lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-1249/28

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-1249/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1640
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-03-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-05
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-24
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-19
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 40 lg 2Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisusTMS § 130 lg 11Sissetuleku arestimineTsMS § 130 lg 11Hagihind tüüptingimuste kasutamise lõpetamise vaidluse puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-1249/16Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja21.03.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-1249

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-1249

Määruse tegemise aeg ja koht

02.06.2016.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

VM’i kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippus 15.01.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2015/3004

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.03.2016.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VM’i määruskaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja / võlgnik (määruskaebuse esitaja): VM (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Puudutatud isik I: kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II: sissenõudja Swedbank AS (registrikood 10060701), tehinguline esindaja Birgit Juhanson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 21.03.2016.a määrus muutmata.
2.Jätta VM’i määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud VM’i kanda.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Avaldaja esitas 25.01.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippus 15.01.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2015/3004, milles palus tunnistada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 11 osas, millega võlgniku sissetulekuks loetakse päevaraha, ning jätta antud säte kohaldamata, tühistada 15.12.2015.a täiteasjas nr

1(4)

Tsiviilasi nr 2-16-1249 022/2015/3004 tehtud sissetuleku arestimise akt osas, millega sissetulekuks loetakse päevaraha ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Elin Vilippus algatanud avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2015/3004. Täitemenetluse algatamise alus on 14.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-26207. 15.12.2015.a edastas kohtutäitur Põlde Invest OÜ-le võlgniku sissetuleku arestimise akti. 28.12.2015.a esitas võlgnik kohtutäiturile kaebuse 15.12.2015.a sissetuleku arestimise aktile ning täitemenetluse peatamise taotluse. Avaldaja on seisukohal, et TMS § 130 lg 11 on Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus osas, millega sissetulekuks loetakse ka päevaraha ning taotles sissetuleku arestimise akti tühistamist osas, millega sissetulekuks loetakse päevaraha. 15.01.2016.a otsusega täiteasjas nr 022/2015/3004 jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Üldjuhul maksab tööandja võlgnikule päevaraha ettemaksuna vahetult enne lähetust. Juhul kui tööandja kohustub väljamakstava päevaraha sissetuleku arestimise akti alusel kinni pidama, tekiks olukord, kus töötaja ei saa täita oma töölepingust tulenevaid kohustusi. Töötaja oleks olukorras, kus ta peaks lähetusse minekul (teelolekul) ja seal viibimise ajal tekkivad kulud kandma oma isiklike rahaliste vahendite arvel. Kuivõrd lähetuses viibimine toimub tööandja ülesandel ja teenib tööandja huve, ei saa pidada nimetatud olukorda mõistlikuks.

Sissenõudja leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

3.Kohtutäitur palus avalduse jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur on sissetuleku arestimise akti koostanud 15.12.2015.a ning arvestades, et TMS § 130 lg 11 jõustus 01.10.2015.a, oli nimetatud sättele viitamine sissetuleku arestimise aktis põhjendatud.
4.Harju Maakohus jättis 21.03.2016.a määrusega algatamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ning jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on võlgnikule ja tema tööandjale Põlde Invest OÜ-le edastanud 15.12.2015.a sissetuleku arestimise akti ja sunniraha määramise hoiatuse, millega teatab võlgniku sissetuleku arestimisest summas 1559,69 eurot. Kohtutäitur märkis, et sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu ja dividende. Kohtutäitur on sissetuleku mõiste sisustamisel ning sissetuleku arestimise akti koostamisel lähtunud TMS §-des 130-136 sätestatust. Põhjenduste kohaselt kuivõrd seadusandja on sõnaselgelt sätestanud, et päevaraha loetakse isiku sissetuleku hulka, on päevaraha arestimine kohtutäituri poolt põhjendatud. Puudub alus väita, et päevarahasid ei või arestida. Kohtutäituri tegevus ning 15.01.2016.a otsus on seaduslikud. Kohus leidis, et avaldaja käsitlus päevarahast on ekslik ega vasta seadusele ja kohtupraktikale. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-117-11 p-is 20 märkinud, et töötasu ja päevaraha ei ole samastatavad. Töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Seega ei ole päevaraha hüvitis välislähetusega seotud kulude eest nagu seda väidab avaldaja, vaid päevaraha puhul on tegemist tasuga teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist on töötajal õigus nõuda eraldi TLS § 40 lg 2 alusel. Seega eristab seadus selgelt töölähetusega kaasnevate kulutuste hüvitamise ning välislähetuse päevaraha. Välislähetuse korral on töötajal lisaks kulude hüvitamisele õigus nõuda teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest päevaraha. Päevaraha puhul on seega tegemist täiendava tasuga, mida makstakse töötajale seetõttu, et ta talub tööülesannete tõttu tavapärasest töökohast eemalviibimist. Seega kuulub päevaraha oma loomu poolest sissetuleku hulka, mis TMS § 130 lg 11 kohaselt kuulub arestimisele. Päevaraha olemusest lähtuvalt leidis kohus, et selle lugemine sissetuleku hulka ei ole põhiseadusevastane, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus TMS § 130 lg 11 suhtes tuleb jätta algatamata ning avaldaja kaebus rahuldamata. Maakohus

2(4)

Tsiviilasi nr 2-16-1249 leidis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb.

5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada ning teha uus määrus, millega tunnistatakse TMS § 130 lg 11 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, millega võlgniku sissetulekuks loetakse päevaraha, ning jäetakse säte kohaldamata ning tühistatakse 15.12.2015.a täiteasjas nr 022/2015/3004 tehtud sissetuleku arestimise akt osas, millega sissetulekuks loetakse päevaraha. Alternatiivselt palus avaldaja saata asi uueks lahendamiseks tagasi Harju Maakohtule. Avaldaja palus menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt ei nõustunud avaldaja, et avaldaja käsitlus päevarahast on ekslik ega vasta seadusele ja kohtupraktikale. Maakohus on puudulikult tõlgendanud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-117-11 p-s 20 märgitut. Nimetatud punkti viimases lõigus on lisaks maakohtu poolt tsiteeritule sedastatud järgmist: „Vabariigi Valitsuse määruse nr 110 § 4 lg-test 1 ja 4 saab järeldada, et päevaraha makstakse eelkõige teel ja lähetuses tekkinud söögi- jm kulude hüvitamiseks.“ Viidatud Vabariigi Valitsuse määrus „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtib ka käesoleval ajal. Hilisemas kohtupraktikas ei ole väljendatud viidatud Riigikohtu lahendist erinevat seisukohta. Samuti ei selgu vaidlustatud kohtumäärusest, millistele täiendavatele alustele tuginedes on kohus järeldanud, et päevaraha ei saa käsitleda hüvitisena lähetuses tekkinud kulude eest. Avaldaja leidis, et kohus on vaidlustatud määruses ebaõigesti järeldanud, et päevaraha näol ei ole tegemist töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamiseks mõeldud rahaga. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on seadusandja üksnes märkinud, et päevaraha loetakse sissetuleku hulka, kuid vähimalgi määral ei ole lähemalt selgitatud, miks selline muudatus on põhjendatud ja vajalik. Samuti ei ole seletuskirjas peetud vajalikuks põhistada seni kehtinud õiguspraktika muutmise vajadust. Nimetatust tulenevalt ei ole arusaadav, millistest kaalutlustest lähtuvalt on seadusandja otsustanud TMS § 130 lg-t 11 muuta. Asjaolu, et seaduses ja selle seletuskirjas on midagi sätestatud, ei tee sellest veel põhiseaduspärast sätet. Seda eriti juhul kui seadusandja eesmärki ei ole võimalik seletuskirjale tuginedes kindlaks teha. Avaldaja leidis, et vaidlustatud määruse põhjendused on ka vastuolulised. Nimelt on maakohus ühelt poolt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-117-11 ja TLS § 40 lg-le 2 viidates leidnud, et töötasu ja päevarahad on selgelt eristatavad. Seejärel on aga maakohus leidnud, et päevaraha on oma loomu poolest sissetulek, kuna tegemist on täiendava tasuga, mida makstakse töötajale seetõttu, et ta talub tööülesannete tõttu tavapärasest töökohast eemalviibimist. Tööõigus eristab TLS-ist ja VV määrusest nr 110 tulenevalt selgelt ja vaieldamatult töötasu ja päevaraha. Täitemenetluses aga nimetatud erisustega ei arvestata ning päevaraha loetakse sisuliselt samasuguseks sissetulekuks nagu töötasu. Avaldaja jäi varasemate seisukohtade juurde.
6.Kohtutäitur ja sissenõudja palusid määruskaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 21.03.2016.a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

3(4)

Tsiviilasi nr 2-16-1249 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et käesolevas asjas puudub alus avaldaja kaebuse rahuldamiseks. Avaldaja on enda kaebuses palunud kohtutäituril tühistada sissetuleku arestimise akt osas, millega sissetulekuks loetakse päevaraha või alternatiivselt muuta sissetuleku arestimise akti selliselt, et päevaraha loetakse sissetulekuks üksnes juhul, kui tööandja ei nõua võlgnikult väljamakstava päevaraha tagastamist töölähetuse mittetoimumise korral (tl 16-17). Kohtutäitur märkis enda 15.01.2016.a otsuses, et esiteks puudub kohtutäituril õigus hinnata õigusnormide põhiseadusele vastavust. Samuti märkis kohtutäitur eelnimetatud otsuses, et kohtutäiturile ei ole tõendatud, et võlgniku arvelduskontole toimuvad lisaks töötasule laekumised ka päevaraha näol (tl 21). Kohtu poole pöördudes on avaldaja palunud tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks TMS § 130 lg 11 ning tühistada 15.12.2015.a sissetuleku arestimise akt osas, millega sissetulekuks loetakse päevaraha (tl 5). Seega ei vaidlusta avaldaja mitte seda, et arestimiseks puudus alus või arestitav summa oleks ebaõige, vaid avaldaja on leidnud, et päevaraha kui sellist ei tohi tulevikus, selle võimaliku laekumise korral arestida, kuna see on põhiseadusega vastuolus. Samas ei nähtu asja materjalidest ning avaldaja ei ole ei kaebuses kohtutäiturile, kaebuses kohtule ega ka määruskaebuses toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnikul oleks tekkinud õigus saada päevaraha, mille tööandja oleks arestimisakti alusel kinni pidanud või oleks kohustatud kinni pidama. Avaldaja ei ole ka enda kaebuses kohtule vaidlustanud kohtutäituri poolt enda 15.01.2016.a otsuses märgitut, et võlgnik pole tõendanud päevaraha laekumisi. TMS kohaselt ei saa avaldaja abstraktselt igaks juhuks etteulatuvalt vaidlustada sissetuleku arestimise akti osas, millega sissetulekuks loetakse päevaraha, ilma et päevaraha oleks muutunud arestituks. Eeltoodust tulenevalt ei ole TsMS § 130 lg 11 kohaldamisele kuuluv säte (st ei ole asjasse puutuv säte põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse tähenduses). Vastavat sätet ei ole seega vaja jätta kohaldamata ega tunnistada seda põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega ei analüüsi ringkonnakohus ka avaldaja sellekohaseid väiteid. Päevaraha arestimist ja selle vastavust põhiseadusele saaks vaidlustada siis, kui päevaraha oleks reaalselt muutunud arestituks ehk tööandja poolt kinni peetud ja kohtutäituri kontole üle kantud. Sissetuleku arestimisel märgib kohtutäitur, millised võimalikud, tulevikus tekkivad sissetuleku osad tuleb tööandjal kohtutäiturile üle kanda. Selle üle, kas mingi konkreetne summa on arestimisele kuuluv või mitte, ei otsusta mitte ainuisikuliselt tööandja vaid vastav küsimus tuleb selgeks vaielda TMS-is sätestatud korras (§d 217 jj). See tähendab, et selle küsimuse üle vaidlemiseks kas mingi konkreetne rahasumma on arestimisele kuuluv või mitte, on kehtestatud konkreetne kord. Vastav vaidlus saab tekkida alles siis, kui mingi summa, mis on võlgniku hinnangul arestimisele mittekuuluv, arestitakse.
10.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Seega jäävad nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.

Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium