Carside OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.05.2026 korralduse nr 12.2-3/067917-4 õigusvastasuse tuvastamiseks ja alternatiivselt tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Carside OÜ, esindaja Hannes Kangur Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 29.05.2026 korralduse nr 12.2-3/067917-4, millega teavitati Carside OÜ-d (kaebaja) kontrolli laiendamisest perioodidele oktoober ja detsember 2024 ning kohustas kaebajat esitama korralduses nimetatud dokumendid ning vastama korralduses toodud küsimustele.
2.1.06.2026 esitas kaebaja MTA 29.05.2026 korralduse nr 12.2-3/067917-4 peale vaide.
3.MTA jättis 15.06.2026 nr 6-1/6306-2 vaideotsusega kaebaja poolt esitatud vaide rahuldamata.
16.06.2026 saabus Tallinna Halduskohtusse kaebaja poolt esitatud kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.05.2026 korralduse nr 12.2-3/067917-4 õigusvastasuse tuvastamiseks ja alternatiivselt tühistamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus määrusega kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kaebaja on vaidlustanud MTA 29.05.2026 korralduse tervikuna, st vaidlus käib selle üle, kas: a) maksuhaldur oli õigustatud kontrolli perioodi laiendama; b) maksuhaldur oli õigustatud nõudma kaebajalt korralduses nimetatud teavet. Kaebaja peamised etteheited MTA-le on, et MTA laiendas kontrolli tulenevalt juba läbi viidud kontrolli asjaoludest, sh et kaebaja on tasunud juhatuse liikmele müüdud sõidukite liikluskindlustuse eest. Kaebaja märgib, et kuigi
esitas sunnivahendi vältimiseks osa korralduses nõutud dokumentidest, siis mõjutab kontrolli laiendamine jätkuvalt kaebaja õigusi, kuna kogutud teavet kasutatakse kaebaja maksumenetluses. Kaebajal on põhjendatud huvi saada kohtulik hinnang küsimusele, kas kontrolli laiendamise korraldus vastas selle andmise ajal MKS § 46 ning HMS § 54 ja § 56 nõuetele.
7.Kohus leiab, et praegusel juhul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Maksuhalduri ülesanne on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 p 1). Maksuhaldur võib maksumenetluse algatada maksuseaduste täitmise kontrollimiseks, et selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud, mis võivad maksukohustust suurendada või vähendada (MKS § 551 lg 1). Praegusel juhul algatas maksuhaldur kaebaja suhtes 21.11.2025 korraldusega maksumenetluse, mille kontrolli perioodi laiendati vaidlusaluse korraldusega perioodidele oktoober kuni detsember 2024. Kontrolli objektiks on kaebaja tulumaksu ja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontroll. Möödunud pole maksusumma aegumistähtaeg (vt MKS § 98).
9.Kaebuses toodud asjaolud viitavad sellele, et tegemist on reeglipärase kontrolliga, mida ei saa pidada kaebaja suhtes ülemääraseks. Ettevõtja peab iseenesest arvestama, et tema tegevus maksude maksmisel on allutatud MTA järelevalvele ning ta peab planeerima ressursse selleks, et maksude tasumise kontrolli menetluses osaleda (vrd RKHKo 3-23-125, p 21). Kaebajal on maksukohustuslasena kohustus täita MKS-i ja maksuseadusi ning mh taluda maksukohustuse täitmise kontrollimist maksuhalduri poolt.
10.MKS § 60 lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Seejuures on seadusandja maksuhaldurile andnud laia kaalutlusruumi otsustamaks maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning asja otsustamiseks vajalike tõendite kogumise üle (MKS § 11 lg 2). Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (MKS § 12), vältides seejuures üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi (MKS § 10 lg 3). Kohtumenetluse raames saab kohus seega kontrollida üksnes seda, kas maksuhaldur on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kohaseid asjaolusid ning kas sellest tulenevalt on korraldusega kaebajale pandud kohustus proportsionaalne. Kohus ei teosta kaalutlusõigust maksuhalduri asemel. Maksuhaldur võib laiendada kontrolli ning vaidlustatud MTA korralduses nõutaval teabel on minu hinnangul piisav seos käimasoleva maksumenetlusega ning korralduses märgitud teabe nõudmine kaebajalt ei ole ebaproportsionaalne. On tavapärane, et kontrolli käigus võivad ilmneda täiendavad asjaolud, millest tulenevalt võib maksuhalduril tekkida vajadus nende uurimiseks. Maksuhalduril ei ole kohustust põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu 14.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).
11.Maksuhaldur on nii kontrolli laiendamist kui ka täiendava teabe nõudmist asjakohaselt ja arusaadavalt põhjendanud. Asjaoludest tulenevalt ei saa kontrolli laiendamist ja täiendavate dokumentide nõudmist pidada kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks. Samuti on selline nõue asjakohane maksukontrolli võimalikult kiire ja efektiivse läbiviimise tagamiseks. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et esineks MKS §-s 64 sätestatud asjaolusid, mis oleks teabe andmisest keeldumise aluseks.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse eduväljavaateid pidada perspektiivituks. 2(3)
13.Korraldusega kaasnev riive on väheintensiivne. Eelpool olen juba selgitanud, miks ma leian, et viidatud korraldusega kaebajale pandud kohustused ei ole ebaproportsionaalsed ning seda, et kaebusest ei nähtu, et korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi. Lisaks saab kaebaja riive intensiivsust hinnata ka korralduses viidatud võimaluse läbi rakendada sunniraha 250 euro ulatuses. Kaebaja on selgitanud, et on korralduse osaliselt täitnud, st sunnivahendi rakendamine nimetatud ulatuses ei ole tõenäoline.
14.Võimaliku rahalise kohustuse korral saab riive intensiivsust mh hinnata HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära kaudu, mille kohaselt loetakse, et riive on väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve/kohustuse väärtus ei üle 1000 eurot. Lisaks loetakse kohtupraktika kohaselt, et riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Käesoleval juhul on kaebuse esemeks küsimus, kas maksuhalduril on võimalik laiendada kontrolli ulatust ja kaebajalt nõuda dokumentide esitamist ning iseenesest kaebaja ei vaidlusta maksuhalduri õigust üleüldse teavet saada. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu või leevendust pidada õigusmõistmisega kaasneva aja- ja rahakulu arvestades ebaproportsionaalselt väikseks, sest, nagu eelpoolviidatud, on maksukohustuslasel kontrolli talumise ja teabe andmise kohustus.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastan kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 2 1 alusel, sest kaebusega seotud võimalik riive on väheintensiivne ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
16.HKMS § 104 lg 5 punkti 2 kohaselt ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alustel.
17.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.