2-22-18791/58 - Tööõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.Asja materjalidest nähtuvalt hageja töötas kosja juures juhiabina. Hageja põhjenduste kohaselt tööleping sai lõpetatud 1. oktoobri, mitte 31. septembri 2022 seisuga, nagu märkis töövaidluskomisjon. Kostja seaduslik esindaja on 10. septembri 2022 e-kirjas kinnitanud, et tööleping lõpetatakse 1. oktoobril 2022 ja lõpetamise aluseks saab olema TLS § 88 lg 1 p 1. On tõendatav, et kostja seaduslik esindaja oli teadlik hageja töövõime puudumisest alates 10. maist 2022, sellest hoolimata jätkus töösuhe ja pärast töösuhte lõppu toimusid läbirääkimised uue lepingu sõlmimiseks. Kostja oli kõigist töövõime piirangute põhjustest teadlik enne töölepingu vormistamist. Tööarvuti jäi tagastamata, kuna alguses pidi hageja edasi töötama, hiljem oli hageja nõus välja ostma. Kostja on esitanud lisana 11 vale arvuti pakkumus/arve. Hageja tööarvuti sai soetatud märtsis ja oli hinnaga alla 600 euro (ilma km-ta). Hageja tööarvuti oli HP, mitte Lenovo. Ületunnid tekkisid juba esimest kalendrikuust. Tööandja on kõiki töötunde aktsepteerinud ühekordse tasuna. Sh. ületunnid maksis kostja jooksvalt töötasuna ja seega tegelikkuses aktsepteeris neid. Kõikide töötasude, kuludokumentide jne maksekorralduste sisestamine oli kooskõlastatud kostja seadusliku esindajaga. Enne maksekorralduse sisestamist saatis hageja talle alati Exceli tabeli kõikide andmetega (kellele mille eest ja kui palju) ning telefoni teel nad korrigeerisid neid andmeid. Ühtegi makset ei saanud hageja ise teha. Hageja tööaja arvestus oli kostjale kogu aeg Google Drive’is reaalaja kättesaadav. Kostja väide, nagu hagejalt nõuti sõidupäeviku pidamist, on väär. Hageja oli see, kes pidas töölistele makstavate kütusetšekkide ja autokompensatsioonide arvestust ning mitte ükski tööline ei pidanud sõidupäevikut, sest kostja seaduslik esindaja ütles, et usaldab oma töölisi. Arvete mittemaksmine on BauEst OÜ otsus ja hageja ei saanud seda mõjutada. Varem oli neil kogu aeg lubatud maksta viivitusega. Nüüd esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus, sisestati BauEst OÜ maksehäireregistrisse ja esitati pankrotihoiatus. Kostja on esitanud BauEst OÜ võlgnevuse 28. juuli 2022 seisuga, kuid hageja teada oli ka hilisemaid laekumisi. Hageja ütles korduvalt, et tal ei ole raamatupidaja teadmisi ja oskusi ja ei taha tegeleda arvetega, sest ta tuli tööle personalialaste küsimustega tegelemiseks. Puuduv töövõime ei keela tööle kandideerimist ja töö tegemist. Selleks ongi katseaeg, et hinnata kas töö sobib töötajale ja kas töötaja sobib tööandjale. Töölepinguga oli ette nähtud katseaeg neli kuud, kuid juba esimese kuu lõpus saatis kostja seaduslik esindaja sõnumi, et „katseaeg edukalt läbitud“. Samuti võib rahulolu välja lugeda septembri-oktoobri kirjavahetusest – mis tingimustel ja kuidas edasi koostööd teha.

2022 töötas hageja täistööajaga. Ületunnitööd ei ole pooled kokku leppinud. Kuna selleks puudus vajadus, ei ole kostja isegi mitte kaalunud ületundide rakendamist. Kostja sõnaselge otsus oli, et ületunnid ei ole lubatud. Ületunnitöö tegemine ei ole eluliselt usutav, kuna hageja ei ole varem ületunnitöö või selle eest tasumata jätmise osas kostjale etteheiteid teinud. Hageja poolt tööinspektsioonile esitatud 2022. a juuli tööajaarvestuses, mis on leitav on tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnast, on hageja märkinud enesele juulis 128 tundi. Kostjale ega kostja raamatupidajale hageja sama tööajaarvestust ei esitanud ega teinud kättesaadavaks. Erinevalt tööinspektsioonile esitatust on hageja kostjale esitanud enese juuli tundide arvuks 150, sama ka töövaidluses. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud tundide arv on vastuolus töölepinguga, selle kujunemine on läbipaistmatu ja tõendamata. Hageja, kes tööajaarvestuse andmeid tegevjuhile ega raamatupidajale ei esitanud ega kättesaadavaks ei teinud, sisestas enesele tehtavate väljamaksete maksekorralduste summad ilma, et oleks töötasu andmete saamiseks eelnevalt suhelnud ettevõtte raamatupidajaga, kes palga- ja maksuarvestust vastavalt tööülesannetele ja raamatupidamise ja maksuarvestuse reeglitele vastavas raamatupidamisprogrammis teostab ning selleks vajalikku pädevust omab. Hageja sisestas enesele tehtavate maksekorraldustesse summad meelevaldselt iseenese äranägemisel. Raamatupidamise palgaarvestusprogrammi Merit/Palk kohaselt kujuneb 128 tunni alusel juulikuu töötasu väljamakse summaks 1078,27 eurot. Käesolevas vaidluses esitab hageja aga sama kuu tasustavate tundide koguarvuna 150, kusjuures maksekorralduste ettevalmistamisel on hageja enesele makstava summana sisestanud 1223,47 eurot. Seega 145,20 euro võrra suurema summa, kui enese poolt koostatud juulikuu tööajaarvestuse tabeli töötundide alusel põhjendatud. Hageja sõlmis töölepingu, varjates oma töövõime puudumist. Faktiline teave hageja osalise või puuduva töövõime kohta jõudis kostjani pärast seda, kui hageja oli 2022. a juulis esitanud kostja raamatupidamisteenuste osutajale Eesti Töötukassa 12. mai 2022 otsuse „Sotsiaalmaksu maksmine erijuhtudel“, millest nähtuvalt (punkt 2.3) on töövõime hindamise/püsiva töövõimetuse periood 15. veebruar 2021 kuni 14. veebruar 2023. Otsusest nähtub, et tuvastamine on toimud 2021. a veebruaris, s.o enne juhiabi kohale kandideerimist ja lepingu sõlmimist. Seega on tagantjärele selgunud, et hageja varjas oma puuduvat töövõimet. Töövõime puudumise suhtes oli tööandjal lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Hageja sõlmis lepingu pettusega. Hageja soovis töötada kodukontoris Tartus. Suhtlus töötajaga toimus peamiselt telefoni ja arvuti vahendusel, mis oluliselt piiras järelevalve võimalusi. Puuduva töövõime varjamine põhjustas olukorra, kus tööandja heas usus panustas olulisel määral töötaja väljaõpetamisse, kuid töötaja poolne ootuspärane vastusooritus jäigi saamata. Juhiabi töökoha ülesannete keerukus ja maht lähtuvad täieliku töövõimega isiku võimest tööd teha. Tööülesannetest nähtuvalt on tegemist vaimset laadi tööga. Kostja on hageja puhul aga täheldanud just vaimset laadi piiranguid. Kui hageja oleks töövõime puudumise kui olulise tööga seotud asjaolu kostjale teada andnud, ei oleks kostja hagejaga töölepingut sõlminud ning hagejal, kes ei ole võimeline tööd tegema, ei oleks võimalik astuda enese võimeid ületavasse lepingusse, kus tööülesannete keerukus ja maht on vastavuses täieliku töövõimega isiku võimetega, kuid hagejal tööülesannete täitmiseks vajalik töövõime puudub. Kuna ülejõukäivasse olukorda asetas end hageja ise, seejuures olulist asjaolu teise poole eest varjates, on enese jaoks ülejõukäiva olukorra põhjustanud hageja ise ja seega kogu vastutus lasub hagejal enesel. Pettusega sõlmitud lepinguga on hageja põhjustanud olulist kahju tööandjale, tööandja panustas töötajasse, kuid vastusooritus jäigi saamata, tööülesannete täitmise asemel põhjustas töötaja, kel puudus võime tööd teha, tööandjale asjatut ressursikulu ja otsest kahju. Augustikuu töötasust pidas tööandja TLS § 78 lg 3 alusel kinni töötajale makstud ettemakse summas 866 eurot, mille töötaja pidi tööandjale tagastama. Tööandja on teinud töötajale isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamiseks makseid kokku summas 866 eurot, sh 6. juunil

2022 670 eurot ja 12. septembril 2022 196 eurot. Töötajal oli kohustus pidada tööalaste sõitude kohta teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kohast arvestust. Tööandja tegi isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamiseks väljamaksed, kuid töötaja jättis isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise arvestuse tööandjale esitamata. Juhul, kui töötaja töösõite tegi, oli tal hüvitise saamiseks kohustus sõidupäevikut pidada ja see tööandjale esitada. Hageja sõidupäevikut ei esitanud. Seega isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks on hageja poolt tõendamata ning ettemaksena makstud rahalised summad tuleb tagastada. Tuginedes TLS § 78 lg-le 3 pidas kostja augustikuu töötasu väljamaksmisel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamiseks töötajale makstud ettemaksed 866 ulatuses töötaja augustikuu töötasust kinni. Töölt lahkudes jättis hageja Tööandjale kuuluvad seadmed kostjale tagastamata, sh mobiiltelefon Xiaomi Redmi 9A, arvuti HP Pavilion AIO 24 ning lauaarvuti. Sülearvuti ja mobiiltelefoni tagastas hageja olulise viivitusega, lauaarvuti on jätkuvalt tagastamata. Seoses viivitusega on kostja kaotanud huvi lauaarvuti tagastamise vastu, mistõttu nõuab hagejalt kahjuhüvitist summas 736,77 eurot. Hageja sisestas enesele tehtavate väljamaksete summad iseenese äranägemisel meelevaldselt lepingujärgsest töö mahust ja kokkulepitud töötasust suuremana 2021.a oktoobri, novembri ja detsembri ning 2022.a jaanuari, veebruari, märtsi, mai, juuni ja juuli osas (andmed esitatud lisas 2 ja 2-1), millega põhjustas kostjale otsese varalise kahju kokku 3320,31 euro ulatuses. Hageja tööülesanne oli ehitustööliste tunni- ja tükitöölehtede ja kokkuvõtete tegemine. Ehitustööliste tunni- ja tükitöölehtede ning aktide andmete kokkuvõtetes tegi hageja suurel hulgal vigu, millega põhjustas kostjale kahju tekkimise. Töölehtede kokkuvõtted on arvete tegemise aluseks. Massiline vigade esinemine töölehtede kokkuvõtetes põhjustas kliendis usaldamatuse kostja vastu, vead kandusid edasi arvetesse ning klient jättis ehitustööde eest esitatud arved tasumata, mistõttu pidi kostja kasutama õigusabi, pöörduma kohtusse ning kandma sellega kaasnevad lisakulud. Püüdlustele vaatamata õnnestus kostjal laekumata arvetest kätte saada vaid osa, sedagi olulise hilinemisega, millest tulenevad viivised. Hageja tööülesannete täitmata jätmise ja hooletuse tulemusena on kostjal saamata OÜ-le BauEST esitatud arvete eest kokku 2805,60 eurot. Viivis Bauesti poolt tasumata jätmisega ja hilinenud tasumisega viivitatud päevade eest 7. septembri 2023 seisuga moodustab kokku 948,26 eurot. Kui hageja poleks täitnud oma töökohustusi hooletult, poleks kostjale vastavat kahju tekkinud. Eelnimetatud hooletu täitmise tulemusena pidi kostja kahjude likvideerimiseks kasutama õigusabi, s.h kliendi vastu kohtusse pöördumiseks, mis põhjustas kostjale õigusabi kulude näol täiendava kahju summas 3705 eurot. Kostja vähendas õigusabikulude nõuet poole võrra ja nõuab kahjuna 1852,50 euro hüvitamist.

9.Arvestades et töövaidluskomisjon rahuldas hageja töötasu nõude 2022. a augustis töötatud aja eest osaliselt, summas 699,09 eurot (neto), ja hageja töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks kohtusse õigeaegselt ei pöördunud, on hageja töötasu nõue augustis töötatud aja eest 699,09 eurot (neto). Töövaidluskomisjon võttis arvesse, et töövaidlusavalduse kohaselt tegi töötaja 2022. a augustis tööd kokku 176 tundi ning teenis sellega välja töötasu 1395,09 eurot (neto); töötaja poolt koostatud 2022. a augusti palgatabelisse on töötaja märkinud enda 2022. a augusti töötasust maha arvatavaks summaks 196 eurot (neto); 2022. a augusti töötasust on tööandja töötajale välja maksnud 500 eurot (neto). (1395,09 eurot - 196 eurot - 500 eurot = 699,09 eurot) Augusti töötasu osas on kostja märkinud, et pidas TLS § 78 lg 3 alusel sellest kinni töötajale makstud ettemakse summas 866 eurot, mille töötaja pidi tööandjale tagastama. Kostja sõnul oli ta teinud hagejale isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamiseks makseid kokku summas 866 eurot, sh 6. juunil 2022 670 eurot ja 12. septembril 2022 196 eurot. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt 196 eurot on 2022. a augusti töötasust juba maha arvatud. Kostja põhjenduste kohaselt hageja on kohustatud ettemaksed tagastama, kuna ta ei pidanud tööalaste sõitude kohta arvestust (sõidupäevikut). Seetõttu leidis kostja, et isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks on tõendamata. Lepingu p-s 2.5.4 oli ette nähtud, et vastavalt omavahelisele kokkuleppele hüvitatakse töötajale kütusekulu ja makstakse kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest. Hageja on eelistungil selgitanud, et ta pidi käima töömeeste juures Haapsalus, Tallinnas või Soomes (dtl 361). Kostja sellele vastu ei vaielnud. Arusaamatuks jääb, miks on kostja tasunud hagejale uue makse septembris, kui varem oli hageja kostja väitel jätnud isikliku sõiduauto kasutamise töösõitudeks tõendamata. Hageja on selgitanud, et ükski tööline sõidupäevikut ei pidanud, kuna kostja seaduslik esindaja usaldas oma töölisi. Seega on hageja töötasu nõue 2022. a augusti eest 699,09 eurot (neto) põhjendatud.

11.Hageja palus töövaidluskomisjonis välja mõista töötasu tehtud ületunnitöö eest 716,45 eurot (töövaidluskomisjon mõistis töötasu tehtud ületunnitöö eest välja suuremas ulatuses, kui oli töötaja nõue, summas 799,86 eurot). Hageja jäi ka kohtus alguses nõude juurde summas 716,45 eurot, kuid hiljem suurendas oma nõuet 2072,60 euroni. TLS § 44 lg 1 esimese lause kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). TLS § 44 lg 6 kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja TLS § 44 lg 7 kohaselt töötajale 1,5-kordset töötasu. Sellest töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on TLS § 2 kohaselt tühine. Kostja väitel ei olnud tööandja ja töötaja ületunnitöö tegemises kokku leppinud. Kostja väitis, et ületunnid ei olnud lubatud. Kostja on esitanud oma seadusliku esindaja 8. juuli 2022 e-kirja hagejale, mille kohaselt „Ületunnid pole sinu puhul lubatud, peame ilma hakkama saama.“ (dtl 301; kiri puudutas töölepingu lisa koostamist) Hageja ütluste kohaselt oli kostja seadusliku esindajaga kokkulepe, et ületunnid ei lähe ületunnina kirja, vaid kõik tunnid makstakse ühekordselt (6. novembri 2023 kohtuistungi protokoll, lk-d 7, 10, 11). Hageja ütluste kohaselt töötunnid läksid Google Drive ́i üles ning raamatupidajale ja kostja seaduslikule esindajale olid need jooksvalt näha (samas, lk 8) Kõik tunnid, mida hageja kirja pani, maksti ühekordse töötasuna välja (samas, lk 10). Vaidlust ei ole selles, et oma töötunde arvestas hageja ise. Kostja raamatupidaja G. K.T on 26. oktoobri 2022 e-kirjas selgitanud, et „K.T esitas igakuiselt palgatabeli, kus olid märgitud tema poolt arvestatud tunnid ja tasud. Antud tabeli alusel koostasin arvestuse. Töötasusid mina panka ei riputanud ja välja ei maksnud.“ (dtl 111) Hageja on selgitanud, et kõik ülekanded tegi või kinnitas kostja seaduslik esindaja B.Y. Seda on kostja seaduslik esindaja B.Y kinnitanud ka töövaidluskomisjoni istungil (protokolli lk 3, dtl 150: „olen välja maksnud töötunnid, mida töötaja on ise kirja pannud enda kohta“, „töötaja on ise teinud oma palgaarvestuse, esitanud selle raamatupidajale ja mina olen selle kinnitanud pangas“) Kostja seadusliku esindaja ütluste kohaselt hageja number tööaja tabelis oli selline, mida ta eeldas, et ei pea kontrollima. See number pidi sisaldama ka nt kulutuste kompensatsioone, mida ta tegi ettevõtluse jaoks. See number ei olnud üheselt mõistetav, et see on tunninumber. Hageja pidi esitama samamoodi oma tunnid sinna tabelisse ja raamatupidajale. Kostja seaduslik esindaja seda just ei kontrollinud. Vaatas ainult töömeeste poolt. (6. novembri 2023 kohtuistungi protokoll, lk-d 22-23). Kohus märgib, et tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 järgi tööandja kohustus. Vaidlust ei ole selles, et kõik hageja ületunnitöö tabelis märgitud töötunnid on hagejale ühekordses määras hüvitatud. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et kostja aktsepteeris hageja poolt tehtud ületunnitööd. Töölepingus lepiti kokku, et hageja töötab osalise tööajaga. Osalise tööaja määras lepingus kokku ei lepitud. Asja materjalidest nähtuvalt, enne lepingu sõlmimist hageja soovis, et töökoormus oleks vähemalt 0,75 (dtl 288). Kostja sõnul töölepingu sõlmimisel lepiti kokku osalises koormuses 0,75 ning ka selles, et kui töömaht suureneb, siis tehakse lepingule lisa. Töölepingut

12.Vastuhagis nõuab kostja talle töötaja poolt põhjustatud kahju hüvitamist. Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja TLS § 72 järgi kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg-te 1 ja 2 järgi peab töötaja täitma töökohustust lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta TLS § 74 lg 1 järgi rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekkinud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta TLS § 74 lg 2 järgi tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); 2) tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); 3) töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).