Otsuse avalikult teatavaks- 13. märts 2025, Pärnu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-8955
Tsiviilasi
A. K. i hagi XXX vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja viivise nõudes summas 48 990.67 eurot (neto), lisatööde eest saamata töötasu nõudes summas 1350 eurot (neto) või alternatiivselt saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes summas 41 955 eurot (bruto) ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
53 254.62 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja A. K. , isikukood XXX, eluk. XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar esindajad Kostja XXX, registrikood XXX, asuk. Asuk. XXX, lepinguline esindaja advokaat Kristiina Pralla Kohtuistungi toimumise aeg
XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta rahuldamata hageja põhinõue saama jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja viivise nõudes summas 48 990.67 eurot ning lisatööde eest saamata töötasu nõudes summas 1350 eurot (netosummad).
3.Rahuldada osaliselt hageja alternatiivnõue saamata jäänud töötasu nõudes summas 34 967.43 eurot brutosummana ning välja mõista nimetatud summa XXX-lt A. K. i kasuks.
4.Välja mõista viivis nimetatud töötasult (34 967.43 eurot brutosummas) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 01.03.2023 kuni summa tasumiseni.
Rahuldada osaliselt hageja nõue saamata jäänud puhkusehüvitise nõudes summas 1206.90 eurot ning välja mõista nimetatud summa XXX-lt A. K. i kasuks.
6.Välja mõista viivis nimetatud puhkusehüvitiselt (1206.90 eurot brutosummas)
Tsiviilasi nr 2-23-8955 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 01.03.2023 kuni summa tasumiseni.
7.Jätta poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Hageja nõuded, väited ja tõendid
1.Vastavalt hagiavaldusele (digitoimiku lk 1-8), teistele menetlusdokumentidele (dtl 120-123, 172-181,) ja kohtuistungeil (18.06.2024, protokoll dtl 154-170; 27.09.2024, protokoll dtl 204-215; 09.01.2025, protokoll dtl 331 – 340) selgitatule sõlmisid A. K. (hageja) ja XXX (kostja) 11.09.2020 suulise tähtajatu töölepingu metsatööde (harvester, metsamaterjali väljavedu) tegemiseks Saksamaal. Pooled leppisid kokku töötasus 1,20 eurot tihumeetri eest, remondipäeva tasus 50 eurot ja lisatööde vajadusel – tunnitasus 15 eurot (viimane oli alates 01.11.2022 ja seisnes uute raielankide ülevaatuses ja suhtluses metsnikega, vt allpool p 22). Töö tegemise kohaks oli kokku lepitud Saksamaa. Töötaja asus tööle septembris 2020 (dtl 9 – väljavõte töötamise registrist). Töötaja edastas tööandjale e-maili teel igakuiselt aruandeid töödeldud metsamaterjali koguste kohta (dtl 124-149, masina programm fikseeris ka neid) ja tööandja tasus töötajale töö eest ülekandega töötaja kontole reeglina 15ndaks kuupäevaks, kuid osaliselt. Tööandja pani selgitusse: „töötasu, päevaraha“. Töötasuks panka oli millegipärast igakuiselt 1200 eurot kuus, sõltumata tehtud töö mahust, lisaks maksis tööandja töötajale osa töötasust sularahas summas 500 eurot kuus (neto). Alates 03.07.2022 leppisid pooled suuliselt kokku tasus 1,30 eurot metsa tihumeetri eest. Tööandja korraldusel täitis töötaja vajadusel lisaks ka töökorraldaja ülesandeid, mille eest lubati lisatasu. Töötajale ei olnud võimaldatud puhkusepäevi. Tööleping lõppes 28.02.2023. Lõpparvena tasuti töötaja kontole 03.03.2023 osaliselt töötasu veebruari eest ja 1040 eurot selgitusega “puhkusetasu”. Töötaja on detsembri 2021, jaanuari, juuni, septembri ja detsembri 2022 osas välja toonud, et tihumeetripõhine arvestus ja remondipäevade tasu haakub väljamaksetega. Eeltoodust nähtuvalt ei saa rääkida fikseeritud töötasust, nagu seda väidab kostja. Kui hageja töötasu ei oleks töödeldud metsamaterjali kogustest sõltunud, puuduks vajadus neid kostjale esitada, sest samad andmed fikseerib metsamasin oma arvutis ja saab neid aruandeid äritegevuses kasutada. Kokku on hagejal kostjalt saamata jäänud töötasu (ilma päevarahata) netosummas 75 245.70 eurot (arvestus kuude kaupa 19.08.2024 menetlusdokumendis). Päevaraha (neto) on ajavahemikul 2020-2023 makstud summas kokku 29 004 eurot. Hageja tasaarvestab töötasu nõude päevarahaga (75 245.70 - 29 004) ja hageja nõudeks jääb töötasu nõue netosummas 46 241.70 eurot, millele lisanduvad kohtuotsuse täitmise korras töötaja töötasust kinnipeetavad riigimaksud, mida tuleb tööandjal kanda.
2.Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 kohaselt tuli sõlmida kirjalik tööleping. Seega oli töötasu kokkuleppe kirjalik vormistamine ja dokumenteerimiskohustus kostja ülesanne, mille on kostja jätnud täies ulatuses täitmata. Kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kannab tööandja, s.t vaidluse korral ei ole tööandjal võimalik töötajatele makstava töötasu suurust jms tõendada. Tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab aga kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema 2(23)
Tsiviilasi nr 2-23-8955 nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelnimetatud üldreeglist on praeguse vaidluse eripäraks, et hageja on töösuhte nõrgem pool, kellel on võrreldes kostjaga väiksem tõendamiskoormus. Suulise töölepingu korral ei ole üldjuhul kirjalikke tõendeid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seadusest tuleneva kohustuse järgimata jätmise tõttu, ning kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski peab kandma tööandja. Kui poolte kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad. Hageja esindaja päringutele vastanud Eesti Metsatöötajate Ametiühingu selgituse kohaselt (dtl 150) võib töötasu kujuneda tükitöö alusel (tihumeeter jne), sest tükitöö juhul on töötajal võimalik teenida rohkem kui fikseeritud tunnitasu alusel. Et metsafirmad maksavad operaatoritele palka ikkagi tihumeetri järgi ja Eestis on tasuks 1-1,2 eurot/tm eest, kinnitab ka metsafirma Starforest OÜ (dtl 151152). Seega ei saa mõistlikuks ja keskmiseks töötasuks operaatoril (hagejal) olla Saksamaal töötades 1200 eurot kuus.
3.Töötaja on korduvalt teatanud tööandjale, et tööandja on jätnud tasumata osaliselt töötasu (bruto), lisatasu, puhkusehüvitis, ja nõudis juurde tasumist vastavalt seadusele. 25.04.2023 esitas hageja esindaja kostjale nõudekirja (dtl 10-12), milles selgitas tööandjapoolseid seaduserikkumisi või valearusaamu töösuhtest ning tegi ettepaneku asuda konkreetsetele kohtuvälistele läbirääkimistele hageja nõuete rahuldamiseks. Kostja 08.05.2023 vastuses ei ole tööandja töötajaga nõustunud ja on järjekordselt väitnud, et oma kohustusi töötaja ees on tööandja kohaselt täitnud (dtl 14-15). 12.05.2023 küsis hageja esindaja kostjalt (dtl 16-17) töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 12 tulenevalt (tööandja on kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi) järgmised andmed: 1) andmed A. K. i tööülesannete ja tööaja mahu kohta; 2) andmed A. K. ile arvutatud töötasu kohta ajavahemikul 11.09.2020 kuni 28.02.2023 (brutotasu, arvutamise alus-tunnid, tükitöö vms, maksud); 3) töötaja avaldused maksuvaba summa rakendamise kohta; 4) töötaja avaldused puhkusesooviga perioodil 2020-2023; 5) 03.03.2023 välja makstud puhkusetasu arvutuskäik. 22.05.2023 esitas kostja hagejale palga-ja puhkusetasu arvestuse ning selgitas hageja tööülesandeid (dtl 18-19). Kostja ei ole kõigile hageja küsimustele teavet andnud ja sellega seotud täiendavale järelepärimisele (dtl 20) enam ei vastanud.
4.TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 33 lg 1 sätestab, et tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat aega. Kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud, töötasu maksmine ei toimunud vastavalt kokkuleppele: kontole laekus osa töötasust ulatuses, mis võimaldas tööandjal säästa riigimaksud; osa töötasust varjati päevaraha all, kuigi hageja ei olnud töölähetuses Saksamaal, vaid tema töö tegemise kohaks oli välisriik ja siis ei ole tegemist töölähetusega TLS § 40 mõttes. Kõik pangaülekandega tasutud summad on toodud konto väljavõtetel (dtl 24-28). Osa töötasust maksti sularahas 500 eurot kuus, kuid mitte igakuiselt. Hageja on koostanud omapoolse töötasu arvestuse (tema enda koostatud palgalehed dtl 29-57).
5.Kostja on hageja esindajale selgitanud hageja tööülesandeid: metsamasinatega opereerimine (Forwarder, Harvester), uute raielankidega tutvumine, suhtlus metsnikega ning metsamasinate tehnilise seisukorra eest vastutamine. Hageja ei kinnita nende tööülesannete kirjeldust, kuid masina remondiga ta tegeles. Teostatud remontidest on hageja informeerinud kostjat igakuiselt (vt ülalpool dtl 124-149 hageja e-kirjad) ja kostja on remondi eest hagejale ka tasunud 50 eurot päevas (jaanuar 2021, aprill 2021, detsember 2021, jaanuar 2022, juuni 2022, september 2022, detsember 2022, jaanuar 2023). Samas tasumata remondipäevi 3(23)
Tsiviilasi nr 2-23-8955 novembrist 2020 veebruarini 2023 on kokku 86, ja kokku on seega tasumata 4300 eurot. Kostja ei ole remondipäevade arvule vastu vaielnud.
6.TLS § 28 lg 2 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. Kostja ei ole hagejale kordagi puhkust andnud ega puhkusetasu maksnud. TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kostja maksis hagejale lõpparvena puhkusehüvitist (dtl 27-28): 03.03.2023 – summas 1040 eurot (28 päeva) ja 08.05.2023 – summas 345,42 eurot (4,6 päeva). Tegelikult pidi kostja maksma hagejale puhkusehüvitist 2022.a aasta (28 päeva) ja 2023. aasta (4,6 päeva) eest, milles pole vaidlust. Kostja ei ole hagejale puhkusehüvitise arvestust esitanud, kuid hageja arvestuste kohaselt (dtl 182-185) on kogu saamata puhkusehüvitise summaks 1219.81 eurot. Kostja on puhkusehüvitise arvestusi teinud hageja kontole laekunud summade alusel, mis on ülekande selgituses märgitud „töötasuna“. Kuna kostja jooksvad töötasu arvestused olid ebaõiged, ei ole õige ka väljamakstud puhkusehüvitise summa.
7.Viivise nõue. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas. Hagi esitamise hetkel (20.06.2023) oli intressimääraks 10,25%. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töösuhtest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks töölepingu lõppemisega. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja arvates põhinõudeks, mille pealt tuleb viivist arvestada, on töötasu nõue summas 46 241.70 eurot ja puhkusehüvitise nõue 1219.81 eurot. Nõuded muutusid sissenõutavaks alates 01.03.2023. Viivis töötasu nõudelt hagi esitamise seisuga on 1489.86 eurot (dtl 186) ja puhkusehüvitise nõudelt 39.30 eurot (dtl 187).
8.Eelneva põhjal on hageja esitanud järgmised nõuded (vt alternatiiv- ja lisanõue allpool p 20 ja 21): 8.1.Välja mõista XXX-lt A. K. i kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemikul september 2020 kuni 28.02.2023 kokku summas 46 241.70 eurot (neto);
8.2.Välja mõista XXX-lt A. K. i kasuks viivis saamata jäänud töötasult 46 241.70 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 01.03.2023 kuni hagi esitamiseni 20.06.2023 summas 1489.86 eurot ja hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses;
8.3.Välja mõista XXX-lt A. K. i kasuks saamata jäänud puhkusehüvitis kokku summas 1219.81 eurot (neto);
8.4.Välja mõista XXX-lt A. K. i kasuks viivis saamata jäänud puhkusehüvitiselt summas 1219.81 eurot (neto) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 01.03.2023 kuni hagi esitamiseni 20.06.2023 summas 39.30 eurot ja hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses;
8.5.Jätta menetluskulud XXX kanda ja välja mõista XXX-lt A. K. i kasuks A. K. i menetluskulud;
8.6.Välja mõista XXX-lt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4(23)
Tsiviilasi nr 2-23-8955
Kostja seisukohad ja tõendid
9.Kostja märgib oma kirjalikus vastuses (dtl 75-82), teistes menetlusdokumentides (dtl 189-197, 225-227) ja kohtuistungeil, et hagi rahuldamiseks puuduvad alused. Hageja ja kostja sõlmisid 11. septembril 2020.a tähtajatu töölepingu, mis lõppes hageja soovil 28. veebruaril 2023.a (lahkumisavaldus dtl 83). Hageja ja kostja läbisaamine töölepingu kehtivuse ajal oli hea. Hageja ei esitanud 2,5 aasta pikkuse töösuhte jooksul kostjale ühtegi töö- või puhkusetasuga seonduvat pretensiooni ega nõudmist. Vastupidi, hageja küsis kostjalt vähemalt kahel korral kostjalt avanssi (dtl 84-85), mille kostja ka hagejale täpselt vastavalt hageja soovidele välja maksis. Hageja ütles töölepingu üles korraliselt (dtl 83), kostja suhtes ühtki pretensiooni esitamata. Hageja hakkas kostja suhtes nõudmisi esitama alates 11. märtsist 2023 ehk vähem kui 2 nädalat peale töölepingu lõppemist.
10.Hageja väidetavad nõuded kostja vastu on algusest peale olnud ajas hüppeliselt kasvavad, alusetud ja arusaamatud. Hageja etteheidetel puudub põhjuslik seos hageja väidetava rahalise nõudega. Kostja proovis 2023. a kevadel hagejale selgitada, et on hagejale kogu raha nõuetekohaselt välja maksnud (mh saatis kostja hageja nõudmisel tema töötasu ja palgaarvestuse, dtl 86-91). Eelnevast hoolimata jätkas hageja nii kirja kui ka telefoni teel kostjale enda meelevaldsete nõudmiste edastamist ja üldsõnaliste etteheidete tegemist. Kostjale sai üsna peatselt selgeks, et hagejaga läbirääkimiste pidamine ei ole objektiivselt võimalik. Hageja ainus eesmärk oli kostjalt oma suva järgi kujundatud põhjendamatute provokatsioonide abil raha n-ö välja pressida. Seetõttu oli kohtuvälise lahenduse leidmine välistatud.
11.Kostjal ei ole hageja ees ühtegi võlgnevust. Hageja väidetavate nõuete kujunemine on äärmiselt ebaselge ning hageja ei ole enda arusaamatute arvutuskäikude põhistamiseks esitanud ühtki (isegi kaudset) sisulist tõendit. Täiesti selgusetuks jääb hageja arvutuskäikude aluseks olevate numbrite päritolu. Pooled ei ole sõlminud töömahul (ehk n-ö tihumeetril) põhinevat töötasu kokkulepet. Hageja enda koostatud „palgalehed“ ei ole tõendina käsitletavad. Kostja on hageja töötasu arvestanud korrektselt. Kostja maksis kogu kokkulepitud töötasu ehk 1200 eurot kuus netosummana õigeaegselt välja hageja kontole ja deklareeris selle e-MTAs (hageja on sellekohased tõendid esitanud). Täielikult on tõendamata ka nii väidetav tööseisak 2021. a juunis, lisatööde tegemise kokkuleppe kui ka hagejale sularahas töötasu osaline tasumine. Kostjal ei ole loogiliselt võimalik tõendada midagi, mida ei ole olnud. Kostja maksis hagejale päevaraha, mida ei saa lugeda töötasu hulka ega arvestada puhkusetasu juures. Kaheksal erineval kuul ilmnenud fikseeritud töötasu väljamakse erisustega on kostja esitanud vastavad selgitused tabelis (10.09.2024 menetlusdokumendi p 10) ning need on seotud töötaja eemalviibimisega töölt.
12.Fikseeritud töötasu kokkuleppe puudumist ei järeldu ka asjaolust, et hageja saatis kostjale töösuhte jooksul regulaarselt iga kuu e-kirja teel ülevaate eelnenud kuu jooksul tehtud töö kohta. Kostja selgitab, et igas kuus tehtud töö üle iga töötaja kohta arvestuse pidamine oli vajalik tehtud tööst adekvaatse ja kontrollitava ülevaate saamiseks. Kostja müüb enda äritegevuse raames teenuseid (ehk metsatöid) teistele äriühingutele ning arveldab enda klientidega (ehk teiste äriühingutega) osutatud teenuse mahu (ehk tihumeetri) põhiselt. Vaidlusaluse töösuhte kontekstis, müüs kostja enda teenuseid Hollandi äriühingule Bosexploitatie Van den Nagel B.V. (Hollandi registrikood 000016628659). Arusaadavalt on kostjal vaja enda äritegevuse raames arvete esitamiseks vaja võimalikult täpset ülevaadet selle kohta, kui suures mahus tellitud tööd iga kuu lõikes teostati. Kostjal on mõistlikult võimalik koguda töömahtu puudutavat teavet kahel moel: töötajatelt endilt ja töömasinate arvutitest. Kostja kogub töötajatelt vastavat teavet äririski maandamiseks (eelkõige võimaliku tarkvara 5(23)
Tsiviilasi nr 2-23-8955 rikkega seonduvalt) ja tehtud töömahu kontrollimiseks. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik vastutab enda töö korraldamise eest täielikult ise. Muu hulgas peab kostja ise korraldama ära tööks vajalike masinate ja muu varustuse hoolduse ja remondi. Kostja peab enda äritegevuse raames arvestust ka n-ö kostja enda hüvanguks tehtud tööde üle. Töötajate vaatest eelnev märkimisväärset sisulist tähtsust ei oma. Kostja kokkulepped enda töötajatega on täiesti eraldiseisvad kostja äritegevuse raames sõlmitud kokkulepetest kostja klientidega. Kindlasti ei saa samastada äriühingute vahelist tasukokkulepet ühe äriühingu sisese töösuhtest tuleneva töötasu kokkuleppega. Järelikult ei nähtu hageja saadetud ekirjadest mitte midagi töötasu kokkuleppe sisu kohta.
13.Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja saamata jäänud töötasu nõue on ka eluliselt ebausutav. Hageja töötas kostja juures 2,5 aastat ilma ühtegi saamata jäänud töötasu nõudmist või päringut esitamata. Samal ajal pidas hageja enda sõnul kogu töösuhte jooksul väga täpset palgaarvestust ehk pidi olema kostja väidetavatest ulatuslikest rikkumistest teadlik. Selline käitumine on olemuslikult ebaloogiline ja vastuoluline. Ükski mõistlikult käituv inimene ei jää aastateks tööandja juurde, kes rikub oluliselt ja järjepidevalt töötasu kokkulepet. Loogiliselt järeldub, et hageja ei esitanud töösuhte jooksul kostja vastu ühtki nõuet, sest hagejal ei ole päriselt kostja vastu nõudeid. Töösuhte lõppedes asus hageja agressiivselt esitama kostja vastu sisutühje nõudeid, lootuses kostja arvelt alusetult rikastuda. Märkimist väärib, et hageja on varasemalt pöördunud töösuhetest tulenevate nõuetega nii töövaidluskomisjoni kui ka kohtusse (kohtuasi nr 2-16-9134), mistõttu on hageja keskmisest enam seonduva õigusliku raamistikuga tuttav.
14.Kostja on esitanud detailse hageja tööaja ning töötasu ja päevaraha arvestuse (dtl 228242). Sellest lähtuvalt leppisid pooled täistööajaga töötamise eest kokku töötasus netosummas 1200 eurot kuus. Kostja kohustus tasuma hagejale lähetuses viibitud ajal päevaraha, kusjuures kuu esimesed 15 päeva oli kokkulepitud päevaraha suuruseks 50 eurot ning järgnevatel päevadel 32 eurot päevas. Kostja on osadel kuudel ekslikult tasunud päevaraha kokkulepitust suuremas summas ehk 31 päeva eest kuudel, milles on vähem kui 31 päeva (2020 november, 2021 veebruar, september ja november, 2022 veebruar, aprill, juuni ja november ning 2023 veebruar).
15.Hagejal ei ole kostja vastu saamata jäänud puhkusetasu nõuet. Kostja vaidleb hageja nõudele tervikuna vastu. Kostja on hagejale 2022. a ja 2023. a puhkusehüvitise nõuetekohaselt välja maksnud. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva ehk iga töötatud kuu eest koguneb 2,33 päeva põhipuhkust. Töölepingu lõppemise seisuga 28. veebruaril 2023. a sai hagejal seega olla kasutamata põhipuhkuse nõue maksimaalselt 14 kuu jooksul kogunenud põhipuhkuse ehk 32,66 puhkusepäeva eest. Kostja on hagejale tasunud eelnimetatud puhkuseperioodi eest kompensatsiooni tervikuna. Järelikult, ei ole hagejal kostja suhtes ühtegi sissenõutavat põhipuhkusega seonduvat nõuet.
16.Isegi kui kohus võtab puhkusetasu arvutamisel arvesse päevaraha (millega kostja ei nõustu), jääks väidetav saamata jäänud puhkusetasu nõue endiselt oluliselt alla hageja poolt nõutud summadele. Sellisel juhul saab hageja nõue kostja vastu olla maksimaalselt netosummas 772.3 eurot (ehk 981.07 eurot brutosummana). Hageja laekumiste brutosumma alates 2022. augustist kuni 2023. a jaanuarini on 15 049.85 eurot. Perioodil oli 179 kalendripäeva (ilma riigipühadeta), mistõttu on ühe päeva puhkusetasu brutosumma 84.08 eurot (brutosumma) ehk 32,6 päeva puhkusetasu 2741.01 eurot (brutosumma). Kostja maksis hagejale puhkusehüvitist 1759.94 eurot brutosummana (s.o 1382.42 eurot netosummana). Järelikult, saab arvutuslikult tasumata olla 981.07 eurot brutosummana või 772.3 eurot netosummana. Hageja esitatud puhkusetasu arvutused ei kannata kriitikat. Teadupärast on töötajal vastavalt TLS § 70 lg 1 õigus saada TLS § 29 lg 8 korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 29 lg 8 viitab Vabariigi Valitsuse määrusele pealkirjaga „Keskmise töötasu maksmise 6(23)
Tsiviilasi nr 2-23-8955 tingimused ja kord“ (edaspidi määrus). Määruse § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutuse vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Eelnevast hoolimata on üsna ilmne, et hageja ei ole enda arvutuste tegemisel lähtunud õigusaktides ettenähtud metoodikast. Nimelt on hageja 2022. aasta puhkusetasu arvestamisel tuginenud viimase kuue kuu ning 2023. aasta puhkusetasu arvestamiseks 2023. aastal töötatud kahe kuu väidetavale sissetulekule. Oluline on, et nii 2022. a kui ka 2023. a puhkusetasu arvutamise vajadus tekkis täpselt samal ajal. Järelikult, on hageja puhkusetasu arvutused ilmselges ja olulises vastuolus kehtiva puhkusetasu arvutamise metoodikaga.
17.Kostja vaidleb tervikuna vastu hageja viivisenõudele, sest kuivõrd hagejal ei ole kostja vastu rahalist nõuet, ei saa hageja nõuda kostjalt mistahes viivise tasumist. Hageja seisukohad/tõendid kostja väidete osas, alternatiiv- ja lisanõue
18.Hageja leiab (11.11.2024 menetlusdokument dtl 246-253, 02.12.2024 menetlusdokument dtl 300-304), et isegi kui eeldada kostja esitatud väidete õigsust palgakokkuleppe ja päevarahade suuruse osas, on hagejal saamata töötasu summas 1425.91 eurot netosummas (veebruar, aprill ja juuli 2021 ning august 2022 eest). Muuhulgas on hageja töötanud laupäeval 13.02.2021 ja pühapäeval 18.07.2021 (sotsiaalmeedia suhtlused dtl 254255).
19.Kui kohus aga leiab, et kumbki pool ei ole suutnud enda väidetud töötasu kokkulepet tõendada, siis tuleb kohaldada TLS § 29 lg 2 sätteid. Nimetatu kohaselt on töötasu suuruseks sarnastel asjaoludel sarnase töö eest tavaliselt makstav tasu. Kuna hageja töökoht oli Saksamaal, siis tuleb kohaldada ka hageja töökohale (metsanduse oskustööline) sarnase töökoha töötasu, mida makstakse Saksamaal. Seega ei sisalda seadus nõuet, et hagejal peaks olema dokument väljaõppe kohta harvesteri masinal töötamiseks. Kui see töö vajaks eriväljaõpet õppeasutuses, ei oleks kostja saanud ilma vastava lõputunnistuseta hagejat tööle võtta. Hageja esitatud Saksamaa statistikaameti tabelis on märgitud, et nõudetase seostatakse valitud kutsealaga, kuid see ei ole sama, mis on töötaja kutseõppe kvalifikatsioonitase. Seega ei eelda see klassifikaator töötajal erihariduse omamist. Saksamaa statistikaameti klassifikaator näeb oskustöölisele ette põhjalikud erialateadmised ja spetsialisti oskused; erialateadmisi on võimalik omandada ka samal erialal töötades (või õppides kõrvalt). Abistaja puhul näeb klassifikaator ette aga lihtsad ja tavaliselt mitte väga keerulised tegevused, mis nõuavad üldiselt vähe või üldse mitte eriteadmisi. Hageja tegi sarnast tööd (harvesteri juhina) enne kostja juurde tööle asumist. Näiteks, tsiviilasjast nr 2-16-9134 hageja töövaidluses teise tööandjaga (metsafirma Tovister OÜ) nähtub, et hageja töötas harvesteri juhina alates 2014 aastast (kohtuotsus dtl 305-313), s.t enne kostja juurde tööle asumist ca 7 aastat. Tol ajal sai hageja ka Komatsu masina programmi ja arvutikoolituse, ilma milleta oleks keeruline masinat kasutada. Hageja esitas Internetist saadud fotod Komatsu 931xc kabiinist ja kompuutrist (dtl 314-316). Hageja pidi sisestama kompuutrisse raielangi andmeid (langi nimi ja muud andmed), materjali sortimendid ja pikkused; iga kolme päeva tagant tuleb masinat kalibreerida (pikkus ja diameeter). Iga kuu aja tagant tuleb kalibreerida hüdropumpasid, et masina töö oleks tõhusam, kalibreerida juhtkangid (igaüks ei oska, hageja oskab). Kui masinal tekib mingi elektrooniline probleem, pead teadma kuidas seda likvideerida (masinal olemas selline programm nagu veaotsing ja seda peab oskama kasutada, mida hageja oskab). Asja materjalidest nähtub ja selles puudub vaidlus, et hageja on 7(23)
Tsiviilasi nr 2-23-8955 teostanud ise ka har-vesteri remonditöid. Hagejal on olemas kõikide sõidukite kategooriate juhiload (dtl 317-318), seega tegemist on oskustöölisega, mh ka metsandustööde teostamisel, sest ka siis tuleb sõiduvahend juhtida ja seda tihti metsa keerulistes tingimustes. Hageja on võimeline suhtlema ja arutama tööasju (st metsanduse terminite kasutades) metsnikega inglise keeles (õpitud koolis alates 3.klassist).
20.Saksamaa statistikaameti andmetel oli metsanduses oskustöölise (meesterahvas) keskmine bruto kuutöötasu 2021 aastal 3192 eurot bruto, aastatasu 38 304 eurot; 2022 aastal – keskmine bruto kuutöötasu 2710 eurot, aastatasu 32 520 eurot (dtl 256-261). Hagejal puuduvad andmed 2023. aasta kohta.
Eelnevast tulenevalt on hageja saanud/jäänud saamata töötasu vastavalt ülekannetele
21.3.2023.aastal töötasu kokku 2343 eurot bruto (palgaarvestus 2023 palgakalkulaatoriga dtl 264). Kui lähtuda 2022 aasta keskmisest kuutöötasust 2710 eurot, siis hagejal on kahe 2023.a kuu eest saamata 3077 eurot bruto (2710x2 = 54202343).
NB! Kohtuistungil vähendas hageja nõuet (arvestades osasid kostja vastuväiteid hageja puudumise osas töölt) kokku 1976 euro võrra brutosummas. Seega kokku on hagejal saamata töötasu summas 41 955 eurot bruto (24 585+16 269+3077-1976), mis on ligilähedane töötasule, mida hageja pidi saama arvestusega töödeldud metsamaterjali tihumeetrilt. Hageja palub oma nõue selles summas rahuldada juhul, kui algset nõuet (vt otsuse p 8.1.) ei rahuldata. Hageja märgib, et kuna kostja on ise teinud talle ülekandeid selgitusega „päevaraha“, arvutanud/käsitlenud seda ise vastavalt kuupäevadele ega ole seda töötasuna deklareerinud, ei ole tegemist hageja palgatuluga ja seda ei saa palgatuluna käsitleda. Seadus ei keela maksta päevaraha ka siis, kui töötaja töötamise koht on välisriigis.
22.Täiendavalt on hagejal nõue kostja vastu lisatöö eest tasumata osas: november 2022 – 38 tundi x 15 eurot/t = 570 eurot neto ja veebruar 2023 – 52 tundi x 15 eurot/t = 780 eurot neto Hageja esitab vestlused metsnik J. S. iga (dtl 262-272), millest nähtub, et hageja töö korraldus oli hageja enda teha; hageja ja metsnik vaatasid koos raielangid, sh uued raielangid üle ja selleks kulus aega, millal hageja ei saanud teha oma põhitööd. Kui hageja märkis oma aruannetesse lisatöö tunnid, kostja ei vaielnud sellele vastu, kuid jättis nende eest tasumata ja see oli süvendanud töösuhte lõpus konflikti varasemalt maksmata jäetud summade pärast. Kostja seisukohad/tõendid hageja alternatiiv- ja lisanõude osas
23.Kostja on oma seisukohad hageja 11.11.2024 menetlusdokumendi nõuetele esitanud 29.11.2024 (dtl 277-286). Kostja hinnangul on käesoleval juhul ilmselt mõistlik lähtuda hageja töötasu kindlaks tegemisel TLS § 29 lg 2 mõttes tavaliselt makstava tasu mõistest. Arvestada tuleb, et poolte nägemused töötasu kokkuleppest on vastupidised ja olemuselt üksteist välistavad. Menetluse jooksul on ilmnenud, et pooltevahelised erimeelsused on ületamatud, mistõttu ei ole tulnud kõne alla ka pooltevahelise kompromissi sõlmimine. Samal ajal esinevad tõendamisraskused mõlemal poolel. Täiendavaid töötasu kokkuleppega seonduvaid tõendeid ei ole esitada kummalgi poolel, mistõttu ei aita ka vastastikku seisukohtade esitamine ilmselt lahendusele lähemale. Kostja on huvitatud vaidluse õiglasest lahendamisest esimesel 8(23)
Tsiviilasi nr 2-23-8955 võimalusel, mistõttu pooldab kostja õigusrahu ja selguse saavutamise huvides TLS § 29 lg 2 kohaldamist. Menetlusökonoomikat silmas pidades ei vaidle kostja vastu ka hageja poolt 11. novembril 2024. tõendina esitatud väidetavale Saksamaa statistikaameti väljavõte metsanduse töökohtade keskmise töötasude kohta. Küll aga vaidleb kostja tervikuna vastu hageja alternatiivnõude aluseks olevatele arvutuskäigudele neljal alljärgneval põhjusel.
24.Esiteks, põhistamata ja tõendamata on hageja väide, et hageja on oskustööline. Hageja poolt esitatust tuleneb, et Saksamaal käsitletakse oskustöölisena inimest, kellel on vastav erialane kutsekvalifikatsioon (ehk eriharidus). Teadupärast on Saksamaal erialase hariduse omandamine oluliselt tähtsam kui Eestis, kuivõrd ilma erialase hariduseta oskustööd tegema ei lasta. Hageja ei ole omandanud Eestis ega Saksamaal ühtegi metsandusega seonduvat eriharidust ega kutsekvalifikatsiooni. Eelneva valguses, esitab kostja vastuväite – hagejat tuleb käsitleda kui abitöölist ehk töötajat, kellel puudub erikvalifikatsioon.
25.Teiseks, hageja poolt tõendina esitatud keskmise töötasu arvestus on poolik. Ebaselgeks jääb, mis põhjusel proovib hageja tõendada 2022. aasta keskmist töötasu viidates 2022. aasta aprillikuu keskmise töötasu statistikale. Kostja esitab vastuväite, sest ühe kuu statistika jätab tegelikkusest moonutatud mulje ega kajasta sugugi terviklikku pilti. Otstarbekuse kaalutlusel tuleb kostja arvates lähtuda esitatud keskmise töötasu tabelist (hageja 11. novembri 2024. a lisa 3, lk 3-4). Seega tuleb lugeda hageja kui meessoost abitöölise TLS § 29 lg 2 mõttes keskmiseks töötasuks 2197 eurot kuus (brutosummana).
26.Kolmandaks ei võta hageja arvestus korrektselt arvesse kõiki kostja poolt üle kantud summasid. Arusaamatul kombel on hageja jätnud enda alternatiivnõude arvestusest välja hagejale laekunud päevaraha. Hageja alternatiivnõudest ei selgu, kuidas käsitleb hageja TLS § 29 lg 2 kontekstis ülekantud päevaraha või millisel (õiguslikul) alusel on hagejal õigus päevaraha arvestusest välja jätta. Kostja arvates on tegemist hageja järjekordse katsega kostja arvelt alusetult rikastuda. Hagejal ei ole õigust lihtsalt niisama kostjalt raha saada, mistõttu peab olema iga kostjalt saadud makse jaoks olemas alus. Seetõttu on lubamatu jätta kostja poolt üle kantud päevaraha TLS § 29 lg 2 arvestuse tegemisel tähelepanuta ja seda tuleb käsitleda palgatuluna. Hageja sõnul oli tema töö tegemise koht Saksamaal. Hüpoteetiliselt eelnimetatud väite õigsust eeldades järeldub, et hageja tegi tööd kokkulepitus kohas (ega olnud lähetuses), mistõttu puudus alus päevaraha maksmiseks. Eelnevat põhjusel ei saanud hageja samaaegselt viibida enda töö tegemise kohas ja lähetuses. Seetõttu tuleb kogu kostja poolt hagejale üle kantud raha käsitleda palgatuluna.
27.Neljandaks ei võta hageja arvutuskäik arvesse päevi, mil hageja tööle ei tulnud. Hageja alternatiivnõude arvutuskäik põhineb vääral eeldusel, et hageja oli terve töösuhte jooksul alati täiskohaga tööl. Samal ajal on hageja ise kinnitanud, et on viibinud töösuhte jooksul palgata puhkusel. Hageja arvestuskäik pidi silmas pidama vähemalt neid päevi, mil hageja enda kinnitusel ei töötanud. Hagejal ei ole õigust nõuda raha päevade eest, mil hageja ei töötanud ega kasutanud põhipuhkust.
28.Kostja on ise esitanud arvutuskäigud eelnevat silmas pidades ja hageja poolt esitatud Saksamaa Statistikaameti tõenditele tuginedes ning leiab, et:
28.1.Hageja ei ole alternatiivnõudena esitanud nõuet 2020.aasta saamatajäänud töötasu kohta, mistõttu tuleb järeldada, et sellist nõuet ei olegi;
28.2.2021.aastal saaks ainult aprillikuu osas lugeda hageja töötasu suuruseks 2490 eurot brutosummas, kuid ühe kalendrikuu osas suurema tasu arvestamine on vastuolus TLS § 29 lg 2 eesmärgi ja sõnastusega. Kostja esitatud arvutuste kohaselt ja tema väidete õigsust eeldades (vaidlus on 2021.a aprilli ja detsembri tööpäevade osas, dtl 287-290) pidanuks hageja saama sel aastal kas 20 071.63 eurot (kuupalk 2197 eurot) või 9(23)
Tsiviilasi nr 2-23-8955 22 748.96 eurot (kuupalk 2490 eurot) töötasu brutosummana, mis on väiksem kui väljamakstud palgatulu. Hageja väidete õigsust eeldades (kuupalk 3192 eurot) on saamatajäänud töötasu 4376.80 eurot ehk pea 5x väiksem alternatiivnõudes esitatust;
28.3.2022.aastal saaks pidanuks esitatud arvutuste kohaselt ja tema väidete õigsust eeldades (vaidlus on 2022.a jaanuari, septembri ja detsembri tööpäevade osas, dtl 291296) hageja saama sel aastal kas 23 472.69 eurot (kuupalk 2197 eurot) töötasu brutosummana, mis on väiksem kui väljamakstud palgatulu. Hageja väidete õigsust eeldades (kuupalk 2710 eurot) pidanuks hageja saama sel aastal kas 29 035.70 töötasu brutosummana, mis jääb väljamakstule samuti alla;
28.4.2023.aastal pidanuks kostja esitatud arvutuste kohaselt ja tema väidete õigsust eeldades (vaidlus tööpäevade osas puudub, dtl 297-298) hageja saama sel aastal kas 3396.26 eurot (kuupalk 2197 eurot) töötasu brutosummana, mis on väiksem kui väljamakstud palgatulu. Hageja väidete õigsust eeldades (kuupalk 2710 eurot) pidanuks hageja saama sel aastal 4188.18 töötasu brutosummana, mis jääb väljamakstule samuti alla.
29.Kokkuvõtvalt on hageja esitatud saamata jäänud töötasu nõue on suuremalt jaolt põhjendamatu. Kui kohus teeb töötasu suuruse kindlaks TLS § 29 lg 2 ja hageja esitatud Saksamaa statistikaameti andmete põhjal, on hageja nõue kostja vastu maksimaalselt 4376.80 eurot brutosummana. Samal ajal proovib hageja kostjalt alternatiivselt nõuda enam kui 8 korda suurema hüvitise tasumist. Hageja alternatiivnõude ülespaisutamine on peaasjalikult päevaraha maksete ja puudutud tööpäevade arvesse jätmise ning hageja kvalifikatsiooni põhjendamatu ülehindamise tulemus. Kostja jääb seisukohale, et hagejal ei ole kostja vastu saamata töötasu nõuet ning palub seega jätta kohtul hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
30.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
31.Tulenevalt TLS § 5 lg 1 ja § 4 lg 2 peaks tööleping olema sõlmitud kirjalikus vormis. Selle kirjalikult sõlmimata jätmine ei tee töösuhet tühiseks (TLS § 4 lg 4) ning ta loetakse sõlmituks kirjaliku lepingu puudumisel ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus, et kirjalik tööleping jäi sõlmimata ja töösuhe kestis ligemale 2,5 aastat suulise töölepingu alusel. Riigikohus on selgitanud mitmes lahendis (mh lahend asjas nr 2-18-6908 p 17), et kuna töölepingu, sh töötasu kokkuleppe (TLS § 5 lg 1 p 5) kirjalikult vormistamine on tööandja kohustus ning töötaja on töösuhtes nõrgemaks pooleks, kellel suulise töölepingu korral ei ole üldjuhul kirjalikke tõendeid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seadusest tuleneva kohustuse järgimata jätmise tõttu, kannab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski tööandja. Seega tuleb pooltel vastavalt hagimenetluse reeglitele oma väiteid (ja vastuväiteid vastaspoole esitatud väidete osas) töötasu suuruse kohta tõendada (TsMS § 10(23)
Tsiviilasi nr 2-23-8955 230 lg 1 ja 2) ning kohtul seejärel otsustada siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Seega hindab kohus järgnevalt esmalt seda, kas hageja või kostja versioon töötasu kokkuleppest on tõendatud ning kui kumbki neist tõendatuks ei osutu, tuleb hinnata alternatiivnõude kohta esitatut.
32.Töötasu kokkuleppe hindamise juures tuleb kahtlemata silmas pidada Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-124-05 punktis 12 märgitut: „Kolleegium leiab, et kohtud on töötasu määra tuvastamisel põhjendamatult tuginenud üksnes kostja koostatud tööaja arvestuse tabelitele ja palgalehtedele ning jätnud arvestamata hageja väited, et pooled leppisid kokku kõrgemas tunnitasu määras. Kuna töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja töölepingu kirjalik vormistamine on eelkõige tööandja kohustus, mille täitmata jätmise eest kannab tööandja TLS § 28 lg 3 (kehtivas redaktsioonis § 117) järgi ka haldusvastutust, ei saa töölepingu kirjalikult vormistamata jätmise korral tuvastada töötasu kokkulepet üksnes kostja koostatud dokumentide alusel.“ Kohus rõhutab, et menetluses on enda koostatud dokumentidele tuginenud mõlemad pooled (kostja on esitanud palga ja tööajaarvestuse tabelid, hageja enda koostatud palgalehed ja kirjad tööandjale).
32.1.Hageja versioon töötasu kokkuleppest. Hageja väitel oli tema kokkulepe tööandjaga töötasu maksmises metsas langetatud puidu tihumeetrite järgi 1,2 eurot tm eest ning alates 03.07.2022 1,3 eurot tm eest, lisaks maksis kostja osadel kuudel 500 eurot töötasust sularahana ja kokkulepe oli remondipäevade eest 50 eurot tasuna päeva kohta. Lisatööde osas oli eraldi kokkulepe alates 01.11.2022 (15 eurot tunnis). Kohus nõustub hagejaga selles, et põhimõtteliselt võib tööandja metsatöötajatega kokku leppida tihumeetripõhises palgaarvestuses, samas on palgasüsteemi kehtestaja ikkagi tööandja, nagu viidatakse ka hageja esitatud Eesti Metsatööstuse Ametiühingu juhatuse vastuses (dtl 150). Palk võib olla kokku lepitud nii kindla summana, tunnipalgana kui tükitööpõhisena. Starforest OÜ arvamusel on võimalik ka palga sõltuvus ettevõtte käibest (dtl 151). Seega tuleb hinnata esitatud tõendeid nende võimalikult laias kogumis. Hageja on esile toonud, et temale maksti enamikel töötatud kuudel palka vähem kui tema väidetav kokkulepe tööandjaga oli. Viimases nimekirjas, kus nõue on kuude kaupa lahti kirjutatud (19.08.2024 menetlusdokument), puudub hagejal saamatajäänud töötasu nõue 7 kuu eest 30st, kusjuures saamatajäänud töötasu on kuude lõikes väga suurel määral kõikuv, ulatudes netotasuna 100.80 eurost (jaanuar 2022) kuni 4292.80 euroni (august 2022). Oluline on siinkohal märkida, et hageja enda põhimõttelised arvestuse aluseks olevad seisukohad on menetluse käigus muutunud, mh puuduvad hiljemesitatus etteheited hagiavalduses väljatoodud vale tulumaksuvaba miinimumi arvestusele, samuti on võrreldes esialgsega töötasu hulgast välja jäetud kostja tehtud päevaraha maksed (mis iseenesest ei ole vale, vt ka allpool). 19.08.2024 menetlusdokumendi punktis 4.2. on hageja esile toonud, et tema arvestus tihumeetritel põhineva töötasu + remondipäevade osas klapib tegelike väljamaksetega kuue kuu osas (erinevused on sentides, samas jaanuaris 2022 on erinevus 100.80 eurot). Sama dokumendi punktis 4.3. tehtud arvutuste järgi on enamikel vähemmakstud summadega kuudel (milliseid on 4x rohkem kui väidetavalt õigete väljamaksetega kuudel) saamata jäänud üle 1000 euro töötasu. Kui siia juurde arvestada kostja esitatud tõendeid hageja poolt avansi palumise ehk töötasu varem kontole kandmise kohta (mis haakub ka väljamaksetega vastavalt juulis 2022 ja jaanuaris 2023, mil seda tehti oluliselt varem kui tavapärane 15. kuupäev), siis ei ole hageja suutnud kohut veenda oma tihumeetrite arvestusel põhineva töötasu kokkuleppe õigsuses. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et väljateenitud palga mittenõudmine ei tähenda nõude puudumist, kuid 2022.a suvel ja 2023.a jaanuaris ettemaksete soovi esitamisel sellele viitamata jätmist (siis oli hagejale vähemmakstud palgasumma juba üle 30 000 euro) ei saa kohus tähelepanuta jätta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks saamatajäänud töötasule tähelepanu juhtinud enne töösuhte lõppu. 11(23)
Tsiviilasi nr 2-23-8955 Omaette vaidlusküsimus on väidetav kokkulepe nn remondipäevade eest makstava tasu osas (50 eurot päev). Need kajastuvad hageja enda poolt töösuhte ajal kostjale saadetud e-kirjades. Ainsad kuud, kus nimetatud summa aritmeetilise korrutamistehte tulemusena haakub tööandja väljamakstuga, on jaanuar ja aprill 2021, mil hageja e-kirjadest (dtl 125 ja 128) nähtuvad vastavalt 8 ja 4 remondipäeva ning väljamaksed osalise töötasuna olid 400 ja 200 eurot (dtl 25). Arvestades, et - tööandja poolt hagejale enne kohtumenetlust saadetud tasuarvestuse märkuste lahtris (22.05.2023 kirja lisa tabel – dtl 18-19) on eraldi nimetuse all „tööpäevad 50 euri päev“ märgitud üksnes 8 kuu osas, ja needki (v.a ülaltoodud kuud) ei kattu hageja e-kirjades märgituga, samas on hageja remondipäevi märkinud pea igas kuus; - tööandja poolt kohtumenetluses vastuse lisana esitatud sama tasuarvestuse (dtl 86-91) märkuste lahter on tühi ja kostja on 10.09.2024 menetlusdokumendi p 10 tabelis (dtl 194) selgitanud 400 ja 200 euro maksmist sootuks teisiti (hageja viibis väidetavalt töölt eemal); - tööandja 22.10.2024 menetlusdokumendi lisana esitatud hageja tasuarvestuse kuupõhistes tabelites (dtl 228-242) on kuudes, kus tööpäevad tabeli all eraldi välja toodud, tööpäeva tasu märgitud igakordselt erinevalt (nt jaanuar 2021 60 eurot, aprill 2021 57,14 eurot, detsember 2021 54,54 eurot, juuni 2022 60 eurot jne) ei ole võimalik tõendatuks lugeda, et poolte vahel oli kokkulepe remondipäevade tasustamise osas hageja märgitud summas.
32.2.Kostja versioon töötasu kokkuleppest. Siinkohal tugineb kohus ülalpool p 32 sissejuhatuses esiletoodud Riigikohtu lahendile ning leiab, et kostja viidatud kokkulepe 1200eurose netotöötasu kohta kuus ei ole tuvastatav. Selle väidetava kokkuleppe tõendamise aluseks saaks olla üksnes kostja enda koostatud tasuarvestuse tabelid (nii enne kohtumenetlust kui menetluse ajal esitatud, sisult kattuvad, v.a märkuste lahter), kostja enda koostatud kuupõhised tasuarvestuse/tööaja tabelid ja kostja enda edastatud info hageja töötasu kohta Maksu- ja Tolliametist (dtl 21-23). Pidades silmas, et tehtud väljamaksed ei kattu ka töötasu osas kõikidel kuudel kostja enda tabelitega (dtl 228-242) – september 2020, jaanuar 2021, aprill 2021 jt kuud, mil ei tasutud 1200 eurot – ei ole võimalik kirjaliku töölepingu puudumisel üksnes tööandja koostatule tugineda.
32.3.Seega peab kohus käesoleval juhul hageja töötasu määrama TLS § 29 lg 2 alusel ning nõustub selles osas kostja seisukohaga (vt otsuse p 23). Hageja ja kostja versioonid töötasu kokkuleppest tuginevad erinevatele aluspõhimõtetele ja tõendamisraskused esinevad mõlemal poolel. Esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik ühe või teise töösuhte poole versiooni tõendatuks lugeda.
33.TLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Pooled ei vaidle selles, et võtta tasu määramisel aluseks hageja esitatud Saksamaa statistikaameti andmed koos tõlgetega. Pooled ei vaidle sisuliselt ka selles, et hageja töötaski Saksamaal. Vaidlus on selles, millist hinnangut kõnealustele andmetele anda ja mida õige töötasuna käsitleda. Kohus leiab nendes küsimustes järgmist:
33.1.Esitatud andmed on vastavalt 2022.a aprillist (dtl 256-257) ja 2023.a aprillist (dtl 258259). Muude tõendite puudumisel võib kohtu hinnangul 2022.a aprilli kandvat väljatrükki käsitleda 2021.a töötasu arvestuse alusena ning 2023.a aprilli oma 2022.a töötasu arvestuse alusena. 2023.a andmete puudumisel tuleb 2023.a aprilli tõendit ka 2023.a kahele töötatud kuule laiendada. 12(23)
Tsiviilasi nr 2-23-8955
33.2.Hageja on enda kogemust (vt töötaja suhtes 25.05.2017 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 2-16-9134, hageja töötas harvesteri juhina juba alates 2014.a algusest) ja töö sisu (hageja kirjad kostjale aruandluseks, sh remondipäevad, suhtlus nii kostjaga remondi tegemise teemadel, kui ka metsnikuga – dtl 254-255, 265-272) silmas pidades oskustööline esitatud Saksamaa statistikaameti tabelite nõudetaseme selgituste (dtl 260-261) mõttes. Oskustöölise ülesandeks metsanduses on selgitustes märgitud erialased tegevused. Vajalikud on põhjalikud eriteadmised ja spetsialisti oskused. Kuigi sama selgituse all märgitakse, et tavaliselt on oskustööline läbinud kahe kuni kolmeaastase kutseõppe või sellega võrreldava kutsekvalifikatsiooni, on selgituste sissejuhatuses esile toodud, et nõudetase ei ole sama, mis töötaja kutseõppe kvalifikatsioonitase. Arvestades, et hageja tegeles lisaks harvesteriga metsa lõikamisele ka andmete sisestamisega kompuutrisse ja sai langetamisega hakkama ka üksi ilma nn saemeesteta (vt dtl 267-268), oli tema kvalifikatsiooniks oskustööline. Siinkohal arvestab kohus ka sellega, et nõudetaseme selgituste järgi on olemas ka abistajad ehk oluliselt lihtsamate tegevustega metsatöötajad (saemehed), aga ka kõrgema taseme/palgaga spetsialistid ja eksperdid. Spetsialisti puhul on muuhulgas välja toodud, et erialaseks tegevuseks on tavaliselt nõutav meistri või tehniku väljaõpe, kusjuures masinate remontimine võiks kohtu hinnangul ka tehniku kvalifikatsiooni alla sobida.
33.3.Puutuvalt päevaraha märgib kohus, et ei saa mingil juhul selles osas kostja käsitlusega nõustuda. TLS § 40 sätete kohaselt on töötajal õigus nõuda päevaraha seoses töölähetusega kaasnevate kuludega ning kostja on järjepidevalt kogu töösuhte ajal hagejale eraldi töötasu ja päevaraha maksnud (pangaülekanded) ega ole päevaraha töötasuna maksuarvestuse alusena deklareerinud. Seadus ei keela maksta päevaraha välismaal töötades ka lähetust vormistamata ning olukorras, kus tööandja on ise kogu töösuhte jooksul käsitlenud töötasuna 1200 eurot netosummana kuus päevaraha sinna juurde liitmata, ei saa kohus päevarahana makstut (kostja on selgesõnaliselt väitnud ja tööaja/töötasuarvestuse tabelites kinnitanud, et esimese 15 päeva eest kuus maksti päevaraha 50 eurot ning järgmise 15 päeva eest 32 eurot) töötasuna võtta. Hageja märkis viimasel kohtuistungil õigesti, et alusetult makstud päevaraha korral saanuks kostja esitada vastu- või tasaarvestusnõude.
33.4.Enne konkreetsete aastate/kuude osas arvutuste juurde asumist märgib kohus, et hageja on enda menetlusdokumentides ja põhinõude juures selgesõnaliselt kinnitanud, et on saanud osa töötasust kostjalt sularahas (500-euroste maksetena). Neid makseid ta alternatiivnõude juures ei arvesta, mida kohus aga lubatavaks pidada ei saa.
34.Eelneva põhjal saab teha järgmised arvutused (vt ka otsuse p 20 ja 21, 2020.aasta kohta nõuet ei ole esitatud):
34.1.2021.aastal sai hageja töötasu kokku 10 800 eurot netosummana kontole, lisaks vastavalt hagis märgitule 3000 eurot sularahas (märts, mai, juuli, august, oktoober ja november) ehk 13 800 eurot, mis teeb palgakalkulaatoriga (kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator) arvestatuna 17 530.49 eurot bruto. Saamata on 20 773.51 eurot bruto (38 304-17 530.49);
34.2.2022.aastal sai hageja töötasu kokku 12 793 eurot netosummana kontole, lisaks vastavalt hagis märgitule 2500 eurot sularahas (märts, mai, juuli, august ja november) ehk 15 293 eurot, mis teeb palgakalkulaatoriga (kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator) arvestatuna 19 427.08 eurot bruto. Saamata on 13 092.92 eurot bruto (32 520-19 427.08).
34.3.2023.aastal sai hageja töötasu kokku 1845 eurot netosummana kontole, mis on 2343 eurot bruto (palgaarvestus tehtud hageja poolt palgakalkulaatoriga dtl 264). Kui lähtuda 2022 aasta keskmisest kuutöötasust 2710 eurot, siis hagejal on kahe 2023.a kuu eest saamata 3077 eurot bruto (2710x2 = 5420-2343). 13(23)
Tsiviilasi nr 2-23-8955 Kohtuistungil vähendas hageja nõuet 1976 euro võrra brutosummas vastavalt 02.12.2024 menetlusdokumendi punktile 4.4., nõustudes osade kostja vastuväidetega hageja töötamise aja osas (2021.a jaanuar ja mõned kuud 2022.aastal). Kostja väited, et töötaja viibis töölt eemal 2021.a aprillis ja detsembris (10.09.2024 menetlusdokumendi p 10 tabel) ning ei täitnud tööülesandeid osadel 2022.a kuudel ei ole millegiga tõendatud ning neid kohus ei arvesta. Seega on hageja saamatajäänud töötasu summa 20 773.51 + 13 092.92 + 3077 – 1976 = 34 967.43 eurot brutosummana.
Puhkusehüvitis. Hageja laekumiste netosumma alates 2022. augustist kuni 2023.a jaanuarini (nii 2022.a kui 2023.a eest tekkis puhkusehüvitise maksmise kohustus veebruari lõpus 2023) pidi brutosummas olema 6x2710 = 16 260 eurot. Kostja tõlgendus Vabariigi Valitsuse määrusest „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ ja selle alusel puhkusehüvitise arvuatmisest (otsuse p 16) on õige. Perioodil oli 179 kalendripäeva (ilma riigipühadeta), mistõttu on ühe päeva puhkusetasu brutosumma 90,84 eurot ehk 32,66 päeva puhkusetasu 2966.83 eurot (brutosumma). Tegelikult maksti puhkusekompensatsiooni välja netosummas 1385.42 eurot, mis brutosummana on 2023.aastal palgakalkulaatori järgi 1759.93 eurot. Seega on kasutamata puhkusehüvitist hageja saamata brutosummana 2966.83 – 1759.93 = 1206.90 eurot.
34.5.Puutuvalt hageja lisanõuet novembri 2022 ja veebruar 2023 eest netosummas 1350 eurot (90 tundi a 15 eurot lisatööde eest) märgib kohus, et kõnealuse tasukokkuleppe kohta igasugused tõendid puuduvad. Asjaolu, et hageja need kostjale teatas (dtl 146 ja 149) ei tähenda kokkulepet nende tasustamise ja tasumäära osas, 15eurosele tunnitasule ei viita hageja ka ise oma e-kirjades.
35.Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja põhinõude saamata jäänud töötasu osas ning rahuldab osaliselt alternatiivnõude, mõistes kostjalt välja 34 967.43 eurot brutosummana. Samuti rahuldab kohus osaliselt hageja nõude saamata jäänud puhkusehüvitise osas 1206.90 eurot brutosummana ning jätab rahuldamata hageja nõude lisatööde tegemise eest 1350 eurot brutosummana. Viivisenõue tuleb VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel arvutatud summas välja mõista hagi rahuldatud osas alates 01.03.2023 ehk selle sissenõutavaks muutumise hetkest, kohus ei arvuta seda käesolevalt välja, kuivõrd see eeldab maksude arvestamist ehk brutosummade taandamist netosummadele.
36.Arvestades, et kohus - ei rahuldanud põhinõuet ja rahuldas osaliselt alternatiivnõude - alternatiivnõude rahuldamise ulatus oli ca 80%, kusjuures summaliselt moodustas alternatiivnõue selle rahuldatud osas ca 60% põhinõudest (48 990.67 netosummana vs 36 174.33 brutosummana) - kohus ei rahuldanud hageja nõuet lisatööde tegemise osas, siis tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi jätta täielikult neid kandnud poole enda kanda. Kohtu hinnangul on see ka õiglane, arvestades, et kummagi poole versioon töötasu kokkuleppe osas tõendamist ei leidnud.
(allkirjastatud digitaalselt) T. H. Talviste kohtunik
14(23)
Tsiviilasi nr 2-23-8955 19.12.2025 Tln Rkk otsuse RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 13. märtsi 2025. a otsus osas, millega maakohus rahuldas A. K. i saamata jäänud töötasu nõude ja mõistis XXX OÜ-lt A. K. i kasuks välja 34 967,43 eurot (bruto) ja sellelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha uus otsus, millega jätta A. K. i hagi tühistatud osas rahuldamata ning poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 97,7% ulatuses A. K. i ja 2,3% ulatuses XXX kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.2.Jätta rahuldamata A. K. i saamata jäänud töötasu nõue, jätta osaliselt, s.o 7068,35 euro ulatuses rahuldamata A. K. i puhkusehüvitise väljamõistmise nõue, samuti nendelt nõuetelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivisenõue.
3.3.Rahuldada osaliselt A. K. i nõue saamata jäänud puhkusehüvitise väljamõistmiseks ja mõista XXX-lt A. K. i kasuks välja 1206,90 eurot.
3.4.Välja mõista XXX-lt A. K. i kasuks viivis nimetatud puhkusehüvitiselt (1206,90 eurot bruto) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 1. märtsist 2023 kuni kohustuse täitmiseni.
3.5.Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 97,7% ulatuses A. K. i ja 2,3% ulatuses XXX kanda.
15(23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.