Tööõigus

2

hageja terviseseisundist. Tööandja sai ülesütlemisavalduse samal päeval kätte, ülesütlemine muutus samast päevast kehtivaks ja tööleping lõppes TLS § 91 lg 3 alusel. Hageja 2022. a septembri töötasu nõue ei ole põhjendatud. Hageja viibis 5. septembrist 2022 statsionaarsel haiglaravil ja hageja töövõimetuse kohta on välja antud töövõimetusleht. Kostja ei ole hagejale haiglas oleku ajal ega töölepingu lõppemise järel tööülesandeid andnud ega töö tegemist oodanud. Kostja ei ole hagejaga kokku leppinud töötasu maksmises haiglas oleku ajal ega pärast töölepingu lõppemist. Pooled ei sõlminud uut lepingut. Töötaja küsis seoses laste kooliminekuga alates 29. augustist 2022 vabad päevad ja sellest ajast alates enam tööl ei olnud. Töövahendite, lõpetatud ja pooleliolevate tööde, asjaajamise, tööülesannete alase teabe jms tööandjale üleandmine ja sellealane suhtlemine kuulub töölepingu lõppemisel pooltevahelise tavapärase suhtlemise juurde, mille puhul tasu oodata ei saa. Töölepingu sõlmimisel lepiti kokku osalises koormuses 0,75 ning selles, et kui töömaht suureneb, siis tehakse lepingule lisa. Töölepingut muudeti lisaga 1, mille kohaselt töötas hageja alates 6. juulist 2022 täistööajaga. Ületunnitööd pooled kokku ei leppinud ning ületunnitöö ei olnud lubatud. Ületunnitöö tegemine ei ole eluliselt usutav, kuna hageja varem ületunnitöö eest tasumata jätmise osas kostjale etteheiteid ei teinud. Hageja varjas töölepingu sõlmimisel oma töövõime puudumist. Teave hageja osalise või puuduva töövõime kohta jõudis kostjani 2022. a juulis, mil selgus, et hageja oli töövõimetu

MAAKOHTU LAHEND

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus maakohus, et hageja 9. septembri 2022 e-kiri oli hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus TLS § 91 lg 3 alusel. Kostja ei vaidlustanud seda, et hagejal esines alus töölepingu ülesütlemiseks tema terviseseisundist tulenevalt. Poolte vahel järgnenud suhtluses teatas hageja 10. septembril 2022, et pooled leppisid hageja viimase tööpäevana kokku 1. oktoobri 2022 ning tööleping lõpetatakse TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Seega leppisid pooled kokku töölepingu lõppemise 1. oktoobril 2022 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Arvestades et TVK rahuldas hageja töötasu nõude 2022. a augustis töötatud aja eest osaliselt, 699 euro 9 sendi (neto) ulatuses, ja hageja TVK otsuse vaidlustamiseks kohtusse ei pöördunud, on hageja töötasu nõue augustis töötatud aja eest 699 eurot 9 senti (neto). TVK võttis arvesse, et hageja tegi 2022. a augustis tööd kokku 176 tundi ning teenis sellega välja töötasu 1395 eurot 9 senti (neto); hageja koostatud 2022. a augusti palgatabelisse on hageja märkinud enda 2022. a augusti töötasust maha arvatavaks 196 eurot (neto). 2022. a augusti töötasust on kostja hagejale välja maksnud 500 eurot (neto). Augusti töötasu kohta on kostja märkinud, et pidas TLS § 78 lg 3 alusel sellest kinni hagejale tehtud ettemakse 866 eurot, mille hageja pidi kostjale tagastama. Kostja sõnul oli ta teinud hagejale isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamiseks makseid 866 eurot. TVK otsusest nähtuvalt on 196 eurot 2022. a augusti töötasust juba maha arvatud. Töölepingu p-s 2.5.4 oli ette nähtud, et töötajale hüvitatakse kütusekulu ja makstakse kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest. Hageja selgitas, et ükski tööline sõidupäevikut ei pidanud, kuna kostja seaduslik esindaja usaldas oma töölisi. Seega on hageja töötasu nõue 2022. a augusti eest 699 eurot 9 senti (neto) põhjendatud. 2022. a septembris töötatud aja eest on hageja töötasu nõue 91 eurot 58 senti. Hageja viibis 5. septembrist – 4. oktoobrini 2022 töövõimetuslehel ja haiglas. Hageja jätkas töö tegemist ka töövõimetuslehel ja haiglas olles. Hageja tegi 2022. a septembris kokku tööd 9,5 tundi, seega on hageja töötasu nõue 91 eurot 58 senti põhjendatud. Hageja palus TVK-s välja mõista ületunnitöö tasu 716 eurot 45 senti. Hageja suurendas kohtus vastavat nõuet 2072 euro 60 sendini. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja TLS § 44 lg 7 kohaselt töötajale 1,5-kordset töötasu. Sellest töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on TLS § 2 kohaselt tühine. Tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 järgi tööandja kohustus. Vaidlust ei ole selles, et kõik hageja ületunnitöö tabelis märgitud töötunnid on hagejale ühekordses määras hüvitatud. Seega saab eeldada, et kostja aktsepteeris hageja tehtud ületunnitööd. Konkreetset osalise tööaja määra kirjalikus lepingus kokku ei lepitud. Koormus sõltus sellest, kui palju tööd oli vaja teha. Kuna puuduvad tõendid osalise tööajamäära kohta, tuleb lähtuda eeldusest, et hageja töötas täistööajaga. Enne nõude suurendamist esitatud arvestuses võttis hageja ületunnitöötasu nõude suuruse arvutamisel aluseks üksnes tunnid, mis ületasid täistööaega. Hageja töötasu nõue ületunnitöö eest on põhjendatud seetõttu 716 euro 45 sendi ulatuses.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4

tööandja erakorralise ülesütlemise õiguse olemasolu või puudumist ei ole otsuses käsitletud. TLS § 88 lg 1 p 1 kohaldamiseks ei ole alust. Pärast 9. septembri 2022 ülesütlemise teate esitamist hakkas hageja kostjat mõjutama, et lepingu lõpetamise aluseks märgitaks TLS § 88 lg 1 p 1. Kuna hageja tööleping oli hageja ühepoolse erakorralise ülesütlemisega 9. septembril 2022 TLS § 91 lg 3 alusel lõppenud, kostja advokaat hageja 10. septembri 2022 teatele ei reageerinud. Kostja ei öelnud töölepingut erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. E-kirjad, mille hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud, ei ole käsitletavad tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise teate ega tõendina. Kostjal ei olnud töölepingu ülesütlemiseks hageja terviseseisundist tuleneval põhjusel alust. Kostja kohustamine töötamise registri kande muutmiseks ei ole õiguspärane. Hageja 699 euro 9 sendi suurune töötasu nõue 2022. a augusti eest ei ole põhjendatud. Töötajale isikliku sõiduauto kompensatsiooni maksmise õigust reguleerib Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määrus nr 16, mis kohustab pidama isikliku sõiduautoga töösõitude hüvitamiseks sõidupäevikut. Hageja sõidupäeviku pidamise kohustust ei täitnud. Hageja töölt lahkumisel pidas kostja hagejale tehtud isikliku sõiduauto kasutamise ettemaksed 866 euro ulatuses TLS § 78 lg 3 alusel hageja lõpparvest kinni. Maakohus tugines sõidupäeviku täitmise kohustuse olemasolu hindamisel vaid hageja seletusele. Hageja 91 euro 58 sendi suurune töötasu nõue 2022. a septembri eest ei ole põhjendatud. Maakohus tugines vaid hageja selgitustele ning jättis kostja vande all antud ütlused ja tõendid tähelepanuta. Hageja viibis 5. septembrist 2022 – 4. oktoobrini 2022 statsionaarsel haiglaravil. Enne seda tuvastati hagejal töövõime täielik puudumine. Tööleping lõppes 9. septembril 2022. Hageja haiglas töötamist ei jätkanud, tööleping oli lõppenud ning volitus töötasu arvestada puudus. Tööülesannete alase info ja töövahendite kostjale üleandmine ja sellealane suhtlemine kuulub töölepingu lõppemisel poolte heauskse suhtlemise juurde, millelt töötasu maksmine ei ole põhjendatud. Töötasu nõue väidetavate ületundide eest ei ole põhjendatud. Poolte vahel ei olnud ületunnitöö kokkulepet ning kostja oli ületunnitöö keelanud. Hageja oli täielikult töövõimetu. Hageja töökoormuseks lepiti kokku 0,75. Hageja teadis lepingut sõlmides, et tööaja konkreetne määr 0,75 täistööajanormist tuleb lepingus fikseerida, kuid jättis selle fikseerimata. Kuni 6. juulil 2022 töölepingu lisas kokku leppimiseni kehtis hageja suhtes osaline tööaeg ning alates lepingu lisast täistööaeg. Maakohus leidis ekslikult, et tõendid osalise tööaja kohta puuduvad. Täistööaja hindamisel võttis maakohus arvesse vaid hageja ütlusi. Hageja ei esitanud kostja raamatupidajale ega tegevjuhile oma tööajaarvestust. Maakohus jättis tähelepanuta hageja töövõime täieliku puudumise ja selle varjamise. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et hageja arvestas oma tööaega ise.

vastu

ja

taotleb

selle

rahuldamata

ning

Kostja käitumine hageja suhtes, mis seisnes tagantjärele töötamise registri kande muutmises, on olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja käitumise eesmärgiks oli hagejale ebasoodsa olukorra loomine ja hageja kahjustamine põhjusel, et hageja esitas kostja vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, haigushüvitise ja viiviste nõude. Kostja ja hageja vahelisest lepingust ei tulene, et kostja kohustus hagejale hüvitama isikliku sõiduki tööalase kasutamise kulutusi vaid maksuvabas ulatuses. Kostja on poolte kokkuleppe alusel hagejale isikliku sõiduki kasutamise kompensatsiooni välja maksnud, seega luges kostja väljamakse tegemise põhjendatuks. Kostjal puudus ühtne praktika ja nõue sõidupäeviku esitamiseks ja sõidupäevikute pidamiseks.

5

Hageja tegi ka septembris 2022 kostja kasuks tööd, mis on tõendatud hageja TVK-le esitatud e-kirjavahetuses. Kirjavahetuse kaudu andis hageja kostjale informatsiooni tööalaselt vajalike asjaolude ja toimingute kohta, mis eeldas ka nende toimingute kohta informatsiooni otsimist, töötlemist ja täpsustamist. Tegemist on hageja tööülesannete hulka kuulunud kohustustega, mida hageja täitis kostja huvides ja kasuks. Ületunnitöö tegemine on tõendatud poolte kirjavahetuse ning kostja ütluste vastuolulisusega. Tööleping nägi ette töötasu arvestamise tunnitöö alusel ning tööaja algus ja lõpp on lepingus märgitud „ vastavalt vajadusele”. Seega on põhjendatud hinnang, et kostja seaduslik esindaja aktsepteeris hageja esitatud arvestust töötundide ja ületundide eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

väljavõtte (dtl 35) kohaselt tasus kostja 6. juunil 2022 sõiduauto kompensatsiooni 2022. a mai ja aprilli eest 670 eurot. Seega maksis kostja hagejale hüvitise tagantjärgi, mitte ette. Kostjal oli kohustus ja võimalus kontrollida juba enne väljamakse tegemist, kas alus isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamise maksmiseks oli olemas. Kuna kostja maksis hüvitise hagejale tagantjärgi, saab eeldada, et kostja oli hüvitise väljamaksmise põhjendatuses veendunud. Kostja ei tõendanud, et hagejale tasutud hüvitis oli põhjendamatu. Kostja kinnitas apellatsioonkaebuses, et hageja tegi töösõite ning kostja hüvitas hagejale ka kütusekulu.

7

Kostja väidab, et hageja koostas enda lepingu ise ning jättis seal pahatahtlikult andmed töökoormuse kohta märkimata. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei sõlminud lepingut iseenda, vaid kostjaga. Tulenevalt TLS §-st 5 on töötaja teavitamine töötingimustest tööandja ülesanne, mitte töötaja oma. Kostjal ei olnud kohustust sõlmida hagejaga töölepingut hageja pakutud viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.