2-15-14563/11 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 30.09.2015 kohtule hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Hageja korrigeeris nõudeid 05.05.2016 kohtuistungil (t lk 93 pöördel). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.05.2015 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus hageja alates 01.05.2015 kostja juures tööle hulgimüügi osakonna klienditeenindajana. Töötasu oli 4 eurot (brutos) tunnis, millele lisandus lisatasu. Töölepingu p 3.5 kohaselt rakendati hageja töölevõtmisel katseaega kestusega 4 kuud (katseaja viimane päev 31.08.2015). Katseaja viimasel päeval kutsus kostja juhatuse liige hageja enda juurde ning andis allkirja vastu üle teatise „Töölepingu lõpetamine“, mille kohaselt lõpetati hageja tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1 alusel alates 31.08.2015. Põhjendusi katseajal töölepingu ülesütlemise kohta tööandja ülesütlemisavalduses välja ei toonud. Kostja juhatuse liige XXXX põhjendas töölepingu ülesütlemist sellega, et ettevõttel pole viimasel ajal hästi läinud ning seetõttu pole neil nii palju töötajaid vaja. Ühtegi pretensiooni tööandjal hageja suhtes varem polnud, mistõttu polnud töölepingu ülesütlemine põhjendatud. Kostja oleks pidanud töölepingu üles ütlema majanduslikel põhjustel ehk koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 alusel. Kuna töölepingu ülesütlemine oli tühine, nõuab hageja TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmist töötasu summas 2180,92 eurot (netos). Kostja esitatud tõendid, millega ta püüab tõendada hageja mittevastavust ametikohale, on suure tõenäosusega koostatud alles tagantjärele pärast hagiavalduse kättesaamist ning on alust kahelda tõendite ehtsuses. Hagejale pole nimetatud seletuskirju kunagi tutvustatud ega nende kohta temalt allkirju võetud. Hageja pole ilma tööandjat teavitamata kunagi töölt puudunud. Hagejal polnud küll enne kostja juurde tööleasumist olnud kokkupuudet arvutiprogrammiga Navision, kuid kostja ei pakkunud talle ka selles osas koolitust ning hageja püüdis programmi õppida omal käel. Hageja õpib Tallinna Tööstushariduskeskuses mehhatroonika erialal, mis on suuresti seotud infotehnoloogia ja arvutitega. Asjaolust, et hageja eriti vene keelt ei oska, informeeris hageja kostjat juba töölepingu sõlmimisel, kuid kostja ei pidanud seda töölevõtmist takistavaks puuduseks. Seega on kostja käitunud hageja suhtes vastuoluliselt. Ebapiisavale keeleoskusele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja võis mõnel üksikul korral ca 5 minutit hiljem töökohta jõuda, kuid seda ei saa lugeda selliseks rikkumiseks, mis annaks alust väita, et tema isikuomadused ega töösse suhtumine pole kokkulepitud töö tegemiseks sobivad. Kuna seletuskirja kirjutanud XXXX tööpäev algas hageja omast tund aega hiljem, jääb arusaamatuks, kuidas ta enda seletuskirjas selliseid väiteid sai esitada. Alternatiivse nõudena (juhul, kui kohus leiab, et ülesütlemine oli kehtiv) taotleb hageja mõista välja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest TLS § 100 lg 5 alusel summas 495,47 eurot (neto). Hageja taotleb lisaks välja mõista viivis alates 15.09.2015 kuni hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras. Kostjal oli kohustus teavitada hagejat töölepingu ülesütlemisest 15 kalendripäeva ette. Seaduses sätestatud nõuete järgimise korral oleks hageja tööleping lõppenud alates 15.09.2016.

Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja vahetu ülemuse XXXX selgituse kohaselt ei tulnud hageja oma tööülesannetega toime. Hageja ei osanud kaupu nõuetekohaselt vastu võtta ega laoprogrammis registreerida kauba eksporti ja importi, kuigi vastavalt hageja ametijuhendi p-le 1.3 peab klienditeenindaja oskama töödelda infot arvutis ja tundma infoanalüüsi aluseid. Hageja vene keele oskus polnud tööülesannete täitmiseks piisav ning hageja suunas kõik vene keelt rääkivad kliendid teistele klienditeenindajatele. Lisaks puudus hageja kahel korral (19.08.2015 ja 21.08.2015) töölt ilma põhjust selgitamata ning hilines pidevalt tööle. Ülemus leidis, et töötaja pole huvitatud töö tulemusest, ei näita initsiatiivi ega soovi tööalaseid teadmisi ja oskusi arendada. Ülesütlemise tühisus ei tulene asjaolust, et tööandja ülesütlemist kirjalikult ei põhjendanud. Kostja võtab omaks, et lõpetas töölepingu 15 päeva pikkust etteteatamistähtaega järgimata ning tal tuleb tasuda hagejale hüvitisena TLS § 100 lg 5 alusel 495,67 eurot ning sellelt viivist (t lk 98 pöördel). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud tõendite ning kirjalike ja suuliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. On tuvastatud, et hageja ja kostja sõlmisid 01.05.2015 töölepingu nr 115 (t lk 10), mille kohaselt kostja asus hageja juurde tööle hulgimüügi osakonna klienditeenindaja ametikohale. Kostja suhtes kohaldati töölepingu p 3.5 kohaselt katseaega 4 kuud ning katseaja viimane päev oli 31.08.2015. Hageja ütles töölepingu 31.08.2015 üles TLS § 86 lg 1 alusel. Kostja töökohustused olid lähtuvalt ametijuhendist (t lk 14-16) teenindada kliente kohapeal ja interneti teel, anda klientidele kaupade kohta teavet, väljastada müügiarveid ja saatelehti, koguda kokku ja komplekteerida kaupa, teha kassaoperatsioone ja vormistada kassadokumente, tagastada kaupu, võtta vastu ja ladustada detaile. TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 86 lg 4 sätestab, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 6 lg 1 järgi on katseaja eesmärk hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kostja märgib õigesti, et töölepingu ülesütlemise teatises töölepingu ülesütlemise põhjenduste puudumine ei tingi töölepingu ülesütlemise tühisust. Kuigi TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemist põhjendama, ei mõjuta see sama sätte lg 3 kohaselt ülesütlemise kehtivust. Pooled vaidlevad, kas töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud, so kas tööleping lõpetati põhjusel, mis oli kooskõlas katseaja eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine oli seaduslik. Kuigi kostja ei esitanud töölepingu ülesütlemise põhjendusi ülesütlemisavalduses ega pole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks kohtule esitatud hageja otsese ülemuse seletuskirju (t lk 32-36) hagejale näidanud, tulenevad ülesütlemise põhjendused kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest, arvestades ka hageja vande all antud ütlusi. Kostja esindaja kinnitas vande all, et katseaja lõppedes oli kostja kuulnud asedirektor XXXXja ülemuselt XXXXhageja suhtes pretensioone tööl käimise ning töökvaliteedi kohta – hagejale heideti ette mitmel korral tööle hilinemist või tööle mitteilmumist, samuti vähest vene keele oskust. Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et ta ei mäleta täpselt, mida töölepingu ülesütlemise põhjustena toodi ning räägiti laialivalguvalt. Kohtumine kestis 15-20 minutit. Hageja möönab, et jäi paar korda veidi tööle hiljaks ja töös tekkis vigu.

Kohtu hinnangul on tööle hilinemine, kui täpne töölejõudmine on oluline, ja töös korduvalt vigade tegemine sellised puudused, mis võivad anda aluse hinnata katseaja tööd ebarahuldavaks määral, mis mis annavad aluse töölepingu lõpetamiseks. Hageja töö hulgimüügi klientide klienditeenindajana nõudis täpsust nii tööl käimise aja järgimisel kui ka arvutiprogrammi täitmisel ja kaupade paigutamisel. Sealjuures ei kohusta seadus tööandjat katseaja eesmärkide saavutamiseks töötajale täiendõpet korraldama (vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-2-1-52-14, p 12). Arvestada tuleb, et katseaja eesmärk on hinnata, kas töötaja sobib kindla töö tegemiseks ning kuigi on loomulik, et töötaja teeb alguses vigu, on nende vigade ja töötaja plusside kaalumine suuresti tööandja diskretsioon. Kuna käesoleval juhul saab kohus ka hageja enda vande all antud ütlustest järeldada, et mõningad puudused tema töös esinesid, ning tegemist oli katseajal oleva, mitte juba katseaja läbinud töötajaga, loeb kohus kostja vande all antud põhjendused piisavaks ning töölepingu ülesütlemise kehtivaks. Seega jääb rahuldamata hageja nõue töölepingu ülesütlemise kehtetuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks alates 15.09.2015 ja TLS § 109 lg 1 kohase hüvitise väljamõistmiseks kostjalt. TLS § 96 sätestab, et töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamisetähtajaga. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kostja võttis 05.05.2016 kohtuistungil õigeks, et teatas hagejale töölepingu ülesütlemisest 31.08.2015, mil lõpetas ka töölepingu, ning teatas seega kostjale töölepingu lõppemisest vähem ette. Samuti on kostja kinnitanud, et nõustub hageja nõutava hüvitisega 495,67 eurot, mis on arvutatud hageja nelja kuu keskmise töötasu põhjal. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TLS § 100 lg 5 kohane hüvitis 495,67 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arvestatud viiviseperioodi ja otsuse tegemise aja VÕS § 94 kohane intressimäär on 8,05%. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Eelnevalt on tuvastatud, et töölepingu lõpetamine oli kehtiv, mistõttu lõppes tööleping 31.08.2015. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega muutus TLS § 100 lg 5 kohane nõue 495,67 eurot sissenõutavaks alates 01.09.2015. Kuni kohtuotsuse tegemiseni kuulub väljamõistmisele viivis 31,79 eurot ((495,67 x 0,022%) : 289). Lisaks mõistab kohus TsMS § 367 alusel kostjalt välja seadusjärgses määras viivise 495,67 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest kuni hüvitise tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama sätte lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus 27.10.2015 vastuses välja kompromissi, mille kohaselt oleks kostja tasunud töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamise eest hüvitise 495,67 eurot. Kohus leiab, et väljapakutud kompromiss annab aluse otsustada menetluskulude jaotus selliselt, et pärast kompromissettepaneku tegemist tekkinud mõlema poole menetluskulud kannab hageja, kes kompromissiga ei nõustunud (kui hageja oleks kompromissiga nõustunud, poleks pooltel pärast seda kuupäeva enam menetluskulusid tekkinud või oleks neid tekkinud vähesel määral) ning enne

seda tekkinud menetluskulud jäävad vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile 80% ulatuses hageja kanda ning 20% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Seega tuleb kohtul määrata kindlaks hageja menetluskulude suurus kuni 28.10.2015 tehtud toimingute eest ning kostja menetluskulude suurus kogu menetluse vältel. Hageja menetluskulud kuni 28.10.2015 koosnesid menetluskulude nimekirjast nähtuvalt järgnevast: 1) 21.09.2015 - konsultatsioon büroos – 20 min; 2) 23.09.2015, 25.09.2015 - hagiavalduse koostamine – 3 h 10 min; 3) 30.09.2015 – hagiavalduse koostamise lõpetamine ja kliendile saatmine – 1 h 30 min; 4) 30.09.2015 – hagiavalduse saatmine kohtule e-toimiku kaudu – 10 min. Hageja esindaja tunnihind on 90 eurot + km. Kostjal nimetatud hageja menetluskuludele vastuväited pole ning ka kohus leiab, et hagiavalduse koostamisele suunatud menetluskulud on põhjendatud ning kulunud aeg mõistlik, samuti on igati mõistlik advokaadist esindaja tunnihind. Seega määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 558,36 eurot (5,17 h x 108). Kostja menetluskulud koosnevad kulust esindajale, kes on teinud järgmisi toiminguid (kokku 10 h): 1) 28.10.2016 – hagiavaldusega tutvumine, kohtumine kliendiga, asjaolude analüüs, vastus hagile ja kompromissettepaneku koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine – 6 h; 2) 05.05.2016 – kohtuistungiks ettevalmistamine, istungil osalemine – 2,5 h; 3) 24.05.2016 – kohtuistungil osalemine – 1,5 h. Kostja esindaja tunnihind on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja toimingud on olnud igati vajalikud ning nendele kulunud aeg põhjendatud. Advokaadist esindaja tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta on keskmine. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud kokku 1200 eurot. Kuni 28.10.2016 olid hageja menetluskulud kokku 558,36 eurot ning kostja menetluskulud 720 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hagejal kanda neist 80% ja kostjal 20%. Seega tuleks hagejal kanda kostja menetluskuludest 576 eurot ning kostjal hageja menetluskuludest 111,67 eurot. Tasaarvestades summad, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kuni 28.10.2015 tekkinud menetluskuludest 464,33 eurot. Lisaks tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulud, mis on tekkinud 05.05.2016 ja 24.05.2016, so kokku 480 eurot. Kokku tuleb hagejal tasuda kostjale menetluskulud 944,33 eurot. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.