Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
30.05.2016 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-14-54366
Tsiviilasi
ML avaldus RL kinnisesse asutusse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.03.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ML määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja ML (IK XXXXXXXXXX) Puudutatud isikud:
Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu, linnaosa vanem Tiit Terik Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, esindaja Helina Haljasmets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
paigutamise
Jätta Harju Maakohtu 31.03.2016 määrus tsiviilasjas nr. 2-14-54366 muutmata ja ML määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta riigi kanda. Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Selgitused Kinnisesse asutusse paigutamise määruse ja asutusse paigutamisest keeldumise määruse, paigutamise lõpetamise ja lõpetamisest keeldumise määruse ning esialgse õiguskaitse rakendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise
lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu 12.01.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-50978 on RL üle seatud eestkoste ning eestkostjaks määrati tema ema ML tähtajaga 5 aastat. 13.08.2015 määrusega rahuldas maakohus ML avalduse ning pikendas RL kinnisesse asutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamise tähtaega kuni 21.09.2016. 01.02.2016 esitas ML Harju Maakohtule avalduse lõpetada RL (L) suhtes tema tahtevastane ravi ööpäevaringses tugevdatud järelevalvega erihooldusel XXX. XXX ei ole suutnud avaldaja pojale RL-le tagada turvalist elamist hooldekodus. 13.01.2016 hommikul toimus XXX intsident, mille käigus teine klient ründas RL ning avaldaja pojale tekitati tugevaid kehavigastusi. Kohus palus eestkosteasutustel Nõmme Linnaosa Valitsusel ja Põhja-Tallinna Valitsusel ning XXX esitada arvamus avalduse suhtes. Samuti määras kohus 11.03.2016 läbi viia RL üle kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Maakohtu määrus Harju Maakohus jättis 31.03.2016 määrusega ML avalduse rahuldamata. Kohus tugines sotsiaalhoolekande seaduse §-le 19, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 539 lg-le 1. 18.11.2015 määruse kohaselt on RL kinnisesse asutusse paigutamine peatatud TsMS § 540 lg 1 alusel. RL kinnisesse asutusse paigutamise peatamisega on seotud tingimused, mille kohaselt RL on kohustatud elama hoolekandeasutuses hooldusel, alludes igakülgselt hoolekandeasutuses kehtivale päevakavale ja kodukorrale, võtma psühhiaatri määratud ettekirjutuste järgi ravimeid, samuti teisi temale määratud ravimeid hoolekandeasutuses hoolekandeasutuse juhi määratud isiku juuresolekul, ja mitte tarbima alkoholi. AS HOOLEKANDETEENUSED vanemtegevusjuhendaja KK 01.12.2015 ettekande kohaselt viibis RL Tartus arestimajas, sest ta ei järginud hoolekandeasutuse kodukorda. Kodukorra rikkumine seisnes selles, et RL oli alates 26.11. - 30.11.2015 alkoholijoobes ning muutus agressiivseks. RL ähvardas verbaalselt töötajat, kes oli palunud tal muusika vaiksemaks keerata. Samuti oli RL verbaalselt vägivaldne ja mõnitav hoolekandeasutuse kaaskliendiga, kellega RL tuba jagab. Hoolkandeasutus kutsus politsei, kes viis RL arestimajja kainenema. Esitatud asjaolude kohaselt muutus RL käitumine igapäevaselt agressiivsemaks ning ta ei allunud XXX kehtivale päevakavale ja kodukorrale. Kuna RL liikumist ei ole võimalik piirata, siis oli tal võimalik endale alkoholi muretseda, mistõttu tekkis XXX tõsine mure RL enda, teiste klientide ja samuti töötajate pärast. XXX ei suutnud nimetatud olukorras tagada kliendile järelevalvet, et ta nii hooldekodu siseselt kui ka väljaspool ei oleks ohtlik teistele inimestele ja ka iseendale. 01.12.2015 XXX kirja kohaselt ei ole RL järginud talle kinnisesse asutusse paigutamise peatamisega seatud tingimusi ega kohustusi, rikkudes seejuures kohustust alluda igakülgselt hoolekandeasutuses kehtivale päevakavale ja kodukorrale ning kuna kirjast nähtub, et RL tarbis 26.11. - 30.11.2015 alkoholi, siis rikkus RL 18.11.2015 määruses ette nähtud kohustust mitte tarbida alkoholi. Eeltoodud asjaolude kohaselt vajas RL kontrollitud keskkonda. Kohus selgitas 18.11.2015 määruses RL-le, et juhul kui ta ei täida kasvõi ühte talle pandud tingimust või kohustust kohtumääruse resolutsioonis määratud viisil või kui tema seisundist
tulenevalt on peatamise tühistamine vajalik, tühistab kohus tema kinnisesse asutusse paigutamise peatamise. 09.12.2015 määrusega tühistas maakohus TsMS § 540 lg 2 kohaselt kinnisesse asutusse paigutamise peatamise, sest isik ei täitnud talle 18.11.2015 määruse alusel seatud tingimusi ega kohustusi ning RL paigutati kinnisesse asutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusele kuni 21.09.2016. Kohus leidis, et RL käitumisele ei saanud jätta reageerimata. RL on viimasel ajal avaldanud soovi tulla koju Tallinnasse ning kui ta seda teeb, on ta ohtlik nii endale kui ka teistele. RL käitumisest nähtub, et isegi osaliselt kontrollitud keskkonnas ei suuda ta alkoholi tarbimisest hoiduda. ML avalduse lahendamiseks kuulas kohus RL ära 22.02.2016. Kohus selgitas RL-le menetluse käiku ning kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamise ja peatamise tingimusi ja tagajärgi. Kohus selgitas lõpetamise ja peatamise eeldusi ning rõhutas vajadust järgida raviskeemi. Kohus küsis, mis põhjusel on RL teinud vähemalt korra enesetapukatse. RL vastas, et oli plaanis, aga ei õnnestunud. Ei tahtnud enam selle lärmi sees olla, tahtis rahu ja vaikust. See kisa ja lärm teeb täitsa haigeks. Tahab üldse Pärnu haiglasse minna. Samuti kuulas kohus 23.02.2016 telefoni teel ML ära, kes arvas, et poeg võiks asuda tema juurde elama, ta saab poja igapäeva elu korraldamisega hakkama ja suudab hoida poega eemal alkoholist. Kohus määras 11.03.2016 läbi viia RL kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Nõmme Linnaosa Valitsuse 09.02.2016 esitatud hinnangul ei nähtu ML avaldusest ja selle lisast, et RL psüühiline seisund oleks muutunud selliselt, et oleks ära langenud tema kinnisesse asutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega teenusele paigutamise asjaolud. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leidis, et RL suhtes ei ole ära langenud tema kinnisesse asutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamise eeldused. Tal puudub adekvaatne kriitika oma tervisliku seisundi osas. XXX märkis, et RL puhul on juba katsetatud varianti viia ta tavalisele erihoolekandeteenusele. 24.11.2015 lahkus ta XXX XXX ja peatselt tekkinud probleemide tõttu, mis olid seotud alkoholi pruukimisega, saabus ta uuesti XXX teenusele 18.12.2015. ML pöördumises märgitud sündmus 13.01.2016 sai samuti alguse sellest, et RL koos ühe kaaskliendiga said kätte etanooli sisaldava keemilise vahendi, mille tulemusel RL raskes joobeseisundis algatas tüli ja sai ise kannatada. XXX on teinud juhtunust tõsised järeldused töökorralduse osas ja tugevdatud kontrolli keemiliste vahendite säilitamise üle. Samuti on XXX tänaseks vastu tulnud ML soovile ning võimaldanud RL-le omaette toa. 18.03.2016 viidi RL suhtes läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Psühhiaater PV jõudis järeldusele, et RL kannatab orgaanilise isiksusehäire (RHK 10 järgi – F07.0), kerge orgaanilise tunnetushäire (RHK 10 härgi – F06.7) ja alkoholisõltuvuse (RHK 10 järgi – F10.2) all. See psüühika- ja käitumishäirete kogum on käsitletav raske psüühikahäirena, mille tõttu ei ole RL kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. RL vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa aru ravivajadusest. Ravita jäämisel muutub RL käitumine ebaadekvaatseks ja agressiivseks. RL on ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele suunamata jätmise korral ohtlik iseendale ja teistele isikutele. RL tuleb suunata ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele; muude abinõude kasutamine pole turvalisuse tagamiseks võimalik. Arvestades eeltoodut leidis kohus, et RL-l tuleb jätkata Harju Maakohtu 13.08.2015 määruse täitmist, millega pikendati tema kinnisesse asutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamise tähtaega kuni 21.09.2016. Ta põeb rasket psüühilist häiret, ravita jäämise korral on tõenäoline, et temal esinev psühhootiline häire ägeneb. RL vajab
tulenevalt tema tervislikust seisundist ööpäevaringset erihooldusteenust, ambulatoorne psühhiaatriline ravi ei ole piisav. Muude abinõude kasutamine kui ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvele paigutamine ei ole RL suhtes võimalik, sest oma haiguse ja ohtlikkuse tõttu (kehavigastused endale ja teistele, alkoholi kuritarvitamine) vajab ta ööpäevaringset hooldusteenust hoolekandeasutuses, mida ei ole võimalik vabaduses talle kindlustada. Kohtul puudub veendumus, et ML suudab tagada RL-le vajaliku ravi, sest kodus olles kuritarvitas RL igapäevaselt alkoholi ning seetõttu jättis võtmata enamiku ravimitest. Ravi puudumise tagajärjel haigus ägenes ja RL muutus agressiivseks, mistõttu on ta korduvalt kiirabiga haiglasse viidud. Samuti on RL ML vastu verbaalselt agressiivne ning ähvardanud teda ka ära tappa. RL vajab väga tugevat tugiisikut, kes teda igapäevaselt toetaks ja kontrolliks. Ööpäevaringse järelevalvega asutuses on tagatud RL pidev ravi ning ohutus tema enda tervisele, tagatud on ka kaaskodanike ohutus, samuti turvaline ja piisava toetusega elukeskkond, mida peresiseselt ning ambulatoorse raviga tagada ei ole võimalik. RL vajab kontrollitud keskkonda hoolekandeasutuses, et oleks tagatud tema ravi ja turvalisus, kuna tema suhtes ei ole võimalik rakendada muud psühhiaatrilist abi. Asjas tuvastatud asjaolude tõttu ei ole kohtu arvates võimalik RL suhtes kasutada muud abinõud, kui tema paigutamist ja nõusolekuta hooldamist hoolekandeasutuses ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele. Ekspert jõudis kindlale veendumusele, et RL tuleb suunata ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele, muude abinõude kasutamine pole turvalisuse tagamiseks võimalik. RL tugevdatud järelevalvega erihoolduse vajalikkust on toetanud nii eestkosteasutused, kui ka XXX ja XXX. RL suhtes jätkub Harju Maakohtu 13.08.2015 määruse täitmine, milles kohus pikendas RL kinnisesse asutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamise tähtaega kuni 21.09.2016. TsMS § 172 lg 3 alusel jättis kohus menetluskulud (ekspertiisitasu ja õigusabikulud) riigi kanda. Määruskaebus ML palub tühistada maakohtu määruse ja avalduse kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamiseks rahuldada. Kaebuse esitaja märgib, et 13.01.2016 toimus XXX intsident, mille käigus teine klient ründas RL, ründele eelnes alkoholilaadse etanooli sisaldava keemilise aine tarvitamine. Ründe tagajärjel sai avaldaja poeg kehavigastusi. Turvalisuse tagamine on üks kesksetest nõuetest ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivatele isikutele, kuna tegemist on endale või teistele ohtlike inimestega. Eelnevast nähtuvalt ei suuda XXX turvalisust tagada, samuti ei ole XXX võimalust pakkuda sõltuvusravi, et suurendada ja säilitada kliendi iseseisvat toimetulekut. Kuna XXX sõltuvusravi ei korralda, on tegemist üksnes ravi vajavate isikute vabaduspõhiõiguse piiramisega. See on erivajadusega isikute õiguste alusetu piiramine. Määruskaebuse esitaja leiab, et olles pojaga usalduslikus suhtes, on tal võimalik korraldada sõltuvusravi ambulatoorses korras. RL vajab eelkõige tugiisiku ja sotsiaaltöötaja teenust. Nimetatud teenuse saamisel peaks RL ema toetusel hakkama saama. Seega leiab kaebaja, et RL suhtes on võimalik kohaldada vähem piiravaid meetmeid.
Edasine menetluse käik Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakond palub jätta kaebuse rahuldamata. ML ei teadvusta endale poja haigust ja ülehindab enda võimeid RL-le vajaliku järelevalve ja ümbritsevate isikute turvalisuse tagamisel. Nõmme Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt ei nähtu ML avaldusest, et RL psüühiline seisund oleks muutunud selliselt, et oleks ära langenud tema kinnisesse asutusse paigutamise asjaolud. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on piisavalt motiveeritud, ringkonnakohus ei korda põhjendusi üle, tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ja §-le 659. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Maakohus leidis põhjendatult, et praegusel juhul esinevad kõik SHS § 19 lg-s 1 nimetatud asjaolud ja ML avaldus on vastuolus asjas kogutud tõenditega. ML palus RL suhtes tahtevastase ravi ööpäevaringses tugevdatud järelevalvega hooldusteenusel lõpetada. Avaldaja oli seisukohal, kuna RL-l esineb sõltuvushäire (alkoholi tarvitamine) ning XXX pädevuses ei ole sõltuvusprobleemidega isikute ravimine, on küsitav RL ravivajadus nimetatud asutuses. Vaidlust ei olnud selle üle, et RL-l esineb psüühikahäirete kogum, mis koosesinemisel piirab olulisel määral tema võimet ümbritsevast aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. RL vajab ööpäevaringset kõrvalist abi ja viibimist kontrollitud keskkonnas. 14.08.2014 läbi viidud ekspertiisi tulemusel leidis ekspert, et uuritava tervistumine ei ole võimalik. 18.03.2016 läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tulemusel leidis ekspert, et RL-l esineb raske psüühikahäire, ta vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid RL ise ei saa aru ravivajadusest. Ravita jätmisel muutub RL käitumine ebaadekvaatseks ja agressiivseks. Seega on tuvastatud, et RL puhul ei ole tegemist üksnes (alkoholi)sõltuvusprobleemiga, mida oleks võimalik ravida ambulatoorselt. XXX klienditoimiku 19.10.2015 iseloomustusest nähtub, et RL võtab haiguskriitika puudumise tõttu raviarsti poolt määratud ravimeid vaid kätteandmisel, järelevalve ja kontrolli all. ML ei ole kohtule esitatud avalduses ega määruskaebuses selgitanud, kuidas suudaks ta tagada ööpäevaringselt järelevalvet ravi vajava RL, ML enda ning teiste isikute turvalisuse huvides, kui RL viibiks tema juures kodus.
Intsident, mis toimus hoolekandeasutuses 13.01.2016, kus RL sai füüsiliselt kannatada, oli tingitud just asjaolust, et isik on ebastabiilses psüühilises seisundis ning tarvitades alkoholi sisaldavaid aineid, sattus konflikti teise hooldusel olnud isikuga. XXX selgitas pärast toimunut, et on tugevdanud kontrolli keemiliste vahendite säilitamise üle, et vältida taoliste juhtumite kordumist. Samuti võimaldati RL-le tema enda ja kaasisikute turvalisuse huvides omaette tuba. Ringkonnakohus leiab, et viibides erihoolekandeasutuses, on RL-le järelevalve ning ravi tagatud kõige paremini. Kohus on küll eelnevalt, s.o 18.11.2015 määrusega, peatanud RL kinnisesse asutusse paigutamise, kuid määrus tuli tühistada juba 09.12.2015, kuna isik temale seatud kohustusi ei täitnud. RL käitumisest nähtus, et isegi osaliselt kontrollitud keskkonnas ei suutnud ta alkoholi tarbimisest hoiduda. Tarbides alkoholi ning jäädes ravita, esinevad RL-l psühhootilised elamused ja eptileptilised krambid. Et RL puhul muude abinõude kasutamine, kui ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldusteenus, pole turvalisuse tagamiseks võimalik, on tõendatud 18.03.2016 läbi viidud ekspertiisi tulemusega. Muuhulgas märkis ekspert, arvestades RL ebastabiilset psüühilist seisundit, et uuritava ema pole võimeline tagama piisavat kontrolli pojale ordineeritud ravimite võtmise ja tema käitumise üle. Kolleegium on eelnevat arvesse võttes seisukohal, et praegusel juhul ei ole RL kinnisesse asutusse paigutamise eeldused SHS § 19 lg 1 p-de 1-3 mõttes ära langenud ning RL suhtes ei ole võimalik lõpetada isiku kinnisese asutusse paigutamise kohaldamist. TsMS § 172 lg 3 järgi tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta täielikult riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.