2-16-3089/21 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Töövaidluskomisjoni menetluses oli Jaanus Viira (hageja) avaldus Kamee Puhastus OÜ (kostja) vastu (töövaidlusasi nr XXXXXX). Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel 2.12.2015. a, välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1800 eurot ning hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 90 päeva keskmise töötasu ulatuses summas 1800 eurot. 28.01.2016. a otsusega mõistis töövaidluskomisjon Jaanus Viira kasuks etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg 5 alusel hüvitise 1677,72 eurot. Muus osas jättis töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata. 26.02.2016. a esitas kostja Tartu Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina, osas milles töövaidluskomisjon hageja nõude rahuldas. Kostja palub hageja kasuks välja mõista töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest hüvitise 3 päeva eest summas 85,71 eurot. Hagimenetluses palub hageja tuvastada poolte vahelise töölepingu olemasolu alates 10.11.1997. a, välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 90 päeva keskmise töötasu ulatuses summas 2 571,30 eurot brutotasuna ning jätta menetluskulud kostja kanda (tl 33-35, 94-97). Hageja leiab, et poolte vaheline töösuhe algas 1997. a. Nimelt võttis kostja üle hageja ja Tarbus Kinnisvara OÜ vahel 10.11.1997. a sõlmitud töölepingu nr XXXX. 10.11.1997. a sõlmisid hageja ja AS Tarbus töölepingu nr XXXX. Alates 18.11.2005. a on AS Tarbus ärinimi AS GoBus. Seoses OÜ Tarbus Kinnisvara ja AS GoBus vahel kinnistute haldamiseks sõlmitud lepinguga hakkas alates 1.06.2006. a kinnistuid haldama OÜ Tarbus Kinnisvara ja alates 1.06.2006. a sai hageja uueks tööandjaks Tarbus kinnisvara OÜ, kes võttis hagejaga 10.11.1997. a sõlmitud töölepingu nr XXXX üle. 2.06.2014. a lõpetas OÜ Tarbus Kinnisvara töö ümberkorralduse tõttu osade kinnistute, sh kinnistu, mille haldamisel töötas hageja, haldamise. Nende kinnistute haldamiseks sõlmisid lepingu Tarbus Kinnisvara ja kostja. Lepingu sõlmimise üheks eelduseks oli kokkulepe, et kostja võtab üle hagejaga 10.11.1997. a sõlmitud töölepingu nr XXXX. Selle kokkuleppe alusel sõlmisid pooled töölepingu nr XXXX lisa nr 2, millega vahetus hageja tööandja selliselt, et kostja võttis üle hageja ja Tarbus Kinnisvara vahel 10.11.1997. a sõlmitud töölepingu nr XXXX. Töölepingu tingimused, v.a töötasu ei muutunud. Töölepingu üleandmisel tasus OÜ Tarbus Kinnisvara lähtuvalt OÜ Tarbus Kinnisvara ja kostja vahelisest kokkuleppest hagejale saadaolevad tasud, mis aga ei tähendanud töölepingu lõppemist hageja jaoks. Saadaolevate tasuda tasumise põhjuseks oli soov vältida rahalisi arusaamatusi OÜ Tarbus Kinnisvara ja kostja vahel. Hageja sai OÜ-lt Tarbus Kinnisvara need tasud, mis tal oli saada ajani, mil ta täitis OÜ Tarbus Kinnisvara töökorraldusi.

Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel. Kostja ütles 2.12.2015. a hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 2 alusel samast päevast, s.o 2.12.2015. a. Arvestades et töösuhe algas 1997. a, pidi kostja vastavalt TLS § 97 lg 2 p-le 4 lepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 päeva. Hageja töötasu oli 2015. a 600 eurot kuus. Kostja on esitanud õiendi (tl 20), mille kohaselt hageja ühe tööpäeva tasu oli 28,57 eurot. Seega on hüvitise suuruseks 2571,30 eurot (28,57 x 90). Hageja ei nõustu kostjaga, et hüvitist ei tule maksta aja eest mil hageja viibis töövõimetuslehel ning sai hüvitist haigekassalt. Kostja leiab, et põhjendatud on hageja kasuks välja mõista hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise tähtaja järgimata jätmise eest kolme päeva eest summas 85,71 eurot. Kostja leiab, et hageja töötas Kamee Puhastus OÜ-s 2.06.2014. a töölepingu alusel. Arvestades et hageja tööstaaž kostja juures algas 2.06.2014. a ning hageja vabastati töölt 1.12.2015. a tuli TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Seega oleks viimaseks tööpäevaks olnud 31.12.2015. a. Kuna hageja viibis töövõimetuslehel ja pidi tööle asuma 29.12.2015. a, on tööandja poolt makstava hüvitise suuruseks kolme kalendripäeva töötasu 29. – 31. detsembri eest, mis on 85,71 eurot. Hüvitist ei tule arvestada keskmise töötasu alusel vaid vastavalt TLS § 100 lg-le 5 tuleb hüvitise suuruseks lugeda töötasu, mida hageja oleks saanud etteteatamistähtaja järgimisel. Aja eest, mil hageja viibis haiguslehel saab ta hüvitist haigekassalt. Kostja leiab, et toimunud ei ole ettevõtte üleminekut, mistõttu ei ole tööleping üle läinud. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei saa rääkida ettevõtte üleminekust, kuna: kostja ettevõte on puhastusfirma ja ei ole omandanud Tarbus kinnisvara OÜ-d, milline eksisteerib siiani, mis on äriregistrist kontrollitav; Tarbus Kinnisvara OÜ ja kostja vahel oli õiguslik suhe, mille kohaselt üks äriühing osutas teisele puhastusteenust ning see ei tähenda ei ettevõtte üleminekut ega ühinemist; äriregistrist ei nähtu AS-i Tarbus ega OÜ Tarbus Kinnisvara ühinemist ega ettevõtte üleminekut ei kostjaga ega viidatud ühingutel omavahel. Kostja hinnangul ei saa hageja tööle lubamist 2.06.2014. a Kamee Puhastus OÜ-s käsitleda lepingu ülevõtmisena VÕS § 179 mõttes. Kuigi võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse muu hulgas töölepingutele (VÕS § 1 lg 1), siis tööõiguse kui eriseaduse normid lepingu ülevõtmist ei sätesta. Võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb töösuhtes kasutada niivõrd, kuivõrd TLS ei sätesta teisiti. TLS § 111 ja 112 reguleerivad ammendavalt töölepingu üleminekuga seonduvat TLS 5. peatüki 3. jaos ja seda regulatsiooni ei saa laiendada VÕS § 179 sätetega, kuna sellega väheneks töötaja kui töösuhte eelduslikult nõrgema poole õigused ja sotsiaalne garantii. Käesoleval juhul ei ole toimunud ettevõtte üleminekut (TLS § 112) ega ka muud töölepinguseaduses viidatud alust, millisel juhtumil saaks rääkida töösuhte üleminekust. Kui lähtuda hageja positsioonist, siis peaks sellise kokkuleppe sõlmimisel osapoolena osalema ka lepingu üleandja Tarbus Kinnisvara OÜ. Antud juhul viimase osalus sellise kokkuleppe sõlmimisel puudub või vähemalt ei ole asja materjalidest nähtuvalt tõendatud. TLS § 12 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Nii ei saanud kostja, kes ei olnud töösuhte pool, muuta hageja ja Tarbus Kinnisvara OÜ vahelist töölepingut, sõlmides 2.06.2014. a lepingu lisa. Tegemist sai olla üksnes uue lepingulise suhte algusega, mitte

Kostja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse osas, milles töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise 1677,72 eurot. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg 1 teise lause kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. Seega osas, milles töövaidluskomisjon jättis hageja nõuded rahuldamata, on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Hagimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hageja ning Tarbus Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud tööleping on kostjale üle läinud, kui palju pidi kostja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest hagejale ette teatama ning kas hagejal on õigus saada TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist aja eest, mil hageja oli töövõimetuslehel. Töölepingu üleminek Töölepingu ülevõtmine vastavalt VÕS §-le 179 Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostja on hageja ning Tarbus Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud lepingu üle võtnud vastavalt VÕS §-le 179. Kostja leiab, et töölepingut ei saa VÕS § 179 lg-s 1 sätestatud korras üle anda ning tööleping ei saa olla üle antud, kuna kokkuleppe sõlmimisel ei osalenud lepingu üleandja. VÕS § 179 lg 1 kohaselt Lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 179 lg 2 kohaselt Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. VÕS § 179 lg 3 kohaselt Lepingu ülevõtmisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 167, 168, 171, 176 ja 177 sätestatut. Kohus leiab, et kuigi töölepingu seadus töölepingu üleandmist ei reguleeri, ei ole töölepingu üleandmine vastavalt VÕS § 179 lõikele 1 siiski välistatud. Kostja väide, nagu sellega väheneksid töötaja, kui töösuhte eelduslikult nõrgema poole õigused ja sotsiaalsed garantiid ei ole põhjendatud. Vastupidi – töölepingu üleandmine võimaldab töösuhte jätkamist uue tööandja juures. Töölepingu üleandmine on VÕS § 179 lg 1 järgi võimalik vaid töötaja enda nõusolekul. Hageja ja AS Tarbus sõlmisid 10.11.1997. a töölepingu nr XXXX (tl 11-12), OÜ Tarbus Kinnisvara ja kostja sõlmisid 13.03.2006. a töölepingu nr XXXX (tl 13-15), mille p 1.1 kohaselt loeti, et töötaja asus tööandja juurde tööle 10.11.1997. a. 2.06.2014. a sõlmisid pooled Tarbus Kinnisvara OÜ sõlmitud töölepingu nr XXXX lisa nr 2, mille kohaselt Kamee Puhastus OÜ võttis üle Jaanus Viira ja Tarbus Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud töölepingu nr XXXX kuupäevaga 10.11.1997. Kokkuleppe kohaselt töölepingu tingimused jäid muutmata, v.a töötasu. Eelnevast nähtuvalt on hageja tööandja vahetunud kahel korral. Kohus leiab, et VÕS § 179 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud juhul, kui senine tööandja annab teise lepingupoole nõusolekul oma õigused ja kohustused tööandjana üle kolmandale isikule viimasega sõlmitud lepingu alusel. Praegusel juhul on mõlemal korral leping üle võetud töötaja ja uue tööandja vahelise kokkuleppe alusel. Lepinguid senise ning uue tööandja vahel ei ole kohtule esitatud.

TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse töölepingu kirjalikult, samas loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. VÕS § 11 lg 3 kohaselt kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida muu hulgas ka kokkulepped nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Arvestades et lepingu ülevõtmisega toimub mh kõigi lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek, tuleks analoogia korras kohaldada VÕS § 11 lõikest 3 tulenevat reeglit ka lepingu ülevõtmisele. Riigikohus on leidnud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (vt Riigikohtu 19.03.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08, p 13). Seega võib ka töölepingu üleandmine toimuda suulise kokkuleppe alusel. Hageja on esitanud kohtule AS-i GoGroup/OÜ Tarbus Kinnisvara personalijuhi A.M. kinnistuse, millest nähtuvalt Jaanus Viiraga sõlmitud tööleping 2006. a ei lõppenud, muutus vaid tööandja nimetus (tl 46) ning Tarbus Kinnisvara OÜ seadusliku esindaja kinnituse, mille kohaselt 2.06.2014. a lõpetas OÜ Tarbus Kinnisvara töö ümberkorralduste tõttu osade kinnistute, sh kinnistu, mille haldamisel töötas Jaanus Viira, haldamise. Nende kinnistute haldamiseks sõlmisid lepingu Tarbus Kinnisvara ja Kamee Puhastus OÜ. Lepingu sõlmimise üheks eelduseks oli kokkulepe, et Kamee Puhatus OÜ võtab üle Jaanus Viiraga 10.11.1997. a sõlmitud töölepingu nr XXXX. Kohus leiab, et nimetatud kinnitusi saab pidada dokumentaalseteks tõenditeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 tähenduses (vt nt Riigikohtu 12.10.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Kinnitused tõendavad, et Jaanus Viira töösuhe on katkemata kestnud alates 10.11.1997. a ning töölepingu üleandmise kohta olid olemas kokkulepped hageja senise tööandjaga. Kostja lepingulise esindaja 11.05.2016. a eelistungil antud selgituste kohaselt (tl 51) on kostja endine juhatuse liige talle avaldanud, et töötaja (hageja) tuli tema juurde ning tegi ettepaneku sõlmida leping sellistel tingimustel ning kostjal senise tööandjaga kokkulepe puudus. Menetlusosalise või tema lepingulise esindaja kohtuistungil antud selgitus ei ole TsMS § 229 lg 2 järgi tõendiks (vt nt Riigikohtu 17.03.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-14, p 13; 3.12.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-08, p 18). Viidatud sätte esimese lause järgi võib hagimenetluses olla tõendiks tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kosja ei ole oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit esitanud ega taotlenud hageja esitatud tõendite vaidlustamiseks tunnistajate ülekuulamist. 11.05.2016. a eelistungil arutasid pooled selle üle, kas Tarbus on kostjale lõpparve välja maksnud. Kostja esitas taotluse, milles palub kas AS-ilt Tarbus või hagejalt endalt konto väljavõtted välja nõuda. Kohus tegi päringu AS-ile Tarbus Kinnisvara OÜ-le selle kohta, kas on tehtud mai-juuni 2014. a ülekanne lõpparve kohta. Kohtule ei ole vastatud. Hageja on esitanud kohtule Tarbus Kinnisvara OÜ vastuse hageja tehtud infopäringule (tl 57), milles Tarbus Kinnisvara OÜ esindaja märgib, et hagejale olid OÜ-lt Tarbus Kinnisvara saadaolevad tasud välja makstud, et vältida rahalisi arusaamatusi OÜ Tarbus Kinnisvara ja Kamee Puhastus OÜ vahel. Hageja ei ole eitanud, et talle on lõpparve välja makstud. Hageja on esitanud tõendi, milles eelmine tööandja kinnitab et saadaolevad tasud olid hagejale välja makstud. Seega puudub vaidlus, et lõpparve oli välja makstud. Ainuüksi asjaolust, et eelmine tööandja maksis töötajale välja lõpparve, ei saa järeldada, et senine töösuhe lõpetati ning et töölepingu ülevõtmist ei ole toimunud. Kostja ise on töösuhte algusajaks lugenud nii 10.11.1997. a kui ka 2.06.2014. a. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt hagejale väljastatud tõendi (tl 59), milles on töösuhte alguse kuupäevaks märgitud 10.11.1997. a ning staaži pikkuseks 18 aastat. Vastukaaluks on kostja esitanud haigekassale esitatud kindlustatavate isikute nimekirja (tl 80), milles on hageja tööle

asumise kuupäevaks märgitud 2.06.2014. a. Kohus leiab, et haigekassale esitatud tõend ei tõenda asjaolu, et kostja ei ole töölepingut üle võtnud. Arvestades et kostja hakkas hagejale töötasu maksma alates tööandja vahetumisest, oli asjakohane teatada haigekassale just see kuupäev. Kohus leiab, et kostja käitumine on olnud vastuoluline ning kostja tuginemist sellele, et ta ei ole töölepingut üle võtnud, saab pidada ka hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. 2.06.2014. a sõlmitud töölepingu nr XXXX lisas nr 2 avaldas kostja tahet tööleping üle võtta. kostja on ise väljastanud hagejale tõendi, milles on töösuhte algusajaks märgitud 10.11.1997. a. Vastuses töövaidluskomisjonile (tvk tl 25) on kostja märkinud, et Kamee Puhastus OÜ võttis üle Jaanus Viira ja Tarbus Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud töölepingu seisuga 2.06.2014. a. Kostja väide, mille kohaselt 2.06.2014. a töölepingu nr 1662 lisa nr 2 sõnastati selliselt hageja ettepanekul ei ole tõendatud. Kostja on lõppseisukohtades viidanud, et ebaselge on Katrin Karu roll ja pädevus 2.06.2014. a lepingu sõlmimisel, kes ei olnud lepingu sõlmimise ajal ettevõtte juhatuse liige. Kostja ei ole sellele asjaolule varem tuginenud. TsMS § 330 lg 1 ja 329 lg 1 II lause järgi tuleb mh vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist ning hiljem võib uusi vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Eeltoodut arvestades jätab kohus nimetatud vastuväite tähelepanuta. Ettevõtte üleminek Hageja ei tugine sellele, et toimunud on ettevõtte üleminek. Kostja on leidnud, et ettevõtte üleminekut toimunud ei ole. Hageja on välja toonud, et esimene tööandja vahetumine toimus seoses sellega, et OÜ Tarbus Kinnisvara ja AS GoBus (endine ärinimi AS Tarbus) vahel sõlmiti leping kinnistute haldamiseks. Teine tööandja vahetumine toimus seoses sellega, et OÜ Tarbus Kinnisvara lõpetas töö ümberkorralduste tõttu osade kinnistute, sh kinnistu, mille haldamisel töötas hageja, haldamise ning sõlmis nende kinnistute haldamiseks lepingu kostjaga. TLS § 112 lg 1 sätestab, et töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS), kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 alusel ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Kohus leiab, et ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel tuleb lähtuda Euroopa Kohtu praktikast. Põhimõte, mille kohaselt töölepingud lähevad ettevõtte või selle osa üleminekul lähevad töölepingud üle selle omandajale, tuleneb Nõukogu 12.03.2001. a direktiivist nr 2001/23/EU ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 3 punktist 1. Nimetatud direktiivi ja selle varasema versiooni (77/187/EMÜ) kohaldamisel on Euroopa Kohus andnud ettevõtte üleminekule väga laia tõlgenduse. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb ettevõtte ülemineku kindlakstegemisel analüüsida selle kõiki aspekte, sh äriühingu või ettevõtte tüüpi, kas äriühingu kinnis- ja vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on enamiku töötajatest üle võtnud, kas kliendid on üle läinud, tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut ja tegevuse peatumise aega. Nimetatud tingimused on tervikliku hindamise üksikelemendid, mida ei saa hinnata eraldiseisvana (vt nt Euroopa Kohtu 18.03.1986. a otsus kohtuasjas nr C-24/85, p 13; Euroopa Kohtu 24.01.2002. a otsus kohtuasjas nr C-51/00, p 24). Euroopa Kohus on 14.04.1994. a otsuses kohtuasjas C-392/92 leidnud, et ettevõtte või selle osa üleminekuga direktiivi (77/187/EMÜ) tähenduses võib tegu olla muu hulgas juhul, kui äriühing annab koristustööd lepingu alusel üle teisele äriühingule, vaatamata sellele, et varem

oli seda tööd teinud ainult üks töötaja. Antud kaasuses anti üle üks tööleping ning mingit vara üle ei läinud. Käesoleval juhul on mõlemal korral uus tööandja jätkanud tegevust, millega tegeles senine tööandja ning hageja on mõlemal korral jätkanud tööd uue tööandja juures. Kohtu hinnangul saab mõlemal korral rääkida ettevõtte üleminekust direktiivi nr 2001/23/EU (ja 77/187/EMÜ) tähenduses. Tuvastusnõue Hageja on esitanud nõude, milles palub tuvastada poolte vahelise töölepingu olemasolu alates 10.11.1997. a. Kuna ettevõtte ülemineku korral lähevad töölepingud ettevõtte omandajale muutumatul kujul üle, tuleb lugeda töösuhte alguseks 10.11.1997. a. Sama kehtib ka töölepingu ülevõtmisel vastavalt VÕS §-le 179. Etteteatamistähtaeg Hageja leiab, et TLS § 97 lg 2 p 4 alusel pidi kostja erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva, kuna poolte töösuhe oli kestnud kümme ja enam tööaastat. Kostja leiab, et TLS § 97 lg 2 p 2 alusel pidi ta erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, kuna poolte töösuhe oli kestnud üks kuni viis tööaastat. Hageja loeb töösuhte alguseks 10.11.1997. a, kostja aga 2.06.2014. a. Hageja tugineb sellele, et kostja võttis üle hageja ja OÜ Tarbus Kinnisvara vahel sõlmitud töölepingu. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et tööleping on kostjale üle läinud, tuli tal lepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva. Hüvitise suurus TLS § 100 lg 5 kohaselt Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kohus nõustub kostjaga, et etteteatamistähtaja järgimisel ei oleks töötaja saanud töötasu selle aja eest, mil ta oli töövõimetuslehel ning talle maksis hüvitist haigekassa. Seega töövõimetuslehel oldud aja eest ei saa TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist välja mõista. Kostja on esitanud kohtule tõendina töövõimetuslehe nr XXXXXXX (tl 18), millest nähtub, et hageja oli töövõimetuslehel 21.11.2015. a kuni 28.12.2015. a ning pidi tööle asuma 29.12.2015. a. Kostja ütles töölepingu üles alates 2.12.2015. a. Seega hüvitise osas 27 päeva eest (periood 2.12.2015. a kuni 28.12.2015. a), tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Hagejal on õigus saada hüvitist 63 päeva eest (90 päeva – 27 päeva). Pooled ei vaidle selle üle, et hüvitise suurus ühes päevas on 28,57 eurot. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 1799,91 eurot. Menetluskulud Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 1/3 ulatuses hageja ning 2/3 ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 97), mille kohaselt tema menetluskulu koosneb õigusabikulust summas 750 eurot. Kokku on osutatud õigusabi 6 tundi ja 15 minutit tunnitasuga 120 eurot. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu. Esindamine hõlmas järgmisi toiminguid: -