EHITUSKOONDIS vastu 4500 euro suuruse kohustuse puudumise tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 026/2015/290
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.03.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Agenor apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Agenor (registrikood 10700098), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anto Kasak ja vandeadvokaat Grete Lind Kostja: AKTSIASELTS MÕIGU EHITUSKOONDIS (registrikood 10162169), lepinguline esindaja Urmas Tross, seaduslik esindaja Härmo Lehtsalu
Ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Agenor kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Agenor ringkonnakohtu menetluskulud 953,06 eurot AKTSIASELTSI MÕIGU EHITUSKOONDIS kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Agenor (hageja) esitas 16.03.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse AKTSIASELTSI MÕIGU EHITUSKOONDIS (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et hagejal puudub Harju Maakohtu 17.01.2013 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-10-38228 tulenev kohustus tasuda kostjale 4500 eurot ning palus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 026/2015/290 täies ulatuses lubamatuks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Mati Roodes 04.02.2015 koostanud täitmisteate, mille järgi on hageja vastu esitatud nõue suuruses 10 047 eurot ja millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 17.01.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-10-38228, millega kinnitati hageja kui pankrotivõlgniku võlausaldajate kompromiss. Eelnimetatud kohtumääruse p-s 1 on märgitud, et hageja on kohustatud tasuma hüpoteegiga tagamata nõuetest 7 % tunnustatud nõude suurusest. Arvestades, et kostja nõuet oli tunnustatud 79 239,40 euro ulatuses, oli kostjal õigus kompromissi korras saada rahuldatud nõue 5546,76 eurot. Kostja nõudeks on tulbas „summa“ märgitud 5546,76 ja tulbas „15.11.2014 makse eur“ 5547 ja 4500. Hageja arvates on kohtumääruses ekslikult märgitud 5547 eurole lisaks ka 4500 eurot. TsMS § 368 lg 2 võimaldab hagi esitamise kui täitemenetluses on täitedokumendi tõlgendamise üle vaidlus. Hageja palub kohtul tuvastada, et hageja ei võlgne Harju Maakohtu 17.01.2013 kohtumääruse alusel 4500 eurot, vaid 5547 eurot, mis on samuti tasutud. Lisaks kinnitab 4500-eurose nõude puudumist ka asjaolu, et hageja pankrotihaldur esitas 06.11.2014 Harju Maakohtule taotluse enda vabastamiseks ning taotluse kohaselt on kompromiss hageja poolt täidetud. Kuna kostjal nõue puudub ja hageja on täitnud kõik 17.01.2013 kohtumäärusest nr 2-10-38228 tulenevad kohutused, on sundtäitmine lubamatu. Kostja ise on 29.07.2014 e-kirjas kinnitanud, et hageja on kostja ees kohustused täitnud. Lisaks on hagejal kostja vastu 25 771,65 euro suurune nõue, mille kohta hageja esitas kohtule hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-14-62582. Selle nõude tõttu on hagejal tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-5-12 p-s 42 märgitust ja VÕS §-st 110 või §-st 111 õigus täitmisest keelduda, mistõttu sundtäitmine on lubamatu. Lisaks ei ole kostjal õigus nõuda 4500 eurot 17.01.2013 kohtumääruse alusel seetõttu, et nimetatud summa ei ole käsitletav pankrotimenetluses tunnustatud nõudena. PankrS § 184 lg 6 kohaselt on kohtu poolt kinnitatud kompromiss täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes.
3.14.07.2015 menetlusdokumendis teatas hageja, et talle on tsiviilasja nr 2-14-62582 raames saanud teatavaks asjaolu, et kostja ja MTÜ Väike-Peetri külaselts on 12.04.2012, ehk pärast pankroti väljakuulutamist, kuid enne kompromissi kinnitamist, sõlminud vee müügi ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise lepingu, mille p-s 1.4 on fikseeritud, et lepingu
sõlmimisega muutuvad kehtetuks kostja ja hageja vahel 10.06.2002 sõlmitud vee müügi leping ning 19.04.2004 sõlmitud liitumisleping, lepingutega seotud kokkulepped ja lisad, ning eelnimetatud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused on MTÜ Väike-Peetri külaselts hagejalt tervikuna üle võtnud. Kuivõrd kompromissis märgitud kostja nõude aluseks on 10.06.2002 sõlmitud vee müügileping, ei saanud kostjal olla hageja vastu müügilepingust tulenevaid nõudeid. Nii hageja kui võlausaldajate eest on eelpool nimetatud lepingut varjatud, mistõttu ei saanud hageja seaduslik esindaja võlausaldajate üldkoosolekul kostja nõude alusetust puudutavaid väiteid esitada. Hageja palus tuvastada, et tal puuduvad Harju Maakohtu 17.01.2013 määrusest tsiviilasjas 2-10-38228 tulenevad kohustused kostja ees 10 047 euro ulatuses ja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 026/2015/290 täies ulatuses.
4.01.09.2015 esitas hageja uue hagi muutmise avalduse, milles palus tuvastada, et hagejal puudub Harju Maakohtu 17.01.2013 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-10-38228 tulenev kohustus tasuda kostjale 10 047 eurot ning palus tuvastada, et nimetatud kohustus on kostja ees vähenenud 0 euroni.
5.21.09.2015 määrusega jättis maakohus hageja avalduse hagi muutmiseks rahuldamata.
6.07.10.2015 esitatud hagiavalduse terviktekstis palus hageja tuvastada, et hagejal puudub Harju Maakohtu 17.01.2013 määrusest tulenev kohustus tasuda kostjale 10 047 eurot ja tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr 026/2015/290 kogu ulatuses lubamatuks. Hageja märkis muuhulgas, et juhul, kui kohus leiab, et kostja ei ole 10.06.2002 vee müügilepingust tulenevaid kohustusi üle andnud või ei ole hageja vastu olevast nõudest loobunud täies ulatuses, ei saa kostjal sellegipoolest olla 10 407 euro suurust nõuet. Vee müügi ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise lepingus p-s 1.5 on kokku lepitud, et müüja loobub 45 616,23 euro suurusest nõudest hageja vastu, mis on tekkinud pankrotimenetluses massikohustusena. Kuna kostja nõuet tunnustati pankrotimenetluses summas 79 239,40 eurot ning kostja on 45 616,23 euro suurusest nõudest loobunud, saaks kostja nõue olla äärmisel juhul 33 623,17 eurot, millest 7% on 2353,62 eurot.
7.04.02.2016 istungil selgitas maakohus, et kohus menetleb asja asjaolude ja eseme alusel, mis on esitatud enne hagiavalduse tervikteksti ja vastuse tervikteksti esitamist. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 10.06.2002 sõlmisid pooled vee müügi lepingu, mille alusel kostja tarnis Väike-Peetri külale Rae vallas Harjumaal vett ja hageja jättis vee eest kogutud raha kostjale edastamata kokku ca 2 354 254,30 krooni. 03.12.2010 kuulutas Harju Maakohus välja hageja pankroti. Ajavahemiku 2008-31.12.2009 eest oli kostja nõue hageja vastu 149 495,67 eurot. 07.04.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati kostja nõuet summas 79 239,40 eurot II järgus. Kostja nõuet alates 01.01.2010 kuni pankrotiotsuseni kokku summas 45 616,23 eurot käsitleti massikohustusena, mis ei vajanud kaitsmist. Hageja haldur jätkas pankrotimenetluse ajal lepingu täitmist ning sellest tekkis täiendav kohustus kostja ees massikohustusena summas 25 771,65 eurot, mille haldur täitis, kuid mida hageja nõuab nüüd tagasi tsiviilasjas nr 2-14-62582. Enne pankrotimenetluses kompromissi kinnitamist pidasid hageja haldur ja Ü. Teppo võlgniku esindajana läbirääkimisi, mille tulemusel, lisaks kostja kompromissinõude 79 239,40 eurot vähendamisele 7%-ni, kohustus hageja tasuma 4500 eurot kostja nõude mittetunnustamise vaidlustega seotud kulude katteks ja ka rahuldamata nõude kompensatsiooniks. Hageja esindaja pakkus kompensatsiooni
summa 4500 eurot välja, kostja aktsepteeris seda ja üldkoosolek vastuväiteid kokkuleppe summale ei esitanud ning kohus kinnitas kokkulepitu. Kinnitatud kompromissi kohaselt pidi hageja tasuma kostjale 15.11.2014 vastavalt 5547 eurot ja kokkuleppe alusel täiendavalt 4500 eurot, kokku 10 047 eurot. Määruses märgitud kuupäevaks ega ka kostja vastuse koostamise ajaks ei ole hageja nõuet täitnud.
9.Sisuliselt on hageja eesmärgiks läbi täitemenetluse vaidlustada kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-10-38223, mida oleks pidanud tegema juba pankrotimenetluse raames. Jõustunud kohtulahendi vaidlustamiseks oleks hageja pidanud esitama teistmisavalduse Riigikohtule. Hagide esitamisega loodab hageja hoiduda ja soovib venitada kohtu poolt kinnitatud kompromissi täitmist. Kostja leidis, et hagi muutmise avaldusega on hageja esitanud sisuliselt uue hagi ning hagi muutmisega ei nõustunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus jättis 04.03.2016 otsusega rahuldamata hagi 4500 eurose kohustuse puudumise tuvastamiseks ning rahuldas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 026/2015/290 osaliselt. Maakohus tunnistas hageja suhtes täiteasjas nr 026/2015/290 läbiviidava sundtäitmise lubamatuks 120,97 euro ulatuses. Seoses tuvastusnõudega jättis maakohus kõik menetluskulud hageja kanda. Seoses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega jättis maakohus kostja menetluskuludest hageja kanda 83% kuludest ning kostja enda kanda 17% kuludest. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 4000,64 eurot.
11.Maakohus võttis 30.03.2015 määrusega menetlusse hagi 4500 eurose kohustuse puudumise tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 026/2015/290. 02.06.2015 esitas hageja täiendavad asjaolud seoses tõendina esitatud 12.04.2012 vee müügi ja kanalisatsiooni vahendamise lepinguga. 01.09.2015 esitas hageja hagi muutmise avalduse nõudega tuvastada hageja kohustuse vähenemine kostja ees 0 euroni. Kostja vaidles hagi muutmise avaldusele vastu. 21.09.2015 määrusega kohus jättis rahuldamata hageja avalduse hagi muutmiseks. Kohus märkis, et nõuet muudetud kujul ei käsitle, vaid lahendab hagi kujul, mille menetlusse võttis. 22.09.2015 kohtuistungil määras kohus pooltele tähtaja hagiavalduse ja vastuse terviktekstide esitamiseks. Tulenevalt 21.09.2015 määrusest ja ülalmärgitust lahendas kohus hageja nõudeid hagiavalduse terviktekstis märgitud ulatuses, mis ei puuduta hagi muutmist (ei arvesta asjaolusid seoses 12.04.2012 lepinguga ning selle alusel kujundatud nõuet).
12.Seoses hageja poolt esitatud hagi muutmise avaldusega märkis kohus, et selles esitatu ei anna alust TMS § 221 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, sest selle hagi rahuldamine mõjutaks täitedokumendi kehtivust ja õigusjõudu. Hagi muutmise keelamine oli õiguspärane. Peale selle tõlgendab hageja hagi muutmise aluseks oleva 12.04.2012 vee müügi ja kanalisatsiooni vahendamise lepingu mõju ebaõigelt. Hageja poolt väidetud 10.06.2002 sõlmitud vee müügilepingu kehtetus ja kohustuste üleminek 12.04.2012 lepingust tulenevalt ei tähenda, et 10.06.2002 leping oleks hageja suhtes kaotanud mõju viimati nimetatud lepingu sõlmimisest peale. See oleks lepingu tühisuse puhul nii, mitte aga kehtetuse puhul. 12.04.2012 sõlmisid kostja ja MTÜ Väike-Peetri külaselts vee müügi ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise lepingu. Lepingu esemeks on lepingu p 2 kohaselt müüja (kostja) poolt ostjale (MTÜ Väike-Peetri külaselts) tarbe- ja olemevee müümine lepingu p-s 1.1 nimetatud kvaliteediga. Hageja tugineb lepingu p-le 1.5, milles märgitu kohaselt müüja (kostja) loobub 45 616,23 euro suurusest nõudest hageja vastu, mis on tekkinud hageja pankrotimenetluses massikohustusena, kusjuures nõudest
loobumine on tehtud nii ostja (MTÜ Väike-Peetri külaselts) kui hageja kasuks. Kohus leidis, et nimetatud lepingu punkt hagi lahendamist ei mõjuta, kuna täitedokumendiks olev kohtumäärus lepingus märgitud summat (45 616,23 eurot) ei kajasta ning kompromissi kinnitav kohtumäärus tehti üle 9 kuu pärast lepingu sõlmimist. See tähendab, et määruse tegemise ajal oli hagejal kohustus kostja ees määruses märgitud summade osas.
13.Maakohus asus seisukohale, et täitedokument ei vaja selgitamist ning tuvastushagi tuleb jätta rahuldamata. 04.02.2015 täitmisteatest nähtuvalt täidab kohtutäitur hageja suhtes kostja täitmisavaldust. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 17.01.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-10-38228 ning nõude suuruseks 29.01.2015 seisuga 10 047 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasud kokku 1164,52 eurot. Täitedokumendiks oleva määrusega kinnitas kohus kompromissi ja lõpetas hageja pankrotimenetluse. Määruse resolutsioonis märgitu kohaselt kinnitas kohus hageja võlausaldajate 06.12.2012 üldkoosolekul vastuvõetud kompromissi, mille järgi hageja tasub hüpoteegiga tagamata nõuetest 7% tunnustatud nõude suurusest. Hageja tasub kostjale 5547 eurot ja 4500 eurot 15.11.2014 (p 1). Maakohus leidis, et nimetatud määruse punkt on selge, üheselt arusaadav ega vaja TsMS § 368 lg 2 alusel tõlgendamist. Hageja kompromissiettepanekust võlausaldajatele nähtub selgelt ja arusaadavalt, et hageja ise on märkinud kostja nõuded kahele reale. Seega kinnitab hageja poolt pankrotimenetluses esitatud kompromissiettepanek kostja seisukohta, et 4500 eurot ei olnud makse, mis tulenes tunnustatud nõudest. Sama tuleneb hageja 06.12.2012 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist. Protokolli p 9 sisaldab hageja massnõuete (väljamõistetud riigilõiv, kostja poolt esitatud pankrotimenetluse aegsed viivised) maksmise kohustuse aktsepteerimist, kui need on õiguslikud. Kuivõrd kohus kinnitas kompromissi esitatud kujul, mis sisaldas eelviidatud sõnastust ja hageja kohtumäärust ei vaidlustanud, järeldas kohus, et hageja pidas üldkoosoleku protokolli p-s 9 märgitut õiguslikuks. Asjaolu, et 5547+4500 ei võrdu määruse resolutsiooni p-s 1 märgitud 7%-ga, ei põhjusta täitedokumendi ebaselgust. Hagejal oli õigus määruse peale edasi kaevata, kuid ei ole seda teinud. Maakohus esimese astme kohtuna ei ole pädev teises asjas tehtud määrust muutma või tühistama.
14.Kostja seadusliku esindaja 29.07.2014 e-kiri Kady Mägile ei tõenda hagejal kohustuse puudumist kostja ees. Kirjast selgub, et Väike-Peetri külaselts on täitnud kõik kohustused kostja ees ja kostjal puuduvad pretensioonid nimetatud külaseltsi vastu. Kohus leidis, et kirja viimane lause (s.o „Seoses Teie kirjas viidatud massikohustusega kinnitame, et OÜ Agenor on jäädavalt vabanenud vastutusest Teie kirjas viidatud massikohustuse täitmise eest.“) ei pruugi tingimata omada tähendust, mille sellele on omistanud hageja. Selge ei ole kirjas kasutatud sõnastuse jäädavalt vabanenud vastutusest tähendus. Ka hageja seadusliku esindaja 23.10.2014 e-kiri (nn blin dravaa) hageja pankrotihaldurile ei tõenda hageja poolt kohustuse täitmist kostjale. Tegemist on vaid hageja arvamusega, et tal kohustus puudub. Kohustuse täitmist kostja poolt märgitud ulatuses (120,97 eurot) tõendab 08.04.2015 maksekorraldus, millega kohus ka arvestas.
15.Lisaks märkis kohus, et tsiviilasjas nr 2-14-62582, millele hageja oma nõude põhjendamisel toetus, jättis kohus rahuldamata hageja nõude kostja vastu 25 771,65 euro saamiseks. Kohus tuvastas 16.12.2015 otsusega, et tõendamata on hageja väide, et hageja kohustus läks 06.03.2012 lepinguga üle nii summas 45 616,23 eurot kui ka summas 23 782,10 eurot. Kohtuotsus jõustus 16.01.2016.
16.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jättis kohus tuvastusnõudega seotud menetluskulud hageja kanda. Lähtudes TsMS § 163 ning arvestades, et kostja esitas sundtäitmiseks nõude 10 047
euro suuruses, kuid hageja on nõudest täitnud 120,97 eurot, jättis kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega seotud kostja menetluskuludest hageja kanda 83% ja kostja enda kanda 17%. Hageja menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja enda kanda, arvestades, et kostja tunnistas kohe hageja poolt nõude täitmist 120,97 euro ulatuses, mis tähendab, et selle summa osas puudus hagejal hagi esitamiseks vajadus. Kohus määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ning leidis, et menetluskulud on esitatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Arvestades hageja tegevust menetluses, arvukate avalduste ja taotluste esitamist, millele kostja pidi vastama ja asja keerukust, määras kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4512 eurot. Kohus luges menetluskuludest 1/3 kantuks seoses tuvastusnõudega ja 2/3 seoses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega. Seega jättis kohus hageja kanda tuvastusnõudega seonduvalt kostja menetluskulud 1504 euro ulatuses ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega seonduvalt jättis kostja menetluskulud hageja kanda 2496,64 euro suuruses ning kostja enda kanda 511,36 euro suuruses. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 4000,64 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Hageja esitas 04.04.2016 Harju Maakohtu 04.03.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ulatuses, millega jäeti sundtäitmine täiteasjas nr 026/2015/290 täies ulatuses lubamatuks tunnistamata ja kohustuste puudumine summas 10 047 eurot tuvastamata ning menetluskulud jäeti hageja kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega tuvastada, et hagejal puudub Harju Maakohtu 17.01.2013 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-10-38228 tulenev kohustus tasuda kostjale 10 047 eurot ning palub tunnistada täies ulatuses lubamatuks täiteasja nr 026/2015/290. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
18.Maakohus on jätnud ebaõigesti 12.04.2012 vee müügi ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise lepingu ja hageja täiendava tuvastamise nõude tähelepanuta. Kohtu põhjendused ja käitumine menetluse juhtimisel on ebaselged ning vastuolus TsMS §-ga
436.Hageja esitas eelnimetatud lepingu ja täiendava nõude kohustuse puudumise tuvastamiseks juba 13.07.2015, s.o eelmenetluse ajal. Oluline on lisada, et hageja sai sellest lepingust teadlikuks pärast tsiviilasja alustamist teise tsiviilasja kaudu, mistõttu ta ei saanudki seda koos hagiga kohtule esitada. Kostja ei esitanud hageja menetlusdokumendis märgitud nõudele ega tõendile vastuväiteid kooskõlas TsMS § 376 lg-ga 1. Kohtuotsuses on küll märgitud, et hagi muutmine jäeti rahuldamata 21.09.2015 määrusega, kuid nimetatud määrus puudutab hageja seadusliku esindaja 01.09.2015 hagi muutmise avaldust, mitte hageja 13.07.2015 menetlusdokumenti. 22.09.2015 toimunud eelistungil andis kohus hagejale tähtaja kuni 07.10.2015 hagiavalduse tervikteksti esitamiseks. Seega on 13.07.2015 menetlusdokumendis esitatud nõue ja tõend esitatud kohtule õigesti ja kohus oleks oma otsuses pidanud nimetatud tõendit arvestama. Kuivõrd kohus andis 22.09.2015 hagejale täiendava tähtaja, siis ei ole kohtul võimalik põhjendada vaidlusalusele tõendile tuginemata jätmist sellega, et kohus on 21.09.2015 jätnud hageja seadusliku esindaja avalduse hagi muutmiseks (mitte 13.07.2015. a hageja menetlusdokumendi) rahuldamata.
19.Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 175 ja VÕS § 207 lg 2, mis välistavad hageja vastutuse kostja ees. Kohus on otsuses segamini ajanud tehingu kehtetuse ja tehingust tulenevate kohustuste ülevõtmise kolmanda isiku poolt ning nõuetest loobumise. Sisuliselt on kohus otsuses leidnud, et veeleping kaotas hageja suhtes mõju 12.04.2012 (muutus kehtetuks), kuid enne seda kuupäeva tekkinud kohustused jäid hagejale alles. Hageja leiab, et kohtu järeldused on ebaõiged, sest kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele
võlgnikule üle kõik tekkinud kohustused, st uus võlgnik astub vana võlgniku asemele, ning nõuetest loobumisel loetakse, et võlausaldaja nõuded võlgniku vastu on lõppenud. Käesoleval juhul on hageja peamine vastuväide selles, et Väike-Peetri külaselts on 12.04.2012 ehk enne kompromissi kinnitamist hageja kohustused üle võtnud. Seega ei olnud hagejal tegelikkuses kompromissi kinnitamise ajal enam kostja ees kohustusi. Vaatamata sellele, jättis kostja mulje, et kostja nõue on igati kehtiv ja pankrotimenetluse raames kinnitati kahjuks kompromiss. Pankrotimenetluses kohtu poolt kinnitatud kompromiss ei ole konstitutiivse iseloomuga, vaid deklaratiivne võlatunnistus. Samuti on oluline välja tuua, et hagejal ei ole võimalik oma õigusi kaitsta kompromissi vaidlustamisega, sest hageja ei sea kahtluse alla teiste võlausaldajate nõudeid. Lisaks on hageja seisukohal, et kostjal puudub hageja vastu nõue, sest kostja on nõudest loobunud. 12.04.2012. a lepingu p-s 1.4. märgituga on kostja hageja vastu olevatest veelepingust tulenevatest nõuetest loobunud, sest kostja on kinnitanud, et veeleping on kehtetu. VÕS § 207 lg 1 järgi võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Arvestades, et kostja on 12.04.2012. a lepingus kinnitanud, et veeleping on kehtetu, siis ei saanud kostjal enam hageja vastu veelepingust tulenevaid nõudeid olla.
20.Kohus on rikkunud TsMS § 436 sätestatud põhjendamiskohustust, jättes täielikult tähelepanuta hagejapoolse väite, et hageja kohustuse puudumist tõendab Harju Maakohtu 18.11.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-38228. Sellega vabastati hageja pankrotihaldur oma kohustustest ja selles on fikseeritud, et kompromiss on võlgniku poolt täidetud. Kohus ei ole põhjendanud, mispärast on kohus nimetatud tõendi jätnud tähelepanuta.
21.Hageja esitas maakohtus kostja seadusliku esindaja e-kirja, milles on märgitud, et: “Käesolevaga kinnitame, et Väike-Peetri külaselts on täitnud kõik kohustused meie ees ja meil puuduvad pretensioonid nende vastu. Seoses Teie kirjas viidatud massikohustusega kinnitame, et OÜ Agenor on jäädavalt vabanenud vastutusest Teie kirjas viidatud massikohustuse täitmise eest.” Kohus on aga märkinud, et nimetatud kiri ei tõenda kohustuste puudumist, sest kirjas märgitu ei pruugi tingimata omada tähendust, mille sellele on omistanud hageja ja kirjas kasutatud sõnastuse tähendus ei ole selge. Kohtuotsusest jääb täielikult arusaamatuks, millistele argumentidele tuginedes on kohus vastavad järeldused teinud.
22.Hageja esitas maakohtus alternatiivse seisukoha, mille kohaselt juhul, kui kohus leiab, et kostja ei ole veelepingust tulenevaid kohustusi Väike-Peetri külaseltsile üle andnud või ei ole hageja vastu olevast nõudest loobunud täies ulatuses, ei saa kostjal siiski olla hageja vastu 10 047 euro suurust nõuet. Nimelt on kostja hageja vastu suunatud nõudest 12.04.2012 lepingu p 1.5. alusel vähemalt osaliselt loobunud. Kohus on leidnud, et nimetatud lepingu punkt otsust ei mõjuta, sest kompromissist ei nähtu 12.04.2012. a lepingus märgitud summa 45 616,23 eurot ja kompromiss kinnitati üle 9 kuu pärast 12.04.2012 lepingu sõlmimist. Kohtu järeldused ei tulene loogiliselt hinnatud tõenditest. Kohus ei saa pelgalt summade mittekattumisele või ajalisele faktorile tuginedes väita, et 12.04.2012 leping asja ei puuduta. Arvestades kostja nõudest loobumise osa, oleks kostja nõue äärmisel juhul saanud olla 33 623,17 eurot ning kuivõrd kohtumääruse järgi kuulub võlausaldajatele tasumisele 7% nõudest, siis oleks kostja nõue pidanud kompromissi kinnitamise seisuga olema maksimaalselt 2353,62 eurot.
Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
25.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
26.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega hagi rahuldamata jätmise kohta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Ebaõige on hageja seisukoht, et 17.01.2013 kompromissi kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise määruse alusel oli tal kostjale üksnes 5547 euro tasumise kohustus ning tal ei olnud kohustust tasuda täiendavalt 4500 eurot. Nimetatud määrusega kinnitas Harju Maakohus võlausaldajate 06.12.2012 üldkoosolekul vastu võetud kompromissi, mille kohaselt tasub võlgnik hüpoteegiga tagamata nõuetest 7 % tunnustatud nõude suurusest. Määruse kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale 7 % tunnustatud nõudest, s.o 5547 eurot ja täiendavalt 4500 eurot. Maakohus leidis õigesti, et asjaolu, et nimetatud summad kokku ei võrdu määruse resolutsiooni punktis 1 märgitud 7 %-ga, ei tähenda, et täitedokument oleks ebaselge. Määrusest on arusaadav, et hageja on võtnud kostja ees mõlema summa tasumise kohustuse. Vaidlus puudub, et hageja nimetatud määruse peale määruskaebust ei esitanud. Hageja ei saa jõustunud kohtulahendit uue hagiavalduse esitamisega vaidlustada.
27.Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja on 29.07.2014 e-kirjas kinnitanud nõude puudumist. Kostja on selles kirjas kinnitanud, et Väike-Peetri külaselts on täitnud kõik kohustused kostja ees. Samuti on kostja kinnitanud, et hageja on jäädavalt vabanenud vastutusest hageja kirjas viidatud massikohustuste täitmise eest. Kolleegium märgib, et selles kirjas on kostja kinnitanud, et Väike-Peetri külaseltsil puuduvad kohustused kostja ees. Sellest ei saa välja lugeda kostja kinnitust, et hagejal puuduvad kohustused kostja ees. Lisaks on kostja kinnitanud hageja kirjas viidatud hageja massikohustuste puudumist. Kohtule ei ole esitatud kirja, mille vastuseks see e-kiri on kirjutatud. Seega on tõendamata, millistest viidatud massikohustustest jutt käib ning tõendamata on ka see, et kirjas viidatud kohustused puudutaksid 17.01.2013 kompromissis nimetatud summasid.
28.Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et Harju Maakohtu 18.11.2014 määrusest tuleneb, et kostjal puuduvad nõuded hageja vastu. Selles määruses on maakohus vabastanud pankrotihaldur Andres Hermeti kompromissi järelevalvaja kohustustest ja õigustest. Määruses on maakohus tsiteerinud pankrotihalduri väidet, et kompromiss on täidetud. Määruses puudub kostja kinnitus, et tema nõue on rahuldatud. Ainuüksi pankrotihalduri väide kompromissi täitmisest ja pankrotihalduri vabastamine kohtu poolt, ei tõenda hageja väidet, et kostjal puudub kompromissist tulenev nõue hageja vastu.
29.Hageja on heitnud maakohtule ette, et kohus on ebaõigesti jätnud hagi muutmise avalduse menetlemata. Hageja esitas nii 14.07.2015 kui ka 01.09.2015 hagi muutmise avaldused, milles tugines 12.04.2012 lepingule ja palus tunnustada kohustuse puudumist 10 047 euro ulatuses. 21.09.2015 määrusega jättis maakohus hageja avalduse hagi muutmiseks
rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus on 21.09.2015 määruse põhjendustes viidanud üksnes hilisemale, s.o 01.09.2015, hagi muutmise avaldusele, on kolleegiumi hinnangul määruse mõtteks siiski tsiviilasjas hagi muutmise mittelubamine. Hageja 14.07.2015 ja 01.09.2015 hagi muutmise avaldused on sarnase sisuga. Kuigi 07.10.2015 hagiavalduse terviktekstis tugines hageja uuesti 12.04.2012 lepingule ning palus tuvastada 10 047 euro suuruse kohustuse puudumise, on maakohus 04.02.2016 istungil sisuliselt veelkord keeldunud hagi muutmise lubamisest, märkides, et kohus menetleb asja asjaolude ja eseme alusel, mis on esitatud enne hagiavalduse tervikteksti ja vastuse tervikteksti esitamist. Kolleegium märgib, et hagi muutmise lubamine TsMS § 376 järgi on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda siis, kui maakohus on diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohtu hinnangul ta seda käesoleval juhul teinud ei ole. Kolleegiumi hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused nõude muutmise lubamiseks ka apellatsioonimenetluses. Siiski märgib ringkonnakohus, et TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TsMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Käesoleval juhul sõlmiti kostja ja MTÜ Väike-Peetri külaseltsi vaheline vee müügi ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise leping 12.04.2012, s.o enne Harju Maakohtu 17.01.2013 kompromissi kinnitamise määruse tegemist. Seega ei saa hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel 12.04.2012 lepingule tugineda ning seda sõltumata sellest, et ta sai väidetavalt lepingust teada alles käesoleva tsiviilasja menetluse ajal. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-15 ja käesoleva asja asjaolud ei ole analoogilised.
30.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
31.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole põhjust muuta maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu määratud menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud.
32.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonkaebuse vastuse koostamise kulu 8 tunni ulatuses, tunnitasuga 94 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista kohtuistungiks ettevalmistamise kulu 3 tunni ulatuses, tunnitasuga 94 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista istungil osalemise kulu 45 minuti eest 50,66 eurot koos käibemaksuga.
33.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse mahtu ning seda, et vastuses sisaldus menetluskulude tagatise taotlus, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata, peab kohus põhjendatud ajakuluks vastuse koostamisele 6 tundi. Istungiks ettevalmistuseks peab ringkonnakohus põhjendatuks 2
tundi. Esindaja tunnitasu (94 eurot, millele lisandub käibemaks) ei ületa turuhinda. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsioonkaebuse vastuse koostamise kulu 676,80 eurot (koos käibemaksuga) ja istungiks ettevalmistamise kulu 225,60 eurot koos käibemaksuga. Põhjendatud on ka istungil osalemise ajakulu 45 minutit kostja nõutud summas 50,66 eurot (koos käibemaksuga). Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 953,06 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.