Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik. 28.11.2011.a. esitas R. S. Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse töötasu ja puhkusehüvitise saamiseks. 27.12.2011.a esitas R. S. Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile täienduse avaldusele paludes lugeda sõlmitud leping töölepinguks. Kokkuvõtvalt hageja palus töövaidluskomisjonil: 1. lugeda sõlmitud leping töölepinguks,

16.07.2013 hageja esitas hagiavalduse järgnevas.

lõige 2 sätestab, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 2 alusel sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Hageja tõendab oma töötamist sellel ajavahemikul OÜ Ringtee Hulgikaup saatelehtedega, millele on ta andnud oma allkirjad kauba kättesaamisel, samuti tunnistajate ütlustega, kes töötasid samal ajal kostja juures ja kelle nimed palub hageja kostjalt välja selgitada.

Saamata jäänud töötasu nõue ajavahemikul xx xx xxxx-01.09.2011.a.

Hageja ja kostja on kostja palvel suvel 2011 tagantjärgi vormistanud kirjaliku dokumendi nimetusega „töövõtuleping“ töötamiseks kokana ajavahemikul 01.05.-01.09.2011. Tegemist on sisuliselt töölepinguga, kuna selles on viidatud ametijuhendile, punktis 3 määrab tööandja oma esindaja juhendama töö tegemist, punktis 4 kohustus tööandja tasuma kokana töötamise eest 319.56 eurot ja seda 01.09.2011. Tegemist on töösuhtega ka selle tõttu, et hagejal olid jätkuvalt tööandja riietus, tööriistad ja seadmed, töö tegemise laad oli püsiva ja kindla iseloomuga. 02.07.2013 eelistungil kostja seaduslik esindaja väitis, et „lepingujärgne tasu 01.09.2011 seisuga on välja makstud, sedasi käib kõigi suvetöötajatega.“ (protokolli lk 2). Kuna lepingus märgitud töötasu ei vasta Eesti Vabariigis kehtestatud alammääralegi, on hagejal õigus saada vähemalt TLS § 29 lg 6 sätestatud töötasu ning TLS § 2 järgi muud kokkulepped töötasu kohta, mis on tehtud töötaja kahjuks, on tühised. Kostja maksis xx xx xxxx-01.09. 2011 hagejale 200 eurot kuus, kokku on ära maksnud 800 eurot. Ülejäänud raha lubas maksta suvehooaja lõpus. Hagejal on tänaseni saamata veel lähtuvalt kokkuleppest 6500 krooni kuus (lepiti kokku tööle asumisel oktoobris 2010) järgmiselt: 2011 mai, juuni, juuli, august, s.o 4 kuud x 415,43 eurot – tasutud 800 eurot = 861.72 eurot. Kui töötasu kokkuleppet ei õnnestu tõendada, siis on hagejal õigus saada töötasu vähemalt alammääras, st järgmiselt: 2011 mai, juuni, juuli, august, s.o 4 kuud x 278.02 eurot – tasutud 319,56 eurot = 792.52 eurot.

Viivise nõue summas 13.22 eurot ja tuleviku viivs.

Hageja põhinõudeks oli esialgu 493,56 eurot. Kostja oma kohustust lõpparve tasumiseks täitnud ei ole ja viivitab selle täitmisega.

VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivisintressi kuni kohase täitmiseni. Viivise suuruseks on käesoleval ajal vastavalt VÕS § 94 8% aastas. Kuna viivisenõue kehtib 4 kuud, siis viivise arvutamisel võtab hageja aluseks käesoleva menetlusdokumendi esitamisele eelnevad 4 kuud, st arvestab viiviseid alates 16.03.2013: Kokku on viivis 13,22eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades käesolevas dokumendis esitatud töötasu nõudega, mis lisandub varasemat esitatud töötasu nõudele, on hageja kogu põhinõudeks 2122.22 eurot (493.56+766.94+ 861.72). Hageja taotleb kohtult viivise kostjalt väljanõudmist alates käesoleva nõude esitamisest kuni kogu põhinõude 2122.22 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Lähtudes eeltoodust R. S. palub: 1) Liita käesolev hagi R. S.a hagiga tsiviilasjas nr 2-12-15504; 2)Välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.a kasuks saamata jäänud töötasu summas 766.94 eurot; 3) Välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.a kasuks saamata jäänud töötasu summas 861.72 eurot; 4) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S. ́a kasuks viivis kuni käeosleva haginõude esitamiseni summas 13.22 eurot; 5) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S. ́a kasuks viivis alates 16.07.2013 kuni põhinõude 2122.22 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 6) menetluskulud jätta OÜ Xx xxxxxxxx kanda. Pärnu Maakohus 27.09.2013.a. määrusega võttis menetlusse 16.07.2013.a. hagi töötasu ja viivise nõudes ning liitis nõude ühte menetlusse. Hageja 03.02.2015.a. avaldus. Lisaks hageja märkis, et kui palgas kokku lepitud ei ole või isik ei suuda palga suurust tõendada, tuleb lähtuda TLS § 29 lg 2 sätestatust. Samas oma arvestuste tegemisel lähtus hageja palga alammäärast, milleks oli 2011 aastal 4350 eurot kuus: 2011 jaanuar 4350 (makstud 2000), veebruar 4350 (makstud 2000), märts 4350 (makstud 2000), aprill 4350 (makstud 2000) = 9400 krooni, ehk 600,77 eurot. Töötamise ajal 2011 mai, juuni, juuli ja august oli hageja arvestus palga alammääras järgmine: 4 kuud x 278.02 eurot – tasutud 319,56 eurot = 792.52 eurot. Eeltoodule hageja oma nõudes ei tugine (tl 37, 4 kd). 25.03.2014 esitas hageja koos teiste tõenditega väljavõtte Eesti Statistikaameti andmebaasist, millest nähtub majutuse ja toitlustuse keskmine brutokuupalk 2010. ja 2011. aastal. Hageja märkis, et soovib sellest lähtuda kui ei leia tõendamist poolte kokkulepped töötasu kohta. TLS § 29 lg 2 kohaselt kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel

asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Statistikaameti andmetel oli toitlustamises 2011 aastal keskmiseks kuupalgaks 519 eurot. 16.04.2014 menetlusdokumendi punktis 7 on kostja avaldanud oma seisukoha seoses nimetatud tõendiga (tõend on hilinenud, lubamatu, asjakohatu, kuna on üldine ega tõenda hageja väiteid). Kohus võttis nimetatud tõendi vastu. Et esitatud tõendile saaks kohus TLS § 29 lg 2 sisustamisel tugineda ka arvuliselt, esitab hageja alternatiivnõude arvestuse sellest lähtuvalt: 01.01.2011- xx xx xxxx, kokku 4 kuu eest x 519=2076-tasutud 511,29 (8000 krooni), võlg 1564,71 eurot; xx xx xxxx-01.09.2011, kokku 4 kuu eest x 519=2076-tasutud 319,56 eurot, võlg 1756,44 eurot. Lähtudes eeltoodust hageja palub: 1) tunnustada R. S.`a ja OÜ Xx xxxxxxxx vahel xx xx xxxx sõlmituks tööleping, milline lõppes xx xx xxxx; 2) tunnustada R. S.`a õigust saada OÜ-lt Xx xxxxxxxx septembrikuu 2011 eest töötasu summas 344,79 eurot; 3) tunnustada R. S.`a õigust saada OÜ-lt Xx xxxxxxxx puhkusehüvitist summas 148,77 eurot; 4) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.a kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemikul 01.01.2011-xx xx xxxx summas 766.94 eurot; 5) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.a kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemikul xx xx xxxx-01.09.2011summas 861.72 eurot; 6) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S. ́a kasuks viivis kuni käesoleva haginõude esitamiseni 16.07.2013 summas 13.22 eurot; 7) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S. ́a kasuks viivis alates 16.07.2013 kuni põhinõude 2122.22 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 8) menetluskulud jätta OÜ Xx xxxxxxxx kanda; või nõuded nr 4 ja 5 alternatiivselt 4) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.a kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemikul 01.01.2011-xx xx xxxx summas 1564,71 eurot; 5) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.a kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemikul xx xx xxxx-01.09.2011summas 1756,44 eurot. Alternatiivnõudelt hageja viiviseid ei soovi. Hagiavalduse 23.07.2015.a. terviktekst. 20.10.2010 asus hageja tööle kokana Xx xxxxxxxx OÜ (kostja) restoranis Xxxxx xxxx. Hageja pöördus töö saamiseks ajalehekuulutuse peale, sest soovis aastaringset tööd ja eelmine töökoht Xxxxxxx xxxx xxxxxx OÜ-s oli vaid suvehooajal.

Pooled leppisid kokku, et hageja alustab tööd hommikukokana, kuid hageja tervise tõttu see töö talle ei sobinud, ja ta jätkas kokana restoranis. Hagejale oli antud tööriietus (restorani stiilis xxxxxxxxx, xxxx, xxxx), tööriistad ja seadmed töö tegemiseks. Tööruumidesse sisenes hageja hoone uksest, kasutades isiklikku turvakoodi. Tööaeg oli paika pandud kostja poolt; tööajagraafik asus külmiku uksel. Hageja tellis ise vajalikud toiduained ja võttis kauba vastu. Kauba võtsid vastu vajadusel ka teised töötajad ja juhatuse liige R. T. ise. Maja perenaine M. M. hankis kööki ja hagejale vajalikud majapidamistarbed. Hageja töötasuks lepiti kokku netos 5000 krooni kuus ja alates 2011 maikuust (suvehooaeg) netos 6500 krooni kuus. Menüü koostamine pidi toimuma lisatasu eest. Palgapäev oli iga järgneva kuu 10. kuupäeval, nagu teistel töötajatel. Kostja hagejaga kirjaliku töölepingut ei sõlminud, kuigi hageja korduvalt pöördus kostja poole ettepanekuga tööleping sõlmida. Tegemist oli tähtajatu töölepinguga. Kostja maksis töötasu sularahas, kuid allkirja ei võtnud. Töötasu maksis kas juhatuse liige R. T. või raamatupidaja. Hageja tuttav (ja teine tööandja) tunnistaja S. K. käis hagejat uuel töökohal vaatamas, nägi teda tööriietes. Hageja töötamist tõendavad lisaks tema allkirjaga kauba-saatelehed 2010 november (05.11., 10.11, 24.11, 26.11), detsember (01.12., 02.12., 03.12., 08.12.,09.12., 10.12., 17.12.). Kuni 2011 jaanuarikuuni ei olnud hagejal probleeme töötasu saamisega; detsembris oli palju jõuluüritusi ja töid. Jõulumenüüd koostas hageja kasutades retsepte kodulehelt www.toidutare.ee ja kooskõlastades nende muudatusi ja koguseid tööandjaga (hageja ja kostja seadusliku esindaja märkused väljatrükitud lehtedel). Alates jaanuarist 2011 hakkas kostja maksma hagejale töötasu osaliselt, s.o 2000 krooni (127,82 eurot) kuus netos. Kostja selgitas, et restorani käive talvel ei ole suur, kuid kõik saab korda suvehooajal, siis ta maksab ka palgavõlgnevuse ära. Talvel olid tellitud üritused. Kuigi hageja töövähenemise tõttu töötas mitte täiskoormaga, pidi tööandja nö tööseisaku töötasuga hüvitama. Hageja töötamist veebruaris tõendavad 12.02.2011 ja 19.03.2011 fotod Xxxxx xxxx restoranis, kus pildil on hageja kohvipausi ajal, tööriietes; kamin ei olnud põhiküte, kamin oli sel kellaajal alles kütmata. Kostja ei tõendanud oma väidet, et 2010/2011 talvel oli restoran suletud. Tunnistaja M. M. ei saa seda teada, kuna sel ajal kostja juures ei töötanud. Kostja on 15.04.2015 kohtuistungil tunnistanud, et märtsi-aprilli eest on ta hagejale maksnud kokkulepitud 319,56 eurot kuus, kuid tunnistades töösuhet (ka proovitööd on töösuhe), ei ole töötasu maksmist tõendanud. Alates aprillist 2011 sai hageja põhitööst vabal ajal töötada ka oma eelmise tööandja juures. Vaba aeg lisatöö tegemiseks tulenes kostja tööajagraafikus olevatest vabadest päevadest. Hageja tõendab töötamist tema allkirjaga kauba-saatelehtedega (aprill- 3 tk, mai – 6 tk), juuni -3 tk), juuli – 3 tk, august (1 tk), 20.08. ja 26.08.2011 fotodega. Seoses Tööinspektsiooni kontrolliga tööandja juures palus kostja 2011 suve alguses ( maikuu lõpus-juunikuu alguses) vormistada hagejaga kirjaliku dokumendi nimetusega „töövõtuleping“ töötamiseks kokana ajavahemikul 01.05.-01.09.2011 töövõtulepingu alusel. Kostja selgitas, et seda oli temal vaja vaid kontrolli ajaks, seejärel leping visatakse ära, selles märgitud töötasu 319,56 eurot on näiline, kuna see leping ei tähenda töösuhte katkemist. Ka tegelikkuses ei ole kostja seni kestnud töösuhet mingil viisil lõpetanud/üles öelnud. Ka sel juhul oli tegemist sisuliselt töölepinguga, kuna selles on viidatud ametijuhendile, punktis 3

määrab tööandja oma esindaja juhendama töö tegemist, punktis 4 kohustub tööandja tasuma kokana töötamise eest 319.56 eurot ja seda 01.09.2011. Tegemist on töösuhtega (töösuhte jätkamisega) ka selle tõttu, et hagejal olid jätkuvalt tööandja riietus, tööriistad ja seadmed, töö tegemise laad oli püsiva ja kindla iseloomuga. Tööinspektsiooni 23.10.2013 kiri kinnitabki, et töösuhet ei olnud vormistatud ja töövõtulepinguid tööinspektsioon ei kontrolli. Hageja jäi uskuma, et tema töö-ja tasustamistingimustes ei ole midagi muutunud, seda enam et kostja jätkas töötasu maksmist 3000 krooni (191,73 eurot) kuus kuni august 2011 (kaasa arvatud). Hageja töötamist tõendavad tunnistaja H. S. ütlused, kes oli kostja raamatupidaja alates maist 2011 ja kes ühe korra maksis hagejale ise palka, võttis allkirja, ülejäänud korrad tegi seda R. T., kuid tunnistaja ei teadnud, kas tegemist oli kogu hageja poolt väljateenitud summaga. Hageja jätkas koka tööd muutumata tööülesannetega kokana ka pärast 01.09.2011. Pärnumaa Veterinaarkeskuse 22.09.2011 kontrollakti kohaselt kontrolliti samal kuupäeval kella 13.25 kuni 15.55 kostjale kuuluva ettevõtte – restorani Xxxxx xxxx. Akti p 7 all toodi välja puudusena nr 8: „tervisetõendeid ei esitatud. TS § 28 lg 1,4. Tööl R. S., L.O..“ Tehti ettekirjutus esitada kehtivad tervisetõendid ja hügieenikoolituse tunnistused hiljemalt xx xx xxxx. Ettekirjutuse muude punktide täitmiseks koristasid restorani ja köögiruumid hageja koos maja perenaisega, see oli peale ettekirjutuse tegemist ja kestis kuni 28.09.2011, millal hageja haigestus. Kuigi koristamine ei olnud hageja tööülesanne, tegi ta seda selleks, et saada kätte oma saadaolevad töötasud, mida tööandja lubas jätkuvalt teha. 03.10.2011 saatis maja perenaine M. M. Veterinaarkeskusele e-kirja, milles mainis, et saadab ühe teenindaja toiduhügieeni tunnistuse ja koka tervisetõendi. Kuigi e-kirjast ei nähtu, kelle tervisetõend oli saadetud, Veterinaarameti 22.10.2013 vastuskirja järgi oli see R. S.a tervisetõend, mis oli kontrollimise hetkeks aegunud. 20.10.2013 teatas M. M. Veterinaarkeskusele, et „...R. S. ei ole uut toonud, seega enne teda tööle ei lubata“. Nimetatud tõendid tõendavad, et hageja töösuhe oli jätkunud vähemalt kuni oktoober 2011. Hageja haigestus 28.09.2011, seega septembris töötas ajavahemikul 01.09.-27.09.2011. Pärast haiguslehe lõppemist soovis hageja naaseda tööle xx xx xxxx, kuid ei saanud, sest uksekoodid olid vahetatud, restoran oli kinni, telefonis tööandja teatas, et tema hagejat enam ei vaja ja raha ei maksa. Seega loeb hageja temaga suulise töölepingu lõppemist xx xx xxxx. Hageja töötamist 2011 septembris kinnitab tunnistajate H. S. ja S. K.i ütlused, et hageja lahkus töölt sügisel. Töövaidluskomisjonile 27.12.2011 esitatud avalduses hageja märkis, et tööandja on täitnud oma kohustuse töötasu maksta igakuiselt 10-ndaks kuupäevaks, kuid ta ei ole seda teinud täies ulatuses ja septembrikuu eest üldse ei maksnud. Hageja väide ei ole TsMS § 231 lg 1 ( ei ole antud kohtumenetluses ja seaduses sätestatud vormis) ja 2 ( ei vasta tõele) mõttes. Ka puhkusehüvitise arvestus avalduse juures on tehtud arvestades töötasu, mida pidi hageja saama, sest puhkusehüvitise suurus on õige vaid juhul, kui tööandja ei riku töötasu maksmise kohustust.

Töötasu pidi kostja maksma aga järgmiselt: 20.10.2010 – 30.04.2011 summas 5000 krooni kuus (319,56 eurot) xx xx xxxx- 01.10.2011 summas 6500 krooni kuus (415,43 eurot) Hageja nõue algab 2011 jaanuarikuust ja koosneb järgmistest osadest: 01.01.2011-30.04.2011, s.o 4 kuud x 319,56 eurot = 1278,24 eurot, sellest on tasutud 511,28 eurot (4 x127,82), saamata on 766,96 eurot xx xx xxxx-31.08.2011, s.o 4 kuud x 415,43 eurot= 1661,72 eurot, sellest on tasutud 800 eurot, (4x200), saamata on 861,72 eurot. Kuna 2011 aastal tuli euro, siis hageja mäletamist mööda maksis kostja temale 200 eurot kuus, mis on natuke 3000 kroonist suurem. 2011 septembrikuu töötasu osas on hageja nõustunud töövaidluskomisjoni arvestusega, mille kohaselt on võetud Pärnu linnas koka kui spetsialisti tavapäraseks töötasuks 6000 krooni, ehk 383 eurot kuus. Kuna hageja ei ole septembris täiskuud haigestumise tõttu töötanud, siis saamata jäänud töötasuks on 344,79 eurot. Kui hageja nõudis töövaidluskomisjonis saamata jäänud töötasu 2011 septembrikuu eest, lootis ta, et selle kättesaamisel ei hakka ta varasemalt osaliselt saamata jäänud töötasu küsima. Olles kuulnud kostjalt, et hageja oli kehv töötaja, kes lahkus töölt omavoliliselt augustis 2011, jättis räpased köögiruumid, otsustas hageja nõuda kõik väljateenitud summad sisse. Lisaks sai hageja teada, et kostja ei ole Maksuametis tema töötasud üldse deklareerinud. Kui kostja on hagejale töötasu kokkulepitud ulatuses maksnud, tuleb kostjal seda tõendada. Hageja põhinõuded kostja vastu on järgmised: 1) tunnustada R. S.`a ja OÜ Xx xxxxxxxx vahel xx xx xxxx sõlmituks tööleping, milline lõppes xx xx xxxx; 2) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.`a kasuks ajavahemiku 01.09.-27.09.2011 eest saamata jäänud töötasu summas 344,79 eurot; 3) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.`a kasuks puhkusehüvitis summas 148,77 eurot; 4) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.`a kasuks ajavahemiku 01.01.-30.04.2011 eest saamata jäänud töötasu summas 766,94 eurot; 5) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.`a kasuks ajavahemiku 01.05.-31.08.2011 eest saamata jäänud töötasu nõue summas 861,72 eurot; Kokku 2122,22 eurot (1973.45+148,77). Õiguslik põhjendus TLS § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama § lõige 2 sätestab, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töösuhte tuvastamisel tuleb teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi,

anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-11). Eelduse puudumist, et tegemist ei ole töölepinguga, peab ümber lükkama tööandja. TLS § 4 lg 2 alusel sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 järgi töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. 02.07.2013 eelistungil kostja seaduslik esindaja väitis, et „lepingujärgne tasu 01.09.2011 seisuga on välja makstud, sedasi käib kõigi suvetöötajatega.“ (protokolli lk 2). Hageja saamata jäänud töötasu nõue alternatiivsel alusel TLS § 29 lg 2 kohaselt kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Statistikaameti andmetel oli toitlustamises 2011 aastal keskmiseks kuupalgaks 519 eurot. Kui kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud töötasu kokkulepet, millest lähtuvalt on hageja oma põhinõude esitanud, siis tuleb arvesse võtta asjaolu, et kokkade keskmine töötasu 2011 aastal oli 519 eurot kuus. Hageja nõue algab 2011 jaanuarikuust ja koosneb järgmistest osadest: 01.01.2011-30.04.2011, s.o 4 kuud x 519 eurot = 2076 eurot, sellest on tasutud 511,29 eurot (4 x127,82), saamata on 1564,71 eurot xx xx xxxx-31.08.2011, s.o 4 kuud x 519 eurot= 2076 eurot, sellest on tasutud 800 eurot (4x200), saamata on 1276 eurot. 2011 septembrikuu töötasu – 344,79 eurot Kokku 3334,27 eurot (3185,50+148,77) Hageja alternatiivnõue kostja vastu töötasu osas on sel juhul järgmine: 1) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.a kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemikul 01.01.2011-27.09.2011 summas 3185,50 eurot. Hageja palub rahuldada alternatiivnõude juhul, kui kohus ei rahulda põhinõuet.

Viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivisintressi kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja oma kohustust lõpparve tasumiseks täitnud ei ole ja viivitab selle täitmisega järgmiselt: 1) esialgses summas 493,56 eurot – alates 11.10.2011 (töölepingu lõppemine); 2) suurendatud põhinõudes kokku 2122,22 eurot – samuti alates töölepingu lõppemisest, kuna kõik töötajale maksmisele kuuluvad summad tuli välja maksta töölepingu lõppemise päeval. Viivise arvutamisel kuni nõude esitamiseni võttis hageja aluseks 16.07.2013 nõude esitamisele eelnevad 4 kuud, st arvestab viiviseid alates 16.03.2013:

Summa eurodes 493,56

Tasumise tähtaeg xx xx xxxx

Viivitatud kokku 16.03.13-

Viivitatud päevi eurodes

15.04.13 ja 16.04.-16.07.2013

Arvutuskäik Viivis 493,56x7,75 %:365x 30p 493.56 x 8,75%:265x 92p

3,10+10,12= 13,22 €

16.07.2013 esitas Hageja viivise nõuded 16.07.2013 järgmiselt: 1) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S. ́a kasuks viivis põhinõudelt 493,56 eurot kuni 16.07.2013 haginõude esitamiseni summas 13.22 eurot; 2) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S. ́a kasuks viivis alates 16.07.2013 kuni põhinõude 2122.22 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja jääb esitatud viivise nõude juurde. Lähtudes eeltoodust hageja palub: 1) tunnustada R. S.`a ja OÜ Xx xxxxxxxx vahel xx xx xxxx sõlmituks tööleping, milline lõppes xx xx xxxx; 2) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.`a kasuks puhkusehüvitis summas 148,77 eurot; 3) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.`a kasuks ajavahemikul 01.01.-27.09.2011 eest saamata jäänud töötasu summas 1973,45 eurot; või alternatiivselt välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.`a kasuks ajavahemiku 01.01.-27.09.2011 eest saamata jäänud töötasu summas 3185,50 eurot;

4) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S. ́a kasuks viivis põhinõudelt 493,56 eurot kuni 16.07.2013 haginõude esitamiseni summas 13.22 eurot; 5) välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S. ́a kasuks viivis alates 16.07.2013 kuni põhinõude 2122.22 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 6) Välja mõista Xx xxxxxxxx OÜ-lt R. S.a kasuks menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale. Pärnu Maakohus 10.09.2015.a. määrusega võttis menetlusse R. S.a 23.07.2015.a. avalduse Xx xxxxxxxx OÜ vastu töötasu nõudmiseks alternatiivsel alusel ja määras menetleda seda koos menetluses oleva hagiga. Hageja palub välja mõista OÜ-lt Xx xxxxxxxx R. S.`a kasuks ajavahemikul 01.01.-27.09.2011 eest saamata jäänud töötasu summas 1973,45 eurot või alternatiivselt sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstava tasu alusel ajavahemiku 01.01.-27.09.2011 eest saamata jäänud töötasu summas 2840.71 € ning nõue koos 2011 septembrikuu töötasuga summas 344,79 eurot kokku 3185,50 eurot. Kostja vastuväited. Vastuväited 06.06.2013.a. (tl 105-107, 1 kd). Hageja sõlmis kostjaga tähtajalise töövõtulepingu xx xx xxxx kehtivusega kuni 01.09.2011.a. P. 4 samast lepingust tuleneb ka töötasu kokkulepitud perioodi eest , s.o. summas 319, 56 EUR, millele Tööandja võis maksta ka lisatasu. Vastavalt kokkulepitud tingimustele on töötasu R. S.ale välja makstud koos lisatasudega, arvestades kostja soovi, sularahas. R. S. ei soovinud töötasu pangaülekandega, kuna tema väidete põhjal olevat tal kohustused erinevate kohtutäiturite ees. Tööandjale jääb samuti arusaamatuks, millist puhkusekompensatsiooni Töövõtja nõuab. Hageja väide, et kostja ei olnud nõus jätkama Töövõtulepingut, on tõsi, kuna hagejast tingitud tervisekaitse nõuete rikkumise tõttu tehti firmale Tervisekaitseinspektsiooni poolt ettekirjutus köögi puhtuse ja nõuetekohase käitlemise rikkumise osas, mille eest oli otseselt vastutav hageja. Kostja viitas korduvalt Töövõtulepingu rikkumisele ja pakkus välja võimalusi tekkinud olukorra lahendamiseks, mida hageja R. S. ei soovinud lahendada. Ühtlasi polnud R. S. nõus tooma Tööandjale uut tervisetõendit ega täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Seoses eelmärgitud jms. asjaolude ilmsikstulekuga ütles kostja Töövõtulepingu üles, mille peale teatas R. S., et tema jääb haiguslehele. Tööle ta ei ilmunud ja haiguslehte R. S. ei esitanud ja Tööandja lõpetas Töövõtulepingu ühepoolselt vastavalt lepingu punkti nr 7 rikkumisele. Riigikohus on oma 29.10.2012 lahendis nr. 3-2-1116-12 öelnud, et kui tööandja ütleb töölepingu üles töötaja ette teatamata lahkumise või tööle asumata jätmise tõttu, kohaldub TLS § 74 lg 3. Viimati märgitud asjaolu aga ei oma asjas olulist tähtsust, kuna tööleping lõppes tähtaja saabumisega niikunii 01.09.2011.a. Asjaolu, et hageja oleks nagu kostja juures töötanud 29.09.2011.a., ei vasta tõele. Seda väidet tuleks hagejal ka tõendada, nagu ka kõike muud hagis väidetut, vastasel juhul piisab ka kostjal lihtvastuväite esitamisest. Seega puudub hageja nõudel alus ja hagiavaldus tuleb tervikuna rahuldamata jätta. 15.10.2013.a. vastuväited hageja 16.07.2013.a. avaldusele, tl 45, 1 kd). Xx xxxxxxxx OÜ ei tunnista R. S.a nõuet tervikuna, s.h. nõude suurendamise ehk uut hagiavaldust. Kuna kohus käsitleb uut nõuet uue hagina ja sellelt on tasutud riigilõiv, ei saa kostjal olla midagi selle vastu, et kohus hagi menetlusse võttis, kuid kostja ei tunnista ei põhiega viivisvõlgnevust, st. ei tunnista hagi tervikuna. Seega jääb kostja eelkõige oma esialgse vastuse juurde ja lisab ka täiendavale nõudele vastuseks, et ta seda ei tunnista, kuna see on täielikult tõendamata. Kostja jääb eelistungil ning sellele eelnenud vastuses toodud seisukoha juurde, et mistahes ajal on mistahes töö eest R. S.ale ühekordsete tööde eest ka tasutud, vastasel juhul ei oleks ta ju sõlminud järgmiseks perioodiks töövõtulepingut, mille eest talle

on samuti töötasu välja makstud. Vastavalt kokkulepitud tingimustele on töötasu R. S.ale välja makstud koos lisatasudega, arvestades kostja soovi, sularahas. R. S. ei soovinud töötasu pangaülekandega, kuna tema väidete põhjal olevat tal kohustused erinevate kohtutäiturite ees. Hagejale ei ole väljastatud tööriietust. Tööriistad kostja hagejale küll andis, kuid töö ei olnud püsiva ja kindla iseloomuga, vaid hageja täitis tööandja erinevaid hooajalisi tööülesandeid ning korraldusi ja nende mittetäitmisel töövõtuleping ka lõpetati. Hageja sai kogu töötasu kätte ja millegagi ei ole tõendatud, et ta sai sellest vaid 800 eurot. Kui hageja väidab, et ta sai sularahas kätte 800 eurot, on sisuliselt õigeks võtnud kostja väite, et talle maksti palka sularahas just tema enda soovil , mida ta ei ole kunagi varem vaidlustanud, vaid aktsepteerinud. Samuti kinnitab ta seda oma hagis, et talle maksti palka sularahas, misjärel ta sõlmis töövõtulepingu. Kui talle ei oleks töötasu välja makstud, ei oleks ta sõlminud töövõtulepingut järgmiseks perioodiks, vaid asunud oma saamata jäänud töötasu nõudma, mitte töövõtulepingut täitma. Seega tulebki hagejal tõendada, et ta sai just 800 eurot sularahas, mitte rohkem ,kui ta soovib oma väitele tugineda. Kui hageja seda ei tõenda, ei saa seda poolikut väidet tõendatuks lugeda. Kostja 16.11.2015.a. vastuväited. Xx xxxxxxxx OÜ jätkuvalt ei nõustu nõude muutmise avaldusega. Lisaks eelöeldule ei jää hageja eelnevatel kohtuistungitel väljaöeldu juurde ehk loobub omaksvõtust, mida ta samuti teha ei saa. Hageja on muutnud hagi alust ja eset, mis ei ole otseselt seadusega keelatud, kuid samal ajal ei ole ka seadusega kooskõlas. Nii on hageja viimasel, 10.09.2015.a. kohtuistungil väitnud: „Hageja ei jää kohtuistungil esitatud seisukohale, et nõuet tuleb vähendada, kuna ei lähtu töövaidluskomisjoni seisukohast, tõendeid ei ole.“ Seega on täna ka kostja seisukoht selline, et viimasest tõendit , s.o. töötasu kättesaamist kinnitavast sularaha kassa väljamaksmise kviitungist, millel on hageja allkiri (omaksvõtt) ja summa 319,56 eurot , ei jää ka kostja oma kohtuistungil öeldu juurde, et töövõtulepingus märgitud töötasu summa oli mõeldud aprillikuu eest. Kostja selgitab, et see tasu, milline maksti välja 10.mail 2015.a. ja mille kättesaamist on R. S. oma allkirjaga kinnitanud, oligi töövõtulepingus p.4 sätestatud kokana töötamise tasu ajavahemiku eest xx xx xxxx – 01.09.2011.a. ehk ettemaks töövõtulepingus sätestatud ja vahetult peale lepingu sõlmimist ühekordse tasuna makstud tasu. Seega xx xx xxxx.a. sõlmitud töövõtulepingus p. 4 märgitud tasu on hageja kätte saanud ja kinnitanud selle kättesaamist oma allkirjaga. Asjaolu, et hageja tahab kohtule näidata, et see poolte vahel sõlmitud tähtajaline tööleping , milline on sõlmitud mõlema poolt kirjalikult ja kannab pealkirja töövõtuleping, on ühtäkki tähtajatu tööleping, on enam kui kummastav , alusetu eelkõige seetõttu, et see on käsitletav just sellisena, nagu ta sõlmitud on. Ja tasu kokana töötamise eest on samuti kätte saadud. Mingeid muid tunnuseid sel töövahekorral ei olnud, ei saanud olla ja ei ole ka tõendatud. Ka Riigikohus kordab oma varasemast praktikast tulenevat järeldust lahendis nr. 3-2-1-12015, et tähtajalise töölepingu sõlminud tööandja ei saa selle lepingu lõpetamisega seotud rahalistest kohustustest vabanemise eesmärgil tugineda pärast töölepingu ülesütlemist asjaolule, et pooltel ei olnud alust tähtajalist töölepingut sõlmida (vt Riigikohtu 22. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-15, p 13). On täiesti ilmne, et käesoleval juhul ei saa ka töötaja hakata ühtäkki tuginema samale argumendile suurema palga nõudmise lootuses. Kuna edasisi ja tagantjärgi nõudeid on hageja nii palju esitanud, et tal puudub endalgi selge nägemus, ei saa need kuidagi alusetuse ja tõendamatuse tõttu rahuldamisele kuuluda ühelgi juhul.

Eeltoodu on rakendatav eelkõige seetõttu, et hageja ei tea enam ise ka , mida ta millisel alusel õigupoolest nõuab ja millise nõude juurde jääb ehk milline ja millal tuleb menetlemisele siis lõplik nõue, mida hageja hageb. Viimane loobumine ehk muutmine oli 10.09.2015.a. protokolliliselt (vt. eespool). Töövaidluskomisjoni pöördus hageja 28.11.2011.a. nõudega septembrikuu 2011 töötasu 415.42 nõudes ja puhkuse kompensatsioon summas 350 eurot. 28.09.2012.a. esitas hageja hagimenetluses haginõude summas 344,79 (2011.a. septembrikuu eest), puhkusehüvitis 148,77 ja viivis 18,85 –kokku 512,41 16.07.2013 hageja täiendas oma esialgseid nõudeid järgmiselt:

Ja ometi ta muutis meelt 10.09.2015.a., kus ta eelmisel kohtistungil omaksvõetust taas loobus, mis omakorda annab selget tunnistust sellest, et hageja ei tea, kui palju ta õiguspoolest hageda soovib ja mis alusel. Kui saamata jäänud töötasu, siis peab hageja teadma, mis tal saamata jäi, kuid ülaltoodust lähtuvalt hageja seda ei tea. Seda on hageja korduvalt kohtuistungil väljendanud nii iseseisvalt, kui ka vastuseks kohtu küsimustele. Kui kohus küsib hagejalt tema nõuet, siis hageja oma nõuet öelda ei oska – lühidalt hageja ei tea tõsikindlalt ise ka oma nõude suurust. Mis omakorda tõendab veenvalt kostja positsiooni- hageja nõudel ei ole alust. Hageja on kõik oma tehtu eest kätte saanud, seetõttu ei oskagi ta oma nõuet selgelt väljendada ja konstrueerib sõna otseses mõttes iga korraga uue nõude, milline ei ole mõistlik ega ka hea menetlustava. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 kohaselt saab pool, kes ei ole töövaidluskomisjoni otsusega nõus, kohtusse pöörduda üksnes sama vaidlusega, mida lahendas töövaidluskomisjon. ITLS § 24 lg 5 järgi loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks, juhul kui teine pool esitab kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Seega loetakse avalduses esitatud nõuded ka hagiavalduse nõueteks ning järelikult ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ka ITLS § 24 lg-s 5 sätestatud juhtumil. Seega- hageja esitas töövaidluskomisjoni otsuse järgselt hagimenetlusse tulles nõude kokku 512,41 eurot , millest osa töötasu septembrikuu eest, mille nõudmiseks tal alust ei ole. Ning puhkuse kompensatsioon, mille nõudmiseks tal samuti alust ei ole, kuna tähtajaline tööleping lõppes tähtaja saabumisega. Kostja hinnangul tuleb kõigile hageja nõuetele, mis on esitatud peale 01.09.2014.a. kohaldada aegumist põhjendusel, et hageja muutis korraga nii hagi alust kui eset peale 3 –aastase aegumistähtaja saabumist. Kuigi seaduseandja ei ole reglementeerinud, mitu korda võib hagi alust muuta , siis hagi alust ja eset korraga muuta ei või. Hageja ei ole esialgses hagis:

Hageja on teinud 28.11.2011.a. puhkusetasu arvestuse lähtudes 2011.a. märtsi kuni augustikuu töötasude alusel kokku summas 350.- eur. Kostja oma 14.12.2011.a. vastuses tõi esile, et hagejaga oli xx xx xxxx.a. sõlmitud töövõtuleping summale 319.56 eur, mis on hagejale vastavalt tema soovile sularahas välja makstud. Töövõtjast tingitud lohakuse ja pahatahtlikkuse tõttu tehti firmale Tervisekaitseinspektsiooni poolt ettekirjutus köögi puhtuse ja nõuetekohase käitlemise rikkumise osas. Uus tervisetõend oli hagejal esitamata. Asjaolude ilmsiks tulekuga otsustas tööandja töövõtulepingu üles öelda, hageja teatas aga seepeale, et jääb haiguslehele. Haiguslehte ei esiatud ja tööandja lõpetas lepingu ühepoolselt lepingu p 7 alusel. Lisatud 22.09.2011.a. Pärnumaa Veterinaarkeskuse 22.09.2011.a. kontrollakt. R. S. esitas 27.12.2011.a Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile täienduse avaldusele, kus märgib, et ei ole nõus kostja poolt esitatud lepingu vormiga põhjusel, et ta töötas kokana. Tööandja määras koka tööaja, kontrollib koka tööd, töövahendid on tööandja poolt. Tööandja lubas maksta palga iga kuu 10ks eelmise kuutöötasu järgmisel kuul, mida ta tegigi. Välja arvatud septembrikuu töötasu. Sellest tulenevalt hageja leiab, et temal on kostjaga töölepinguline suhe. Hageja palub lugeda sõlmitud leping töölepinguks. 21.03.2012.a. töövaidluskomisjoni istungil seletas hageja töölepingu kohta järgmist: ” R. T. tuli minu juurde augustis 2011 kööki, ütles, et palun aita mind kuna mingi revisjon on sisse tulemas ja hiljem viskab selle lepingu ära. Ma kirjutasin alla, et tööandjat päästa. Ma alustasin tegelikult tööd xx xx xxxx.a. ja ma samal ajal töötasin xxxxxxx xxxxxxxx. 20. oktoober kuni september 2011 olin ma seal tööl. Töötasu maksmine toimus sularahas ja palgalehele ma mingit allkirja ei andnud. 6500.- eur on ümber arvestatud eurodeks septembrikuu eest. Kuni augustikuuni kokkuleppeline maksmine toimus. Mingit konflikti ei olnud. Graafik algas septembrikuu viimasel kolmapäeval. 28.09.2011.a. läksin tööle ja restoran oli kinni, maja ei avatud ja R. T. ütles, et ma pean hakkama koristama, ma koristasin köögi ära ja ütlesin talle, et ma lähen arsti juurde. Haigusleht oli 28.09.-09.10.2011.a. xx xx xxxx.a. tööle tulekust tööandja ei teadnud, see oli palgapäev ja siis olid lukud vahetatud ja koodid vahetatud. Ma helistasin R. T.-le mitu korda, ma sain ta kätte, ta ütles, et ma ei saa enam palka kui Terviseameti ettekirjutus tuleb ja et trahvi peab peab ta minu palgast kinni. xx xx xxxx.a. ta ei öelnud otse, et tööd ei ole, ma sain aru, et rohkem tööd ei ole. Töölepingu ülesütlemisavaldusi ei ole vastastikku esitatud, sellest ei olnud juttu. ”. Töövaidluskomisjoni 23.03.2011.a. otsus:

Eeltoodu nähtub töövaidluskomisjoni (TVK) toimikust. ITVS § 24 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 2 järgi on kohtusse pöördumise vormiks sellisel juhul hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. ITVS § 24 lg 3 esimese lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. ITVS § 24 lg 4 esimene lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS § 24 lg 4 teine lause sätestab, et sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. ITVS § 25 lg 1 esimene lause sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. ITVS § 25 lg 1 teine lause sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. ITVS § 25 lg 1 kolmas lause sätestab, et kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. OÜ Xx xxxxxxxx pöördus 19.04.2012.a. kohtusse sooviga vaadata hagimenetluses läbi TVKle esitatud avaldus osas, millega TVK oli hageja taotluse rahuldanud. R. S. pidanuks TVK otsusega mittenõustumise korral esitama ITVS § 25 lg 1 esimese lause järgi hagi selleks, et tema nõuded rahuldataks täielikult. R. S. töövaidluskomisjoni otsust ei ole vaidlustanud. Järelikult jõustus TVK otsus ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, millega TVK jättis hageja nõude rahuldamata (töötasu ja puhkusetasu rahuldamata osa ning töölepingu tuvastamine mitte hageja poolt märgitud tööle asumisega alates 20.10.2010.a. vaid xx xx xxxx.a.). Kohus on TVK otsusega seotud selle vaidlustamata osas. Eelnevast tulenevalt kuulub hagimenetluses läbivaatamisele R. S.a poolt TVK-le esitatud avaldus osas, millega TVK oli hageja taotluse rahuldanud. R. S. hagejana ongi esitanud nõuded tuvastada R. S.`a ja OÜ Xx xxxxxxxx vahel xx xx xxxx sõlmituks tööleping ning välja mõista kostjalt septembrikuu 2011 eest töötasu summas 344,79 eurot ja puhkusehüvitis summas 148,77 eurot. Kuivõrd töövaidluskomisjonile esitatud avaldus individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 5 kohaselt loetakse hagiavalduseks, siis on avalduses esitatud asjaolud ka hagiavalduse asjaoludeks.

sularahas (p 5). Lisaks põhipalgale võib tööandja maksta töötajale lisatasu töö tulemuslikkuse eest (p 6). Lepingus on märgitud, et lepingule on lisatud töö kirjeldus, kuid tegelikult seda ei ole. Lepinguga on esitatud täieliku individuaalse vastutuse leping xx xx xxxx.a. tagamaks kostjale kuuluvate materiaalsete väärtuste säilimist (Kostja poolt on lepingu allkirjastanud M.V.). Kostja kohustus looma töötajale tingimused, mis on vajalikud normaalseks tööks ja talle usaldatud materiaalsete väärtuste täieliku säilimise tagamiseks (p 2.1). Kostja ei ole õigeks võtnud hageja poolt esile toodud asjaolusid selle kohta, et seoses Tööinspektsiooni kontrolliga tööandja juures, palus kostja esindaja R. T. 2011 suve alguses ( maikuu lõpus-juunikuu alguses) vormistada hagejaga kirjaliku dokumendi nimetusega „töövõtuleping“ töötamiseks kokana ajavahemikul 01.05.-01.09.2011 töövõtulepingu alusel, ning väidetavat hageja selgitust, et seda oli vaja vaid kontrolli ajaks, seejärel leping visatakse ära, selles märgitud töötasu 319,56 eurot on näiline, kuna see leping ei tähenda töösuhte katkemist. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole eeltoodut tunnistanud, muud asjaolusid kinnitavad tõendid puuduvad ning ainuüksi hageja seletuse alusel ei ole võimalik väidetut tõendatuks lugeda, siis seetõttu ei ole võimalik eelpool märgitud hageja poolt märgitud asjaolusid tõendatuks lugeda. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. TLS § 1 kohaselt (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoudele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Seega tuleb lugeda ühe isiku poolt teisele isikule tasu eest töö tegemine töölepinguks seni kuni tööandja on tõendanud, et tegemist on muu võlaõigusliku lepinguga. TLS § 4 kohaselt (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. (2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 5 lg 1 kohaselt töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 27.04.2015 15:06 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „muutumise” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel. 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); 8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; [RT I, 10.02.2012, 1 - jõust. 20.02.2012] 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. TLS § 29 kohaselt (1) Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. (2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Asjas ei ole vaidlust selles, et avaldaja tegi kokana tööd (teatud tööfunktsiooni täitmine ja tööjõu tööandja poolt oma käsutusse saamine) isiklikult tööandja tööruumides s.o. Xxxxx xxxx restoranis, allus tööandja juhtimisele ja kontrollimisele (kostja kinnitus tl 123, 1 kd), tööandja poolt olid antud töövahendid (riistad), mis ilmneb ka xx xx xxxx.a. lepingu p 1 kohustusena teha tööd kokana ja viitest ametijuhendis määratud tööülesannetele ning p 3, ning xx xx xxxx.a. materiaalse vastutuse lepingust ning kostja seletuset selle kohta, et köögi puhtuse ja nõuetekohase käitlemise eest vastutas hageja, avaldaja tööaeg oli korraldatud graafikuga, kusjuures kostja esindaja seletuse kohaselt arvatavasti töögraafikud tegi kostja töötaja M. (tl 12, 1 kd), kostja kohustus looma töötajale töötingimused, tööandjal lasus töö tegemisega seonduv riisiko. Kostja tunnistab 01.05.-01.09.2011 hageja poolt kauba tellimist tema tööülesandena (tl 123, 1 kd, tl 189, 2 kd). Hageja on tõendanud töötamist oma allkirjaga kauba-saatelehtedega 2011.a. mai – 6 tk, juuni -3 tk, juuli – 3 tk, august -1 tk. Tunnistaja H. S., kes töötas xx xxxxxxxx pearaamatupidaja 2011.a. maist kuni 2012.a. varakevadeni, ütluste järgi hageja koostas ka menüüsid, mida ta on näinud, ja temale teadaolevalt kooskõlastatult firma omanikuga (ettevõtte omanik ja juhatuse liige on R. T.). Eeltoodust nähtuvalt kostjal oli õigus korraldada tööprotsessi, anda hagejale juhiseid ja kontrollida tööd ning hageja oli kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale, mistõttu xx xx xxxx.a. sõlmitud pooltevahelise lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele ja tegemist on pooltevahelise tööõigussuhtega ning käsitatav töölepinguna, millest tulenevalt töötajale laieneb töölepinguseadus. Kokkuvõtvalt xx xx xxxx.a. poolte vahel sõlmitud leping tuleb lugeda töölepinguks. Tööinspektsiooni 23.10.2013.a. kirjast selgub, et ajavahemikul 10.05.2011-13.06.2011 on tööinspektor teostanud kostja järelevalvet, mille käigus on 16.05.2011.a. koostatud ettekirjutus ja järelkontrolli käigus 13.06.2011 koostatud kontrollakt. Eelnevalt nimetatud dokumentide alusel ei ole tõendatav hageja õigussuhe kostjaga (tl 176, 1 kd). Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole õigeks võtnud, et hageja kasutas isiklikku turvakoodi uksest hoonesse sisenemiseks (tl 123, 1 kd) ja ainuüksi hageja seletuse alusel ei saa antud asjaolu tõendatuks lugeda, siis eelpool hageja poolt märgitud asjaolu tõendatuks ei saa lugeda. Kostja ei ole tunnistanud hagejale tööriietuse väljastamist (tl 146, 1 kd). Hageja on esitanud fotod 20.08. ja 26.08.2011.a. (tl 204, 208, 1 kd, värvilised fotod tl 20-24, 2 kd) tõendamaks tööriietuse olemasolu. Hageja on fotodel äratuntav. Kostja juhatuse liige on kohtus selgitanud, et hagejal on fotodel seljas tema enda isiklikud riided. Samuti selgitas kostja juhatuse liige, et hagejale riideid ei antud, kuna talle ei mahtunud midagi selga ja eritellimusel ei tehtud midagi. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud fotodel 20.08. ja 26.08.2011.a. (tl 22, 23, 2 kd-värvifotod) on kujutatud küll R. S., kuid ilmne on, et 20.08.2011.a. ja 26.08.2011.a. fotodelt ei ole tuvastatav asjaolu, et tegemist oleks tööandja poolt antud tööriietusega (fotodel xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, tume mingi kujutisega t-särk). Hageja ka ise on ölenud, et t-särk oli tema enda oma ning väidetavalt xxxx, xxxx, xxxxxxxxx, ajakohane riietus – xxxxxxxx ja xxxxxx, oli tööandja poolt. Kohus nõustub ka põhimõtteliselt kostja seisukohaga, et kuupäevastatud fotod ei saa olla tõendiks n.n. kindlast allikast ilma objektiivust kontrollimata. Kostja ei ole nimetanud kui suur oli makstava töötasu suurus poolte kokkuleppe järgi, kuid kostja on tunnistanud enda poolt töötasu maksmist iga kuu eest hageja poolt avaldatud ulatuses. Hageja on tunnistanud töötasu saamist maist kuni augustini 2011 (kaasa arvatud) 3000 krooni (191,73 eurot) kuus ning võla arvestuse esitamisel mälu järgi 200.- eur kuus alates 2011.a. maist kuni augustini. Seega poolte vahel oli kokkulepe töötasu maksmiseks igakuiselt. Kostja poolt kohtule esitatud kassa väljamineku orderitelt (tl 32-35, 4 kd) selgub, et 10.05.2011.a. on R. S.ale makstud töötasu summas 319.56 eur. (tl 33, 4 kd). Samuti on Kaidy Leasele ja Elve Toomistele töötasu välja makstud 10.05.2011.a.(tl 34, 4 kd). Tunnistaja

M. M.i ütluste kohaselt palka maksti iga kuu 10-dal kuupäeval. Nimetatud dokumentaalsed tõendid ja tunnistaja ütlus on piisavaks aluseks lugeda tõendatuks, et poolte vahel oli palgapäevaks kokku lepitud iga kuu kümnes kuupäev. Kohus on seisukohal, et kuivõrd muid objektiivseid andmeid kohtule ei ole esitatud, siis seetõttu tuleb lähtuda täistööajast (TLS § 43 lg 1) ja eeldada tuleb iga-aastast puhkust 28 kalendripäevaga (TLS § 55) ning allpool esiletoodust järeldub, et kokku oli lepitud kuupõhine töötasu. Kostja esindaja selgitas 10.09.2015.a. istungil, et need dokumendid, mis on võetud raamatupidamistoimikutest välja, oli ta leidnud sel aastal peale hooaja lõppu 01.09.2015.a. köögist paberi hunnikust (restoranis sanitaarremont). Kostja selgituse kohaselt hageja on saanud kätte töötasu 2011.a. aprillikuu eest 10.05.2011.a. allkirja vastu summas 319.56 eur (5000.- krooni) (tl 36, 4 kd). Hageja on tunnistanud eelmise kuutöötasu järgmisel kuul maksmist iga kuu 10ks kuupäevaks. Seega hageja on poolte poolt kokkulepitud töötasu summas 319.56 eur, milles vaidlust ei ole, kätte saanud 2011.a. aprillikuu eest. Usaldusväärseid tõendeid poolte kuutöötasu kokkuleppe tuvastamiseks alates xx xx xxxx.a. summas 415.43 eur (6500.- krooni), ei ole. Kostja seisukoht on, et hageja peab tõendama töötasu kokkuleppe summa (tl 25, 2 kd). 15.04.2015.a. kohtuistungil kostja xx xx xxxx.a. lepingut mõistlikult analüüsides leidis, et kokku lepitud tasu töövõtulepingu järgi oleks 319,56 (5000 krooni) eurot kuus. Hageja jäi oma seisukoha juurde, et 2011.a. maist alates oli palgakokkulepe summas 6500.- eur. Kostja kollektiivlepingu olemasolu kohta andmed puuduvad. xx xx xxxx.a. lepingus märgitud tasu ei vasta palga alammäärale (TLS § 29 lg 6) ning kokkulepe töötajat kahjustavas tingimuses on tühine (TLS § 4 lg 3). Kuivõrd makstava töötasu suuruse kokkulepet summas 6500.- eur hageja ei ole suutnud tõendada ja kohtul on olemas kassa väljamineku order (tl 32-35, 4 kd) selle kohta, et 10.05.2011.a. on samas ettevõttes R. S.ale makstud kokana töötamise eest töötasu summas 319.56 eur (tl 33, 4 kd), nii aprillis kui ka maist 28. septemberini 2011.a. oli tegemist sama tööga samasugustel tingimustel ja tegemist vahetult järgneva ajaperioodiga, siis seetõttu tuleb lugeda Pärnus kokale makstavaks tavaliseks töötasuks 2011 aastal 319.56 eur. Eeldada tuleb kokkulepet brutosummas (Hageja on arvestuste tegemisel kohtus ja töövaidluskomisjonis lähtunud töötasust summas 319.56 eur. TVK toimik lk 2.). Statistikaameti andmetel oli toitlustamises 2011 aastal keskmiseks kuupalgaks 519 eurot, millele kostja sisulisi vastuväiteid ei ole esitanud, kuid juba eelpoo märgitud põhjendusel kohus lähtub Pärnus kokale 2011 aastal makstavast töötasust summas 319.56 eur. 1.2 22.09.2011.a. Tervisekaitseinspektsiooni ettekirjutuse p 7 järgi objektiivselt, et tööl oli R. S., (tl 13, TVK toimik). Tunnistaja M. M.’i, kes töötas kostja juures 2011.a. juunist kuni 2012.a. septembrini, ütluste kohaselt hagejal oli köögi koristamisega probleeme ja peale ettekirjutust koristas ta hagejaga kööki, kuna asjad oli vaja korda saada. Tunnistaja ei mäleta mitu päeva koristati. Pärnumaa Veterinaarkeskuse 22.10.2011.a. kirjast nähtuvalt 22.09.2011.a. kostjale kontrollakt. Kontrollimise ajal hagejal puudus tervisetõend ning 03.10.2011.a. tööandja poolt esitatud hageja tervisetõend oli kontrollimise ajaks aegunud. 20.10.2011.a. kostja teatas, et kuna hageja ei ole esitanud kehtivat tervisetõendit, siis teda tööle enne ei lubata. (tl 179, 185, 1 kd). Eeltoodu alusel saab usaldusväärselt lugeda kindlaks tehtuks, et hageja töötas 2011.a. septembrikuus, vastupidisel juhul, kui hageja ei töötanuks või oleks juba 2011.a. augustist töölt ära, siis poleks olnud teda töö juures või poleks teda töötajana kontrollile esitletud. Samuti tunnistaja H. S. ütluste järgi hageja töötas veel 2011.a. septembrikuus, kuid ta ei osanud täpselt öelda, mis päevast restorani pool kinni pandi, kas septembri lõpus või oktoobri

alguses. Samuti tunnistaja M. M. rääkis, et Xxxxx xxxx restoran ei olnud sügis-talvisel perioodil avatud, ikkagi hooajal s.o. suvel, kuid kuupäevasid ei osanud öelda, ja sel ajal oli R. S. oli kokaks. Tunnistaja ei mäletanud, millal hageja lahkus ja mis asjaoludel. Asjas on objektiivselt tuvastatud, et hagejal puudus tervisetõend, mis oli vajalik kokana töötamiseks, probleemid olid köögi puhtuse ja nõuetekohase käitlemisega, ning et restoran suleti sügisel, millest rääkis hageja ise ja ka tunnistajad H. S. ja M. M., kuid kostja ei ole esitanud andmeid restorani sulgemise tegeliku, objektiivse ja konkreetse aja kohta. Hageja on öelnud, et haigestus 28.09.2011.a. ja jäi haiguslehele. Kostja tunnistas, et hageja teavitas teda haiguslehele jäämisest. Pooled ei vaidle hageja haiguslehel viibimise aja osas alates 28.09.-09.10.2011.a. (hageja selgituse kohaselt haiguslehe andis ta xxxxxxx xxxx xxxxxxx, kuna oli sinna tööle vormistatud juuni 2011-13.10.2011.a. tähtajalise töölepinguga ning kostja polevat haguslehe esitamist soovinud). Kostja ei ole öelnud, mis kuupäevast konkreetselt ta töölepingu üles ütles ja leiab, et see ei oma ka tähtsust, sest leping lõppes niikuinii 01.09.2011.a. Samuti 02.07.2013.a. eelistungil kostja esindaja selgitas, et kirjalikus vastuses võib-olla oli vale sõnakasutus, aga eesmärk oli täiendavalt kinnitada, et leping on lõppemas. Tööandja jättis endale võimaluse seda käsitleda ka ülesütlemisena (tl 122, 1 kd). Kohus märgib, et kuivõrd töölepingu seadus sellist võimalust ette ei näe, siis enne hageja haiguslehele jäämist lepingu lõpetamist ei ole toimunud. Samuti kohtu poolt eespool märgitud asjaoludel leidist kinnitust, et hageja 2011.a. septembrikuus oli tööl kuni haiguslehele jäämiseni. Kostja on siinjuures väites võimaliku tähtajalise töölepingu olemasolu, jätnud tähelepanuta TLS § 80 lg 3, mille kohaselt kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks. TLS § 19 p 2 tulenevalt töötajal on õigus keelduda töötegemisest juhul, kui ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses. Seega hageja töötas septembris ajavahemikul 01.09.-27.09.2011 ja 28.09.-09.10.2011.a. oli haiguslehel (töövõimetusleht). Töötasu ei tule maksta perioodil 28.09.-09.10.2011.a. /TLS § 36/. Hageja on soovinud tunnistaja S. K.i, kes on xxxxxxx xxxx xxxxxxx juhataja, ütlustega tõendada töötamist. Tunnistaja S. K.i kohtus antud ütluste kohaselt hageja rääkinud oma tööst talle kuni septembri lõpuni. Sügisel käinud ta hageja juures Xxxxx xxxx restoranis kokku leppimas töötajate peoks võileivatordi tegemist. Töövaidluskomisjoni toimiku lk 42 asub S. K.i kiri, milles on märgitud, et S. K. käis hagejat külastamas (kutse võilevatordi valmistamiseks) Xxxxx xxxx restorani köögi uksel paar päeva enne xxxxxxx xxxx xxxxxx hooaja lõpupidu, mis toimus 08.10.2010.a. Seega väidetav külaskäik 4 või 5.10.2010.a. on varasem kui hageja poolt öeldud tööle asumise aeg 20.10.2010.a. Kohus on arvamusel, et tunnistaja S. K.i ütlusi tõendina arvestada ei ole võimalik, kuna juba hageja enda poolt avaldatu välistab selle, sest arusaamatuks jääb, kuidas oli tunnistajal võimalik hagejat tööl näha enne xx xx xxxx.a., kui hageja enda kinnituse kohaselt oli ta väidetavalt tööl alates xx xx xxxx.a. Samuti üldsõnalise ütluse alusel, et hageja on rääkinud oma tööst talle kuni septembri lõpuni, pole võimalik hageja poolt soovitud tõendatavaid asjaolusid tunnistaja ütlustega tõendatuks lugeda. Hageja xx xx xxxx.a. tööle ei pääsenud ja sellest järeldas, et töösuhe on lõpetatud. Samasuguselt sai ta aru ka samal päeval toimunud telefonivestlusest OÜ Xx xxxxxxxx juhatuse liikme R. T.ga ning xx xx xxxx.a. (palgapäev) raamatupidaja palka välja ei maksnud põhjendades seda sellega, et selline olnud R. T. korraldus. Raamatupidaja H. S. ütluste järgi (asus tööle maist 2011.a. ja töötas kuni 2012.a. varakevadeni) palka maksis põhiselt tema, vahest ka R. T., hagejale vastavalt R. T. juhistele igakuiselt/vähemalt rohkem kui üks kuu kuni septembrini v.a. viimane kuu (lõpparve) kuna R. T. keelas selle. Kostja on ise tunnistanud, et ta ei olnud nõus töösuhte jätkamisega, kuna hageja ei täitnud tööüleaandeid

nõuetekohaselt, mille kinnistuseks oli ettekirjutus 22.09.2011.a., ja puudus tervisetõend, ja viitab lepingu ülesütlemisele. Seega eeltoodud asjaoludel on võimalik asuda seiuskohale, et tegemist tööandjapoolse lepingu lõpetamisega, kuigi ülesütlemisavaldust kostja hagejale ei ole esitanud. Hageja ülesütlemist ei ole vaidlustanud, samuti poolte vahel puudub vaidlus selles, et lepingulised suhted on lõppenud. Ülaltoodu alusel on tuvastatav, et poolte vahel oli töölepinguline suhe alates xx xx xxxx.a. kuni xx xx xxxx.a. Hageja nõue tuvastada tööõigussuhe ei ole ITVLS § 6 lg 1 tulenevalt (töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud.) aegunud, sest töövaidluskomisjonile on sellekohane avaldus esitatud 27.12.2011.a. TLS § 28 kohaselt (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Sama seaduse § 70 kohaselt (1) Töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Sama seaduse § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu 01.–27.09.2011.a. 344.79 € (383:30=12.77x27=344.79) ja puhkusehüvitise 11.65 kalendripäeva eest summas 148.77 € (01.05.-xx xx xxxx.a.-11,65x12.77=148.77), kokku 493.56 €. Hageja on aluseks võtnud Pärnu linnas koka tavapärase töötasu summas 383.- eurot (6000 krooni) kuus. Hageja selgitas, et kuivõrd kokkulepitud töötasu ei ole suudetud tõendada, siis ei ole vaidlustatud töövaidluskomsjoni poolt kindlaks tehtud koka tavapärast töötasu summas 6000.- eur. Kohus osundab, et Töövaidluskomisjoni istungi protokollist nähtuvalt tegemist hageja arvamusega töötasu kohta (TVK toimik tl 49). Kohus rahuldab esitatud nõude osaliselt s.o. töötasu nõude summas 287.55 eur ja puhkusehüvitise summas 124.07 eur järgmise arvestuse järgi. Töötasu: 319.56:30=10.65x27=287.55. Puhkusehüvitis: 01.05.-xx xx xxxx.a.-11,65 kalendripäeva x 10.65=124.07. Nõue kokku summas 411.62 € muutus sissenõutavaks xx xx xxxx.a. ITVLS § 6 lg 1 (Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud.) ja lg 3 tulenevalt (Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.), kuivõrd avaldus töövaidluskomisjonile on esitatud 28.11.2011.a., siis nõuded ei ole aegunud. Hageja on esitanud viivise nõude 16.07.2013.a. avalduses alates 16.03.2013.a. kuni 16.07.2013.a. summas 13.22 € ning alates alates 16.07.2013.a. kuni 493.56 € tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagejal oleks õigus viivist nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1, § 94 alusel. Kostja 16.11.2015.a. avalduses palub kohaldada aegumist (tl 52, 4 kd). ITVLS 6 lg 1 järgi on viivisenõude esitamise tähtaeg neli kuud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-7-09 on selgitanud, et palga ja viivise omavahelise seose tõttu tuleb lugeda viivisenõude aegumise tähtaja alguseks päev, mil tööandja jättis töötajale palga tähtaegselt välja maksmata. Seega palga- ja viivisenõude aegumistähtajad algavad samal ajal, kuid aegumistähtaja pikkus on nendel nõuetel erinev. Vältimaks aegumise kohaldamist, peab töötaja viivisenõude esitama nelja kuu jooksul alates töötasu tähtaegselt väljamaksmata jätmisest. Sama on kohaldatav ka puhkusetasu osas.

Nõue muutus sissenõutavaks xx xx xxxx.a. (palk ja puhukusetasu). Hageja sai teada palga ja puhukusetasu mittemaksmisest xx xx xxxx.a. Kohus on seisukohal, et kuivõrd nõue muutus sissenõuatvaks xx xx xxxx.a. ja avaldus viivise nõudmiseks on esitatud 16.07.2013.a., siis on möödunud viivise nõude esitamiseks ettenähtud 4 kuune tähtaeg ja nõue tuleb selle aegumise tõttu jätta rahuldamata.

ja veebruaris tegi hageja ühekordset tööd ning kui hotellis olid külastajad, siis talveperioodil pakutakse hommikusööki restorani poole peal ja võimalik, et siis oli hageja seal kaupa tellimas mõned üksikud korrad. Samal kohtuistungil kostja tunnistas, et 2011.a. märtsis ja aprillis hageja töötas kokana, kusjuures ta võis ka kaupa vastu võtta, ja kokku oli töötasuna lepitud 319.56 eurot (5000 krooni). Samuti tunnistaja S. K. andis ütlusi hageja töötamise kohta 2011.a. aprillis. Hageja on esitanud tõendamaks tööriietuse olemasolu ja kokana töötamist kaks fotot 19.03.2011.a. (värvilised fotod tl 20, 21, 2 kd). Hageja on fotodel äratuntav ja kostja esindaja R. T. tunnistas sel ajal hageja poolt kokana töö tegemist. Hageja on esitanud tõendamaks tööriietuse olemasolu ja kokana töötamist foto 12.02.2011.a. (värvilised fotod tl 24, 2 kd). Hageja on fotol äratuntav ja kostja on tunnistanud hageja poolt veebruaris 2011.a. ühekordse töö tegemist. Tööriietuse andmist kostja ei ole tunnistanud ning fotode alusel ei ole see üheselt tuvastatav (hageja on öelnud ise ,et t-särk oli tema enda oma). Kostja on tunnistanud enda poolt töötasu maksmist iga kuu eest hageja poolt avaldatud ulatuses. Seega hageja on perioodil 01.01.2011-30.04.2011.a. teinud tööd kokana. Kostja on seisukohal, et hageja täitis tööandja erinevaid hooajalisi ülesandeid ja mis iganes ajal hageja töötas, tegi ta seda töövõtulepingu alusel (tl 27, 2 kd). Kostja on nõustunud, et väljavõte restorani menüüst (2 lehel -tl 81, 82, 2 kd) tõendab teatud ajal hageja kostja juures töötamist, kuid R. T. ei tunnista, et parandused on tehtud tema poolt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei võta õigeks paranduste tegemist omakäeliselt, siis seda tõendatuks lugeda ei saa. Vaidlust ei ole selles, et hageja kostja seadusliku esindaja R. T. omakäeliste jooniste (3 lehel) alusel pidi kujundama juustu-, liha- ja kalavaagnaid 4-le inimesele (83, 84, 85, 2 kd). Kostja on kogu protsessi kestel rõhutanud, et mistahes ajal on mistahes töö eest R. S.ale ühekordsete tööde eest ka tasutud, vastasel juhul ei oleks ta ju sõlminud järgmiseks perioodiks töövõtulepingut, mille eest talle on samuti töötasu välja makstud. Hageja kohtule esitatud hagiavalduse terviktekstis märgib, et töövaidluskomisjonile 27.12.2011 esitatud avalduses hageja märkis, et tööandja on täitnud oma kohustuse töötasu maksta igakuiselt 10-ndaks kuupäevaks, kuid ta ei ole seda teinud täies ulatuses ja septembrikuu eest üldse ei maksnud. Ka puhkusehüvitise arvestus avalduse juures on tehtud arvestades töötasu, mida pidi hageja saama. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduse terviktekstis märgitu ei vasta hageja 27.12.2011.a. avaldusele, kus hageja märgib sõnaselgelt ja ühemõtteliselt: ”Tööandja lubas maksta palga iga kuu 10ks eelmise kuutöötasu järgmisel kuul, mida ta tegigi. Välja arvatud septembrikuu töötasu.“. Sama asjaolu s.o. “Kuni augustikuuni kokkuleppeline maksmine toimus. Mingit konflikti ei olnud.” hageja tunnistas ka töövaidluskomisjoni istungil. Samuti 31.08.2012.a. avalduses kohtule hageja avaldas/märkis, et töötasu on senini saamata 2011.a. septembrikuu eest (tl 38, 1 kd). Tunnistaja S. K.i ütluste järgi hageja on talle rääkinud, et 2011.a. sügisel ei olevat makstud töötasu. 15.04.2015.a. kohtuistungil hageja seletas: “Meil ei olnud mingeid probleeme, need tekkisid siis, kui ta mind enam majja sisse ei lasknud. Tol hetkel ma seda lepingut läbi ei lugenud, siis lugesin, kui ma läksin töövaidluskomisjoni, siis kui ta viimast töötasu ei maksnud välja, siis hakkas see kõik pihta.” (tl 188, 3 kd). Eeltoodust nähtuvalt hageja on hagi alusasjaoluna järjepidevalt märkinud ja suuliselt seletanud, et tööandja on töötasu varasemalt, välja arvatud 2011.a. septembrikuu, kokkulepitu järgi välja maksnud. See langeb ühte tunnistaja S. K.i ütlustega. Hageja on tunnistanud, et töötasu sai kokkuleppel kostjaga sularahas põhjusel, et tema arved olid arestitud (tl 27, 2 kd). Eelpool nimetatud hageja poolt esiletoodud hagi alusasjaolu kinnitab kostja poolt kohtule esitatud kassa väljamineku order (tl 32-35, 4 kd) 10.05.2011.a. selle kohta, et R. S.ale on välja makstud töötasu 2011.a. aprillikuu eest summas 319.56 eur (tl 33, 4 kd), millises osas hageja tugines kohtus töötasu osalisele kättesaamisele summas 127.82 € (2000.- krooni). Kohus märgib siinjuures, et hageja selles osas oma hagi nõuet ei ole vähendanud. 15.04.2015.a. ja

17.11.2015.a. kohtuistungitel hageja seletas, et saadud töötasu kohta ta endale üles midagi kirjutanud ei ole, millest on järeldatav, et selleks puudus ka vajadus töötasu kättesaamise tõttu ja mida hageja hagi alusasjaoluna ongi tõesena esitanud ning R. S. on töövaidluskomisjoni otsust vaidlustamata nõustunud pooltevahelise töösuhtega mitte varem kui alates xx xx xxxx.a. Ülaltoodu alusel kohus hageja töötasu nõude perioodil 01.01.2011-31.08.2011.a. kokku 1628.66 € ja viivise nõude põhinõudelt 1628.66 € alates 16.07.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ning alternatiivselt 01.01.31.08.2011.a. eest saamata jäänud töötasu summas 2840.71 € nõudmiseks, jätab rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine. TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Sama seaduse § 133 kohaselt (1) Hagihind avutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. (2) Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Sama seaduse § 134 kohaselt (1) Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. (3) Kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Asjas on hageja poolt 23.07.2015.a. avalduse esitamisel arvestades varasemalt 31.08.2012.a. ja 16.07.2013.a. esitatud nõudeid TsMS § 123, § 133 lg 1, 2, § 134 lg 1, 3 alusel hagihinnaks suurema nõude järgi 2840.71 € (1 nõue: põhivõlg 344.79+148.77+766.94+861.72+viivis 13.22+viivis põhinõudelt 2122.22 € alates 16.07.2013.a. ühe aasta ulatuses summas 180.39 €= 2315.83 €. 2 alternatiivne nõue: põhinõue 1564.71+1276.-=2840.71 eur). TsMS § 173 kohaselt (1) Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. (4) Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama seaduse § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud, arvestades hageja nõuete osalise rahuldamise ulatust ja alternatiivnõude rahuldamata jätmist, võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Hageja, R. S.`a, kanda tuleb jätta menetluskulud 88 % ulatuses ja kostja, Xx xxxxxxxx OÜ, kanda 12 % ulatuses /arvestus–hageja nõue 344.79 +148.77+1564.71+1276+13.22=3347.49 €; rahuldatud 411.62 €; 411.62/3347.49=0,12). TsMS 174 kohaselt (2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. (4) Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra menetluskulude rahalist suurust kindlaks, sest see lükkaks edasi asjas kohtuotsuse tegemise, ning seetõttu menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2016 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.