Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-15504
Tsiviilasi
RS hagi R OÜ vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.01.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2603,09 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): RS (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): R OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Alla Raudsepp
Kohtuistungi toimumise aeg
08.06.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar ja kostja lepinguline esindaja Alla Raudsepp
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 21.01.2016 otsus tühistada osaliselt R OÜ-lt RS kasuks väljamõistetava töötasu ja menetluskulude jaotuse osas.
3.2.Lugeda RS ja R OÜ vahel 01.05.2011 sõlmitud leping töölepinguks, mis on lõppenud 10.10.2011.
1(7)
Välja mõista R OÜ-lt RS kasuks 1465,08 eurot, millest saamata jäänud töötasu on 1341,01 eurot ja hüvitis kasutamata puhkuse eest 124,07 eurot.
3.4.Jätta rahuldamata RS hagi töötasu ja puhkusehüvitise saamiseks summas 657,14 eurot ning viivise saamiseks.
3.5.Jätta rahuldamata RS alternatiivne nõue R OÜ vastu töötasu summas 2840,71 eurot saamiseks.
3.6.Tagastada originaaldokumendid, mis asuvad III köites lk 16-79 AS-le K (registrikood XXXXXXXX, XXX).
3.7.Ringkonnakohtus ja maakohtus kantud menetluskuludest jätta 30% hageja ja 70% kostja kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.28.11.2011 esitas RS (hageja) töövaidluskomisjonile avalduse septembri 2011 töötasu ja puhkusetasu 350 eurot saamiseks ning palus tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mis lõppes 10.10.2011. Töövaidluskomisjoni 23.03.2012 otsusega tuvastati, et poolte vahel 01.05.2011 sõlmitudleping oli tööleping, mis lõppes 10.10.2011, ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu 344,79 eurot 01.09.-27.09.2011 eest ja puhkusehüvitis 148,77 eurot 11,65 päeva eest. Avalduse töövaidluse läbivaatamiseks kohtus esitas kostja, kes palus hageja TVK-le esitatud avalduse läbi vaadata hagimenetluses. Lisaks töövaidluskomisjonile esitatud nõuetele esitas hageja 16.07.2013 nõude perioodi 01.01.2011 kuni 31.08.2011 eest saamata jäänud töötasu saamiseks.
2.23.07.2015 hagiavalduse tervikteksti kohaselt palus hageja tunnustada, et hageja ja R OÜ (kostja) vahel 01.05.2011 sõlmitud leping on tööleping, mis lõppes 10.10.2011, välja mõista kostjalt hageja kasuks puhkusehüvitise 148,77 eurot, ajavahemiku 01.01.2011–27.09.2011 eest saamata jäänud töötasu 1973,45 eurot või alternatiivselt 3185,50 eurot, kui kohus 1973,45 euro nõuet ei rahulda, viivis 13,22 eurot ja viivis alates 16.07.2013 kuni põhinõude 2122,22 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.20.10.2010 asus hageja tööle kokana kostja restoranis XXX. Hageja töötasuks lepiti kokku netos 5000 krooni kuus ja alates 2011. aasta maist (suvehooaeg) netos 6500 krooni kuus. Menüü koostamine pidi toimuma lisatasu eest. Kostja hagejaga kirjalikku töölepingut ei sõlminud. Tegemist oli tähtajatu töölepinguga. Kostja maksis töötasu sularahas. 2(7)
4.Alates jaanuarist 2011 hakkas kostja maksma hagejale töötasu osaliselt, s.o 2000 krooni (127,82 eurot) kuus (neto). Kostja selgitas, et restorani käive talvel ei ole suur, kuid kõik saab korda suvehooajal, siis kostja maksab ka palgavõlgnevuse ära. Hageja jätkas tööd. Hageja haigestus 28.09.2011. Pärast haiguslehe lõppemist soovis hageja naasta tööle 10.10.2011, kuid ei saanud, sest uksekoodid olid vahetatud, restoran oli kinni, telefonis tööandja teatas, et tema hagejat enam ei vaja ja raha ei maksa.
5.Kui kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud töötasu kokkulepet, millest lähtuvalt on hageja oma põhinõude esitanud, tuleb arvesse võtta asjaolu, et kokkade keskmine töötasu 2011. aastal oli Statistikaameti andmetel 519 eurot kuus (TLS § 29 lg 2). Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Hageja sõlmis kostjaga tähtajalise töövõtulepingu 01.05.2011 kehtivusega kuni 01.09.2011. Samast lepingust tuleneb ka töötasu kokkulepitud perioodi eest 319,56 eurot. Vastavalt kokkulepitud tingimustele on töötasu hagejale välja makstud koos lisatasudega sularahas. Seoses lepingu korduvate rikkumistega ütles kostja lepingu üles. Hageja tööle ta ei ilmunud ja haiguslehte ei esitanud. Hagi on tõendamata. Töö ei olnud püsiva ja kindla iseloomuga. Kui hagejale ei oleks töötasu välja makstud, ei oleks ta sõlminud töövõtulepingut järgmiseks perioodiks. Hageja ei saa ka hakata pärast töölepingu ülesütlemist tuginema asjaolule, et pooltel ei olnud alust tähtajalist töölepingut sõlmida.
8.Töövaidluskomisjoni pöördus hageja nõudega 2011. aasta septembri 415,42 euro töötasu ja 350 euro puhkusekompensatsiooni nõudes. Hiljem esitatud nõuetele tuleks kohaldada aegumist, kuna nõude esitamisest on möödunud üle kolme aasta, sest töövaidluskomisjoni pöördus hageja 28.11.2011 teistel alustel ja asjaoludel (ITVS § 24 lg 1). Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
9.Pärnu Maakohus 21.01.2016 otsusega rahuldas hagi osaliselt, luges poolte vahel 01.05.2011 sõlmitud lepingu töölepinguks, mis on lõppenud 10.10.2011, mõistis välja kostjalt hageja kasuks perioodi 01.09.2011–27.09.2011 eest töötasu 287,55 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 124,07 eurot, jättis rahuldamata viivise nõude, perioodi 01.01.2011–31.08.2011 töötasu 1628,66 euro nõude ja alternatiivse töötasu 2840,71 euro nõude ning otsustas tagastada originaaldokumendid AS-le K. Maakohus jättis menetluskulud 88% ulatuses hageja kanda ja 12% ulatuses kostja kanda.
10.Hageja pidanuks töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral esitama ITVS § 25 lg 1 esimese lause järgi hagi selleks, et tema nõuded rahuldataks täielikult. Töövaidluskomisjoni otsus jõustus ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, millega töövaidluskomisjon jättis hageja nõude rahuldamata (töötasu ja puhkusetasu rahuldamata osa ning töölepingu tuvastamine mitte hageja poolt märgitud tööle asumisega alates 20.10.2010 vaid 01.05.2011). Kohus on töövaidluskomisjoni otsusega seotud selle vaidlustamata osas.
11.01.05.2011 sõlmitud lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele ja on käsitatav töölepinguna.
3(7)
12.Usaldusväärseid tõendeid poolte kuutöötasu kokkuleppe tuvastamiseks alates 01.05.2011 summas 415,43 eurot (6500 krooni) ei ole. Kostja kollektiivlepingu olemasolu kohta andmed puuduvad. Kuivõrd 10.05.2011 on hagejale makstud kokana töötamise eest töötasu 319,56 eurot (tl 33, IV kd) ja tegemist oli sama tööga samasugustel tingimustel, tuleb lugeda Pärnus kokale makstavaks tavaliseks töötasuks 2011. aastal 319,56 eurot. Kohus rahuldab töötasu nõude osaliselt järgmise arvestuse järgi: 319,56 : 30 = 10,65 x 27 = 287,55. Kohus rahuldab puhkusehüvitise nõude osaliselt järgmise arvestuse järgi: 11,65 kalendripäeva x 10,65 = 124,07. Töötasu ja puhkusehüvitise nõue ei ole aegunud (ITVS § 6 lg 1).
13.Kuivõrd viivise nõue muutus sissenõutavaks 10.10.2011 ja avaldus viivise nõudmiseks on esitatud 16.07.2013, on möödunud viivise nõude esitamiseks ettenähtud 4-kuune tähtaeg ja nõue tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata.
14.Hageja on perioodil 01.01.2011–30.04.2011 teinud tööd kokana. Hageja on järjepidevalt märkinud, et tööandja on töötasu varasemalt, välja arvatud 2011. aasta september, kokkulepitu järgi välja maksnud. See langeb ühte tunnistaja SK ütlustega. Ülaltoodu alusel jätab kohus rahuldamata perioodi 01.01.2011–31.08.2011 töötasu ja viivise nõuded. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus on jätnud rahuldamata 57,24 euro töötasu nõude, 24,70 euro puhkusehüvitise nõude, 1436,94 euro töötasu nõude ja alternatiivse 2521,15 euro töötasu nõude ja otsustanud menetluskulude jaotuse, ning teha uue otsuse, millega need nõuded rahuldada ja jätta menetluskulud täielikult või võrdeliselt poolte endi kanda.
16.Töötasu maksmist peab tõendama kostja. Maakohus ei võinud tugineda hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud väidetele, et kostja on kõik kokkuleppelised tasud, v.a septembri töötasu, välja maksnud. Hageja ei ole sellist asjaolu kinnitanud. Hageja on kohtumenetluses selgitanud, et alates 01.01.2011 maksis kostja palka osaliselt. Maakohus on kohelnud pooli ebavõrselt, nõudmata kostjalt asjaolude tõendamist.
17.Maakohus on teinud kassa sissetuleku orderist ebaõige järelduse, et aprilli töötasu suurus kehtis ka perioodil 01.05.2011–27.09.2011. Võib lugeda üldtuntuks asjaolu, et suvehooajal makstakse toitlustuses töötasu rohkem kui väljaspool hooaega. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et töötasu suvekuudel oli 415,43 eurot (6500 krooni). Tuli eeldada, et kostja võttis asjaolu omaks (TsMS § 436 lg 4, § 231 lg 4). Maakohus oleks pidanud rahuldama 2011. aasta septembri töötasu ja puhkusehüvitise nõude täielikult ning välja mõistma perioodi 01.05.2011–31.08.2011 saamata jäänud töötasu 861,72 eurot, s.o 4 x 415,43 – 4 x 200. Nimetatud nõude rahuldamata jätmise korral töötasu kokkuleppe puudumise tõttu oleks maakohus pidanud TLS § 29 lg 2 järgi välja mõistma 1276 eurot, s.o 4 x 519 – 4 x 200. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.
18.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja taotles nõuete rahuldamist brutosummas. Kohtu rahuldatud nõuded peavad olema netosummas.
4(7)
19.Perioodil 01.01.2011–30.04.2011 oli hageja töötasu 5000 krooni (319,56 eurot) kuus (neto), ei ole kostja tõendanud, et ta on töötasud täielikult välja maksnud. Kostja maksis hagejale 127,82 eurot kuus. Kuna maakohtu menetluse lõpus esitas kostja dokumendi aprilli töötasu väljamaksmise kohta, siis selle perioodi töötasu võlg on 575,22 eurot (319,56 x 3 – 127,83 x 3). Nimetatud nõude rahuldamata jätmise korral oleks maakohus pidanud välja mõistma 1245,15 eurot, s.o 4 x 519 – 511,29. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Maakohtu järeldus, et hageja on nõustunud töösuhtega alates 01.05.2011, on arusaamatu ja väär. Maakohus on märkinud, et perioodil 01.01.2011–30.04.2011 tegi hageja tööd kokana.
20.Maakohtu otsustatud menetluskulude jaotus ei ole mõistlik. Kostja tõttu menetlus venis. Pärast 16.07.2013 hageja uusi seisukohti ei esitanud. Asja lahendamine võttis ebamõistlikult palju aega. Põhjendatud oleks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kui hagi rahuldamise ulatus muutub, võib jaotada menetluskulud võrdeliselt. Vastustaja seisukoht
21.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada.
23.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mis on apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Vaidlustatud ei ole maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude töösuhte tuvastamiseks ja rahuldas osaliselt nõude töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise saamiseks ning jättis nõude viivise saamiseks rahuldamata. Eeltoodud osas kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
24.Hageja on vaidlustanud maakohtu poolt töötasu nõude osalise rahuldamata jätmise. Perioodi osas 01.01.2011 kuni 31.08.2011 leidis maakohus, et nõue ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et töövaidluskomisjonile esitatud 27.12.2011 avalduses hageja kinnitas, et kostja pidi talle töötasu maksma eelneva kuu eest järgmise kuu 10-ndaks kuupäevaks ja enne septembrikuud seda ka tehti (TVK toimik tl 18) ning sama kinnitas hageja ka TVK 21.03.2012 istungil (TVK toimik tl 47-49). Maakohtu arvates ei saanud hageja hilisemas kohtumenetluses muuta TVK-s esiletoodud asjaolusid. Kolleegium maakohtu käsitlusega ei nõustu. 16.07.2013 hagiavalduse täienduses esitas hageja esmakordselt kohtule nõude perioodi eest 01.01.2011 kuni 31.08.2011 töötasu saamiseks ja väitis, et tööandja on talle töötasu maksnud välja osaliselt, perioodil 01.01.2011 kuni 30.04.2011 2000 krooni kuus (127,82 eurot) ja 01.05.2011 kuni 31.08.2011 3000 krooni kuus (191,74 eurot), hiljem täpsustas hageja, et suveperioodil maksti välja 200 eurot kuus. Kolleegiumi arvates on maakohus ebaõigesti hageja poolt TVK-le avaldatut käsitlenud asjaoludena, millega hageja oli seotud ka kohtumenetluses. TVK-le hageja nõuet töötasu saamiseks perioodi eest 01.01.2011 kuni 31.08.2011 ei esitanud, mistõttu selle perioodi kohta esitatud asjaolud ei olnud aluseks TVK-s vaidluse lahendamisel ja nende asjaolude väljaselgitamisega enne vastava nõude esitamist ei tegeletud. Kohtumenetluses ei ole hageja väitnud, et ta on töötasu kogu töötamise perioodi eest, välja arvatud september 2011, kätte saanud. Arvestades eeltoodut, leiab kolleegium, et töötasu nõude perioodi eest 01.01.2011 kuni 31.08.2011 lahendamisel tuleb lähtuda poolte poolt kohtu ette toodud asjaoludest
5(7)
ja otsustada esitatud tõendite pinnal, millised vaidlusalused asjaolud on tõendatud. Töötasu nõude esitamisel tuleb hagejal esile tuua, milline oli pooltevaheline palgakokkulepe ja selle olemasolu tõendada ning kostja peab esitama asjaolud ja tõendama, et ta on kokkulepitud tasu hagejale maksnud.
25.Kolleegium kontrollib esmalt hageja töötasu nõuet perioodi eest 01.05.201131.08.2011. Arvestades maakohtu otsust osas, mida pole apellatsiooniastmes vaidlustatud, ja kaebuses esiletoodud asjaolusid, leiab kolleegium, et maakohus on nõude ebaõigesti rahuldamata jätnud. Maakohus on otsuses tuvastanud, et poolte vahel oli alates 01.05.2011 kuni 31.08.2011 sõlmitud tööleping. Maakohtu otsust ei ole selles osas vaidlustatud. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustuseks maksta töötajale kokkulepitud töötasu. Hageja väitis, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja talle tasuma suveperioodil tasu 6500 krooni (415,43 eurot) kuus ja ülejäänud ajal 5000 krooni (319,56 eurot) kuus. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tõendatud ei ole pooltevaheline kokkulepe suveperioodil suurema tasu maksmiseks. Asjaolu, et suveperioodil on Pärnu linnas töötavate kokkade palk suurem kui muul ajal, ei saa kolleegiumi arvates pidada üldteada asjaoluks TsMS § 231 lg 1 järgi. Pooled ei ole esile toonud, et selle asjaolu kohta oleks võimalik saada usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Samuti ei ole kohtu ette toodud usaldusväärseid andmeid, millest saaks järeldada, milline oli tavapärane koka töötasu Pärnus vaidlusalusel perioodil. Kolleegium nõustub maakohtuga, et töötasu kokkuleppe olemasolu on tuvastatav summas 319,56 eurot kuus, mida tõendab eelkõige kostja 10.05.2011 kassaorder sularaha väljamakse kohta eelviidatud summas. Hageja väidete kohaselt on kostja talle perioodil 01.05.2011 kuni 31.08.2011 tasunud sularahas 200 eurot kuus. Kostja väitis, et hagejale tasuti kogu kokkulepitud töötasu sularahas. Tunnistaja HS, kes töötas alates maist 2011 kostja raamatupidajana, ütluste kohaselt (III kd, tl 180183) tasuti hagejale palka sularahas ja seda tegi enamusel juhtudel kostja juhatuse liige RT isiklikult. Allkirju töötasu maksmise kohta RT ei võtnud. Kolleegiumi arvates ei kinnita tunnistaja ütlused hagejale kokkulepitud palga maksmist, kuna tunnistaja HS ise töötasu maksnud ei ole ja seda, kui palju RT hagejale tegelikult töötasu maksis ja millal seda tehti, tunnistaja ütlustest ei selgu. Arvestades eeltoodut, tuleb hageja nõue perioodi eest 01.05.2011 kuni 31.08.2011 osaliselt rahuldada. Väljamõistmisel kuulub iga kuu eest 119,56 eurot (319,56 -200), mis nelja kuu eest on 478,24 eurot.
26.Perioodi eest 01.01.2011 kuni 30.04.2011 jättis maakohus hageja töötasu nõude rahuldamata samal põhjusel, kui eelmises lõigus analüüsitud ajavahemiku eest. Maakohtu otsuse kohaselt on tõendatud, et hageja töötas vaidlusalusel perioodil kostja juures. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega. Hageja töötamist kostja juures perioodil 01.01.2011 kuni 30.04.2011 tõendavad 2011 märtsis ja aprillis AS K poolt väljastatud kauba saatedokumendid toiduainete müügi kohta, millele on alla kirjutanud kauba saaja esindajana hageja, ja tunnistaja SK ütlused, millest nähtub, et tunnistaja külastas hagejat töökohal XXX köögis kevadel 2011. Hageja töötamist sellel perioodil ei ole eitanud ka kostja juhatuse liige RT, kelle seletuse kohaselt 15.04.2015 kohtuistungil olid märtsis ja aprillis 2011 hagejal proovipäevad ja hagejale tasuti vastavalt tehtud tööle. RT seletuse kohaselt võeti kõigile väljamaksetele allkirjad. Jaanuari ja veebruari kohta seletas RT, et hotell oli suletud, kuid kui külalisi oli, siis neid ka toitlustati. Maakohus on tõendeid ja poolte seletusi hinnates õigesti järeldanud, et hageja on perioodil 01.01.2011 kuni 30.04.2011 teinud kostja juures tööd kokana. See, et TVK tuvastas töölepingu olemasolu perioodil 01.05.2011 kuni 10.10.2011, ei anna alust järelduseks, et poolte vahel poleks olnud töölepingut alates 01.01.2011.
6(7)
TVK-le ei esitanud hageja töötasu nõuet perioodi eest 01.01.2011 – 30.04.2011, mistõttu ei olnud TVK-l vajadust varasema perioodi töösuhte tuvastamiseks. TVK-s oli vaidlus ainult selle üle, milline leping oli poolte vahel sõlmitud 01.05.2011. Hageja poolt TVK-le esitatud avalduses ei ole hageja piiritlenud töölepingu tuvastamise nõuet kindla ajavahemikuga (TVK toimik, tl 18) ja ta selgitas, et töötas kostja juures alates 20.10.2010. Hageja seletuse kohaselt on kostja tasunud talle vaidlusalusel perioodil töötasu osaliselt 2000 krooni (127,82 eurot) kuus. Tõendatud on kassa väljaminekuorderiga tasu maksmine 10.05.2011 summas 319,56 eurot, mis tuleb lugeda tasuks aprillikuu eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks maksnud hagejale töötasu perioodi eest 01.01.2011 kuni 31.03.2011, s.o kolme kuu eest. Eeltoodud osas tuleb nõue rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 575,22 eurot (319,56 - 127,82 x 3).
27.TVK rahuldas puhkusehüvitise nõude osaliselt, arvestades, et hageja on töötanud perioodil 01.05.2011 kuni 10.10.2011. Hageja TVK otsust selles osas ei vaidlustanud. Kolleegium leiab, et töötasu 2011 septembrikuu eest summas 287,55 eurot ja hüvitise kasutamata puhkuse eest summas 124,07 eurot on maakohus õigesti kostjalt välja mõistnud. Kuna maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja töölepingujärgne töötasu oli 319,56 eurot kuus, siis on maakohus õigesti lähtunud sellest 2011 septembri töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmisel. Kuna poolte poolt kokkulepitud töötasu oli võimalik tuvastada, siis polnud maakohtul vajadust tuvastada vaidlusalusel perioodil kokkadele makstavat tavalise töötasu suurust.
28.Seega kuulub hageja nõue osaliselt rahuldamisele kokku summas 1465,08 eurot, millest väljamaksmata töötasu on 1341,01 eurot ja hüvitis kasutamata puhkuse eest 124,07 eurot. Rahuldamata jääb hageja nõue 657,14 euro ulatuses.
29.Apellant on maakohtule ette heitnud, et maakohus on ebaõigesti hageja nõuded välja mõistnud brutotasuna. Kolleegium apellandi etteheitega ei nõustu. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi esitab hageja oma nõude selgelt väljendatult ja sellest peab kohus ka lähtuma. Hageja on oma nõude esitanud viisil, kus ta on palunud välja mõista saamata töötasu ja puhkusehüvitise kindlas summas, ära näitamata, milline on väidetav brutotasu. Maakohus on õigesti lähtunud hageja nõudest.
30.Kuna hageja esimesena esitatud nõue poolte vahel kokkulepitud töötasu saamiseks rahuldatakse, siis alternatiivselt esitatud nõudeid tulenevalt tavalisest samal erialal makstavast palgast või keskmisest palgast kolleegium TsMS § 442 lg 8 viimase lause järgi ei kontrolli ja need jäävad rahuldamata.
31.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskuludest 30% jätta hageja ja 70% kostja kanda. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/