Muud › CMR

vastavas ulatuses. Ühtlasi palus hageja oma 07.01.2014.a vastuses kostjal tasuda peale nõuete tasaarvestust järelejäänud kahjuhüvitis 4233,00 eurot. CMR art 27 p-i 1 kohaselt võib nõude esitaja nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. See arvutatakse (5% aastas) vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise päevast. Hageja esitas kostjale esmakordselt kahju hüvitamise nõude 03.12.2013.a. Seega saab hageja nõuda kostjalt viivise tasumist summalt 4051,20 alates nimetatud kuupäevast. Kostjal tuleb tasuda viiviseid ekspedeerimislepingust tuleneva kahju hüvitise nõudelt alates nõude esitamisest kuni hagi esitamiseni kohtule kokku 105,23 eurot. Hageja on esitanud advokaadi vahendusel kostjale ja Julianius Inkasso OÜ-le 07.01.2014.a vastuse, nõudevalduse ja avalduse nõuete tasaarvestamiseks ning 31.01.2014.a kirja, milles andis kostjale kahjuhüvitise 4233,00 eurot tasumiseks täiendava tähtaja. Advokaadil kulus nimetatud dokumentide vormistamiseks kokku 4 tundi 20 minutit. Arvestades kokkulepitud tasu 110,00 eurot tunnis (pluss käibemaks), tuli hagejal võla kohtueelselt sissenõudmiseks kanda põhjendatud ja vajalikke kulutusi seega kokku 572,00 eurot (koos käibemaksuga). Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja: 1) ekspedeerimislepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis 4051,20 eurot; 2) hageja poolt kostja rahalise kohustuse kohtuväliseks sissenõudmiseks kantud õigusabikulude hüvitis summas 572,00 eurot (sisaldub käibemaks); 3) viivis kahjuhüvitiselt 4051,20 eurot ajavahemiku eest 03.12.2013.a – 10.06.2014.a kokku 105,23 eurot; 4) viivis hüvitiselt 572,00 eurot ajavahemiku eest 17.01.2014.a - 10.06.2014.a kokku 18,87 eurot; 5) viivis summalt 4623,20 eurot VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud määras kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina tasumata põhivõlgnevuselt kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni; 6) jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja leppisid sõlmitud lepingus kokku veose pakendamise ja kinnitamise tingimuste osas. 6.novembril 2013.a teatas kostja, et saab veose peale võtta 07.novembril 2013.a ja märkis: “Kui kaup on pakendamata ja sellepärast toimub vigastamine hõõrdumise või näiteks aluselt maha kukkumise tõttu, puuduva pakendi tõttu, vastutab saatja/saaja. Kui kaup on korralikult, vastutab kauba kahju korral vedaja.”. Samal päeval saatis kostja hagejale kokkuvõtliku kinnituskirja veolepingu kokkulepitud tingimuste kohta, millele lisas veebilehekülje, milles kostja annab juhiseid, kuidas kaup pakendada, et see transpordi käigus vigastada ei saaks. Muuhulgas rõhutatakse selles saatja kohustust kaup korralikult pakkida. Hageja saatis kostjale samal päeval kell 15.17 e-kirja:“ selge, lisakindlustust ei ole vaja”, st kostja poolt saadetud tingimustega nõustumist. Kostja ei teostanud vedu tegeliku vedajana, vaid kasutas hagejaga sõlmitud veolepingu täitmiseks oma lepingulisi partnereid XXXXOÜ-d ja XXXXAS-i. Vastavalt kostja ja XXXXOÜ vahel sõlmitud veolepingule kohustus XXXXOÜ vedama kostja tellimusel hageja veost Saksamaal asuvast pealelaadimise kohast Tallinna XXXXAS-i terminali aadressile XXXX, Tallinn. Vastavalt kostja ja XXXXAS-i vahel sõlmitud veolepingule kohustus XXXXAS vedama hageja veost XXXX, aadressile XXXX ja andma veose üle saajale XXXX OÜ`le. 07.novembril 2013.a andis tehas XXXX kostja alltöövõtjale XXXXOÜ`le Saksamaal üle veose vedamiseks ja 13.novembril 2014.a andis XXXXOÜ veose üle XXXXAS ́ile. Veos anti saajale XXXX OÜ üle 18.novembril 2014.a, mida tõendab XXXXAS-i saateleht. Veose üleandjaks oli transpordiettevõtte XXXXAS-i autojuht XXXXja veose vastuvõtjaks oli saaja XXXX OÜ esindaja XXXX. XXXX kinnitas veose vastuvõtmist, allkirjastades XXXXAS-i

saatelehe. XXXX OÜ ei teinud veose vastuvõtmisel saatelehele märkusi veose kahjustumise kohta. XXXX OÜ juhatuse liige XXXXesitas pretensiooni veose kahjustumise kohta, milles Hagi saaja märgib, et veos toodi kohale reedel (ilmselt 15.novembril 2013.a) ja väidetavalt rikutud seisundis. XXXX OÜ ei võtnud veost 15.novembril 2013.a vastu. Veos võeti XXXX OÜ poolt vastu esmaspäeval, 18.novembril 2013, mida tõendab ka vastuvõtja allkiri XXXXAS-i saatelehel. 03.detsembri 2013.a e-kirjas teatas hageja esindaja XXXX kostja logistikule XXXX, et vigastustega mahutid ei ole antud kasutusotstarvet arvestades kasutuskõlblikud. Hageja näeb lahendusena kauba maksumuse ja transpordikulude 100%-list kompenseerimist. 06.detsembril 2013.a teatas kostja kindlustusandja RSA (ärinimega XXXXA/S Eesti filiaal), kus oli kindlustatud kostja tsiviilvastutus, et XXXXOÜ ei ole vastutav antud kahju tekkimise eest. Kindlustusandja märkis, et kuna kahjukäsitluse käigus tuvastati, et kaup oli pakendamata, siis vabaneb kostja, kui vedaja, kahju eest vastutusest. 11.novembril 2013.a väljastas XXXXOÜ teostatud veo eest kostjale veoarve summas 240,00 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud arve tõendab koos esitatud veolepingu ja esitatud CMR saatedokumendiga, et XXXXOÜ teostas kostja allvedajana hageja veose vedamist Saksamaalt Eestisse aadressile XXXX, Tallinn, kus andis selle 13.detsembril 2013.a üle XXXXAS-ile. 05.detsembril 2013.a väljastas XXXXAS kostjale veoarve nr A611022 ajavahemikul 01.30.november 2013.a kostjale osutatud veoteenuste eest. Nimetatud arve ja arve lisa tõendavad koos esitatud veolepinguga ja XXXXAS-i saatelehega XXXXAS-i poolt vaidlusaluse veo teostamist ajavahemikul 13-18.november 2013.a Tallinnast Saaremaale, kauba saaja XXXX OÜ aadressile XXXX. Taotleb jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. 3.isikute seisukohad: Kolmas isik kostja poolel XXXXOÜ Toetab kostja seisukohta, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Nõustub, et tema ja kostja vahel oli veoleping, millega kolmas isik kohustus vedama kostja tellimusel veost Saksamaalt Eestisse, milles oli kaks kaubaalust. Veolepingus ei lepitud kokku täiendavate detailide (kiirliitmikuga väljundi, kraan, ujuvkaan, tõsteseade, tihend, proovivõtukraan, akrüülklaasist käivitustoru) vedamises nagu on loetletud tehase saatelehel. Kostja ja XXXXOÜ vahel kirjalik veoleping, millega viimane nõustus veose teostama, kuid ei lepitud kokku tingimustes. 07.11.2013.a andis tehas saadetise üle XXXXOÜ-le vedamiseks ja XXXXOÜ andis 13.11.2013.a saadetise üle saajale XXXXAS-le, kelle töötaja XXXXkinnitas veose vastuvõtmist allkirjaga CMR saatelehel. XXXXAS ei teinud CMR saatelehel märkusi veose kahjustumise kohta. Seega XXXXOÜ täitis oma lepingulised kohustused täielikult ja veos ei saanud tema poolt teostatud veo käigus kahjustada. Peale XXXXOÜ olid veel teised alltöövõtjad. Kolmas isik kostja poolel AS XXXX(XXXX) Taotleb tsiviilasja läbivaatamist ilma kolmanda isiku osavõtuta. On edastanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et XXXXOÜ vastutab ekspedeerijana kauba kohaleveo eest tellijale ning XXXXOÜ vastutab ka kolmandate isikute kaasamise eest logistilisse ahelasse ning lepingute sõlmimise eest , mis kindlustaks tellimuse kohalejõudmise vastavuses tarnetingimustele. Juhul, kui XXXXOÜ jättis allhankijalt tellimata teenuse, mille kohaselt oleks kaupa pidanud ettevaatlikult käsitlema või jättis kauba nõuetekohaselt pakendamata vastutab ta tellija ees ning kolmas isik ei puutu antud vaidlusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

läheks midagi teravamat vastu. Samas lisanud, et sellist kaupa ei olegi võimalik teistmoodi pakendada. Olen seda tootjaga arutlenud. Nemad saadavad oma mahutid sellisel kujul juba aastaid üle maailma, kõik toimib ilusti. Mahutid on stabiilselt aluste peal korralikult kinnitatud ning kui muu kaup ei hõõrdu vastu siis ei tohiks midagi juhtuda (tl 11-13 I kd). Ühtlasi on kostjale saadetud pilt tekstiga: palun vaata pilti. Mahutid on aluse peal, täiendavat pakendit ümber ei ole. Kas sellega ei teki probleeme – juhtub vigastus ning tagantjärgi vedaja väidab, et pakend oli ebapiisav ? Kas aktsepteerite kaupa sellisel kujul ? Kostja esindaja on vastanud, et jah, aktsepteerime, kui see kaup on tugevalt aluse küljes kinni ja ei kuku ümber. Oma poolt teeme kõik, et seda vältida: korralikult kinnitame, paneme juurde kaupa, mis ei saa vigastamist põhjustada (tl 12 I kd). Sellega oli kostja sõlminud ekspedeerimislepingu hagejaga, viimase poolt nimetatud tingimustel. Kostja kohustuseks oli toimetada eripärane veos kohale vigastusteta. Kostja väide, et ta oli e-kirjavahetusele lisanud korra, kuidas saadetisi pakkida, kuid hageja seda ei järginud, on põhjendamata. Kohtu arvates oli kõnesolev kaup tulenevalt tema iseloomust vajalikult pakendatud, oli kinnitatud aluse külge klotsidega, ning samal moel olid kinnitatud ka lisatarvikud. Kostja sõlmis läbirääkimiste tulemusena lepingu just kauba veoks, mis on alustele fikseeritud ja mille täiendavalt pakkimine võimalik ei ole.

mahalaadimine Tallinnas, kaubaks 2 kaubaalust 1x1x1,95, 200 kg ja tellimus on esitatud ekspediitorile. Tellimus ei sisalda mittemingisuguseid viiteid veose eripärale ja hageja juhistele, millele oli tähelepanu juhtinud hageja kostjalt veo tellimisel. Menetluse käigus on selgunud, et XXXXOÜ vedu ei teostanud, vaid tellis veo järgmiselt alltöövõtjalt, keda ei ole täna enam võimalik tuvastada. Firma esindaja väidab, et XXXXOÜ mingeid täiendavaid juhiseid ei saanud. Kostja on esitanud kohtule e-kirjavahetuse (tl 104-109 I kd) tema ja XXXXAS vahel, mis peaks tõestama nendevahelise veolepingu sõlmimist. Esitatud väljavõttest nähtuvalt on saadetist kirjeldatud 2 alust 100x100x195, kaal kokku 220 kg. Ei ühtegi viidet kauba eripärale, kinnistamisest alustele ja XXXXAS käsitleb kogu kirjavahetuses saadetist postipakina (nende küsimus “kas vormistasite paki ära, pakikaardid peal jne, või ei ole sellel saadetisel midagi peal ?“) Küsimus jääb XXXXOÜ poolt vastuseta. Esitatud tõenditest nähtuvalt jättis kostja VÕS §-st 855 tulenevad lepingulised kohustused täitmata, kuigi oli töö vastuvõtmisel kinnitanud, et annab endast parima (tl 90 II kd).

mahutite sisse paigutamise tõttu. Saatja kinnitusel (tl 19;60 I kd) olid tõsteseadmed üleandmisel mahutite küljest demonteeritud ning asetatud aluse peale. Eelnev tõendab, et mahutite kraanid on asetatud mahutite sisse, mitte nende saatmise asukohas, vaid hiljem vedaja poolt veo kestel. Mahutite tootja on oma seletuses märkinud ka seda, et mahutite kahjustused on nii tõsised, et neid ei ole enam võimalik ettenähtud eesmärgiks kasutada. Kriimusid ja vigastusi ei ole võimalik täiesti mahutitelt eemaldada, samuti ei ole võimalik mahuteid nende silindriliste osadele tekkinud mõlkide tõttu enam tihedalt sulgeda. Kostja leiab, et kuna tootja räägib vaid kraanidest mahuti sees, siis ehk teisi osi ei paigutatud mahutitesse. Kohus leiab, et tähtsust ei ole selles, millised osad mahutit rängalt vigastasid. Tootjale esitati fotod mahutite vigastustega, ta hindas neid ja leidis, et vigastused on tekkinud lisatarvikute mahuti sees suvalisest liikumisest ja põrkumisest ja eeldatavalt võis ta kraane ka näitena tuua. Seega on tõendatud, et tarnitud mahutitele kahjustused tekkisid vedaja(te) poolt vale transpordivahendi kasutamise, mahutite nõuetekohaselt kinnitamata jätmise tõttu, samuti lahtiste osade paigutamise tõttu mahutite sisse, välistatud ei ole ka nende tekkimine alustelt lahti võetud mahutite tiki-treilerisse tõstmisel. Hageja oli seejuures kostjat eelnevalt piisavalt informeerinud kauba pakendamisest üksnes alustele ning mahutite korraliku kinnitamise vajadusest, kostja nõustus nimetatud tingimustel mahutite vedu organiseerima. Vaatamata hageja jõupingutustele kindlustada kauba turvaline transport, toodi tehases turvaliselt pakendatud kaup saajale lõpuks ilma pakendita (lahtiselt) sõiduauto tiki-treileris põrkuvate kauba osadena. Kohus leiab, et kostja kauba veoks vastuvõtmisel ja vedamisel näitas üles vedajana äärmist ükskõiksust ja jättis täitmata vedajal lasuva käibes vajaliku hoolsuskohustuse. Seda eelkõige saatja juhiste mittearvestamisega ja nende juhiste tegelikele vedajatele edastamata jätmisega. Kostja teades esinevatest ohufaktoritest, oleks saanud kahju tekkimist ette näha ning seda ära hoida. Nimetatud põhjustel tekkis hagejal varaline kahju. Kohus leiab, et kostja poolt vedaja kohustuste rikkumises on tegemist raske korraldusliku hooletusega. Siinjuures ei ole praegusel juhul vastutusest vabastavaks asjaoluks ka mahutite pakendi puudumine (millele on kostja oma vastustes pretensioonidele CMR art 17 p 4 alapunkt b alusel varasemalt viidanud), kuna: 1) tootjatehas on aastaid saatnud oma klientidele mahuteid üksnes aluste peale kinnitatult, ilma mahuteid ümbritseva muu pakendita (vt tl 143 pöördel, 144 II kd); 2) hageja oli oma juhistes eelnevalt viidanud, et mahutid on kinnitatud üksnes alustele ja andnud juhiseid mahutite ohutu kinnitamise kohta; 3) mahutite kahjustused on tekkinud seetõttu, et vedaja on kasutanud ebaõiget transpordivahendit (lahtist järelhaagist), kinnitanud mahutid ebapiisavalt ning paigutanud mahutite osad mahutite sisse. Tunnistaja ütlustest ja hageja ning kostja e-kirjavahetusest (tl 94 I kd, 144 II kd) nähtuvalt, toimetas eelmised samasugused mahutid kohale XXXX AS ilma igasuguste probleemideta, ka tehase poolt kasutatav pakendamisviis ei olnud takistuseks veose vigastusteta kohale toimetamisel. Asjaolu näitab, et sama kauba sarnaselt pakendatuna kohale toomine ei ole võimatu ega probleemne kui vedaja teeks oma tööd kohusetundega. CMR artikli 17 p-i 3 kohaselt ei vabasta vedajat vastutusest kahju eest, mis on tekkinud veol kasutatava sõiduki defektsuse või rendile andnud isiku või tema teenistuses olevate agentide ja teenistujate ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu. Siit tulenevalt, isegi kui kostja andis vedajale edasi saatja juhised mahutite kinnitamise ja vedamise kohta, ei vabane ta ka vedaja(te) ebaõige tegevuse tõttu tekkinud vastutusest.

kulutuste tõttu mõeldamatud. Hageja on esitanud vanametalli kokkuostu hinnad, millest nähtub, et need on väga väikesed võrreldes kahju suurusega. Hageja on pakkunud kaupa ka kostjale, paraku on ka kostja keeldunud. Varaline kahju kuulub hüvitamisele. 07.01.2014.a vastuses hageja küll tasaarvestas oma kahju hüvitamise nõude kostja ekspedeerimislepingust tuleneva nõudega 390,00 eurot, aga CMR art 23 p-i 4 kohaselt, lisaks kauba vigastamisest tekkinud kahjule, kuuluvad hüvitamisele ka kauba veomaksed, tollimaksed ja -lõivud. Seepärast tuleb kostjal ikkagi hüvitada hagejale ekspedeerimislepingu rikkumisest tulenev kahju kogu ulatuses, so suuruses 4051,20 eurot. VÕS § 128 lg-e 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks muuhulgas ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas kantud mõistlikud õigusabikulud hüvitise saamiseks, samuti kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 rõhutanud, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks. Kahjuhüvitise kohtuväliseks sissenõudmiseks esitas hageja advokaadi vahendusel kostjale ja Julianius Inkasso OÜ-le 07.01.2014.a vastuse, nõudevalduse ja avalduse nõuete tasaarvestamiseks ning 31.01.2014.a kirja, milles andis kostjale kahjuhüvitise tasumiseks täiendava tähtaja. Advokaadil kulus nimetatud dokumentide vormistamiseks kokku 4 tundi 20 minutit, kokkulepitud tasuga 110,00 eurot tunnis (pluss käibemaks). Kohus leiab, et hagejal tuli võla kohtueelselt sissenõudmiseks kanda põhjendatud, vajalikke ja mõistlikke kulutusi kokku 572,00 eurot (koos käibemaksuga). Tõenduseks on esitatud õigusabi arve nr 5140101 (tl 34 I kd). Nimetatud summa kuulub kostja poolt hüvitamisele. VÕS § 113 lg-e 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kostja hageja poolt nõutud viiviste määra suurust ja selle arvestust vaidlustanud ei ole. Hageja on tasunud arve õigusabi eest 17.01.2014.a. Seega võib hageja kostjalt nõuda viivist õigusabile tehtud kulude eest alates 17.01.2014.a kuni hagi esitamiseni suuruses 18,87 eurot, viivist kahjuhüvitiselt perioodi 03.12.2013.a kuni hagi esitamiseni suuruses 105,23 eurot ja viivist kogu nõudelt (4623,20) perioodi hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni eest VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud määras. Hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku (4051.20+572.00+18.87+105.23)) 4747.30 eurot. Lisaks seadusekohane viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni kahjunõude summalt suurusega 4623.20 eurot. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb seega jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuludena kantud asjas tasutud riigilõiv summas 350 eurot, tõlkekulud 43 eurot (ilma käibemaksuta) ja kulud õigusabile summas 3 098,34 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud on TsMS § 143 p 1 kohaselt tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub mõista kostjalt välja tõlkekulud vastavalt Unicom Tõlkebüroo OÜ arvetele nr 5991/14 ja 8391/16 summas 43 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja tõlkekulude maksumusele. Kohus leiab, et hageja taotlus tõlkekulude hüvitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Samuti on igati põhjendatud hageja taotlus asjas tasutud riigilõivu summas 350 eurot (hageja on märkinud tasutud riigilõivu summaks 325 eurot, kuid tegelikult on hageja asjas tasunud lõivu 350 eurot, mis vastab ka käesoleva hagi hinnale) hüvitamiseks kostja poolt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja taotleb määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja tehtud kulutused õigusabile summas 3 098,34 eurot (ilma käibemaksuta, mida ei lisandu). Tasu lepingulisele esindajale õigusabi eest on arvestatud 110 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu), kokku 28 tunni ja 10 minuti eest. Hageja kinnitab vastavalt TsMS § 176 lg 5, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.

Kostja ei ole nõus hageja menetluskulude suurusega. Kostja leiab, et hageja esindaja on kulutanud õigusabiteenuse osutamisele ülemäära aega vähemalt 2 tundi. Hageja õigusabikulude arvestuse aluseks on tunnitasu 110 eurot/h käibemaksuta summas, mistõttu palub kostja kohtul vähendada hageja põhjendatud menetluskulude suurust 220 euro võrra. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et hageja on õigusabi kasutanud ja õigusabi kasutades kulu kandnud ning vastav kulu tuleb kostjal hagejale ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hinnates hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus, arvestades käesoleva asja olemust ja keerukust, on seisukohal, et käesolevas menetluses mõistlikuks hageja advokaadist esindaja tunnitasumääraks on 110 eurot (käibemaksuta). Õigusabile kulunud ajaks on hageja märkinud kokku 28 tundi ja 10 minutit. Kohus leiab, et eelnimetatud ajakulu on antud hagis toimunud menetlust arvestades igati mõistlik ja põhjendatud, mistõttu võib vastavat ajakulu arvestada täies ulatuses. Kostja on esitanud vastuväite ja leidnud, et ülemäärane on kulu 2 tunni ulatuses. Samas on kostja ise esitanud käesolevas asjas menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on kostjal kulunud õigusabiteenusele aega lausa 34,33 tunni ulatuses ehk siis kokku ilma käibemaksuta 3 061,30 eurot (kostja lepingulise esindaja tunnitasu menetluse käigus oli 85 eurot käibemaksuta ja 100 eurot käibemaksuta). Seega on kohtu hinnangul kostja ise ka möönnud, et käesolev asi on olnud mahukas, keerukas, pika kestusega ja seetõttu on menetlusosalistel kulunud õigusabile märkimisväärselt aega. Analüüsinud hageja tehtud kulutusi õigusabile ja arvestanud seejuures ka kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja, seal kajastatud ajakirjeid ning olenemata kostja esitatud vastuväidetest, peab kohus hageja kulutusi õigusabile igati proportsionaalseks ja suurust õigeks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja poolt hüvitatavate hageja õigusabikulude suuruseks 3 098,34 eurot (ilma käibemaksuta, mis ei lisandu), millele lisandub asjas hageja poolt tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja kulutused tõlkimisele summas 43 eurot (ilma käibemaksuta, mis ei lisandu). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 167 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd,

kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.