Sakala 16 Arendus OÜ hagi Osaühingu Intec Holding, EH, VH’i, VL’u, MS’i, MS’i, Accomodation OÜ, OÜ DJS Holding, Elmi Ceramiche OÜ, GK’i, AK’i, LS’i, Georg Kinnisvara OÜ, RS’i ning IRS’i vastu võla ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.02.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
54 539,74 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sakala 16 Arendus OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Sakala 16 Arendus OÜ (registrikood 11487933), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Ramil Pärdi ja Katri Tomson Kostjad (apellatsioonimenetluses vastustajad): Osaühing Intec Holding (registrikood 10699478); EH (isikukood
XXXXXXXXXXX);
VH (isikukood XXXXXXXXXX); VL (sünniaeg XX.XX.XXXX); MS (isikukood
XXXXXXXXXXX);
MS (isikukood XXXXXXXXXXX); Accomodation OÜ (registrikood 12507224); OÜ DJS Holding (registrikood 11699813); Elmi Ceramiche OÜ (registrikood 12062905); GK (isikukood XXXXXXXXXXX); AK (isikukood XXXXXXXXXXX); LS (isikukood XXXXXXXXXXX): GEORG KINNISVARA OSAÜHING (registrikood 10643638); RS (isikukood XXXXXXXXXXX); IRS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate tehingulised esindajad vandeadvokaat Oliver Nääs ja vandeadvokaadi abi Rainer Ratnik
2.Saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
3.Sakala 16 Arendus OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.04.09.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt 41 983,91 eurot, kuni 04.09.2015.a sissenõutavaks muutunud viivis summas 9176,13 eurot ja alates 05.09.2015.a viivis põhivõlalt 41 983,91 eurot viivisemääras 0,022 % ehk 9,24 eurot päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on Sakala 16A kinnistu igakordsete omanike kasuks seatud reaalkoormatis. Reaalkoormatisega on koormatud Sakala 16 asuvad korteriomandid, mille omanikud on kohustatud müüma Sakala 16A hoone kütmiseks soojusenergiat. Sakala 16 kinnistu omanikud keeldusid õigusvastaselt ühtäkki reaalkoormatisest tuleneva kohustuse täitmisest. Seega oli hageja sunnitud välja ehitama alternatiivse (uue) küttetrassi. Hageja on kandnud kõik uue küttetrassi rajamisega seotud kulud. Juhul, kui naaberkinnistu omanikud oleksid reaalkoormatisest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks vastavat kahju hagejale tekkinud. 30.07.2012.a pöördus hageja naaberkinnistu korteriomanike poole, et leppida kokku soojusenergia müügi tehnilised küsimused. 04.09.2012.a esitas hageja naaberkinnistu korteriomanikele reaalkoormatisest tuleneva soojusenergia müügi nõude ning teatas, et juhul kui hiljemalt 01.10.2012.a ei toimu Sakala 16A elamu soojusenergiaga varustamist, siis ehitab Sakala 16A kinnistu omanik välja alternatiivse küttetrassi. 11.09.2012.a teatega teatas Sakala 16-9 korteriomanik, et tema hinnangul on reaalkoormatise toime lõppenud. 03.10.2012.a esitas hageja naaberkinnistu omanikele korduvnõude reaalkoormatisest tuleneva soojusenergia müümiseks ja informeeris naaberkinnistu korteriomanikke, et on tellimas alternatiivse küttetrassi väljaehitamist, et hoida ära võimalikud kahjud Sakala 16A hoone kütmata jätmisest. Kuna Sakala 16 kinnistute omanikud keeldusid soojusenergia müügist, oli hageja sunnitud Sakala 16A uue hoone ehitamise käigus välja ehitama uue küttesüsteemi. Uue küttesüsteemi väljaehitamisega kaasnesid järgmised kulud: 1) AS-iga Tallinna Küte liitumislepingu liitumistasu 320 eurot; 2) kaugküttevõrgu osa välja ehitamine 41 600 eurot; 3) uue küttetrassi kasutusluba 63,91 eurot. Kahju hüvitamise nõue on muutunud kogusummas sissenõutavaks hiljemalt 18.12.2012.a, s.o viimase arve tasumise tähtajast. Kostjad on viivitanud hagiavalduse esitamise seisuga rahalise kohustuse täitmisega kokku vähemalt 991 päeva. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et konkreetset kohustuse täitmise tähtpäeva reaalkoormatise kokkuleppe tekstist ei nähtu ning seega on tegemist kestva kohustusega, mis
2(10)
Tsiviilasi nr 2-15-13172 tuleb täita jooksvalt ning mis ei ole hageja hinnangul lõppenud. 30.07.2012.a kirjas ei esitanud hageja kostjatele kohustuse täitmise nõuet, vaid hageja tegi kostjatele üksnes ettepaneku kokkulepitud kohustuse täitmise tehniliseks korraldamiseks, jäädes ootama kostjate tagasisidet hiljemalt 13.08.2012.a. Nimetatud kirja koostades ja esitades hageja ei eeldanud ega teadnud, et kostjad keelduvad oma kohustuse täitmisest. Konkreetse nõude oma lepinguliste kohustuste täitmiseks esitas hageja kostjatele alles 04.09.2012.a kirjaga, milles kordas, et kütteperioodi alguseks on planeeritud 01.10.2012.a ning informeeris ühtlasi, et juhul, kui nimetatud kuupäevaks ei toimu reaalselt Sakala 16a soojusenergiaga varustamist, ehitab Sakala 16a kinnistu omanik välja alternatiivse küttetrassi ning nõuab Sakala 16 korteriomanikelt sisse selle projekteerimise ja väljaehitamise maksumuse jm seotud kahju. Seega andis hageja nii oma 30.07.2012.a kui ka 04.09.2012.a kirjades kostjatele sisuliselt tähtaja soojusenergia müügiga alustamiseks hiljemalt 01.10.2012.a. Hageja kahju tekkis 12.10.2012.a - 17.12.2012.a. Hageja ja kostjate vahelise kirjavahetuse pidamine on käsitletav asjaoluna, mis toob kaasa nõude aegumise peatumise. Kostja vastuse lisas 5 olevas kokkuleppes sisaldub sõnaselge reaalkoormatisest tuleneva soojusenergia müümise kohustuse tunnistamine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 1). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue on aegunud. Hageja on 30.07.2012.a esitanud nõudekirja, milles nõuab reaalkoormatisest tulenevat kohustuse täitmist hiljemalt 13.08.2012.a. Hageja on 04.09.2012.a kirjas teatanud, et nõutud 13.08.2012.a tähtajaks täitmata kohustuse asendab sellega, et ühendab hoone kaugküttevõrku, kuigi nimetatud kirjast nähtub, et hagejal oli kaugküttevõrku ühendamise plaan juba 2011.a. Kui hageja asus kahju hüvitamist nõudma kohustuse täitmise asemel, siis tegemist on kahjuga sellesama kohustuse mittetäitmisest tulenevalt. Õiguslikult on see täitmisnõude asendumine hüvitamisnõudega. Antud nõude raames tähendab see, et väidetav kohustuse rikkumine leidis aset 13.08.2012.a, kui kostjad ei täitnud hageja täitmisnõuet. Hüvitamisnõue hakkas aeguma 13.08.2012.a lepingu rikkumisest tuleneva nõude aegumistähtaja kulgemise algusest ja hagi esitati 04.09.2015.a, väidetav hüvitamisnõue on järelikult aegunud. Alternatiivselt leidsid kostjad, et aegumistähtaeg hakkas kulgema ühel järgnevatest kuupäevadest: a) 12.01.2012.a, kui hageja esindaja teatas, et Sakala Business Center ühendatakse vastavalt detailplaneeringule linna soojusvõrku, kuna hageja pidi hiljemalt siis olema teadlik, et reaalkoormatisele vastavalt soojusenergia müüki Sakala 16 ja Sakala 16a kinnistute omanike vahel olema ei saa; b) 30.11.2011.a, kui hageja oli faktiliselt asunud planeerima Sakala 16A hoone ühendamist kaugküttevõrku; c) 01.07.2004.a, kui jõustus Tallinna Linnavolikogu 27.05.2014.a määrus nr 19, mille järgi tuleb kõik kaugkütte piirkonda ehitatavad või rekonstrueeritavad ehitised ühendada kaugküttevõrku (õiguslikult ei olnud võimalik hageja soovitud moel naabrilt soojusenergiat osta) ning hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pidi seda teadma; d) 10.09.2003.a (lepiti kokku reaalkoormatise faktilise täitmise lõpetamine), kui hageja leiab, et 2003.a hagejale reaalkoormatise faktilise lõpetamise eest Sakala 16a kinnistu omanikule hüvitist ei tasutud. Hageja vastuväide, et hagejale sai alles nõude mittetäitmisel selgeks, et Sakala Business Center tuleb ühendada kaugküttevõrku, pole veenev. 2003.a ja 2004.a kaugküttereeglid on vastupidise sisuga. Hageja 2011.a esitatud nõuet ei oleks olnud seaduse järgi võimalik täita. Hageja esitas sisutu nõude ainult survestamise eesmärgil. Hageja sai aru, et Sakala Business Center tuleb tulenevalt kehtivast õigusest ühendada kaugküttevõrku ja talitas vastavalt. Hageja ei ole kunagi käesolevas kohtumenetluses esitatud nõuet oma raamatupidamisest käsitlenud. Kui isik esitab nõude teise isiku vastu ja teine isik nõuet ei täida, siis nõude esitajale peab saama väidetav kahju selgeks, kui teine isik nõuet ei täida.
3(10)
Tsiviilasi nr 2-15-13172
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 29.02.2016.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt leidis kohus, et hageja nõue on lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Lahendis nr 3-2-1-102-13 (p 13) asus Riigikohus seisukohale, et kulutuste (kahju) hüvitamise nõue muutub üldjuhul sissenõutavaks siis, kui kulutused on kantud ja erandina ka siis, kui kulutuste kandmine on kindel. Hageja nõue seisneb kahju hüvitamise nõudes ning nimetatud kahju on käsitletav kahju tekitamisega seotud kuluna võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 mõttes. Kulutused on tehtud oktoober-detsember 2012.a, kuid kohtu hinnangul on antud juhul tegu sellise erandjuhuga, mil kulutuste kandmine oli kindel enne nende tegemist. Nimelt nähtub 12.01.2012.a kirjast kostjatele, et Sakala 16A hoone tarvis ehitatakse detailplaneeringus määratletud küttetrass. 30.11.2011.a tehnovõrkude projektist nähtub, et soojatrass kulgeb läbi Sakala 14 kinnistu, mitte aga ei suundu Sakala 16 hoonesse või kinnistule. Seega oli hiljemalt 12.01.2012.a selge, et tuleb teha kulutused küttetrassi ehitamisele, samuti kuludele liitumisega ja kasutusloale. Aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 12.01.2012.a, hagi esitati 04.09.2015.a, s.o oluliselt rohkem kui kolm aastat pärast kahju sissenõutavaks muutumist. Hageja viitas sellele, et aegumine peatus läbirääkimiste tõttu. Kohus eeldas, et hageja pidas silmas perioodil 30.07.2012.a - 03.10.2012.a toimunud kirjavahetust. Kohtu hinnangul ei kvalifitseerunud nimetatud kirjavahetus läbirääkimisteks, kuivõrd läbirääkimiste eesmärk peaks olema probleemi lahendamine, milleks teevad pingutusi mõlemad pooled. Praegusel juhul on üks pool esitanud nõude, teine pool keeldunud. Kohtu arvates ei peatanud selline kirjavahetus aegumist, aga isegi kui peataks, siis nimetatud periood ei ole piisavalt pikk, et pikendada aegumistähtaega hagi esitamiseni. Hageja arvates on kostjad ka tunnistanud kohustust müüa soojusenergiat ja seega on aegumine katkenud. Hageja poolt viidatud leping on sõlmitud 10.09.2003.a. Hageja kahju hüvitamise nõue tekkis oluliselt hiljem. 2003.a lepinguga ei saa katkeda 2012.a alguses sissenõutavaks muutunud nõue. Kahju hüvitamise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks enne 10.09.2003.a sõlmitud lepingut. Hageja ei ole ka selgitanud, millisel hetkel aegumistähtaja jooksul tuleks tema arvates lugeda aegumine katkenuks 2003.a lepingu alusel ning kellel oleks aegumise katkemise ajahetke määramise õigus. Kostjad on välja toonud erinevad alternatiivsed kuupäevad, millest aegumine algas, aga kuna kohus on juba jõudnud järeldusele, et nõue on aegunud, puudus vajadus analüüsida kõiki võimalikke aegumise alguskuupäevi. Kui lugeda, et aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 12.01.2012.a ning aegumine ei ole katkenud ega peatunud, aegus nõue hiljemalt 11.01.2015.a kell 24.00 ehk enne hagi esitamist. Õigusabi on kahe esindaja poolt osutatud 32 tunni ja 7 minuti eest ning õigusabi seisnes materjalide analüüsis, nõupidamises klientidega, menetlusdokumentide (kostja vastuse, täiendavate seisukohtade, kohtuteeside) koostamises, istungiks ettevalmistamises ja sellel osalemises. Osundatud õigusabi mahtu ja tehtud toiminguid pidas kohus põhjendatuks. Ka hageja kulud õigusabile on samas suurusjärgus. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu käesolevas menetluses 32 tundi ja 7 minutit ning samuti on mõistlik ja turuhinnale vastavad esindajate tunnitasumäärad (Oliver Nääsi tunnitasu 130 eurot, lisandub käibemaks; Rainer Ratniku tunnitasu 115 eurot, lisandub käibemaks). Seega kujunes õigusabikuluks 4560,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hageja nõudele aegumine kohaldamata ning jätkatakse asjas sisulist arutamist maakohtus.
4(10)
Tsiviilasi nr 2-15-13172 Hageja leidis, et maakohus on rikkunud nii menetlus- kui ka materiaalõiguse norme. Maakohus on teinud vaheotsuse vastuolus TsMS §-ga 2. Aegumise kohaldamiseks vaheotsuse tegemine ei olnud põhjendatud, kuna õigussuhte keerukust ja aegumise kohaldamiseks tuvastamist vajavaid asjaolusid arvestades kujutas vastavas menetlusstaadiumis aegumise küsimuses vaheotsuse (lõppotsuse) tegemine endast menetlusökonoomia põhimõtte olulist rikkumist. Lähtudes seadusest ja kohtupraktikast saab vaheotsuse taotluse rahuldada ja vaheotsuse teha üksnes juhul, kui see teeniks TsMS §-s 2 sätestatud eesmärki lahendada asi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Aegumise küsimuse otsustamine eeldas esmalt pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimist ning hageja nõude sissenõutavaks muutumise ajahetke kindlaks tegemist. Hageja hinnangul oleks kohus pidanud õigussuhte kvalifitseerimiseks esmalt seisukoha võtma reaalkoormatise kokkuleppe sisu ja kehtivuse osas, reaalkoormatisest tulenevate asjaga seotud kohustuste muutumise osas isikutega seotud võlaõiguslikeks kohustusteks, nende täitmise tähtaja ning neist tulenevate nõuete tekkimise ja iseloomu osas jne. Seejuures ei olnud piisav vaidlustatud otsuses maakohtu poolt märgitu, et hageja nõue on lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, kuna reaalkoormatise kokkuleppe sõlmimise fakt iseenesest ei anna veel alust nõuda lepingulise kahju hüvitamist. Kohus oleks pidanud esmalt tuvastama selle, missugusest õigussuhtest tulenevalt ja missuguse iseloomuga kohustus kostjatel hageja ees oli, mida nad hageja ees rikkusid ning mille alusel on hageja kostja vastu nõude esitanud. Pärast õigussuhte kvalifitseerimist, oleks kohus pidanud kindlaks tegema, missugusest ajamomendist muutus hageja kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks, sh millal rikkusid kostjad hageja ees oma kohustust ning millal tekkis hagejale kahju, samuti oleks pidanud kohus analüüsima kõiki menetlusosaliste poolt esitatud tõenditest nähtuvaid asjaolusid, mis kujutavad endast aegumise katkemise või peatumise aluseid. Alles seejärel oleks kohus saanud asuda hindama, kas hageja esitas oma nõude kohtule aegumistähtaja jooksul või mitte. Maakohtu poolt aegumise kohaldamine sellises menetlusstaadiumis lõi aga olukorra, kus ringkonnakohtul ei ole maakohtu otsuse tühistamise korral võimalik ei hinnata aegumise kohaldamise õiguspärasust (kuna vajalikud õigussuhte kvalifitseerimise ning nõude sissenõutavuse küsimused on jäänud maakohtu poolt hindamata) ega teha ka uut otsust, kuna hageja nõude iseloomu, ulatust ega põhjendatust ei ole maakohus üldse käsitlenud. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme (TsÜS § 147 lg 1 ja 2 ning VÕS § 115 lg 1) ning kohaldanud hageja nõudele aegumist ebaõigesti. Kohus on jätnud kindlaks tegemata, millal kostjad oma lepingulisi kohustusi hageja ees rikkusid ja milline oli sellest tulenevalt varaseim ajamoment, millal hageja nõue üldse sissenõutavaks muutuda sai. Kohus on jätnud kohaldamata TsÜS § 147 lg-tes 1 ja 2 ning VÕS § 115 lg-s 1 sätestatu. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõue kostjate vastu muutus sissenõutavaks enne seda, kui selgus, et kostjad üldse oma reaalkoormatisest tuleneva kohustuse täitmisest keelduvad ehk lepingulist kohustust rikuvad. Kahju hüvitamise nõue ei saa muutuda sissenõutavaks enne võlgniku poolt kohustuse rikkumist. Käesoleval juhul on kohus aga kostjate rikkumise ja hageja poolt sellest teadasaamise ajamomendi jätnud täielikult tähelepanuta, rääkimata selle arvestamisest hageja nõude sissenõutavaks muutumise ajahetke kindlakstegemisel. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 12.01.2012.a ega 30.11.2011.a kuupäevadeks ei olnud kostjad oma reaalkoormatisest tuleneva kohustuse täitmisest veel keeldunud, seega ei olnud nad oma kohustusi hageja ees rikkunud ega saanud mingil moel olla sissenõutavaks muutunud kostjate poolse rikkumisega hagejale tekkinud kahju hüvitamise nõue. 13.12.2001.a soojusenergia müümiseks seatud reaalkoormatis oli seatud Sakala 16A maaüksusel asuvate korteriomandite igakordsete omanike (edaspidi Sakala 16A kinnistu omanikud) kasuks ning kokkuleppe sisu seisnes selles, et reaalkoormatisega koormatud naabermaaüksusel – Sakala 16 – asuvad korteriomandite omanikud on kohustatud müüma
5(10)
Tsiviilasi nr 2-15-13172 Sakala 16A asuva hoone kütmiseks soojusenergiat. Konkreetset kohustuse täitmise tähtpäeva reaalkoormatise kokkuleppe tekstist ei nähtu. Seega oli tegemist kestva kohustusega, mida tuli täita jooksvalt ja koguaeg ning milline kohustus ei ole hageja hinnangul seni lõppenud, vaid kehtib endiselt. Analüüsimaks seda, kas hageja poolt esitatud nõue võib olla aegunud, omavad tähendust järgmised asjaolud. 30.07.2012.a kirjaga pöördus hageja kostjate poole ning tegi neile ettepaneku kokkulepitud kohustuse täitmise tehniliseks korraldamiseks, jäädes ootama kostjate tagasisidet hiljemalt 13.08.2012.a. Samas informeeris hageja kostjaid asjaolust, et vastava kohustuse täitmisele tuleb kostjatel asuda hiljemalt oktoobri alguses 2012.a, kuna selleks ajaks oli hoone ehitaja arvestanud kütteperioodi alguse. Nimetatud kirja koostades ja esitades hageja ei eeldanud ega teadnud, et kostjad keelduvad oma kohustuse täitmisest. Konkreetse nõude oma lepinguliste kohustuste täitmiseks esitas hageja kostjatele 04.09.2012.a, milles kordas taas, et kütteperioodi algus on planeeritud 01.10.2012.a ning informeeris ühtlasi, et juhul, kui nimetatud kuupäevaks ei toimu reaalselt Sakala 16a soojusenergiaga varustamist, ehitab Sakala 16a kinnistu omanik välja alternatiivse küttetrassi ning nõuab Sakala 16 korteriomanikelt sisse selle projekteerimise ja väljaehitamise maksumuse jm seotud kahju. Seega andis hageja nii oma 30.07.2012.a kui ka 04.09.2012.a kirjades kostjatele sisuliselt tähtaja oma kohustuse täitmiseks ehk soojusenergia müügiga alustamiseks hiljemalt 01.10.2012.a. Nimetatud tähtpäevale tugines hageja ka oma 03.10.2012.a kirjas, milles möönis, et kuivõrd 01.10.2012.a pole Sakala 16 kinnistu omanikud astunud samme soojusenergia müümise tehniliseks korraldamiseks ning reaalset soojusenergiaga varustust kahe kinnistu vahel ei toimu, luges hageja, et Sakala 16 korteriomanikud rikuvad lepinguga võetud kohustust. Järelikult sai hageja nõue kostjate poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumisega hagejale põhjustatud kahju hüvitamiseks muutuda sissenõutavaks kõige varem ajahetkest, mis hagejale sai teatavaks, et kostjad keelduvad reaalkoormatisest tuleneva kohustuse täitmisest ehk rikuvad lepingut. Alles lepinguliste kohustuste rikkumise järgselt tekib võlausaldajal õigus kohaldada võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Nimetatud kuupäev saaks seega olla varaseimaks ajahetkeks, millest alates võis hagejale teoreetiliselt olla teada või aimatav, et kostjate rikkumine põhjustab talle kahju, kuigi tegelik kahju tekkis hagejale alles vahemikus 12.10.2012.a - 17.12.2012.a. Seega 01.10.2012.a on varaseim ajamoment, millest alates võiks hageja kahju hüvitamise nõue kostjate vastu olla sissenõutavaks muutunud, ning hageja nõude aegumistähtaeg (eeldusel, et puuduvad aegumise katkemise ja peatumise alused) möödus sellisel juhul 01.10.2015.a. Lisaks eelnevale on kohus tõendeid hinnates teinud ka ebaõige järelduse selle kohta, millal pidi hagejale olema teada, et kulutuste kandmine on kindel. Kohus jättis tähelepanuta, et maakohtu poolt tuginetud 12.01.2012.a kiri ei ole koostatud ei hageja enda ega ka hageja esindaja poolt, samuti ei ole toimikus andmeid selle kohta, kas üldse ja kui, siis millal on hageja vastava kirjaga tutvunud. Kirjast nähtuvalt on tegemist ehitusettevõtja AS YIT Ehitus projektijuhi kirjaga, mis on adresseeritud Sakala 16 kinnistu omanikele. Samuti on arusaamatu kohtu viide 30.11.2011.a tehnovõrkude projektile, kuna nimetatud projekti alusel ei ole hageja küttesüsteeme rajanud ega kulusid kandnud, ka ei ole hageja linna tsentraalse keskküttesüsteemiga liitumiseks õigusaktidest tulenevalt üldse kohustatud. Samuti on kohus jätnud käsitlemata hageja ja kostjate vahelise kirjavahetuse pidamise raames hageja poolt täiendava tähtaja andmise kui asjaolu, mis toob kaasa nõude aegumise peatumise. Kohus on hinnanud pooltevahelist kirjavahetust üksnes läbirääkimistena, kuid on jätnud käsitlemata hageja poolt osundatu, et kohaldub ka TsÜS § 167 lg 2, mille järgi õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni.
6(10)
Tsiviilasi nr 2-15-13172 Lisaks on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normidest (TsMS § 436 lg-d 3-4 ning TsMS § 351 lg-d 1-2) tulenevat üllatusliku kohtulahendi tegemise keeldu ja kohtu selgitamiskohustust. Tõlgendus või lähenemine, mille kohaselt kostjate lepingurikkumise ajamoment ja/või hageja poolt sellest teadasaamine, rikkumisest tuleneva kahju hüvitisnõude sissenõutavuse seisukohalt mingit tähendust ei oma, on üllatuslik. Kohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu on hageja õigused jäänud kaitseta. Kohus ei või otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Maakohus on teinud üllatusliku kohtulahendi ja tõlgendanud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajamomenti viisil, mida ei olnud varasemas menetluses esile toonud ükski menetlusosaline ega ka kohus ise. Hageja keskendus selle tõendamisele ja põhjendamisele, mis ajahetkel sai talle selgeks asjaolu, et kostjad keelduvad oma reaalkoormatisest tuleneva kohustuse täitmisest ning mis ajahetkel tekkis hagejale kahju. Kohus ei juhtinud mitte ühtegi korda poolte tähelepanu asjaolule, et kohus kavatseb need asjaolud nõude sissenõutavuse hindamisel kõrvale jätta ning lähtuda hageja nõude aegumise küsimuse lahendamisel üksnes sellest, millal hageja pidi saama teadlikuks 30.11.2011.a tehnovõrkude projektist nähtuvast võimalusest rajada detailplaneeringus määratletud küttetrass (mida ei ole rajatud tänaseni) ning asjaolust, et seesuguse küttetrassi rajamisega võivad hagejale kaasneda kulud (vastavaid kulusid ei ole hageja tänaseni kandnud ega ka nende kulude hüvitamist kostjatelt nõudnud). Kohus ei ole sisuliselt hinnanud, kas üldse ja kui, siis kelle kulul oli hagejal kohustus rajada 30.11.2011.a tehnovõrkude projektist nähtuv küttetress ning liituda tsentraalse keskküttesüsteemiga. Hageja küll väitis varasemas menetluses, et õigusaktidest tulenevalt ta selleks kohustatud ei ole ning hageja võis rajada ka alternatiivse süsteemi (mida hageja ka tegi), ent kuna asja sisulise arutamiseni ei jõutud, vaid kohus tegi aegumise küsimuses vaheotsuse, siis täiendavaid tõendeid hageja selle väite tõendamiseks esitada ei saanud. Kohus oleks pidanud hagejale selgitama ning andma hagejale võimaluse oma väiteid tõendada. Vastustajate seisukoht
5.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus tegi käesolevas tsiviilasjas vaheotsuse lõppotsusena, milles leidis, et nõue on aegunud ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kohtu ette toodud asjaolude alusel ei saa järeldada, et hagetav nõue oleks aegunud. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada. Otsuse tühistamise tõttu tuleb tsiviilasi saata uueks lahendamiseks maakohtule.
7.Hageja esitas kostjate suhtes raha saamisele suunatud nõude, tuginedes sellele, et hageja ja kostjate vahel on reaalkoormatise õigussuhe, millest tuleneb kostjatele kohustus müüa hagejale soojusenergiat. Hageja tugines ka sellele, et kostjad keeldusid reaalkoormatisest tuleneva kohustuse täitmisest ning selle tõttu tekkis hagejale kahju, mis seisnes selles, et hageja oli sunnitud rajama uue trassi, mille kaudu oma majale soojusenergiat saada ja pidi kandma sellega seoses kulutusi. Maakohus otsustas teha asjas vaheotsuse. Seega ei pidanud maakohus hindama kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu või puudumist, sh ei pidanud maakohus hindama seda, kas hageja ja kostjate vahel reaalkoormatise õigussuhe kehtib või on see lõppenud, samuti mitte seda, kas kõik tehtud kulutused tehti seoses kostjatepoolse soojusenergia müümisest keeldumisega, samuti mitte seda, kas kujunenud olukorda saab käsitleda reaalkoormatise õigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisena. Maakohus pidi aegumise kohaldamise eeldusena määratlema, mis nõudega on tegemist, kui pikk on konkreetse
7(10)
Tsiviilasi nr 2-15-13172 nõude puhul aegumistähtaeg ja millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Olukorras, kus maakohus leidis, et nõue on aegunud, tuli maakohtul võtta seisukoht küsimuses, kas nõude aegumine oli peatunud ja kui siis kui kaua.
8.Maakohus leidis õigesti, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel tuli hagetav nõue kvalifitseerida õigussuhtest tuleneva kahju hüvitamise nõudena, sest hageja tugines hagis sellele, et hageja ja kostjate vahel oli reaalkoormatise õigussuhe, millest tulenes kostjatele soojusenergia tarnimise kohustus, mida kostjad täitnud ei ole. Seda, kas hageja ja kostjate vahel reaalkoormatise õigussuhe kehtib ja kas sellest õigussuhtest tuleneb kostjatele soojusenergia müümise kohustus, ei tulnud hagejal aegumise kohaldamise kontekstis hinnata. See küsimus oleks tulnud lahendada asja sisulise lahendamise käigus. Maakohus leidis õigesti, et konkreetse nõude puhul on aegumistähtaeg kolm aastat. Maakohus lähtus asja lahendamisel õigesti sellest, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sellest tulenevalt tuli kontrollida, millal oleks hageja saanud kostjatelt nõuda reaalkoormatisest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Maakohus leidis õigesti, et üks nõude eeldus, mis peab olema täidetud, on see, et hagejale pidi olema rikkumise tagajärjel tekkinud kahju. Samas on oluline ka see, et võlasuhtest tulenev kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115) tekib ja muutub sissenõutavaks siis, kui esineb võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Seega ei saa võlasuhtest tulenev kahju hüvitamise nõue muutuda sissenõutavaks mitte enne, kui esines kohustatud isikute poolne kohustuse rikkumine.
9.Hageja väitis hagiavalduses, et kostjatepoolne kohustuse rikkumine seisnes selles, et nad ei täitnud ja keeldusid täitmast reaalkoormatisest tulenevat soojusenergia müümise kohustust. Hageja tugines sellele, et ta saatis 30.07.2012.a kostjatele kirja, milles väitis, et kostjatel lasub reaalkoormatisest tulenev soojusenergia müümise kohustus ja milles palus, et kostjad nimetaksid oma kontaktisiku soojusenergia tarnimise tehniliseks korraldamiseks (t I lk 39). Hageja tugines sellele, et 04.09.2012.a saatis hageja kostjatele uue kirja (t I lk 41- 42), milles nõudis soojusenergia tarnimise kohustuse täitmist ja teatas, et juhul, kui hiljemalt 01.10.2012.a ei ole kostjad soojusenergia tarnimise võimalust loonud ja soojusenergiat tarnima asunud, rajab hageja alternatiivse soojatrassi, milleks tehtud kulutuste hüvitamist hageja kostjatelt nõuda kavatseb. Sellele kirjale vastas üks korteriomanikest 11.09.2012.a (t I kd lk 43 jj), millest nähtus, et ta ei kavatse hageja poolt nõutavat kohustust täita. Seega, hageja käsitluse kohaselt ei saanud kostjatepoolset kohustuse rikkumist esineda mitte enne seda, kui hageja kostjatelt kohustuse täitmist nõudis. Hageja nõudis kostjatelt kohustuse täitmist esmakordselt 04.09.2012.a, sest 30.07.2012.a saadetud kirjas nõudis hageja kostjatelt kontaktisiku määramist. Kontaktisiku määramata jätmist ei saa mõista selliselt, et kostjad keelduvad kohustuse täitmisest. Kuna hagejale kuuluv maja oli ehitusjärgus, ei saanud seda, et kostjad varasemalt hagejale soojusenergiat ei tarninud, käsitleda kostjatepoolse rikkumisena, sest hagejal soojusenergia tarbimise vajadus puudus. Alles 04.09.2012.a esitas hageja kostjatele konkreetse nõude soojusenergia tarnimiseks, milles märkis ka konkreetse tähtpäeva, mis ajaks hageja soojusenergia tarnimist nõudis. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja 30.07.2012.a saadetud nõue oli piisavalt selge ja konkreetne ning suunatud soojusenergia tarnimise eelduste loomise nõudmisele ja soojusenergia tarnimise nõudmisele, ei vastanud kostjad 30.07.2012.a pöördumisele eitavalt. Ringkonnakohus leiab, et seda, et kostjad hageja 30.07.2012.a pöördumisele ei reageerinud, ei saa käsitleda kostjatepoolse kohustuse täitmisest keeldumisena ehk väidetava kohustuse rikkumisena. Esiteks ei olnud vahemikus 30.07.2012.a-30.09.2012.a saabunud hetk, mil hageja kostjatelt soojusenergia tarnimist nõudis ja kostjate poolt kontaktisiku nimetamisega viivitamine ei tähendanud, et soojusenergia tarnimine oleks igal juhul osutunud võimatuks või et kontaktisiku nimetamisega viivitamisest oleks saanud
8(10)
Tsiviilasi nr 2-15-13172 järeldada, et kostjad ei kavatse soojusenergiat tarnida. Kõige esimene hetk, mil hageja võis järeldada, et kostjad soojusenergia tarnimisest keelduvad, võis olla hetk, mil hageja sai kätte ühe kostja poolt 11.09.2012.a saadetud kirja. Vastavas kirjas oli viidatud sellele, et hageja pöördus kõikide kostjate poole, kirjas räägiti sellest, et mitte ühelgi kostjal ei ole soojusenergia tarnimise kohustust ja kirjas rõhutati, et juhul, kui hagejal peaks olema veel küsimusi, tuleks hagejal pöörduda kirja koostaja poole. Seega võis hageja sellest kirjast järeldada, et kirja koostaja ei väitnud, et üksnes tema ei kavatse soojusenergiat müüa, vaid seda ei kavatse teha mitte ükski kostjatest. Enne seda hetke ei esinenud kostjatepoolset võimalikku kohustuse rikkumist. Seega, see kas hageja sai nende kulutuste, mida hageja käsitleb kahjuna, mille hüvitamist hageja kostjatelt nõuab, tegemise vajadusest teada juba varem, ei oma määravat tähendust, sest kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab hageja nõuda alles siis, kui esineb nii kahju kui ka kohustuse rikkumine.
10.Hageja tugines kohustuse rikkumisena just sellele, et kostjad ei pidanudki varasemalt hagejale soojusenergiat tarnima, sest varasemalt ei olnud hagejal maja valmis ning soojusenergia tarnimise kohustus pidi kostjatel tekkima siis, kui hageja sooja tarnimist nõuab. Nendel asjaoludel esitatud kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue saab muutuda sissenõutavaks alates sellest, kui esineb kostjatepoolne kohustuse rikkumine, st olukord, kus kostjad kohustust ei täida või kui kostjad teatavad, et nad ei kavatse kohustust täita ja on teada, et selle tagajärjel tuleb hagejal kulutusi kanda. Seega, hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel esitatud nõue ei saa olla aegunud, sest isegi siis, kui hageja oleks kostja 11.09.2012.a kirja saanud kätte kirja koostamise päeval, ei oleks hagi esitamise ajaks möödunud kolme aastat (käesolev hagi esitati 04.09.2015.a).
11.Ringkonnakohus ei nõustu selle hageja väitega, et kahju hüvitamise nõue ei saa olla aegunud seetõttu, et reaalkoormatisest tuleneb nö kestev kohustus ja kostjad rikuvad reaalkoormatisest tulenevat kohustust ka praegu. Kestvate või perioodiliste kohustuste aegumise puhul tuleb lähtuda nö kahju ühtsuse põhimõttest, st kohustatud isik peab saama läbi aegumise regulatsiooni õiguskindluse seeläbi, et juhul, kui hageja kostjalt kestva kohustuse täitmist või kestva kohustuse täitmisest jäädava või lõpliku keeldumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kolme aasta jooksul ei nõua, ei saa hageja vastava kahju hüvitamist nõuda ka sellel alusel, et reaalkoormatis ise ei ole võib-olla lõppenud.
12.Kostjad väitsid apellatsioonkaebusele esitatud vastuses seda, et soojusenergia tarnimise kohustus lõppes kostjatel juba 2003.a, sest siis sõlmiti reaalkoormatise lõpetamise kokkulepe ja siis ühendati hageja maja kostjate majast lahti. Sellised asjaolud ei anna alust järeldada, et hageja poolt esitatud nõue oleks aegunud. Juhul, kui kohus teeb vaheotsuse, tuleb kohtul hinnata, kas hageja poolt kohtusse esitatud nõue, st hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel esitatud nõue on aegunud. Hageja tugines oma hagis sellele, et reaalkoormatis kehtis 2012.a sügisel ja sellest tulenes kostjatele kohustus tarnida hagejale soojusenergiat ka 2012.a sügisel. Seega sai maakohus vaheotsuse tegemisel hinnata, kas sellistel asjaoludel hageja poolt esitatud nõue saab olla aegunud. Vaheotsuse tegemise kontekstis aegumise hindamisel tuleb kohtul hinnata seda, kas hageja väidete õigsust eeldades võiks hageja poolt esitatud nõue olla aegunud. See, kas hagejal ikka on vastav nõue ja kas kõik hageja poolt esitatud faktiväited ja õiguslikud hinnangud paika peavad, tuleb kohtul hinnata asja sisulise arutamise käigus. Maakohus ei pidanud võtma vaheotsuse raames seisukohta selles osas, kas hageja võimalik nõue hakkas aeguma 2003.a, sest sellele hageja ei tuginenud. Sellise järelduse võiks teha kostjate poolt esitatud avalduste alusel. Isegi siis, kui maakohus oleks tuvastanud, et hagejal võinuks olla nõue, mis hakkas aeguma näiteks aastal 2003.a, ei oleks maakohus saanud jätta vaheotsusega hagi rahuldamata, sest hageja tugines hoopis sellele, et tal oli ka nõue, mis muutus
9(10)
Tsiviilasi nr 2-15-13172 sissenõutavaks 2012.a sügisel. Muu võimaliku nõude aegumine ei tähenda, et aegunud on see nõue, mille hageja kohtusse esitas. See, kas hagejal vastav nõue on või mitte, tuleb otsustada asja sisulise lahendamise raames.
13.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et see nõue, mille aegumist maakohus vaidlustatud vaheotsuse raames hindas, oleks aegunud. Seetõttu tuleb saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
14.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.