu nr 201, mille alusel töötas hageja kostja juures juristina. Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles 19.08.2015 avaldusega alates 20.08.2015. Hageja leiab, et kostja rikkus oluliselt töölepingut, sest rikkus kostja tööga kindlustamise kohustust ja õigeaegsete korralduste andmise kohustust ning töölepingu p-i 8.2, sest töötajal puudusid töölepinguga kokkulepitud töö tegemiseks vajalikud vahendid ja tingimused. Tööandja sulges alates 2015. aasta augusti algusest töötajale juurdepääsu kõigile elektroonilistele töövahenditele ega lubanud töötajat töökohale. Lisaks teatas tööandja klientidele, et töötaja volitused on peatatud. Hageja on seisukohal, et ta kõrvaldati töölt ilma õigusliku aluseta. Kostja poolt 02.09.2015 tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemine väidetava usalduse kaotuse tõttu on tühine. Pärast seda, kui hageja oli juba öelnud töölepingu üles, ei olnud kostjal võimalik sama töölepingut uuesti üles öelda. Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitis kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 4 500 eurot seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja pidi hageja ajutiselt töölt kõrvaldama kuni audiitorkontrolli tulemuse selgumiseni seoses kostja ja F OÜ vahel sõlmitud lepingu täitmisega. Hageja töö osas tehtud kontrolli käigus selgitati välja, et hageja tegevuse tõttu on temaga seotud äriühing F OÜ varjanud kostja ees tagastatud käibemaksu, tekitades sellega kostjale kahju. Lisaks sellele tuvastati, et hageja oli mõjutanud teisi kostja töötajaid sooritama õigusvastaseid toiminguid, mille tagajärjel on kostjal tekkinud kahju. Töölt kõrvaldamise ajaks säilis hagejal tavapärane töötasu.
8.Kostja ei tunnistanud hageja 19.08.2015 töölepingu erakorralist ülesütlemist ja tuginedes erikontrolli tulemustele, otsustas kostja 02.09.2015 öelda kostjaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7 alusel, kuna hageja on tekitanud kostjale kahju ja kostja on kaotanud usalduse töötaja vastu. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohtu 13.06.2016 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 4 500 eurot. Menetluskulud jäeti TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldati osaliselt ja kostjalt mõisteti hageja kasuks menetluskulud 1 658,88 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses maakohtu otsusest jõustumisest alates kuni täitmiseni.
10.Maakohus leidis, et hageja töölt kõrvaldamine kostja poolt 06.08.2015 ei olnud seaduslik. Kehtiv töölepingu seadus ei näe ette võimalust kõrvaldada töötaja töölt isegi juhul, kui tööandjal on tekkinud kahtlus, et töötaja võis oma käitumisega tekitada tööandjale kahju ja tööandja peab vajalikuks läbi viia kontroll tekkinud kahtluse kontrollimiseks. Ettevõttes kontrolli läbiviimine tuvastamaks töötaja poolt tööandjale võimaliku kahju tekitamist ei mõjuta töölepingu seadusest ja töölepingust tulenevaid poolte kohustusi (TLS § 2, § 15 lg 2, § 28 lg 2 p 1).
11.Kostja poolt hagejale 06.08.2015 käskkirjaga teatavaks tehtud korraldus mitte viibida töökohal ei olnud seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega, töölepingu ega seadusega, mistõttu puudus sellel õiguslik alus TLS § 17 lg-test 1 ja 3 tulenevalt. Kuna kostja korraldus ei olnud ka tingutud hädavajadusest, siis ei olnud see hagejale siduv ka TLS § 17 lg 4 alusel.
3(7)
12.Kohus asus seisukohale, et kostja esitatud tõendites, st 30.07.2015 üldkoosoleku protokoll (kd III tl 20-21), 06.08.2015 üldkoosoleku protokoll (kd III tl 22-27), 06.08.2015 käskkiri (kd III tl 36) ja menetlusdokumentides toodud väited hageja töölt kõrvaldamise põhjendamiseks ei ole põhjendatud. Kui kostja oli 06.08.2015 seisuga jõudnud järeldusele, et hageja on tekitanud tööandjale kahju ja tööandjal on kadunud usaldus töötaja vastu, oli kostjal võimalus lõpetada tööleping seaduses sätestatud korras. Töötajale keskmine töötasu maksmine TLS § 38 alusel ei muuda töötaja ebaseaduslikku töölt kõrvaldamist seaduslikuks.
13.Sulgedes hagejal juurdepääsu töökohale, dokumentatsioonile ja töö tegemiseks vajalikele töövahenditele, võttis kostja hagejalt ära võimaluse täita töökohustusi ja rikkus seega TLS § 28 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustust kindlustada töötajat kokkulepitud tööga ning anda selgeid juhiseid ja korraldusi. Lisaks rikkus kostja oma käitumisega töölepingu p-i 8.2, mis sätestab, et tööandja kohustub kindlustama töötajale töötingimused ja –vahendid, mis on töötajale vajalikud tööülesannete täitmisel. Eeltoodud rikkumised andsid hagejale aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.
14.Kuna hageja on kehtivalt öelnud töölepingu erakorraliselt üles, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist töölepingu erakorralise ülesütlemisega seoses kolme kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel. Pooled ei vaidle, et hageja keskmine töötasu oli 1 500 eurot (bruto) kuus (kd III tl 133, tl 150 pöördel). Seega on hagejal õigus saada kostjalt hüvitist 4 500 eurot. Kohtu hinnangul puuduvad alused hüvitise suuruse vähendamiseks.
15.Kuivõrd hageja on öelnud töölepingu erakorraliselt kehtivalt üles 19.08.2015 teatisega, ei toonud kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine 02.09.2015 avaldusega endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. Tööandja ei saanud uuesti lõpetada töösuhet, mille töötaja oli juba varem kehtivalt lõpetanud. Kohus ei arvestanud otsuse tegemisel järgmisi tõendeid: ajalehe artikkel (kd III tl 18-19), küsimustik (kd III tl 28-34), järelepärimine (kd III tl 57-60), kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Apellatsioonkaebus
16.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palus menetluskuluna hagejalt välja mõista 1 125 eurot.
17.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei arvesta otsus Eesti Vabariigi majandusliku alusega ning jätab tööandjad töösuhtes pahauskse töötaja eest kaitseta. TLS ei saa tõlgendada nii kitsalt nagu maakohus seda tegi. Erakordses olukorras on tööandjal eraomanikuna õigus oma vara säilimise kontrolli ajaks kõrvaldada töölt kontrollialune töötaja. Lisaks on kohtuotsusega rikutud Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni lisaprotokolli 1 artikkel 1 omandikaitse sätet ning Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32.
18.Maakohus on valesti tuvastatud hageja ameti kostja juures, samuti on otsuses hageja töölepingu kuupäev vale. Kohus on võtnud aluseks mitte-eksisteeriva 2013. aasta töölepingu, kuigi toimiku muudest materjalidest nähtub, et algne tööleping juristi ametikohale sõlmiti DB-ga aastal 2003. Kohus on ka jätnud arvestamata kostja esitatud kaudsete tõenditega 2015. aastal hageja tegelikku ametipositsiooni osas. Kostja palub uute tõenditena vastu võtta notariaalse väljatrüki OÜ P netilehest ja DB tervisekontrolli otsuse 13.01.2010 DB allkirjaga. Nendest tõenditest nähtub DB tegelik ametinimetus. Kostja ei esitanud nimetatud tõendeid varem, sest nende olemasolu ei olnud varem kostja esindajale teada.
4(7)
19.Kostja on seisukohal, et maakohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse. Kui kohus leidis, et eri kohtumenetluste liitmisel puudub alus kostja hagi läbi vaadata nö paralleelse hagina samas tsiviilasjas ja tegi korduva kohtumääruse kostja haginõude läbi vaatamata jätmise kohta, oleks kohus pidanud selgitama kostja esindajale kostja õigust esitada samasisuline vastuhagi hageja põhihagile. Sellest tulenevalt palub kostja ringkonnakohtul ennistada kaebuse esitamise tähtajad 10.02.16 kohtumääruse p 2 ja 01.04.16 kohtumääruse p 1 osas, kuna need kohtumäärused pole mitte millegagi põhjendatud ja OÜ P haginõue on ilma õigusliku aluseta jäetud läbi vaatamata. Määruste mitte-ennistamise korral jääb kostjal realiseerimata aga õigus vastuhagi esitamiseks. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
20.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu. Hageja on seisukohal, et apellatsioonkaebus ei ole esitatud tähtaegselt, sest kostja teadis, et otsuse kuulutamise aeg on 13.06.2016 ning oleks pidanud sel päeval avama e-toimiku. Puudub alus kostja esitatud uute tõendite vastuvõtmiseks ning esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud asjaolude ja väidete arvestamiseks.
21.Hageja esitas 01.09.2016 menetluskulude nimekirja, paludes tema apellatsiooniastme kuludena kindlaks määrata 1 889,28 eurot. Kostja esitas 02.09.2016 hageja menetluskuludele vastuväite. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 13.06.2016 otsus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha asja maakohtule tagasi saatmata uus otsus, millega jätta DB hagi rahuldamata.
23.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostjal puudus õigus kontrolli läbiviimise ajaks hagejat töölt kõrvaldada, kui kostjal oli põhjendatud kahtlus, et hageja on tekitanud temale kahju. Maakohtupoolne materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. OÜ P apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
24.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et apellatsioonkaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on 13.06.2016 otsus kostja esindajale TsMS § 3111 lg 3 alusel toimetatud kätte 27.06.2016. Kostja esitas apellatsioonkaebuse 27.07.2016, seega kaebuse esitamise 30-päevast tähtaega järgides. TsMS § 632 lg 1 kohaselt arvestatakse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Otsuse kuulutamise aja teadmist ei saa võrdsustada poolele kohtulahendi kättetoimetamise ajaga. Järelikult puudub alus kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
25.Kolleegium jätab tähelepanuta kostja taotluse ennistada Harju Maakohtu 10.02.2016 ja 01.04.2016 määruste vaidlustamise tähtajad. Kostja ei ole ennistamise avalduses toonud välja mõjuvat põhjust tähtaja järgimata jätmiseks (TsMS § 67 lg 1) ega ole järginud tähtaja ennistamise taotlemise tähtaega (TsMS § 67 lg 2). Kuna määruskaebust maakohtu määrusele vaatab läbi maakohus, tulnuks ennistamise avaldus esitada maakohtule (TsMS § 68 lg 1 kolmas lause). Seega ei ole apellatsioonkaebuse läbivaatamisel võimalik arvestada kostja väiteid seoses ülalmärgitud maakohtu määrustega. Käesolevaks ajaks on kostja kaotanud võimaluse vaidlustada neid määruseid (TsMS § 66). Järelikult ei saa kostja tugineda maakohtupoolsele selgitamiskohustuse rikkumisele seoses nendes määrustes tehtud otsustustega.
26.Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud uusi tõendeid ja uusi väiteid. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid ja tugineda uutele asjaoludele vaid erandlikel juhtudel. Uue asjaolu või tõendi
5(7)
esitamise lubatavust tuleb põhjendada ning kui seda ei tehta, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.
27.Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebusele lisatud notariaalne väljatrükk OÜ P netilehest ja DB tervisekontrolli otsus 13.01.2010 DB allkirjaga tuleb jätta uute tõenditena vastu võtmata. Asjaolu, et nimetatud dokumentide olemasolu ei olnud varem kostja esindajale teada, ei ole mõjuvaks põhjuseks nende tõendite esmakordseks esitamiseks ringkonnakohtule. Kuna kostja eelmine esindaja ei esitanud tõendeid maakohtule, ei saa kostja uus esindaja tugineda sellele, et temale sai tõendite olemasolu teatavaks pärast maakohtu otsuse tegemist. Lähtuda tuleb sellest, et tõendi olemasolu pidi olema kostjale teada juba maakohtus toimunud menetluse ajal. Apellant ei ole tuginenud ühelegi teisele asjakohasele põhjusele dokumendi varasemaks esitamata jätmiseks.
28.Hageja ei ole nõustunud kostja esitatud uute tõendite vastuvõtmisega ning ka ringkonnakohus ei arva, et tõend oleks vajalik asja õigemaks lahendamiseks (TsMS § 652 lg 4). Hageja töölt kõrvaldamise põhjendatuse hindamisel ei oma iseenesest tähtsust asjaolu, milline oli hageja ametinimetus. Maakohtu põhjendustes märgitud töölepingu kuupäev 31.10.2013 on ekslik. Õige töölepingu kuupäev on 31.10.2003, millisele lepingule on otsuses ka viidatud (kd III tl 15-17).
29.Lisaks on kostja esitanud apellatsioonkaebuses esmakordselt mitmeid uusi õiguslikke põhjendusi ja väiteid, mis tuleb jätta TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 tulenevalt tähelepanuta. Kostja viited omandi kaitse sätetele Eesti Vabariigi Põhiseaduses ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ei ole asjakohased.
30.Sõltumata apellatsioonkaebuses esitatud arvukatest asjakohatutest väidetest nõustub kolleegium kostja põhiväitega, et kostjal oli õigus hageja töölt kõrvaldada. Järgnevalt esitab kolleegium põhjendused, miks tuleb kolleegiumi arvates teha maakohtust erinev otsus ja jätta rahuldamata DB TLS § 100 lg-st 4 tulenev hüvitise nõue.
31.OÜ P juhatuse 30.07.2015 koosoleku protokolli kohaselt otsustas juhatus viia läbi vestluse kostjaga ja vajadusel otsustada F OÜ-ga sõlmitud lepingu täitmise osas kontrolli läbiviimine, sest kostja tuvastas, et F OÜ on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi (kd III tl 21). Kostja on selgitanud, et hagejat töölt kõrvaldamata ei olnud kontrolli läbiviimine võimalik, sest 1) hageja teostas kostja käsundil kontrolli finantsdirektori ja temale alluvate raamatupidamise töötajate üle ning võis anda nendele käske, mis võisid raskendada kontrolli läbiviimist; 2) ligipääsu tõttu IT-serverile võis hageja võltsida või hävitada finantsdokumente ja jälgida kontrolli läbiviijate vahelist kirjavahetust; 3) kostjale võis tekkida täiendav varaline kahju kostja ärihuvide konflikti tõttu. Hageja on esitanud kostja põhjendustele vastuväite, et töötaja kõrvaldati töökohalt ilma õigusliku aluseta, et erikontrolli läbiviimine ei andnud alust töötaja töökohustustest kõrvaldamiseks ning et kostja kahtlustused hageja suhtes on paljasõnalised.
32.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja korraldus hageja töölt kõrvaldamiseks 06.08.2015 käskkirja (kd III tl 36) alusel ei olnud tingitud hädavajadusest TLS § 17 lg 4 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt eeldatakse hädavajadust eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. Selle sätte mõttega ei ole kooskõlas ka maakohtu seisukoht, et kehtiv töölepinguseadus ei näe ette tööandja võimalust kõrvaldada töötaja töölt. Töölepinguseaduse seletuskirjas on märgitud, et kuna hädavajadus on suhteline mõiste, on TLS § 17 lg 4 rakendamisel oluline võtta arvesse töötaja huvisid, õiguseid ning hea usu ja mõistlikkuse printsiipi ehk võrrelda tööandja hädavajadusest tulenevaid tagajärgi ning töötaja töösuhteväliseid õigusi. Kolleegiumi hinnangul tööandja soov kontrollida F OÜ-ga sõlmitud lepingu täitmise asjaolusid ja võimalikku kahju tekkimist
6(7)
kaalus antud juhul üles töötaja kokkulepitud tööga kindlustamise kohustuse täitmise, ning seda eriti veel olukorras, kus tööandja on jätkanud töötajale töötasu maksmist kooskõlas TLS §-ga 38. Ehkki käesolevas menetluses ei anna kohus hinnangut sellele, kas DB on tekitanud kostjale kahju või mitte, omab kolleegiumi arvates siiski tähtsust asjaolu, et tööandja kontrolli tulemusel on selgunud ettevõttele kahju tekkimine (kd III tl 37-41). Kolleegium ei nõustu maakohtu põhjendustega, et kui kostja oli 06.08.2015 seisuga kaotanud usalduse töötaja vastu, oleks ta võinud juba siis töölepingu sel alusel üles öelda. Kolleegium leiab, et tööandjal ei ole kohustust töölepingut kohe üles öelda kahtlustuse tekkimisel, kui asjaolud on veel välja selgitamata.
33.Kokkuvõttes asub kolleegium seisukohale, et kostjal oli 06.08.2015 õigus hageja töölt kõrvaldada ning hageja väited tööandjapoolsest töölepingu rikkumisest ei ole põhjendatud. Seega ei olnud töötajapoolne töölepingu ülesütlemine kehtiv ja hagejal ei ole õigust TLS § 100 lg-st 4 tulenevale hüvitisele. Seega tuleb hagi 4 500 euro hüvitise nõudes jätta rahuldamata.
34.Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb muuta ka maakohtu menetlusega kaasnenud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Seoses hagi rahuldamata jätmisega, jätab ringkonnakohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna maakohus määras kindlaks ainult ühe poole menetluskulude rahalise suuruse, jättes määramata vastaspoole menetluskulude rahalise suuruse, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotust, jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (TsMS § 174 lg 3 ja 5, RKTKo 3-2-1-142-15, p 21). Menetluskulude kindlaksmääramine toimub TsMS § 177 lg 2 alusel pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Seega ei määra ringkonnakohus käesolevas otsuses kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.