Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-26-1809

2(5)

3-26-1809 Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebuses toodud asjaolud viitavad sellele, et tegemist on reeglipärase kontrolliga, mida ei saa pidada kaebaja suhtes ülemääraseks. Ettevõtja peab iseenesest arvestama, et tema tegevus maksude maksmisel on allutatud MTA järelevalvele ning ta peab planeerima ressursse selleks, et maksude tasumise kontrolli menetluses osaleda. Kaebajal on maksukohustuslasena kohustus täita MKS-i ja maksuseadusi ning mh taluda maksukohustuse täitmise kontrollimist maksuhalduri poolt. Kohtumenetluse raames saab kohus seega kontrollida üksnes seda, kas maksuhaldur on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kohaseid asjaolusid ning kas sellest tulenevalt on korraldusega kaebajale pandud kohustus proportsionaalne. Kohus ei teosta kaalutlusõigust maksuhalduri asemel (vt MKS § 60 lg 1, § 11 lg 2, § 12). Maksuhaldur võib laiendada kontrolli. Vaidlustatud MTA korralduses nõutaval teabel on piisav seos käimasoleva maksumenetlusega. On tavapärane, et kontrolli käigus võivad ilmneda täiendavad asjaolud, millest tulenevalt võib maksuhalduril tekkida vajadus nende uurimiseks. Maksuhalduril ei ole kohustust põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (RKHKo 3-3-1-90-13, p 11). Maksuhaldur on nii kontrolli laiendamist kui ka täiendava teabe nõudmist asjakohaselt ja arusaadavalt põhjendanud. Asjaoludest tulenevalt ei saa kontrolli laiendamist ja täiendavate dokumentide nõudmist pidada kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks. Selline nõue on asjakohane maksukontrolli võimalikult kiire ja efektiivse läbiviimise tagamiseks. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et esineks MKS §-s 64 sätestatud asjaolusid, mis oleks teabe andmisest keeldumise aluseks. Korraldusega kaasnev riive on väheintensiivne. Nagu selgitatud, ei ole viidatud korraldusega kaebajale pandud kohustused ebaproportsionaalsed ning kaebusest ei nähtu, et korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi. Lisaks saab kaebaja riive intensiivsust hinnata ka korralduses viidatud võimaluse kaudu rakendada sunniraha 250 euro ulatuses. Kaebaja on selgitanud, et on korralduse osaliselt täitnud, st sunnivahendi rakendamine nimetatud ulatuses ei ole tõenäoline. Võimaliku rahalise kohustuse korral saab riive intensiivsust mh hinnata HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära kaudu, mille kohaselt loetakse, et riive on väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve/kohustuse väärtus ei üle 1000 eurot. Riive on vähese intensiivsusega ka siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Kaebaja ei vaidlusta iseenesest maksuhalduri õigust üleüldse teavet saada. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu või leevendust pidada õigusmõistmisega kaasneva aja- ja rahakulu arvestades ebaproportsionaalselt väikseks, sest maksukohustuslasel on kontrolli talumise ja teabe andmise kohustus.

3(5)

3-26-1809

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a8032ed5-482b-4ac5-8884-7d5fe0ef8e99/

4(5)

3-26-1809 21.11.2025 korralduse nr 12.2-3/067917-1 alusel. Nõutud teave ja dokumendid on asjakohased kaebaja tulumaksu ja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kindlaks tegemisel. Halduskohus selgitas õigesti, et maksuhaldur ei pea seejuures kaebajat teavitama sellest, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha (vt nt RKHKo 3-3-1-90-13, p 11). Nagu MTA vaideotsuses asjakohaselt selgitas, teeb maksuhaldur asjaolud lõplikult kindlaks ja annab nende kohta oma seisukoha maksumenetluses pärast tõendite kogumist. Seega ei ole 29.05.2026 korralduse õiguspärasuse eelduseks see, et maksuhaldur oleks juba selle andmisel tuvastanud kõik kaebajaga seotud asjaolud õigesti. Piisav on, et maksuhaldur on vaidlustatud korraldusega maksumenetluses kaebajalt nõudnud sellist teavet, mis omab maksukontrolli menetluses tähendust. Järelikult, isegi kui selgub, et ekslik on MTA korralduses märgitu seoses liikluskindlustuse tasumisega, ei saa pelgalt see muuta vaidlustatud korraldust õigusvastaseks. Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu, et MTA on 29.05.2026 korralduses esile toonud ka muid asjaolusid, mille tõttu ta peab vajalikuks kaebaja sõidukite ostu- ja müügitehingutega seonduvaid asjaolusid kontrollida: müük oma juhatuse liikmele ja temaga seotud isikule, sõidukite müügikuulutuste kohta esitatud arvete kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses. Kaebaja ei ole väitnud, et tegemist oleks täiesti asjassepuutumatute väidetega. Kaebaja on kaebuses üksnes märkinud, et tema hinnangul ei ole tegemist erandlike asjaoludega, arvestades kaebaja majandustegevust. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja saab esitada oma sellekohased selgitused ja vastuväited käimasolevas maksumenetluses ning vajaduse korral võimaliku tulevase maksuotsuse vaidlustamisel.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.