Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Juhul, kui kohus leiab, et nõuet ei ole üle antud kostja poolt või kostja ei ole nõudest loobunud täies ulatuses, ei saa kostjal olla hageja vastu siiski 10 047 eurost nõuet. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-15 p-s 11 märgitust on hagejal õigus täitemenetlust vaidlustada isegi juhul, kui asjaolu, millele ta tugineb, tekkis küll enne täitemenetluse alustamist, kuid millest hageja sai teadlikuks pärast täitemenetluse alustamist. Käesoleva kohtumenetluse raames sai hageja teadlikuks lepingust, mis välistab kostja nõude täies ulatuses (10 047 euro ulatuses). Teises tsiviilmenetluses (2-14-62582) sai hageja teada lepingust, mis välistab kostja nõude hageja vastu täies ulatuses. Kostja on 12.04.2012 lepingus loobunud hageja vastu olevatest nõuetest ja kinnitanud, et kohustused on üle võtnud MTÜ XXXXkülaselts. Kostja ise on 29.07.2014 kinnitanud, et MTÜ XXXXkülaselts on kohustused täitnud, mistõttu kostjal hageja vastu nõue puudub. Harju Maakohtu 18.11.2014 määrusega on tuvastatud, et hageja on kohustused täitnud. Kuivõrd kostjal nõue puudub, on sundtäitmine lubamatu. Kostja nõuab hagejalt kohustuse täitmist, mille ta ise on andnud üle kolmandale isikule, s t kostja on nõudest loobunud. 14.07.2015 seisukohtades (I kd lk 167-169) on hageja hagi alust täiendanud uute asjaoludega. Sisuliselt on hageja aga loobunud hagiavalduses nõude alusena esitatud asjaoludest. Hagejale on teises asjas (2-14-62582) teatavaks saanud, et kostja ja XXXXkülaselts on 12.04.2012 ehk pärast hageja pankroti väljakuulutamist, kuid enne võlausaldajate kompromissi kinnitamist sõlminud vee müügi ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise lepingu, mille p-s 1.4 on fikseeritud 10.06.2002 müüja ja OÜ XXXXvahel 10.06.2002 sõlmitud vee müügi lepingu ja 19.04.2004 sõlmitud liitumislepingu, lepingutega seotud kokkulepete ja lisade kehtetuks muutumine seoses uue lepingu sõlmimisega ning lepingutest tulenevad õigused ja kohustused on ostja (MTÜ XXXXkülaselts) tervikuna üle võtnud OÜ-lt XXXX(pankrotis). Seega on kostja ja XXXXkülaselts kokku leppinud, et 10.06.2002 sõlmitud vee müügileping on kehtetu ning kõik lepingust tulenevad kohustused on XXXXkülaseltsile täielikult üle antud. Hageja sai lepingust ja kohustuste üleminekust teada käesoleva asja menetluse käigus 18.05.2015. Siiani varjati lepingu olemasolu ja varjatakse jätkuvalt hageja eest. Kuna määruses märgitud nõude aluseks on 10.06.2002 sõlmitud vee müügileping ning lepingust tulenevad kohustused on hagejalt üle läinud XXXXkülaseltsile, ei saanud kostjal hageja vastu nõudeid vee müügilepingust pärast 10.06.2002 olla. Seega puudub kostjal õigus nõuda hagejalt täitemenetluse käigus mistahes summade tasumist. Algatatud täitemenetlus on ebaõige. Hageja taotleb, et 1) tuvastatakse hagejal kohustuse puudumine kostja ees 10 047 euro ulatuses Harju Maakohtu 17.01.2013 määrusest tulenevalt; 2) tunnistataks lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 026/2015/290 täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. 10.06.2002 sõlmisid pooled vee müügi lepingu, mille alusel kostja tarnis XXXXkülale XXXXvallas Harjumaal vett ja hageja jättis vee eest kogutud raha kostjale edastamata kokku ca 2 354 254,30 krooni. 03.12.2010 kuulutas Harju Maakohus välja hageja pankroti (tsiviilasi nr 210-38228). Hageja pankrotimenetluses esitas kostja hageja vastu nõude summas 2 354 254,30 krooni, millest põhivõlg oli 1 235 589,59 krooni ja viivisevõlg 1 197 334,71 krooni. Enne pankrotimenetluses kompromissi kinnitamist pidasid hageja haldur ja XXXXvõlgniku esindajana läbirääkimisi, mille tulemusel lisaks kostja kompromissinõudele 79 239,40 eurot kohustus hageja tasuma 4500 eurot kostja nõude mittetunnustamise, mittetunnustamise vaidlustega seotud kulude katteks ja ka rahuldamata nõude kompensatsiooniks. 4500 eurot kajastub ka kompromissi ja määruse tekstis. Kokkulepe 4500 euro osas johtus kostja poolt vee tarnimisest, mille eest hageja ei tasunud. Hageja esindaja pakkus kompensatsiooni summa 4500 eurot välja, kostja aktsepteeris seda ja üldkoosolek vastuväiteid kokkuleppe summale ei esitanud

ning kohus kinnitas kokkulepitu. Kompromissi kinnitavas 17.01.2013 määruses käsitleti kostja nõuet summas 79 239,40 eurot. Kinnitatud kompromissi kohaselt pidi hageja tasuma kostjale 15.11.2014 vastavalt 5547 eurot ja kokkuleppe alusel täiendavalt 4500 eurot, kokku 10 047 eurot. Määruses märgitud kuupäevaks ega ka kostja vastuse koostamise ajaks hageja raha maksnud ei ole. Kompromissi täitmiseks esitas hageja dokumendi nimetusega blin dravaa, kuid rahaülekannet ei teinud. TsMS § 368 on kohaldamatu, sest 17.03.2013 määruses ei ole midagi erinevalt tõlgendada. Määrus ei saa erinevalt mõista, seletada või sellest erinevalt aru saada. TsMS näeb ette võimaluse jõustunud kohtulahendite vaidlustamiseks (§ 7021). 29.01.2015 esitas kostja Harju Maakohtule taotluse 18.11.2014 määruse tühistamiseks, kuna kompromiss on hageja poolt kostja suhtes täitmata. 26.02.2015 määrusega jättis kohus kostja taotluse halduri ennistamiseks rahuldamata. Kostja esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. 17.01.2013 määrus on selge ja hagejale täitmiseks kohustuslik. Määruse alusel tsiviilasjas 2-1038228 on hageja oma kohustust täitnud vaid 120,97 euro suuruses, ülejäänud osas (9926,03 eurot) on nõue täitmata. Jõustunud kohtulahendi vaidlustamiseks oleks hageja pidanud esitama teistmisavalduse Riigikohtule. Tsiviilasjas nr 2-14-62582 on hageja küll esitanud nõude kostja vastu, kuid kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Tekkinud küsimuse pidanuks hageja lahendama pankrotimenetluse ajal. Hagide esitamisega (2-14-62582 ja 2-15-4078) loodab hageja hoiduda ja soovib venitada kohtu poolt kinnitatud kompromissi täitmist. Kostjale on teada, et hageja on teavitanud XXXXkülaseltsi pankrotiaegsest tehingust taganemisest. Kostja on veendunud, et tsiviilasjas nr 2-14-62582 hagejal kostja vastu nõuet ei teki. Vastuse terviktekstis märgib kostja, et hagiavalduse terviktekstis on hageja tagantjärgi andnud hinnanguid ja analüüsinud hoopis tsiviilasjas nr 2-10-38338 toimunud sündmusi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja kohustust puudumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, jõustunud kohtulahendit taolisel viisil ei saa vaidlustada, muuta osaliselt või tervikuna tühistada. Hagi muutmise avaldusega on hageja esitanud sisuliselt uue hagi. Kostja on koheselt teatanud, et ta hagi muutmisega ei nõustu. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esitatud avalduste ja vastuväidete ning tõenditega, ära kuulanud pooled kohtuistungil, jätab rahuldamata hageja tuvastusnõude ning rahuldab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osaliselt – hageja poolt kostjale tasutud 120,97 euro ulatuses. Kohus võttis 30.03.2015 määrusega menetlusse XXXXOÜ hagi XXXXASi vastu 4500 eurose kohustuse puudumise tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 026/2015/290. 2.06.2015 esitas hageja täiendavad asjaolud seoses tõendina esitatud 12.04.2012 vee müügi ja kanalisatsiooni vahendamise lepinguga, mida väidetavalt hageja seadusliku esindaja eest peidus hoiti. Hageja arvates lähtub lepingust, et kostja nõustus hageja nõudest osa edastamisega XXXXkülaseltsile ning seega loobus nõudest hageja vastu. Seega hageja arvates on selgunud, et hageja kohustus kostja ees kompromissi kinnitamise hetkeks pidi olema 79 239,40 (tunnustatud nõue)-45616,23(12.04.2012 leping)=33 623,17 eurot, millest kokkulepitud 7% võlgnevusest on 2353,62 eurot. Ülalmärgitust tulenevalt esitas hageja 01.09.2015 hagi muutmise avalduse nõudega tuvastada hageja kohustuse vähenemine kostja ees 0 euroni (II kd lk 4-6). Kostja vaidles hagi muutmise avaldusele vastu (II kd lk 30-33). Tegemist on varasemalt esitatust täiesti erineva seisukohaga oma kohustuste täitmise osas. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et TsMS näeb ette teistsuguse võimaluse jõustunud kohtulahendi vaidlustamiseks. Kostja hagi

muutmisega ei nõustunud, mõjuvad põhjused selleks puuduvad, hageja on esitanud dokumendi, millega soovib külvata segadust ja võita aega. 21.09.2015 määrusega kohus jättis rahuldamata hageja avalduse hagi muutmiseks. Seega kohus hageja poolt esitaud nõuet muudetud kujul ei käsitle, vaid lahendab hagi kujul, millel kohus selle menetlusse võttis. Siiski märgib kohus seoses hageja poolt esitatud hagi muutmise avaldusega, et selles esitatu ei anna alust TMS § 221 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, sest selle hagi rahuldamine mõjutaks täitedokumendi kehtivust ja õigusjõudu. Vastavalt TMS § 221 lg 1 teisele lausele aga sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ja õigusjõudu. Eelnevast tulenevalt jääb kohus seisukohale, et hagi muutmise keelamine oli õiguspärane. Peale selle tõlgendab hageja hagi muutmise aluseks oleva 12.04.2012 vee müügi ja kanalisatsiooni vahendamise lepingu mõju ebaõigelt. Hageja poolt väidetud 10.06.2002 sõlmitud vee müügilepingu kehtetus ja kohustuste üleminek 12.04.2012 lepingust tulenevalt ei tähenda, et 10.06.2002 leping oleks hageja suhtes kaotanud mõju viimatinimetatud lepingu sõlmimisest peale. See oleks lepingu tühisuse puhul nii, mitte aga kehtetuse puhul. 12.04.2012 sõlmisid kostja ja MTÜ XXXXkülaselts vee müügi ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise lepingu (II kd lk 8-11). Lepingu esemeks on lepingu p 2 kohaselt müüja (kostja) poolt ostjale (MTÜ XXXXkülaselts) tarbe- ja olemevee müümine lepingu p-s 1.1 nimetatud kvaliteediga. Hageja tugineb lepingu p-le 1.5, milles märgitu kohaselt müüja (kostja) loobub 45 616,23 euro suurusest nõudest hageja vastu, mis on tekkinud hageja pankrotimenetluses massikohustusena kusjuures nõudest loobumine on tehtud nii ostja (MTÜ XXXXkülaselts) kui hageja kasuks. Kohus leiab, et nimetatud lepingu punkt hagi lahendamist ei mõjuta, kuna täitedokumendiks olev kohtumäärus lepingus märgitud summat (45 616,23 eurot) ei kajasta ning kompromissi kinnitav kohtumäärus tehti üle 9 kuu pärast lepingu sõlmimist. See tähendab, et määruse tegemise ajal oli hagejal kohustus kostja ees määruses märgitud summade osas. 22.09.2015 kohtuistungil määras kohus pooltele tähtaja hagiavalduse ja vastuse terviktekstide esitamiseks. Tulenevalt 21.09.2015 määrusest ja ülalmärgitust lahendab kohus hageja nõudeid hagiavalduse terviktekstis märgitust ulatuses, mis ei puuduta hagi muutmist (ei arvesta asjaolusid seoses 12.04.2012 lepinguga ning selle alusel kujundatud nõuet). TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. § 221 lg 2 järgi on ülalnimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. 04.02.2015 täitmisteatest (I kd lk 8-24) nähtuvalt täidab kohtutäitur kostja täitmisavaldust hageja suhtes. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 17.01.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-10-38228 ning nõude suuruseks 29.01.2015 seisuga 10 047 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasud kokku 1164,52 eurot. Täitedokumendiks oleva määrusega (I kd lk 11-24) kinnitas kohus kompromissi ja lõpetas hageja pankrotimenetluse. Määruse resolutsioonis märgitu kohaselt kinnitas kohus hageja võlausaldajate 06.12.2012 üldkoosolekul vastuvõetud kompromissi, mille järgi hageja tasub hüpoteegiga tagamata nõuetest 7% tunnustatud nõude suurusest kostjale 5547 eurot ja 4500 eurot 15.11.2014 (p 1). Määruse nimetatud punkt, millest tulenevalt hageja tuvastushagi esitas, on selge, üheselt arusaadav ega vaja TsMS § 368 lg 2 alusel tõlgendamist. Määruse resolutsiooni p 1 sõnastusest on selge, et sellest tuleneb hagejale konkreetne kohustus (kohustus maksta kostjale 5547 eurot ja 4500 eurot 11.novembriks 2014). Hageja kompromissiettepanekust võlausaldajatele (I kd lk 6163) nähtub selgelt ja arusaadavalt, et hageja ise on märkinud kostja nõuded kahele reale. Seejuures vaid ühele reale on märgitud tunnustatud nõude suurus 79 239,40, millele järgneb

viimases lahtris 15.11.2014-ks maksmisele kuuluva summana 5547 eurot. Teise kostja nõude puhul on tunnustatud nõude lahtris summa märkimata ning viimases lahtris on 15.11.2014-ks maksmisele kuuluva summana kirjas 4500 eurot. Seega kinnitab hageja poolt pankrotimenetluses esitatud kompromissiettepanek kostja seisukohta, et 4500 eurot ei olnud makse, mis tulenes tunnustatud nõudest. Sama tuleneb OÜ XXXX06.12.2012 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist (I kd lk 64-70, protokolli lk 4). Protokolli p 9 sisaldab hageja massnõuete (väljamõistetud riigilõiv, kostja poolt esitatud pankrotimenetluse aegsed viivised) maksmise kohustuse aktsepteerimist kui need on õiguslikud. Kuivõrd kohus kinnitas kompromissi esitatud kujul, mis sisaldas eelviidatud sõnastust ja hageja kohtumäärust ei vaidlustanud, teeb kohus järelduse, et hageja pidas üldkoosoleku protokolli p-s 9 märgitut õiguslikuks. Asjaolu, et 5547+4500 ei võrdu määruse resolutsiooni p-s 1 märgitud 7%-ga, ei põhjusta täitedokumendi ebaselgust ega põhjendatud vaidlust. Hagejal oli õigus määruse peale edasi kaevata. Seda hageja ei teinud. Maakohus esimese astme kohtuna ei ole pädev teises asjas tehtud määrust muutma, tühistama. Täitedokument ei vaja selgitamist, kohus jätab tuvastushagi rahuldamata. Harju Maakohtu 17.01.2013 määrusest tsiviilasjas nr 2-10-38228 nähtub, et võlausaldajate poolt 06.12.2012 üldkoosolekul vastuvõetud kompromissile vaidles vastu kostja võlausaldajana leides, et kompromissi püütakse kavandada pettuse mõjul, edastatakse ebaõigeid andmeid, mis teeb kompromissi mittetäidetavaks ja raskesti kontrollitavaks ning tegelikkuses soovitakse saavutada muud eesmärki (määruse lk 8 teise lõigu viimane osa, kolmas lõik; t lk 18). 18.11.2014 määrusega (I kd lk 25-26) tsiviilasjas nr 2-10-38228 vabastas kohus pankrotihalduri OÜ XXXX(pankrotis) kompromissi järelevalvaja kohustustest ja õigustest. Määrusest nähtub, et taotluse enda vabastamiseks esitas pankrotihaldur 06.11.2014. Määruse põhjendustest nähtub, et kohus vabastas pankrotihalduri järelevalvaja kohustustest ja õigustest PankrS § 192 lg 2 alusel seoses kompromissi tähtaja möödumisega ning kuna kompromiss on võlgniku poolt täidetud. Kostja seadusliku esindaja 29.07.2014 e-kiri Kady Mägile ei tõenda hagejal kohustuse puudumist kostja ees. Kirjast selgub, et XXXXkülaselts on täitnud kõik kohustused kostja ees ja kostjal puuduvad pretensioonid nimetatud külaseltsi vastu. Kirja viimane lause Seoses Teie kirjas viidatud massikohustusega kinnitame, et OÜ XXXXon jäädavalt vabanenud vastutusest Teie kirjas viidatud massikohustuse täitmise eest ei pruugi tingimata omada tähendust, mille sellele on omistanud hageja. Selge ei ole kirjas kasutatud sõnastuse jäädavalt vabanenud vastutusest tähendus. Seega asub kohus seisukohale, et nimetatud e-kiri ei tõenda hagejal kohustuse puudumist kostja ees. Ka hageja seadusliku esindaja 23.10.2014 e-kiri (nn blin dravaa) hageja pankrotihaldurile ei tõenda hageja poolt kohustuse täitmist kostjale. Hageja seadusliku esindaja e-kiri, millele kostja vastu vaidleb mittepidades seda kohutuse täitmist kinnitavaks tõendiks, ei tõenda kohtu arvates kohustuse täitmist. Tegemist on vaid hageja arvamusega, et tal kohustus puudub. Kohustuse täitmist kostja poolt märgitud ulatuses (120,97 eurot) tõendab 08.04.2015 maksekorraldus (I kd lk 72). Asja lahendamisel kohus sellega arvestab. Lisaks märgib kohus, et tsiviilasjas nr 2-14-62582, millele hageja oma nõude põhjendamisel toetus, jättis kohus rahuldamata hageja nõude kostja vastu 25 771,65 euro saamiseks. Kohus tuvastas 16.12.2015 otsusega (III kd lk 16-25), et tõendamata on hageja väide, et hageja kohustus läks 06.03.2012 lepinguga üle nii summas 45 616,23 eurot kui ka summas 23 782,10 eurot. Kohtuotsus jõustus 16.01.2016. Kohus ei käsitle tõendeid, mis on esitatud seoses hagi tagamisega, menetluskulude tagatise andmisega, määruskaebustega, hagi muutmisega. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 (tuvastusnõue) jätab kohus menetluskulud hageja kanda seoses nõude rahuldamata jätmisega ning § 163 alusel määrab kohus kostja menetluskulude suuruse kindalaks seoses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega arvestades, et kostja esitas sundtäitmiseks nõude 10 047 euro suuruses, kuid hageja on nõudest täitnud 120,97 eurot. Kohus jätab kostja menetluskuludest hageja kanda selle nõude puhul 83% ja kostja enda kanda 17%. Hageja menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja enda kanda arvestades, et kostja tunnistas kohe hageja poolt nõude täitmist 120,97 euro ulatuses, mis tähendab, et selle summa osas puudus hagejal hagi esitamiseks vajadus. Kostja vastus sisaldab menetluskulude nimekirja (I kd lk 57). Kostja menetluskuluks on riigilõiv (määruskaebuselt seoses hagi tagamisega 50 eurot) ning lepingulise esindaja kulud seoses järgmiste toimingute tegemisega: 1) 27.03.2015 kostja ärakuulamisega kohtus - istungiks ettevalmistumisega ja istungil (ärakuulamisel) osalemisega, ajakulu kokku 2 tundi, tunnitasumäär 94 eurot. Kulu kokku 188 eurot (käibemaksuga 225,60 eurot); 2) 14.04 ja 15.04 vastuse koostamisega, ajakulu kokku 8 tundi, tunnitasumäär 94 eurot. Kulu kokku 752 eurot (käibemaksuga 902,40 eurot). Kokku on kostja menetluskulu 15.04.2015 seisuga 1128 eurot. 22.09.2015 kohtuistungil esitas kostja täiendava menetluskulude nimekirja, mis sisaldab juba varem esitatut ja täiendavalt menetluskulusid järgmiste lepingulise esindaja toimingute eest: 3) määruskaebuse koostamine hagi tagamise osas, ajakulu 6 tundi, tunnitasumäär 94 eurot. Kulu kokku 726 eurot koos käibemaksuga; 4) vastused hageja 01.09.2015 taotlusele hagi muutmise ja määruskaebuse (tagamata jätmine) osas, kokku ajakulu 8 tundi, tunnitasumäär 94 eurot. Kulu kokku 752 eurot (käibemaksuga 902,40 eurot); 5) valmistumine 22.03.2015 kohtuistungiks, ajakulu 3 tundi, tunnitasumäär 94 eurot. Kulu 282 eurot (käibemaksuga 338,40 eurot). Kokku on kostja menetluskulud 22.09.2015 seisuga 3094,80 eurot (sh riigilõiv 50 eurot). 04.02.2016 kohtuistungil esitas kostja täiendava menetluskulude nimekirja, mille järgi lisandub kostja menetluskuludele kulud lepingulise esindaja toimingute eest: 6) dokumentide läbitöötamine, võrdlemine olemasoleva materjaliga ja vastuse koostamine hageja 07.10.2015 hagiavaldusele, kohtudeposiidi maksmise osas 22.10.2015, ajakulu 10 tundi, tunnitasumäär 94 eurot, kokku 940 eurot (käibemaksuga 1128 eurot); 7) valmistumine 04.02.2016 kohtuistungiks, taotluse koostamine täiendavate tõendite vastuvõtmiseks, ajakulu 3 tundi, tunnitasumäär 94 eurot, kokku 282 eurot (käibemaksuga 338,40eurot). Kokku on kostja menetluskulud 04.02.2016 seisuga 3760 eurot (käibemaksuga 4512 eurot). Hageja kostja menetluskulude avalduse kohta seisukohta ei esitanud. Kooskõlas TsMS § 175 peab kohus kontrollima menetluskulude väljamõistmisel kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu arvates on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud esitatud ulatuses. Arvestades hageja tegevust menetluses, arvukate avalduste ja taotluste esitamine, millele kostja pidi vastama, asja keerukust, määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4512 eurot. Kuna kostja on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse esitanud kogu menetluse kohta, loeb kohus menetluskuludest 1/3 kantuks seoses tuvastusnõudega ja 2/3 seoses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega. Selline proportsioon tuleneb nõuete osakaalust

menetluses (nõuete keerukus ja kostja poolt esitatu ulatus). Seega jätab kohus hageja kanda tuvastusnõudega seonduvalt kostja menetluskulud 1504 euro ulatuses (4512:3) tulenevalt TsMS

lg 1. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega seonduvalt jäävad kostja menetluskulud hageja kanda 2496,64 euro suuruses ja hageja enda kanda 511,36 euro suuruses. Kohus mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud 4000,64 euro suuruses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.