Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

R.R. esitas 16. märtsil 2016. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi H.S. vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks. Hageja palub kohtul tuvastada M.R. alljärgnevate testamentide tühisus: • testament, millel on koostamise kuupäevaks kirjutatud 21 IX 2015, • testament, millel on koostamise kuupäevaks kirjutatud 10.VIII 2014, • testament, millel on koostamise kuupäevaks kirjutatud 10.V 2013, • testament, millel on koostamise kuupäevaks kirjutatud 21.okt.2013, • testament, millel on koostamise kuupäevaks kirjutatud 10.VI 2012. Hagiavalduse kohaselt suri hageja õde M.R. 17. novembril 2015. a. Pärast hageja õe surma selgus, et M.R. olevat koostanud koduseid testamente, millega pärandas kogu oma vara kostjale, H.S.. Hageja leiab, et testamendid ei ole kehtivad. 21. septembri 2015. a. testamendi kootamise aeg ei ole teada. Testamendile on kuupäeva musta värviga kirjutanud kostja. Üks testament on koostatud 10. augustil 2014. a. Testamendi alla on kellegi poolt musta värviga kirjutatud: „Pikendan testamenti 23.03.2015“ ja „Pikendan testamenti 21.VIII sept.2015.a. “ Need testamendi pikendamise kirjed ei ole kirjutatud M.R. poolt. Isegi kui need märkused oleks koostanud M.R., ei kehtiks testament ikkagi, kuna seadus ei näe ette võimalust testamenti pikendada. Ülejäänud testamentide koostamisest on möödunud üle kuue kuu. Kostjale on hagi isiklikult kätte toimetatud 4. aprillil 2016. Kostja ei ole hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud.

PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja on palunud tuvastada M.R. omakäeliste testamentide tühisus. Kohus leiab siiski, et hageja nõuet tuleb tõlgendada laiemalt, arvestades hagi põhjendusi, kuivõrd hageja tugineb sellele, et järgmised testamendid, millel on koostamise kuupäevaks kirjutatud 10.VIII 2014, 10.V 2013, 21.okt.2013 ja 10.VI 2012, ei kehti, kuna nende koostamisest on möödunud üle 6 kuu. Seega leiab kohus, et nende testamentide osas soovib hageja selle tuvastamist, et need testamendid ei kehti.

Hageja on hagis välja toonud, et testamendil, millel on koostamise kuupäevaks kirjutatud 21 IX 2015, ei ole kuupäeva märkinud pärandaja M.R., vaid kostja ning tegelikku testamendi koostamise aega ei ole teada. Kuivõrd tegemist on omakäelise testamendiga, ei ole testamendi osaks pärimisseaduse (PärS) § 24 lg 1 kohaselt teiste isikute lisatud juurdekirjutused. Seega on testament PärS § 25 lg 2 kohaselt tühine, kuna hagi kohaselt ei ole teada selle koostamise aeg. Testamendid millel on koostamise kuupäevaks kirjutatud 10.VIII 2014, 10.V 2013, 21.okt.2013 ja 10.VI 2012, on PärS § 25 lg 1 kohaselt kaotanud kehtivuse, kuna need on tehtud rohkem kui 6 kuud enne pärandaja surma. Eelmises lõigus toodud põhjustel ei ole testamendi osaks kellegi teise kui pärandaja kirjutatud testamendi pikendamise kuupäevad. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Asja materjalide kohaselt on käesolevas asjas menetluskuluks hagiavalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv 700 eurot ja hagi tagamise taotluselt tasumisele kuuluv riigilõiv 50 eurot, kokku 750 eurot. Hageja vabastati Tartu Maakohtu 24. märtsi 2016. a määruse alusel riigilõivu tasumisest. Hagi rahuldamise tõttu tuleb riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, 750 eurot mõista TsMS § 190 lg 3 alusel kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks esindajatasu 570 eurot. Hageja esindajatasu koosneb hagi asjaolude ja dokumentidega tutvumisest, õiguslikust analüüsist, hagi ja hagi täienduse koostamisest, ajakulu kokku 4 tundi 45 minutit. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, on hagejale osutatud õigusabiteenuse ühe tunni hind 120 eurot põhjendatud (vt ka nt Riigikohtu 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14). Kohtu hinnangul ei ole aga tervikuna põhjendatud esindaja ajakulu. Ajakulust 1 tund 30 minutit on kulunud hagis esinenud puuduste kõrvaldamisele. Hagi puuduseks oli asjaolu, et hagis ei olnud välja toodud hageja selget nõuet. Kohus leiab, et õigusharidusega esindaja peaks olema võimeline esitama hagis esimesel korral selged nõuded. Olukorras, kus esindaja ei ole seda suutnud, ei saa sellest tingitud lisakulu pidada põhjendatuks. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks üksnes hagiavalduse koostamise aja 3 tundi ja 15 minutit ning seega põhjendatud esindajatasu on 390 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja esindajatasu 390 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.