Carside OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.05.2026 korralduse nr 12.2-3/067917-4 peale
Menetlusosalised
Kaebaja – Carside OÜ Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.06.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Carside OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta Carside OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.06.2026 määruse peale menetlusse.
Võtta asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti 21.11.2025 korraldus nr 12.23/067917-1.
Jätta Carside OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2026 määrus muutmata.
Jõustunud määrus avaldada arvutivõrgus tervikuna.
Selgitus Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu ja Tolliamet (MTA) teatas 11.11.2025 e-kirjaga Carside OÜ-le, et alustas Carside OÜ septembri 2025 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse ning mai– augusti 2025 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli.
2.MTA teavitas 21.11.2025 korraldusega nr 12.2-3/067917-1, et alustab Carside OÜ maksustamisperioodide november 2024 ja mai–oktoober 2025 tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli ning maksustamisperioodide november 2024 ja oktoober 2025 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Lisaks jätkub 11.11.2025 teatega alustatud kontroll.
3-26-1809
3.Maksu- ja Tolliamet teavitas 29.05.2026 korralduses nr 12.2-3/067917-4, et laiendab Carside OÜ tulumaksu ja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidele oktoober ja detsember 2024 ning lisaks jätkub kontroll 21.11.2025 korralduse nr 12.2-3/067917-1 alusel. Kontrolli käigus selgus, et Carside OÜ on müünud soetatud sõidukeid eelnevalt oma juhatuse liikmele ja temaga seotud isikule, kes sõidukid edasi müüsid. Sealjuures on Carside OÜ kajastanud raamatupidamises ja maksuarvestuses sõidukite müügikuulutuste kohta esitatud arveid ja tasunud liikluskindlustuse eest ka nende sõidukite osas, mis Carside OÜ on eelnevalt juhatuse liikmele müünud. Kontrolli laiendatakse sõidukite ostu- ja müügitehingutega seonduvate asjaolude, sh seoses seotud isikutele teostatud müügiga, väljaselgitamiseks ja Carside OÜ maksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks. MTA kohustas Carside OÜ-d esitama hiljemalt 11.06.2026 korralduses nimetatud dokumendid ning andma teavet, vastates korralduses toodud küsimustele. Korralduses on hoiatatud, et selle tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha mõlema nõude puhul esimesel korral 250 eurot (maksukorralduse seaduse (MKS) § 67 lg 1).
4.Carside OÜ esitas MTA 29.05.2026 korralduse peale vaide, mille MTA jättis 15.06.2026 vaideotsusega nr 6-1/6306-2 rahuldamata. MTA märkis, et tulenevalt MKS § 552 lg-test 2 ja 3 ei ole maksukontrolli ulatuse muutmise eelduseks, nagu ka maksukontrolli alustamise eelduseks, mingite asjaolude esinemine ja maksuhaldur ei pea põhjendama, miks ta konkreetse isiku ja perioodide üle maksukontrolli alustab. Seega ei pidanudki maksuhaldur vaidlustatud korralduses kontrolli ulatuse laiendamist mingite faktiliste asjaolude esinemisega põhjendama. Maksuhalduril on õigus küsida maksukohustuslaselt kogu teavet, mis on maksumenetlusega seotud. Maksuhalduri poolt korralduses nõutav teave on maksumenetlusega seotud ning ka vaides ei ole vastupidist väidetud. Kuna maksumenetlus on algusjärgus, ei saagi maksuhaldur seoses liikluskindlustusega väljendada oma lõplikku seisukohta. See asjaolu selgub alles menetluse käigus, kui maksuhaldur on järelduste tegemiseks vajalikud tõendid saanud.
5.Carside OÜ esitas 16.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 29.05.2026 korralduse nr 12.2-3/067917-4 õigusvastasuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Kaebaja ei vaidlusta maksuhalduri õigust ega kohustust teha maksukontrolli. Vaidlus puudutab küsimust, kas kontrolli laiendamisel järgiti seadusest tulenevaid nõudeid ning kas MTA esitas korralduses viidatud asjaolude kohta faktilise aluse. MTA märkis korralduses, et kontrolli laiendamise vajadus tuleneb kontrolli käigus selgunud asjaoludest, viidates sh, et kaebaja on tasunud juhatuse liikmele müüdud sõidukite liikluskindlustuse eest. Kaebaja hinnangul ei nähtu sellist asjaolu MTA valduses olnud dokumentidest. MTA ei selgitanud vaideotsuses, millised tõendid seda kinnitavad, vaid märkis, et kontrolli laiendamise eelduseks ei ole mingite asjaolude olemasolu ja liikluskindlustusega seotud asjaolud selguvad alles menetluse käigus. Kui need asjaolud selguvad aga alles menetluse käigus, ei saanud need olla kontrolli laiendamise põhjenduseks. Kui selliste asjaolude olemasolu ei olnudki vajalik, jääb arusaamatuks, miks viitas maksuhaldur korralduses kontrolli käigus selgunud asjaoludele ning esitas nende kohta konkreetsed küsimused. Carside OÜ põhitegevuseks on kasutatud sõidukite ost ja müük. Sellest tulenevalt ei ole sõidukite müük juhatuse liikmele, temaga seotud isikule ega kolmandatele isikutele iseenesest erandlik asjaolu. Samuti ei ole erandlik asjaolu müügikuulutuste eest tasumine. Kuigi sunnivahendite kohaldamise vältimiseks esitas kaebaja osa nõutud dokumentidest, ei ole vaidlustatud korralduse tagajärjed lõppenud. Korralduse alusel kogutud teavet kasutatakse jätkuvas maksumenetluses.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 19.06.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
2(5)
3-26-1809 Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebuses toodud asjaolud viitavad sellele, et tegemist on reeglipärase kontrolliga, mida ei saa pidada kaebaja suhtes ülemääraseks. Ettevõtja peab iseenesest arvestama, et tema tegevus maksude maksmisel on allutatud MTA järelevalvele ning ta peab planeerima ressursse selleks, et maksude tasumise kontrolli menetluses osaleda. Kaebajal on maksukohustuslasena kohustus täita MKS-i ja maksuseadusi ning mh taluda maksukohustuse täitmise kontrollimist maksuhalduri poolt. Kohtumenetluse raames saab kohus seega kontrollida üksnes seda, kas maksuhaldur on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kohaseid asjaolusid ning kas sellest tulenevalt on korraldusega kaebajale pandud kohustus proportsionaalne. Kohus ei teosta kaalutlusõigust maksuhalduri asemel (vt MKS § 60 lg 1, § 11 lg 2, § 12). Maksuhaldur võib laiendada kontrolli. Vaidlustatud MTA korralduses nõutaval teabel on piisav seos käimasoleva maksumenetlusega. On tavapärane, et kontrolli käigus võivad ilmneda täiendavad asjaolud, millest tulenevalt võib maksuhalduril tekkida vajadus nende uurimiseks. Maksuhalduril ei ole kohustust põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (RKHKo 3-3-1-90-13, p 11). Maksuhaldur on nii kontrolli laiendamist kui ka täiendava teabe nõudmist asjakohaselt ja arusaadavalt põhjendanud. Asjaoludest tulenevalt ei saa kontrolli laiendamist ja täiendavate dokumentide nõudmist pidada kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks. Selline nõue on asjakohane maksukontrolli võimalikult kiire ja efektiivse läbiviimise tagamiseks. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et esineks MKS §-s 64 sätestatud asjaolusid, mis oleks teabe andmisest keeldumise aluseks. Korraldusega kaasnev riive on väheintensiivne. Nagu selgitatud, ei ole viidatud korraldusega kaebajale pandud kohustused ebaproportsionaalsed ning kaebusest ei nähtu, et korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi. Lisaks saab kaebaja riive intensiivsust hinnata ka korralduses viidatud võimaluse kaudu rakendada sunniraha 250 euro ulatuses. Kaebaja on selgitanud, et on korralduse osaliselt täitnud, st sunnivahendi rakendamine nimetatud ulatuses ei ole tõenäoline. Võimaliku rahalise kohustuse korral saab riive intensiivsust mh hinnata HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära kaudu, mille kohaselt loetakse, et riive on väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve/kohustuse väärtus ei üle 1000 eurot. Riive on vähese intensiivsusega ka siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Kaebaja ei vaidlusta iseenesest maksuhalduri õigust üleüldse teavet saada. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu või leevendust pidada õigusmõistmisega kaasneva aja- ja rahakulu arvestades ebaproportsionaalselt väikseks, sest maksukohustuslasel on kontrolli talumise ja teabe andmise kohustus.
7.Carside OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 19.06.2026 määrus ja võtta kaebus menetlusse. Kaebaja ei vaidlustanud MTA õigust kontrolli teha, vaid korralduses esitatud konkreetse väite õigsust. MTA väitis korralduses, et kaebaja on tasunud liikluskindlustuse eest ka nende sõidukite osas, mis ta on eelnevalt juhatuse liikmele müünud. See väide on vale. Kaebaja on selle asjaolu korduvalt üle kontrollinud ning sellist makset ei ole toimunud. MTA valduses olid korralduse tegemise ajal samad dokumendid ja makseandmed, mille alusel kaebaja seda asjaolu kontrollis. MTA ei ole tänaseni näidanud ühtegi makset, arvet ega muud dokumenti, mis seda väidet kinnitaks. Selle asemel hakkas MTA hiljem väitma, et seda asjaolu ei olnudki vaja tõendada või et see selgub alles menetluse käigus. Kui asjaolu alles selgub, ei saanud see olla kontrolli laiendamise põhjenduseks. Halduskohus ei puudutanud seda küsimust üldse.
3(5)
3-26-1809
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
9.Praeguses asjas vaidlustatud 29.05.2026 korralduses on märgitud, et MTA jätkab kaebaja suhtes oma 21.11.2025 korraldusega nr 12.2-3/067917-1 alustatud kontrolli. MTA 21.11.2025 korraldust vaidlustas kaebaja haldusasjas nr 3-25-4750. Asja õigemaks lahendamiseks võtab ringkonnakohus MTA 21.11.2025 korralduse nimetatud haldusasja toimikust praeguse asja juurde.
10.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri 1, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (1000 eurot – vt HKMS § 133 lg 1 teine lause), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (nt RKHKm 3-21-1411, p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul on HKMS § 121 lg 2 p-s 2 1 sätestatud kaebuse tagastamise tingimused täidetud. Ringkonnakohus ei korda kõiki halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
11.Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vaidlustatud korralduses on märgitud õiguslike alustena MKS § 46, § 55 1 lg 1 ja lg 2 p-d 1 ja 2, § 552 lg 1, § 553 lg 1 p-d 1, 2 ja 4, § 60 lg 1, § 62 lg-d 1 ja 3. MKS § 46 sätestab maksuhalduri õiguse anda seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. MKS § 551 lg 1 kohaselt on maksukontrolli eesmärk MKS ja maksuseaduste täitmise kontrollimine, et selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud, mis võivad maksukohustust suurendada või vähendada. Maksukontroll võib hõlmata üht või mitut maksu ning üht või mitut maksustamisperioodi (MKS § 551 lg 2 p-d 1 ja 2). MKS § 55 2 lg 1 näeb ette, et maksukontroll algab üldjuhul maksukohustuslase teavitamisega maksukontrolli alustamisest ja selle ulatusest. Lisaks sätestavad § 55 2 lg-d 2 ja 3, et maksukontrolli alustamisel teavitatakse maksukohustuslast tema õigustest, kohustustest, kontrollitavatest asjaoludest ja kontrollitavast perioodist ning maksukontrolli ulatuse muutmisel tuleb maksukohustuslast sellest teavitada samas korras nagu maksukontrolli alustamisel. MKS § 553 lg-st 1, § 60 lg-st 1 ning § 62 lg-test 1 ja 3 tulenevalt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt teavet ja tema valduses olevate dokumentide esitamist. Ringkonnakohtu hinnangul vastab vaidlustatud korraldus eeltoodud nõuetele. Selles on mh selgitatud, mille alusel on kaebaja suhtes maksukontrolli alustatud ning milliste maksude ja maksustamisperioodide osas kontrolli laiendatakse.
12.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et 29.05.2026 korralduses nõutaval teabel on piisav seos käimasoleva maksumenetlusega. Siinkohal arvestab ringkonnakohus ka asjaoluga, et 29.05.2026 korraldusega jätkab MTA maksukontrolli, mida ta alustas 1
3-26-1809 21.11.2025 korralduse nr 12.2-3/067917-1 alusel. Nõutud teave ja dokumendid on asjakohased kaebaja tulumaksu ja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kindlaks tegemisel. Halduskohus selgitas õigesti, et maksuhaldur ei pea seejuures kaebajat teavitama sellest, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha (vt nt RKHKo 3-3-1-90-13, p 11). Nagu MTA vaideotsuses asjakohaselt selgitas, teeb maksuhaldur asjaolud lõplikult kindlaks ja annab nende kohta oma seisukoha maksumenetluses pärast tõendite kogumist. Seega ei ole 29.05.2026 korralduse õiguspärasuse eelduseks see, et maksuhaldur oleks juba selle andmisel tuvastanud kõik kaebajaga seotud asjaolud õigesti. Piisav on, et maksuhaldur on vaidlustatud korraldusega maksumenetluses kaebajalt nõudnud sellist teavet, mis omab maksukontrolli menetluses tähendust. Järelikult, isegi kui selgub, et ekslik on MTA korralduses märgitu seoses liikluskindlustuse tasumisega, ei saa pelgalt see muuta vaidlustatud korraldust õigusvastaseks. Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu, et MTA on 29.05.2026 korralduses esile toonud ka muid asjaolusid, mille tõttu ta peab vajalikuks kaebaja sõidukite ostu- ja müügitehingutega seonduvaid asjaolusid kontrollida: müük oma juhatuse liikmele ja temaga seotud isikule, sõidukite müügikuulutuste kohta esitatud arvete kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses. Kaebaja ei ole väitnud, et tegemist oleks täiesti asjassepuutumatute väidetega. Kaebaja on kaebuses üksnes märkinud, et tema hinnangul ei ole tegemist erandlike asjaoludega, arvestades kaebaja majandustegevust. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja saab esitada oma sellekohased selgitused ja vastuväited käimasolevas maksumenetluses ning vajaduse korral võimaliku tulevase maksuotsuse vaidlustamisel.
13.Halduskohus leidis õigesti, et korraldusega kaasnevat kaebaja õiguste riivet saab pidada väheintensiivseks. Nagu halduskohus selgitas, on tegemist reeglipärase kontrolli jätkamisega ning ettevõtja peab iseenesest arvestama, et tema tegevus maksude maksmisel on allutatud MTA järelevalvele ning ta peab planeerima ressursse selleks, et maksude tasumise kontrolli menetluses osaleda (vrd RKHKo 3-23-125, p 21; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2026 määrus nr 3-25-4750, p 14). Kaebajal kui äriühingul on seadusest tulenevalt kohustus taluda vajalikke kontrollitoiminguid ja aidata maksukontrollile kaasa (vt MKS § 55 4 lg 2, § 56 lg-d 1 ja 3; samuti MKS § 1 lg 7 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 3). Ühtlasi on õige halduskohtu seisukoht, et 29.05.2026 korralduse riivet tuleks käsitada väheintensiivsena ka tulenevalt HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära arvesse võttes. Vaidlustatud korralduses sisalduva hoiatuse kohaselt rakendab maksuhaldur sunniraha dokumentide esitamata jätmisel 250 eurot ja teabe andmata jätmisel 250 eurot.
14.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 19.06.2026 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.