Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Tsiviilasi nr 2-16-9606

17 316,16 €) lepingulises viivisemääras 0,1 % päevas alates 01.09.2016. a kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjatele on hagimaterjalid 30.06.2016. a kätte toimetatud ning kostja 1 esindaja ja kostja 2 R.S. 15.07.2016. a kohtule e-posti teel esitatud vastuses tunnistanud nõuet, kuid kohtu nõudele vaatamata ei ole vastust hagile allkirjastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostjad ei ole 08.06.2015. a laenulepingu ja käenduslepingu alusel võetud laenu hagejale täies ulatuses tagastanud. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlg 17 316,16 eurot, hagiavalduse esitamise eelneva päeva seisuga (20.06.2016) sissenõutavaks muutunud viivis 311,76 eurot ning viivis perioodil 21.06.2016. a kuni 31.08.2016. a 1246.76 eurot hageja kasuks.

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-16-9606

Lisaks tuleb kostjatelt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 01.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1 % päevas hageja kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses (nende rahalise suuruse). Hageja on menetluskulude nõude koos kulunimekirja esitanud. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjatelt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 900 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus hagi esitamisel. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista õigusabikulud 999,96 eurot (8 tundi ja 20 minutit, tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks), kuid vastav summa ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades siinkohal, et õigusabi oli vajalik hagiavalduse koostamiseks ja kohtule ning kostjatele e-kirjade koostamiseks, samuti ei ole aga tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega ning asjaolu, et asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul maksimaalselt 7 tundi x 100 eurot, millele lisandub käibemaks 140 eurot, kuivõrd TsMS § 174 lg 10 kohaselt hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.