Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

alates 13.05.2016.a kuni põhinõude (kokku 5366,07 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

I

HAGIVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

A. S. esitas kohtusse hagi Teamwood OÜ vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. ja Teamwood OÜ 17. septembril 2012 töölepingu, millise p 2.1. kohaselt asus hageja tööle tegevjuhi ametikohale. 27.09.2014 allkirjastasid hageja ja kostja, keda esindas juhatuse liige P. G., kokkuleppe töölepingu lõpetamiseks alates 20.10.2014.a. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja maksma hagejale töötasu kuni nimetatud kuupäevani, s.o 20.10.2014.a. Kostja jättis vastava kohustuse täitmata. Kostja tasus hagejale viimati töötasu 12.09.2014, tehes ülekande augusti töötasu eest summas 2153,76 eurot (neto) Septembri ja oktoobri kuu eest on töötasu käesoleva ajani maksmata. Samuti ei hüvitanud kostja töölepingu lõppemisel hagejale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkust rahas. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Töölepingu p 3.1. kohaselt maksab tööandja töötajale kuutöötasu 2300 eurot

kuus. Nagu nähtub hageja konto väljavõttest, on nimetatud töötasu alates käesoleva aasta juuli kuust suurendatud ning kostja on tasunud hagejale neto töötasuna 2153,76 eurot senise 1774,56 euro (neto) asemel. Kostja on teinud hagejale töötasu ülekandeid selgitusega „tasu“, lisades aasta ja kuu, millise eest vastav töötasu ülekanne on tehtud. Kuivõrd 15.08.2014.a. tehtud 2153,76 euro suuruse ülekande selgituseks on märgitud „2014 Juuli tasu“ ning 12.09.2014.a samas summas tehtud ülekande selgituseks „2014 Augusti tasu“, saab teha ühese järelduse, et alates juulist 2014.a on töölepingut muudetud ning hagejale makstavat töötasu suurendatud. Tulenevalt eeltoodust on hageja õigustatud nõudma saamata jäänud septembri ning oktoobri kuu töötasu uue kokkulepitud kuutasu alusel, s.o 2153,76 eurot kuus (neto). Seega on hageja saamata jäänud töötasu nõue kostja vastu summas 3543,26 (2153,76/31*20+2153,76) eurot. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Käesoleval juhul on kostja vastava kohustuse jätnud täitmata. Vastavalt kostja poolt 30.09.2014 väljastatud kasutamata puhkuste tabelile, on hagejal kasutamata puhkusepäevi 18, päevatasu 101,71 eurot ning seega on kasutamata puhkusepäevade eest rahalise hüvitise suuruseks 1830,78 eurot, millise summa oleks kostja pidanud hagejale töölepingu lõppemisel välja maksma. Kuivõrd septembri kuu töötasu summas 2153,76 eurot muutus vastavalt töölepingu punktile 3.3 sissenõutavaks 15.10.2014.a, on hageja õigustatud nimetatud kuupäevast alates nõudma ka seadusjärgse viivise tasumist. Oktoobrikuu töötasu summas 1389,50 eurot ning kasutamata põhipuhkuse eest hüvitis summas 1830,78 eurot muutusid vastavalt TLS §-le 84 lg 1 sissenõutavaks alates 20.10.2014.a. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kooskõlas TsMS §-ga 367 palub hageja mõista kostjalt välja viivise saamata jäänud töötasu maksmisega viivitamise eest kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina hüvitisenõudest. Hageja palub mõista Teamwood OÜ-lt välja 2014.a septembri ja oktoobri saamata jäänud töötasu ees t3543,26 eurot, kasutamata puhkusepäevade eest hüvitis summas 1830,78 eurot ning seadusjärgne viivis nõuete sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

II VASTUS HAGILE

Kostja esitas hagile vastuse, milles ta hagi ei tunnista. Hagi on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Kostjal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu summas vähemalt 283 300 eurot, mis kuulub tasaarvestamisele hageja töötasuga ja hüvitisega kasutamata puhkuse eest. Vastuse kohaselt asus hageja tööle kostja tegevjuhina alates 17. septembrist 2012. Tegevjuhi ülesandeks oli korraldada äriühingu igapäevast tegevust, sealhulgas osta sisse materjale ja korraldada tootmist vastavalt esitatud tellimustele. Tegevjuht oma tööülesannete täitmisel tegutses juhatuse liikmelt P. G. saadud volituste piires ning täitis tema korraldusi. Tegevjuht oma tööülesannete täitmisel pidi oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tegevjuhi töötasu oli 2 300 eurot kuus, mida tõsteti 1. juunist 2014, millest alates oli tegevjuhi töötasuks 2 800 eurot kuus. Hageja arvutused talle makstud netosummade kohta on ainetud, kuna töötasu arvestatakse ja sellelt makstakse maksud brutosummalt. Hagiavalduses ei ole aga hageja märkinud asjaolu, et 5. augustil 2014 esitas hageja kostjale avalduse, milles palus temaga sõlmitud töölepingu lõpetada alates 17. septembrist 2014. Tööleping lõppes 17. septembril 2014, mis oli tegevjuhi viimaseks tööloleku päevaks. Lõpparve summas 3 316.30 eurot jäi hagejale välja maksmata, kuna kostjal oli tekkinud põhjendatud kahtlus, et oma viimaste töötatud kuude jooksul tegeles tegevjuht ettevõttele kahju tekitamisega, et viia äriühing makseraskustesse (mille eesmärgiks oli sundida P. G.i müüma odavalt ettevõtte vara tegevjuhiga seotud isikutele). Kostja ei nõustu hageja poolt hagiavalduses esitatud arvestustega. Lõpparve koosnes töötasust 13 tööpäeva eest septembris

summad 1 654.55 eurot ja hüvitisest kasutamata 17 kalendripäeva puhkuse eest summas 1 661.75 eurot.

Tegevjuhi lahkumise ajaks ei olnud kostjal töös ühtegi tellimust, tootmine oli peaaegu katkenud. Oktoobris töötas seetõttu kostja ettevõte vaid 20% võimsusega, millest jäi saamata tulu summas 50 000 eurot ja novembris töötas 50% võimsusega, millest jäi saamata tulu summas 20 000 eurot. Lisaks tellimuste puudumisele sai pärast tegevjuhi lahkumist kostjale teatavaks, et tegevjuht on kostja klientidele müünud materjali mitte ainult kostja poolt, vaid ka vahendanud AS Virumaa Metsatööstus (mis on hageja isale kuuluv ja tema juhitav äriühing) müüke. Kuivõrd müügid toimusid juba märtsis-aprillis 2014, näitab selline tegevus, et tegevjuht tegeles konkureeriva tegevusega, püüdes kahjustada kostja äritegevust. Lisaks ülaltoodule, ostis hageja kostjale materjale turuhinnast kõrgema hinnaga, millest sai kostja kahju vähemalt 75 000 euro ulatuses. Samuti ostis hageja materjali OÜ-lt CANTHARIS, mis oli aga ebakvaliteetne. Hageja tarnijale pretensiooni ei esitanud, vaid tasus ebakvaliteetse materjali eest, millega tekitas ettevõttele kokkuvõttes kahju summas 90 000 eurot. Hagile esitab kostja järgmised vastuväited. Hageja lahkus töölt omal soovil. Hageja on töölepingu üles öelnud 17. septembrist 2014 omapoolse ülesütlemisavaldusega. Töötaja teatas tööandjale töölepingu ülesütlemisest ette 05. augustil 2014. Töötaja ei saa loobuda esitatud ülesütlemisavaldusest ilma tööandja nõusolekuta. Tööandja ei ole sellist nõusolekut andnud ning ülesütlemisavaldus on kehtiv ja tööleping selle alusel lõppenud. Pärast töölepingu lõppemist ei ole hageja kostjale tööd teinud. TLS § 15 lg 2 alapunktide 1-3 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ning täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Töötaja ei ole avalduses märkinud, millist tööd on ta teinud alates 18. septembrist 2014. Tööandja on seisukohal, et töötasu saab maksta ainult tehtud töö eest. Tööandja kinnitab, et hageja ei ole tööandjale pärast 17. septembrit 2014 mistahes tööd teinud. Poolte vahel sõlmiti tõepoolest 27. septembril 2014 tingimuslik kokkulepe, et juhul, kui hageja täidab kokkuleppes näidatud ülesanded, maksab kostja talle töötasu kuni 20. oktoobrini 2014. Kuna hageja kokkuleppes näidatud ülesandeid ei täitnud, ei ole kostjal tekkinud kohustust maksta hagejale mistahes täiendavaid rahasummasid. Nimetatud kokkulepe sõlmiti pärast töölepingu lõppemist ning selle kohaselt pidi hageja täitma teatud ülesandeid kostja jaoks, mida hageja aga ei teinud. Nimetatud kokkulepe ei olnud töölepingu osa, vaid iseseisev võlaõiguslik kokkulepe, mida hageja aga ei täitnud. Tööandja on seisukohal, et töötasu makstakse tehtud töö eest. A. S. ei ole teinud tööd pärast tema omal soovil töölepingu ülesütlemist, mistõttu ei kuulu talle väljamaksmisele töötasu ajavahemiku eest 18. september 2014 kuni 20. oktoober 2014. Tööandjal puudub kohustus maksta töötasu olukorras, kus töötaja ei ole täitnud ühtegi tööülesannet. Hageja nõuded tuleb tasa-arvestada hageja poolt kostjale tekitatud kahjuga. Kostja peab tasuma hagejale lõpparve summas 3 316.30 eurot, mille tasumise tähtaeg saabus 17. septembril 2014. Samas on kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 283 300 eurot. Vastavalt VÕS § 197 lg 1, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 lg 1 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Viivise nõue ei ole põhjendatud. Hagiavalduses on hagi hinna arvestuses esitatud viivise nõue summas 12 eurot ning viivis aasta eest summas 437.98 eurot, kokku viivise nõue 449.98 eurot. Hagiavalduses on toodud õiged viited seadusjärgse viivise kohta, VÕS § 94 lg 1 ja VÕS §

113, kuid viivise arvestus on vale. Seisuga 30.11.2014 on seadusjärgne viivis lõpparve summas 3 316.30 eurot tasumisega viivitamise eest summas 54.80 eurot. Kostja soovib esitada vastuhagi. Kostja on välja arvestanud, et kogu hageja poolt talle tekitatud kahju on 283 300 eurot, kuid kostja ei pea reaalseks sellise summa väljamõistmist hagejalt. Kostja poolt käesolevale vastusele lisatud osad dokumentaalsed tõendid on võõrkeelsed. Kuna tegemist on kahjunõuet tõendavate dokumentaalsete tõenditega, lisab kostja tõlked vastuhagile,

IV HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

Hageja 27.02.2015 esitatud seisukoha kohaselt on kostja oma vastuses omaks võtnud, et hageja töötasu tõsteti 1. juunist 2014 2 800 euroni kuus. Samas jääb arusaamatuks kostja väide, et hageja arvutused makstud netosummade kohta on ainetud, kuna töötasu arvestatakse ja sellelt makstakse maksud brutosummalt. Kui brutopalk on 2 800 eurot, siis netopalk on 2 153.76 eurot, nagu nähtub ka hageja esitatud kontoväljavõttest. Nimetatud summast ongi hageja oma nõude arvestamisel lähtunud. Viimati tasus kostja hagejale töötasu augusti eest. Tasumata on terve septembri ning osaliselt (20 päeva eest) oktoobri töötasu, s.o (2 153.76/31 * 20 + 2 153.76) kokku 3 543.26 eurot. Kostja on oma vastusele lisanud hageja 05.08.2014 töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt pidi tööleping lõppema 17.09.2014. Esindaja esitab hageja ja OÜ Teamwood juhatuse liikme P. G. ́i vahelise kirjavahetuse, millest nähtub üheselt, et pooled ei lähtunud 05.08.2014 ülesütlemise avaldusest, leppides kokku, et see on tühine (vt 05.08.2014 P. G. ́i ekiri hagejale). Seega ei vasta tõele kostja vastuses märgitu, et töötaja ei saa loobuda ülesütlemisavaldusest ilma tööandja nõusolekuta ning tööandja ei ole sellist nõusolekut andnud. Tööleping ei lõppenud 17.09.2014. Seda kinnitab ka asjaolu, et 19.09.2014 on P. G. saatnud e-kirja aadressil [email protected], milles nimetab hagejat kostja tegevjuhiks ning avaldab soovi koos hagejaga e-maili adressaadiga kohtuda. 27.09.2014 on kostja (juhatuse liikme P. G. isikus) ja hageja allkirjastanud kokkuleppe töölepingu lõpetamiseks alates 20.10.2014, millest tulenes ka kostja kohustus maksta hagejale töötasu kuni 20.10.2014. Kostja on väitnud, et hageja ei täitnud 27.09.2014 kokkulepet, s.o ei täitnud tööülesandeid pärast 17.09.2014. Samas juba viidatud 19.09.2014 e-mailist nähtub, et kostja on ka pärast 17.09.2014 käsitlenud hagejat tegevjuhina. Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ning maksma töö eest töötasu. Kui tööandja leiab, et töötaja ei ole tööd teinud, tuleb tal esmalt tõendada, et ta andis töötajale tööd. Riigikohus on korduvalt osundanud sellele, et tööandja vabaneb töötasu maksmise kohustusest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd andja, kui viimane oleks tööle tulnud (vt nt 3-2-1-136-07, 3-2-1-176-12). Tööandjal tuleb töötasu maksta ka aja eest, mil ta töötajat tööga ei kindlustanud. Töölepingu seadus ei kohusta töötajat nõudma tööandjalt tööd. Täiendavalt viitab hageja TLS § 73 lg-le 2, mille kohaselt on töötasu alandamine tühine, kui tööandja ei kasuta töötasu alandamise õigust viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist. Kohtupraktikas on nimetatud sätet kohaldatud ka olukorras, kus töötaja on jätnud tööülesanded täitmata, kuid tööandja ei ole töötajat informeerinud töötasu osaliselt välja maksmata jätmise põhjus(t)est. Kohus on töötaja õigeaegse teavitamata jätmise korral mõistnud tööandjalt töötasu välja (vt TartuMKo 25.06.2012 nr 2-12-10045). Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et ta andis hagejale tööd ning et hageja keeldus töö tegemisest. Samuti ei ole kostja enne käesolevas asjas hagi esitamist juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal on mingid tööülesanded täitmata. Sõltumata eeltoodust kinnitab hageja, et kuni 26.09.2014 töötas hageja igapäevaselt kostja kontoris, mida võivad kinnitada ka kostja teised töötajad. 27.09.2014 leppisid pooled kokku, et hageja enam igapäevaselt kontoris käima ei pea. Oktoobri algusest ei võimaldanud kostja juhatuse liige P. G. enam hagejal kostja territooriumile tulla. Sellest on samuti teadlikud kõik kontoritöötajad.

Juhul, kui kostja nimetatud väidet omaks ei võta, soovib hageja esitada taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kostja teine põhiline vastuväide hagile on see, et kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue vähemalt summas 283 300 eurot, mis kuulub hageja nõudega tasaarvestamisele. Hageja nimetatuga ei nõustu ning leiab, et kostjal ei ole tema vastu kahju hüvitamise nõuet. Kuivõrd kostjal lasub kahju hüvitamise nõude tõendamiskoormis ning kostja ei ole enda nõuet hageja vastu tõendanud, ei pea hageja omapoolseid tõendeid esitama. Kostja esitatud väited ei anna isegi, kui eeldada, et need on tõendatud, alust nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Hageja leiab, et kostja väidetav nõue hageja vastu on ebaselge, vaieldav ja raskesti tõendatav ning esitatud selleks, et takistada hageja nõude maksmapanekut. Arusaamatuks jäävad kostja väited viivisearvestuse osas, kuivõrd kostja on viidanud viivisearvestusele seisuga 30.11.2014, millise kuupäeva asjassepuutuvus viivisearvestusel on välja toomata, ning kostja on arvestanud viivist summalt 3 316.30 eurot. Hageja on hagiavalduses toonud summad, millistelt viivist arvestatakse, ning millal muutus viivisenõue sissenõutavaks, ega hakka neid kordama.

V VASTUHAGI

Teamwood OÜ esitas 02.09.2015 vastuhagi, milles palub A. S.ilt välja mõista Teamwood OÜ-le tekitatud kahju summas 50 000 eurot. Menetluskulud palub vastuhageja jätta A. S.i kanda. Vastuhagiavalduse kohaselt töötas hageja (vastuhagis kostja) kostja (vastuhagis hageja) tegevjuhina alates 17. septembrist 2012. Tegevjuhi ülesandeks oli korraldada äriühingu igapäevast tegevust, sealhulgas osta sisse materjale ja korraldada tootmist vastavalt esitatud tellimustele. Tegevjuht oma tööülesannete täitmisel tegutses juhatuse liikmelt P. G.ilt saadud volituste piires. Tegevjuht oma tööülesannete täitmisel pidi oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning tegevjuhi kohuseks oli ettevõtet majandada kasumlikult. Teamwood OÜ tegeleb metsamaterjali töötlemisega. Hageja esitas 5.augustil 2014 omal soovil töölepingu ülesütlemisavalduse (mil kostja juhatuse liige oli puhkusel) ning sellest ajast alates hakkas ette valmistama oma lahkumist selliselt, et ettevõte satuks rahalistesse raskustesse, et saada ettevõtte kliendid endale ja asuda tegelema konkureeriva ettevõtlusega. 20. augustil 2014 teatas tegevjuht töötajatele, et septembri algusest ta lahkub. Seepeale katkestas juhatuse liige P. G. oma puhkuse ja sõitis Sondasse ning hageja lubas ettevõttes jätkata, kuni leitakse uus tegevjuht. Uus tegevjuht alustas tööd 23. septembril 2014. Kuivõrd konfidentsiaalne informatsioon tarnijate ja klientide kohta oli hageja ainuvalduses, lepiti 27. septembril 2014 kokku, et hageja saab tasu kuni 20. oktoobrini 2014, kui ta: 1) annab üle klientide nimekirja, 2) annab üle tarnijate nimekirja, 3) kontrollib üle kõik kliendi kontod raamatupidamises, 4) kontrollib üle Baltikit OÜ materjalid kostja laos, 5) annab üle kogu puuduva informatsiooni. Hageja neid ülesandeid ei täitnud. Vastupidiselt, kasutades ettevõttele kuuluvat konfidentsiaalset informatsiooni, hakkas ta ettevõttega konkureerima. Pärast hageja töölt lahkumist selgus, et hageja poolt oli tellimusi vastu võetud vaid kaheks kuni neljaks tööpäevaks ning oktoobriks enam tellimusi ei olnud, mis tõi kaasa asjaolu, et 2014 oktoobris töötas kostja 26% võimsusega, kuna hageja oli tellimused viinud enda või tema perekonnaliikmetega seotud ettevõtetesse. Novembris 2014 töötas ettevõte 59% võimsusega. Nimetatud asjaolud on tõendatud saamata jäänud tulu arvestusega okt-nov 2014. Septembri 2014 lõpust alates olid töötajad osaliselt tööta ning neile tuli maksta keskmist töötasu. Alles jaanuaris 2015 suutis ettevõte taastada normaalse töökoormuse. 2014 kolme viimase kuu käive oli seetõttu 443 863,45 eurot väiksem eelnevast aastast (langus 22,4%). Nimetatud asjaolu on tõendatud vastuhagile lisatud audiitor Kalmer Keevendi poolt 31. augustil 2015

esitatud „Kontrolliks esitatud andmekogumi audiitorkontrolli aruanne“ (edaspidi nimetatud Audiitori aruanne). Hageja poolt ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine ja tegevjuhi poolt ettevõtte tegevuse sisuline lõpetamine (tootmise seiskamine) tõi kostjale kaasa nii otsest varakahju kui ka saamata jäänud tulu. Tegevjuhi poolt oma töökohustuste tahtlik rikkumine avaldus eeskätt sisseostude tegemises, mis tõi kaasa kostjale üleliigse laovaru ning ajutise maksejõuetuse olukorra, mille lahendamiseks tuli ettevõttel kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid ning selle eest tuli maksta intressi, mis on hageja poolt kostjale tekitatud otsene varakahju (hageja poolt tegelikult tekitatud kahju ulatus enam kui 283 300 euro suuruse summani, mida kostja on välja toonud juba oma vastuses hagiavaldusele). Kostja juhatuse liige P. G. andis juba 28. mail 2014 hagejale teada sellest, et maailmaturul hinnad langevad ning töötada tuleb ilma igasuguse liigse laovaruta, samuti ei tohi ennast siduda pika-ajaliste sisseostu lepingutega. Kostja juhatuse liige P. G. andis hagejale korralduse 8. juunil 2014, et laovarud tuleb hoida nii madalal kui võimalik, et sisse tohib materjali osta vaid selliselt, mis kasutatakse ära lühikese ajaperioodi jooksul ning ette võib osta vaid selliseid materjale, mida on raske saada. Täpselt sama sõnumit, mis P. G. andis 28. mail 2014, kordab ta ka oma 27. juuni 2014 e-kirjas: „Me peame vähendama lao varusid nii palju kui võimalik.“ Seisuga 30.06.2014 oli laos materjali 1 875 860,35 euro väärtuses (9 740,79 m3) ja valmistoodangut oli laos 442 622,90 euro väärtuses (2 126,22 m3). Kokku vastavalt audiitori poolt kontrollitud andmetele oli laovaru 2 318 483,25 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud Audiitori aruandega. P. G. andis hagejale 1.juulil 2014 korralduse vähendada laoseisu 1 000 000 euroni. 23. juulil 2014 kordab juhatuse liige oma korraldust vähendada augusti lõpuks laoseisu 1 000 000 euroni ning põhjendab sellise korralduse vajalikkust hagejale. 23. juulil 2014 saadab P. G. hagejale veel teise e-kirja, kus ta rõhutab, et laoseisu vähendamine on korraldus. 23. juuli 2014 päeva teisel poolel kordab P. G. hagejale oma korraldust laovarude vähendamiseks ning annab korralduse, et juuli lõpuks ei tohi ladu olla suurem kui 1 600 000 eurot, 15. augustiks 2014 1 300 000 eurot ja 15. septembriks 1 000 000 eurot. Hagejal oli lubatud sellest päevast alates osta sisse vaid sellist materjali, mis oli laos puudu. Juhatuse liige rõhutas, et tema poolt antud korraldusi tuleb austada. Seisuga 31.07.2014 oli laos materjali 1 998 100,42 euro väärtuses (10 245,33 m3) ja valmistoodangu laos 395 972,7 euro väärtuses (1 931,85 m3). Kokku 2 394 073,12 eurot, mida on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal sama käibe juures. P. G. ei mõista, miks tegevjuht ei täida tema korraldusi ja oma 4. augusti 2014 e-kirjas palub kõiki lepinguid, mis tegevjuht on sisseostuks sõlminud ning näeb ette, et on vajalik koostada tarnegraafik, et vähendada ladu. P. G. saadab 5. augustil 2014 kell 08:55 hagejale pikema e-kirja, kus on selgelt öeldud, et materjali sisse osta enam ei tohi. Lisaks sisseostu lõpetamisele soovis juhatuse liige saada kõiki töösolevaid lepinguid ning selgitas hagejale, millisesse olukorda on hageja ettevõte pannud. Sellele vastuseks saadab hageja avalduse lõpetada tema tööleping (P. G.ile saadetakse avaldus kell 09:59). Seega hageja ignoreeris juhataja korraldusi ning tegutses sellele vastupidiselt, ostes lattu sisse suurtes kogustes materjale, mida ettevõte sel hetkel tootmises ei vajanud või tootis valmistoodangut, mille järele polnud nõudlust. Hageja ostis sisse materjali sellises mõõdus, mida kostja oma tegevuses üldse kasutada ei saa, samuti ostis hageja sisse turuhinnast kõrgema hinnaga materjali. Osaühingult CANTHARIS ostis hageja 156,45 m3 materjali, mis aga osutus ebakvaliteetseks. Hageja tasus ebakvaliteetse materjali eest ning ei teinud mitte midagi selleks, et ebakvaliteetne materjal müüjale tagastada. Sellega tekitas ta kostjale otsest varalist kahju summas 90 000 eurot. Kostja juhataja korralduste kohaselt pidanuks ettevõtte lao seis augusti lõpuks olema mitte rohkem kui 1 000 000 eurot, kuid selle asemel oli lao seis 31. augustil 2014 2 291 048,84 eurot (materjal 1 633 000,19 eurot (8 277,48 m3) ja valmistoodang 658 048,65 eurot (3 114,27

m3). Ettevõttel hakkas tekkima raskusi materjalide eest tasumisega. Hageja aga jätkas ka septembris materjali sisseostu, kuigi selle järele puudus igasugune vajadus ning juhatuse liige oli selle sõnaselgelt keelanud. Septembris 2014 ostis hageja kostja lattu 8 508,74 m3 materjali hinnaga 1 647 424,02 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud Audiitori aruandega (Audiitori aruanne lk. 6). Laoseisud on tõendatud Audiitori aruandega. Hageja töölt lahkumise järgselt selgus, et lao seis 30. septembril 2014 oli 2 244 194,55 eurot (materjal 1 647 424,02 eurot ja valmistoodang 596 770,53 eurot). Lepinguid oli sõlmitud veel järgmise kuu jooksul materjali tarneteks 2 000 000 euro väärtuses. Viimatinimetatud lepingulisi kohustusi õnnestus kostja juhatajal küll kokkuleppel tarnijatega vähendada, kuid siiski oli endise tegevjuhi tegevuse tulemusena loodud olukord, kus kostja laos oli 1 000 000 euro väärtuses ülemäärast materjali või toodangut. Seisuga 31. oktoober 2014 oli lao seis 2 203 593 eurot (materjalid 1 677 899 eurot ja valmistoodang 525 694 eurot). Kostja majandustegevuses tavapäraselt vajalik laoseis on vahemikus 1 200 000 - 1 500 000 eurot. Kostjal ei olnud võimalik saada tarnijatelt tavapärast allahindlust 2,5% (mida tarnijad annavad ettemaksu korral). Sedavõrd suurte koguste ostul ei olnud võimalik tasuda koheselt, vaid tuli kasutada pikemat maksetähtaega, millest sai kostja varalist kahju summas 37 500 eurot. Samal ajal puudusid ettevõttel rahalised vahendid ostetud materjali eest tasumiseks (väljavõte Teamwood OÜ arvelduskonto seisust 28.08.2014, 30.09.2014 ja 30.10.2014). Seisuga 31.08.2014 oli kostjal tarnijatele tasumata ja tähtaja ületanud makseid kokku summas 579 866,21 eurot. Ülemäärase laoseisu eest tarnijatele tasumiseks pidi kostja võtma laenu SAS Adibois’ilt intressiga 0,5% kuus. SAS Adibois andis kostjale laenu summas 350 000 eurot, millest septembris - novembris maksti kostjale välja 270 000 eurot (maksekorraldus 02.09.2014 summas 20 000 eurot, maksekorraldus 10.09.2014 summas 40 000 eurot, maksekorraldus 12.09.2014 summas 10 000 eurot, maksekorraldus 12.09.2014 summas 30 000 eurot, maksekorraldus 30.09.2014 summas 50 000 eurot, maksekorraldus 30.09.2014 summas 50 000 eurot, maksekorraldus 30.09.2014 summas 50 000 eurot, maksekorraldus 09.10.2014 summas 20 000 eurot, maksekorraldus 14.11.2014 summas 50 000 eurot). Ainult täiendava laenurahaga oli võimalik täita kohustusi tarnijate ees, kuid sedagi mitte piisavas ulatuses. Seisuga 30.09.2014 oli kostjal tasumata ja tähtaja ületanud võlgnevusi tarnijate ees summas 484 870,77 eurot ja seisuga 31.10.2014 summas 279 251,68 eurot. Kostja on tasunud SAS Adibois’le intressi septembrikuu eest 2014 summas 368,22 eurot, oktoobrikuu eest summas 1061,92 eurot, novembri-detsembri kuu eest summas 2 600,55 eurot, jaanuari ja veebruari kuu eest summas 2 153,96 eurot – seega on praeguseks tasutud intressi summas 6 184,65 eurot (SAS Adibois arve nr 1409020 30.09.2014, arve 1410019 31.10.2014, SAS Adibois arve 1412020 19.12.2014 ja SAS Adibois arve 1502018 25.02.2015). Hageja poolt 01.06.-17.09.2014 sisse ostetud materjale maksumusega 420 622,08 eurot ei olnud õnnestunud ära kasutada ka veel aasta lõpuks. Kuni vastuhagi esitamise päevani ei ole õnnestunud realiseerida hageja poolt sisse ostetud ebavajalikke materjale 1 901,21 m3 ulatuses. Hageja tekitas oma tegevusega tahtlikult kostjale kahju. Hageja oli kostja tegevjuht ning materjali sisse ostes mõistis ta, et ettevõte ei suuda ostetud materjali eest tähtaegselt tasuda. Seega ei rikkunud ta töölepingut hooletuse tõttu, vaid oma tahtliku ja teadliku tegevusega tekitas ettevõttel makseraskused. Hageja tegutses eesmärgiga saavutada olukord, kus kostja ei suuda täita tema poolt võetud rahalisi kohustusi, kuna materjali oli ülemääraselt sisse ostetud hageja poolt ning seetõttu lõpetab tegevuse, mis võimaldab hagejal võtta üle kostja kliendid ning saada konkurentsieelis. Hageja jätkas materjalide sisseostu ka hoolimata juhatuse liikme poolt antud otsestest korraldustest laoseisu vähendada ning lõpetada sellise materjali sisseost, mida kohe tootmises ära ei kasutatud. Seega oli tegemist tahtliku töölepingu rikkumisega, mille eest töötaja vastutab täies ulatuses. Makseraskustesse ei sattunud kostja vaid seetõttu, et

emaettevõte andis talle laenu, kuid tegevjuhi tööülesannete nõuetekohasel täitmisel ei oleks olnud vajalik laenu võtta ning maksta intressi raha kasutamise eest suuruses 0,5% kuus. Tegevjuhi töökohustuseks oli kostja ettevõtte kasumlik majandamine ning kostja ettevõttele rahaliste kohustuste võtmine, mida oli ka võimalik täita. Tegevjuhi poolt juhatuse liikme korraldusi eirates ning materjali sisse ostmist jätkates laovarude suurendamine tähendas ettevõttele maksejõuetuse tekitamist. Selline tegevus oli tegevjuhi poolt tahtlik. Vastuhagi on esitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks summas 6 184,65 eurot, mis on tekkinud seoses kantud intressikuludega, mida tuli teha maksejõuetuse ärahoidmiseks. Kostjal jäi hageja tegevuse tõttu ka saamata tulu. Audiitori aruandes on ära toodud võrdlus käibega 2013 juuli – detsember 2014 juuli - detsember. Esitatud tõendist nähtub, et oktoobris 2014 oli Teamwood käive 341 547,10 eurot vähem kui samal ajal 2013. Samas kui juuli 2014 ja august 2014 käive kasvas. Käive langes septembris pärast hageja töölt lahkumist ning oktoobris langes käive 2013 võrreldes 58%. Novembris langes käive 2013 võrreldes 130 295,71 euro võrra (30% ulatuses). Hageja lahkus töölt ning jättis kostja olukorda, kus kostjal ei olnud enam tellimusi täita ning tootmine praktiliselt seiskus. Üheaegselt hageja lahkumisega lahkus ka müügijuht Kalle Kehrberg, kes kohe pärast töölt lahkumist hakkas koos hagejaga pakkuma kostjale konkurentsi, kasutades ära kostja konfidentsiaalset informatsiooni. Tootmine vähenes oktoobris 73,8% 2013 aastaga võrreldes ning novembris oli langus 40,8%. Kokku oli saamata jäänud kasum oktoobris 23 402 eurot ning novembris 80 557 eurot, kokku 103 959 eurot. Vastuhagi on esitatud tekitatud kahju kokku 50 000 euro väljamõistmiseks. Hageja põhjendatud nõuded tuleb tasa-arvestada hageja poolt kostjale tekitatud kahjuga. Kostja peab tasuma hagejale lõpparve summas 3 316,30 eurot. Haginõue on esitatud summas 5 374,04 eurot + viivis 12 eurot (milline summa jääb ebaselgeks ning mille kohta arusaadavat arvestust hagiavaldusest ei nähtu). Samas on hageja tekitanud kostjale kahju käesolevas vastuhagis esitatud ja tõendatud asjaoludel vähemalt summas 110 143,65 eurot (saamata jäänud tulu summas 103 959 eurot ning tasutud intressid summas 6 184,65 eurot). Vastavalt VÕS § 197 lg 1, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja põhjendatud nõuded tuleb tasaarvestada kostja nõudega ja kohtuotsusega tuleb A. S.ilt välja mõista Temawood OÜ kasuks 50 000 eurot, millest on maha arvatud hageja põhjendatud nõuded.

VI A. S.I VASTUS VASTUHAGILE

A. S. esitas Teamwood OÜ vastuhagiavaldusele vastuse, milles vaidleb vastuhagile täies ulatuses vastu alljärgnevatel põhjendustel. Vastuhagis toodud väited, et hageja (vastuhagis kostja) hakkas alates 5. augustist 2014 valmistama ette oma lahkumist selliselt, et ettevõte satuks rahalistesse raskustesse, et saada ettevõtte kliendid endale; et hageja, kasutades ettevõttele kuuluvat konfidentsiaalset informatsiooni, hakkas ettevõttega konkureerima ning, hageja on väidetavalt ettevõtte tegevuse sisuliselt lõpetanud. Tegemist on hagejat laimavate väidetega, mis on täielikult tõendamata. Samuti on tõendamata vastuhagis toodud väide justkui viinuks hageja tellimused enda või oma perekonnaliikmetega seotud ettevõtetesse ning just sel põhjusel töötas kostja (vastuhagis hageja) 26% võimsusega. Vastuhagis on esitatud väited, et oktoobris 2014 töötas kostja 26% võimsusega ning novembris 2014 59% võimsusega. Kostja arvates on nimetatud asjaolud tõendatud saamata jäänud tulu arvestusega. Hageja hinnangul ei oma vastuhagi lisas 1 toodu mis tahes tõenduslikku teavet. Puudub info, kes on sellise dokumendi koostanud, kust on võetud sealtoodud numbrid, millega on tõendatud, et need numbrid vastavad tegelikkusele. Hageja juhib tähelepanu, et saamata jäänud tulu olemasolu tõendamiseks tuleb muu hulgas tõendada, et oli kavatsus ja võimalus

tulu saada, lisaks arvestada võimalike kuludega. Eeltoodust tulenevalt vaidleb hageja vastu vastuhagi lisa 1 vastuvõtmisele tõendina. Vastuhagis väidetud veel, et 2014.a septembri lõpust alates olid töötajad osaliselt tööta ja neile tuli maksta keskmist töötasu. Hageja juhib tähelepanu, et vastav konkretiseerimata väide ei ole millegagi tõendatud. Kostja on esitanud „Kontrolliks esitatud andmekogumi audiitorkontrolli aruande“ (edaspidi Audiitori aruanne). Vastuhagis on toodud väide, et viidatud aruanne tõendab seda, et 2014. aasta kolme viimase kuu käive oli 443 863, 45 eurot väiksem eelnevast aastast. Arusaamatuks jääb, kust selline number tuleneb, kuivõrd aruandest ega selle lisadest sellist numbrit ei nähtu. Vastuhagis väidab kostja, et Audiitori aruandega on tõendatud, et seisuga 30.06.2014 oli laos materjali 1 875 860,35 euro väärtuses (9 740,79 m3) ja valmistoodangut oli laos 442 622,90 euro väärtuses (2 126,22 m3), kokku oli laovaru 2 318 483,25 eurot. Hageja on seisukohal, et viidatud aruandega ei saa põhimõtteliselt tõendada laovaru seisu. Aruandes on märgitud, et audiitor on viinud läbi kaks protseduuri – esiteks on kostja poolt audiitorile esitatud andmekogumis toodud arvandmeid võrreldud raamatupidamisarvestuses kajastatud andmetega ning teiseks on läbi viidud „alusdokumentide kontroll esitatud valimi põhjal.“ Audiitor ei ole kontrollinud tegelikku laoseisu. Hageja juhib ka tähelepanu, et pole teada, kes mille alusel on esitanud audiitorile valimi ning kui suur antud valim oli. Samadel põhjendustel ei ole võimalik Audiitori aruandega tõendada ka seda, milline oli lao seis augusti lõpuks 2014 või, et septembris 2014 ostis hageja kostja lattu 8 508,74 m3 materjali hinnaga 1 647 424,02 eurot. Kostja on asunud seisukohale, et hageja poolt oma töökohustuste tahtlik rikkumine avaldus eeskätt sisseostude tegemises, mis tõi kaasa kostjale üleliigse laovaru ning ajutise maksejõuetuse olukorra. Samas ei ole kostja esitanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et just hageja on ostnud lattu sisse materjali. Hageja poolt esitatud kostja juhatuse liikme P. G. ́i e-kirjadest, millest nähtub, et tehinguid ei tehtud ilma juhatuse liikme teadmata, ning et juhatuse liige ise tegeles aktiivselt sisseostmise ning valmistoodanguga. Hageja märgib veel, et talle teadaolevalt on kostja juhatuse liige sõlminud pikaajalise lepingu näiteks äriühinguga SIA PATA AB, mille järgi ostab kostja viidatud äriühingult materjale. Kuivõrd P. G. juhatuse liikmena ise tegeles tellimustega, siis ei saa hageja vastutada selle eest, kui (väidetavalt) oli tellimusi vastu võetud vaid kaheks kuni neljaks tööpäevaks. Kostja viitab, et P. G. andis hagejale teada, et hinnad mujal maailmas langevad ning, et tuleb vähendada laovarusid. Hageja täpsustab, et vastavad e-kirjad ei ole saadetud üksnes talle, vaid ka K. K. ja O.. A.. Kostja on esitanud küll enda juhatuse liikme e-kirjad hindade langemise kohta, kuid tegelikkuses puuduvad mis tahes tõendid selle kohta, et hinnad ka päriselt langesid. Samuti ei ole võimalik hindade langemisest teha ühest järeldust, et äriliselt õige otsus on sellises olukorras konkreetse ettevõtte puhul vähendada laovarusid. Kostja esitatud Audiitori aruandest nähtub, et juulis ja augustis 2014 oli käive võrreldes eelmise aasta samade kuudega kõrgem. P. G. soovis varem ladu vähendada, kuid ometigi käive kasvas. Kostja ei ole tõendanud sedagi, kas hagejal üldse objektiivselt olnuks võimalik ja otstarbekas laovarusid vähendada. Kostja väitel ignoreeris hageja P. G.i korraldusi ning tegutses sellele vastupidiselt, ostes lattu sisse suurtes kogustes materjale, mida ettevõte sel hetkel tootmises ei vajanud või tootis valmistoodangut, mille järele polnud nõudlust. Tegelikkuses on tõendamata, et hageja ostis lattu sisse suurtes kogustes materjali. Isegi kui hageja ostis materjale, siis on tõendamata, et seda materjali tootmises ei vajatud või et seda materjali ei saanud hiljem kasutada. Tõendamata on, kas ja kui, siis millist valmistoodangut hageja tootis, samuti see, et valmistoodangu järele polnud nõudlust või et seda ei õnnestunud hiljem müüa. Kostja väidab veel, et hageja ostis sisse materjali sellises mõõdus, mida kostja oma tegevuses üldse kasutada ei saa ning, et hageja ostis sisse turuhinnast kõrgema hinnaga materjali. Tegemist on taaskord täiesti tõendamata väidetega. Kostja väidab, et OÜ-lt Cantharis ostis hageja 156,45 m3 materjali, mis osutus ebakvaliteetseks (vastuhagi p 1.19). Vastuhagi p-s 1.26 väidab Kostja, et tal ei olnud võimalik

saada tarnijatelt tavapärast allahindlust 2,5% ning et sedavõrd suurte koguste ostul ei olnud võimalik tasuda koheselt, vaid tuli kasutada pikemat maksetähtaega, millest sai kostja varalist kahju summas 37 500 eurot. Samas nähtub vastuhagi p-st 2.2.6, et vastuhagi on esitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks summas 6 184,65 eurot, mis on tekkinud seoses kantud intressikuludega. Seega jääb hagejale arusaamatuks, miks on tarvis käesoleva vastuhagi raames käsitleda vastuhagi p-des 1.19 ja 1.26 toodut, kui nende alusel ei ole nõuet esitatud. Hageja ei pea seetõttu vajalikuks nende asjaolude osas vastuväiteid esitada. Kostja väidab, et tal puudusid rahalised vahendid ostetud materjali eest tasumiseks ning ta on esitanud väljavõtte enda arvelduskonto seisust kuupäevadel 28.08.2014, 30.09.2014 ja 30.10.2014. Hageja esitab enda pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad kostja maksed, sh kostja poolt hagejale on 12.09.2014 tehtud makse summas 2 153,76 eurot (hageja august 2014 töötasu). Ei ole eluliselt usutav, et 28.08.2014 oli kostjal raha üksnes 95, 58 eurot, kuid 12.09.2014 oli tal võimalik tasuda hagejale töötasuks ca 2000 eurot. Lisaks on kostjal teisigi töötajaid, kellele tuli töötasu maksta. Hageja märgib, et pole välistatud, et kostjal on lisaks esitatule lisaks veel pangakontosid. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et vastuhagi lisas toodud kostja pangakonto hetkeseis ei tõenda tema tegelikku rahalist seisu. Kostja on otsese varalise kahju hüvitamise nõude esitanud seoses intressikuludega. Vastuhagi kohaselt andis SAS Adibois kostjale laenu summas 350 000 eurot intressiga 0,5% kuus ülemäärase laoseisu eest tarnijatele tasumiseks. Hageja juhib tähelepanu, et Teamwood OÜ on SAS Adibois tütarettevõte, kusjuures ka SAS Adibois juhatuse liige on P. G.. Puudub mõistlik põhjus, miks pidi kostja laenu võtma just sellise intressiga. Samuti pole kostja esile toonud ega tõendanud, et tal polnud võimalik saada soodsama intressiga laenu. Mis veelgi olulisem, arvestades, et tegelikkuses ei ole teada, milline oli kostja rahaline seis, siis ei ole võimalik väita, et ainult täiendava laenurahaga sai täita kohustusi tarnijate ees. Samuti on hageja on ka juba viidanud, et kostja juhatuse liige P. G. sõlmis ise lepinguid tarnijatega, mistõttu ei saa võlgnevusi tarnijate ees hagejale ette heita. Kostja väidab, et lisaks otsesele varalisele kahjule jäi tal hageja tegevuse tõttu ka tulu saamata. Eeltoodust nähtuvalt ei ole tõendatud, et hageja ostis sisse materjale ega ka see, ettevõttel tekkisid makseraskused. Seetõttu ei saa nõustuda vastuhagis esitatuga justkui rikkunuks hageja töölepingut tahtlikult ning tekitanuks sellega kostjale makseraskused. Samal põhjusel ei saa hageja vastutada ka kostjal väidetavalt saamata jäänud tulu eest. Lisaks tuleb saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks nõude esitajal tõendada, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Kostja seda käesoleval juhul teinud ei ole. Vastuhagis annab kostja loetelu ülesannetest, mida hageja väidetavalt ei täitnud. Jääb arusaamatuks, kuidas on vastav väide vastuhagi kontekstis asjassepuutuv, mistõttu ei pea hageja vajalikuks sellele vastata. VII KOHTUISTUNG 11.04.2016 Kohtuistungil jäid hageja esindajad Küllike Namm ja Kristiina Urb hagi juurde. Kristiina Urb selgitas, et vaidluses on lahtine hageja töölt lahkumise viimane päev. Kuni 26. septembrini oli hageja töökohal. Kokkulepe oli selline, et peale seda ei ole vaja iga päev töökohal olla, kuid tasu makstakse kuni 20.oktoobrini, kirjalikus lepingus on see fikseeritud. Hageja selgitas, et uus töötaja helistas ja küsis nõu. Kostja esindaja Reet Saks selgitas, et hageja esitas lahkumisavalduse ja lepiti kokku, et ta töötab seni, kuni tuleb uus juht ja nii see ka oli. Uus juht tuli tööle 23. september. Poolte kokkuleppest on võimalik aru saada, et alates 29.septembrist ei olnud see enam töösuhe, vaid

võlaõiguslik kokkulepe selle kohta, et hageja täidab teatud kohustused. Nad väidavad, et ta ei täitnud neid kohustusi. Kostja esindaja Reet Saks toetas vastuhagi, selgitades, et vastuhagi põhiline nõue on selles, et kuivõrd sisseostu oli tehtud ülemäärases ulatuses, mida tootmises ära ei olnud võimalik kasutada, tekkisid sellest makseraskused ja selle ületamiseks tuli võtta emaettevõttelt laenu. Laen võeti turutingimustel, pangast seda laenu ei saadud, kuivõrd arvelduskrediit oli juba täies ulatuses varade väärtusest tulenevalt antud. Lepingutega on tõendatud, et hoolimata sellest, et P. G. andis alates 28.maist A.S.ile korraldusi selle kohta, et laovarusid tuleb vähendada, materjali ei tohi ilmaaegu sisse osta, võttis S. siduvaid kohustusi. 19.05.2014 sõlmis lepingu lisa Bataga Läti ettevõttega. Ka 20.juunil, kui oli juba üle 1,5 kuu öeldud, et ladu tuleb vähendada, ostis S. ettevõttele 6060 tihumeetrit puitu ja need olid ettenähtud 4 kuuks. Samas ostis ta veel juuli lõpus ja 14.augustil 700 tihumeetrit ja 1050 tihumeetrit puitu Venemaalt, lepingud olid küll sõlmitud Metsalito kooperatiivi Soome äriühingutega. Seda oli 3 korda rohkem, kui ettevõte vajas oma tegevuseks. Seda laenu emaettevõttelt ei oleks olnud vaja võtta, kui oleks olnud ladu normaalses suuruses ja tarbetuid sisseoste ei oleks tehtud. Kohtule on esitatud intressiarved, milline kahju ongi tema poolt tekitatud. Teine on saamata jäänud tulu, mis tulenes sellest, et A. S. lahkus ja tööd oli ettevõttel ainult selle sama nädala lõpuni. Järgmisest nädalast enam ühtegi tellimust ei olnud ja tuli hakata töötajaid saatma sundpuhkusele ja ka selles osas on materjalid esitatud, mis puudutab käibe vähenemist ja tootmisvõimsuste vähenemist. Saamata jäänud tasu osas on esitatud arvestus, see oli ajavahemiku eest oktoober, november 2014 103 959 eurot. Nad paluvad sellest välja mõista 50 000. Tegevjuht eksis selles, et sisseoste tuleb teha mõistlikus ulatuses ja kui on korraldus vähendada laovaru 1 miljonini, siis osta sisse 2,5 miljoni eest kaupa, ei ole mõistlik. Kostja esindaja P. G. selgitas, et 2013.a oli laovaru umbes miljon 400, miljon 700, 2014 ta suurenes 2 miljon 300 000-ni, isegi miljon 700 aastal 2013 oli kõrge, kuid ta oli sellega nõus, kuna puidu hind oli tõusmas, see vastab 2 kuu käibele. Ta palus A.t oste vähendada, ta tegi 80 % müügist koos Kallega, enne 2014 maikuud ei tegelenud esindaja ostudega mitte kunagi. 2014 juunis, juulis saatis hagejale 7 meili, milles palus laovaru vähendada, paludes tal osta nii palju, kui palju on vaja lühialaliseks tootmiseks. 8.juunil saatis ta hagejale e-kirja selles, et hinnad on langemas, laovarusid tuleb hoida nii madalal, kui võimalik ja osta ainult lühikeseks ajaks ette ja ette võib osta ainult selliseid kaupu, mida on raske leida ja millega nad teenivad head tulu. Hageja ostis 2 nädalaga 2 miljoni ulatuses kaupa. Tootmiseks vajalik kogus vastab 2 kuu käibele, vajalik laovaru oli 1,5 miljonit. A. S. selgitas, et on kiri, kus T.Sepp kirjutas P.G.ile septembri alguses, et ettevõttel on 4-7 päeva töö ees. Ta tuli hommikul kell 7 tööle ja istus terve päev telefoni otsas, et saada uusi tellimusi, neil ei olnud pikalt midagi ees. Kohati, kui hooaeg oli kevadeti ja suve alguses, oli tööd rohkem ees, kus ei jõutud teha, tegid ka laupäevad tööd, aga üldiselt käis kogu aeg pingsalt tellimuste otsimine. Keeruline on osta kindlaid pikkuseid, mida ainult Prantsusmaa klientidele on vaja. Osteti ka teisi pikkuseid lisaks, mida P.G. lubas ise maha müüa. P. G. oli teadlik Bata lepingust, kuna Bataga ta suhtles juba augustis ise, neil on kirjad, kus Bata tühistab selle lepingu ära. Tema sõlmis Metsa Svir-ga lepingu, see oli tema klientidele, kui ta oleks edasi töötanud, ta oleks suutnud kõik maha müüa. See, et M.M. ei ole seda teinud, siis mis tema teha saab. Kõik lepingud olid Teamwoodis kaustades. Hageja esindaja Kristina Urb vastuhagi ei tunnistanud. Hageja esindaja Küllike Namm selgitas, et tegelik kahju on ära toodud pangaintresside ja saamata jäämata tuluna. Kui ettevõtte tegevus on organiseeritud 4-7 päevaste tellimuste pealt ja olemasolevad lepingud, mis olid sõlmitud, need jäid Baltic Log Cabinsiga toimuma, siis kahju tegevjuht ei ole saanud põhjustada. Johtuvalt ka sellest, milline oli tema tööleping, on kahju tekitamist keeruline välja mõelda. Ettevõttel oli võlglasi, selle asemel, et laenu võtta, oli võimalik tegeleda tasumata arvete sissenõudmisega, laenu võtmine ilmtingimata vajalik ei olnud, laenu intressi A.S.i

tegevusega siduda on põhjendamatu. Teamwood OÜ-s ei ole ühtegi raamatupidamisdokumenti ega ametlikku regulatsiooni va e-kirjad, milline on ametlik laoseis, mida ületada ei tohi ja milline on sisseostu õiguse piir ja kuidas see tegevus on korraldatud. Vastavalt töölepingule on öeldud, et peaks olema töökirjeldus, mida tegelikkuses ei eksisteeri st, et need reeglid olid omavahel paika panemata.

VIII KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajate O.-M. A., M. M. ja Kalle Kehrbergi ütlused, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada ning vastuhagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Esmalt annab kohus seisukoha A. Stauchi nõudes saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu osas ning seejärel OÜ Teamwood kahju hüvitamise nõude osas. Sissenõutavaks muutunud tasud Osapoolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude suhtes: - 17. septembril 2012 sõlmisid osapooled töölepingu /I k, lk 6-7/, mille kohaselt asus töötaja tööle tegevjuhina; - töötaja esitas 05. augustil 2014 avalduse /I k, lk 87/, milles palub tööleping lõpetada alates 17.09.2014.a; - kokkuleppel jätkus tööleping peale 17. septembrit 2014.a; - töösuhte lõppemisel tööandja sissenõutavaks muutunud tasusid välja ei maksnud. Osapoolte vahel on vaidlus alljärgnevate asjaolude suhtes: - töösuhte lõppemise kuupäeva suhtes; - sissenõutavaks muutunud tasude suuruse suhtes. Töölepingu lõppemine Kohus juhib tähelepanu asjaolule, enne kui saab anda hinnangut sissenõutavaks muutunud tasude suuruse suhtes, tuleb analüüsida töösuhte lõpp tähtaega, kuna osapooltel on nimetatud daatumi suhtes eriarvamus. Töötaja esitas töölepingu ülesütlemise avalduse omal soovil alates 17.09.2014, kuid peale nimetatud kuupäeva on töösuhe jätkunud. Töötaja väidab, et töösuhe jätkus kuni 20. oktoobrini 2014, mida tõendab ka kokkulepe. Tööandja leiab, et viimaseks kuupäevaks oli 26.09.2014, kuna peale nimetatud kuupäeva töötaja tööl ei käinud ning asendaja oli tööle võetud. Hageja poolt on esitatud kohtule 27.09.2014 /I k, tl 11/ pooltevaheline kokkulepe, mille kohaselt lahkub hageja töölt 20. oktoobril 2014 ning töötasu makstakse nimetatud kuupäevani. Märgitud kokkuleppes on ka kohustused, mida peab hageja täitma. Tööandja väite kohaselt on see võlaõiguslik kokkulepe, mida hageja ei täitnud nõuetekohaselt, seetõttu ka tasu ei makstud. Kuna osapoolte vahel vaidlus puudub töösuhte jätkumise suhtes peale 17.09.2014 ei anna kohus hinnangut tahteavalduse tagasivõtu ja selle korra suhtes. Samas märgib kohus, et kirjalikult tahteavalduse tagasivõtu ja nõusoleku vormistamine oleks toonud selgemad daatumid töölepingu lõppemise suhtes. Antud juhul väidab tööandja, et töösuhe pidi kehtima kuni uue töötaja saabumiseni. Hageja asendaja M. M. asus tööle 23. septembrist 2014, mida viimane istungil kinnitas /IV k, lk 29/. Tööandja selgituste kohaselt lõppes tööleping

26.septembril 2014.a. Poolte kokkuleppe töötaja lahkumise suhtes on sõlmitud 27.09.2014. Seega juhib kohus tähelepanu, et tööandja väited on vastuolulised, kui esmalt märgitakse, et lepiti kokku, et töösuhe lõppeb uue töötja tööle asumisest, mis toimus 23-kuupäeval, siis mis põhjusel loetakse siis tööleping üles öelduks 26. kuupäevast. Kohus märgib, et seaduseandja on näinud ette, et töölepingulised suhtes lõpetatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 1). Antud juhul väitis tööandja, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel. Kohus selgitab, et kuigi pooled võivad töölepingu kokkuleppel lõpetada ükskõik kumma poole algatusel, eeldab TLS § 79 sellekohast mõlema poole tahteavaldust. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldust väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Antud juhul kumbki pool sellekohast tahteavaldust ei ole esitanud, millest nähtuks, et osapooled lõpetavad töösuhte alates 26.09.2014 poolte kokkuleppel. Pigem kinnitab poolte vahel 27. septembril 2014 sõlmitud kirjalik kokkulepe, et hageja lahkub Teamwood OÜ-st 20. oktoobril, asjaolu, et poolte tahe oli jätkata töösuhet kuni 20. oktoobrini 2014.a. Antud väidet kinnitab ka asjaolu, et hageja oli tööandjale kättesaadav nimetatud kuupäevani ning täideti ka töökohustusi, kas ja mil viisil ei oma antud juhul tähtsust. Kui tööandja ei ole rahul töötajapoolsete kohustuste täitmisega tuleb sellele reageerida ning anda töötajale teada. Asjaolu, et pooled leppisid kokku konkreetsemates kohustuses nimetatud perioodil, ei loo olukorda, et oleks sõlmitud teine leping. Kohus märgib, et seaduseandja ei ole keelanud lepingu osapooltel sõlmida töölepingut kui ka võlaõiguslikku lepingut, mis kehtivad samaaegselt. Antud juhul kohustuste osas, mida pidi hageja lisaks täitma, saab järeldada, et need olid täiendavad kohustused, mis ei tulenenud kehtivast töölepingust, mistõttu saabki täiendavate töökohustuste suhtes sõlmida töölepingu lisa. Täiendavate kohustuste eest on osapooled kokku leppinud, et jätkatakse töötasu maksmist. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel TLS § 79 kohaselt 26. septembrist 2014.a. Osapooled on kokku leppinud, et töötaja lahkub 20. oktoobril 2014, mistõttu saabki lugeda, et osapoolte töösuhe on lõppenud 20. oktoobrist 2014 TLS § 79 alusel. Töötasu ja puhkusetasu Hageja palub tööandjalt välja mõista saamata jäänud töötasu septembrikuu ja oktoobrikuu eest netosummas 3543,26 eurot ning puhkusetasu 1830,78 eurot. Kostja tunnistab, et tema poolt on lõpparve välja maksmata. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohus luges osapoolte töösuhte lõppenuks 20. oktoobrist 2014, seega peale nimetatud kuupäeva on muutunud sissenõutavaks kõik saadaolevad summad. Väide, et töötaja tekitas kahju, mistõttu jäeti saadaolevad summad maksmata, ei ole asjakohane. Nimelt seaduseandja on näinud ette tööandja kohustuse maksta töölepingu lõppemisel kõik saadaolevad tasud välja. Tööandja ei saa oma algatuslikult teha tasaarveldusi. Töölepinguseadus on sätestanud erisused võlaõigusseadusega tasaarvelduse tegemisel. TLS § 78 lg 1 sätestab, et kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 3 kohaselt tööandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu välja töötamata põhipuhkuse eest.

Antud juhul ei ole töötaja nõusolekut tasaarvelduse tegemiseks andnud, tööandja ei ole sellelaadset nõusolekut ka küsinud. Tööandja ei ole töötajale ka kahju nõuet varem esitanud. Seega puudus tööandjal alus sissenõutavaks muutunud tasusid omaalgatuslikult välja maksmata jätta. Kui töötaja on tekitanud kahju, nagu tööandja väidab, tuleb sellekohane nõue esitada ning kui töötaja nõustub sellega, saab teha ka tasaarvelduse. Kohus leiab, et tööandjal on kohustus tasuda saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu. Kuna kohus on tuvastanud, et töösuhte lõpptähtajaks on 20.10.2014, on hagejal õigus nõuda sissenõutavaks muutunud tasusid nimetatud kuupäevani. Poolte vahel puudub vaidlus, et töötasuks oli alates 01.06.2014 brutosumma 2800 eurot (netos 2153,76 eurot). Hageja on teinud omapoolsed arvestused netosummas, millega kostja ei nõustu. Kostja märgib, et ei ole ka põhjendatud 20 tööpäeva eest oktoobris töötasu nõue, kuna kuni 20. oktoobrini 2014 oli kokku 14 tööpäeva. Kohus märgib, et septembris 2014 kehtis terve kuu töösuhe, mistõttu kohus leiab, et töötajal on õigus saada terve kuu eest töölepingujärgset töötasu brutosummas 2800 eurot (netosummas 2153,76 eurot). Kohus nõustub, et oktoobris kuni 20 kuupäevani 2014 oli 14 tööpäeva. Samas ei saa kohus nõustuda, et väiksemas mahus tööpäevade tõttu väheneb ka päevatasu suurus nagu tööandja on oma seisukohtades, mis on kohtuistungil esitatud, märkinud. Arvestades asjaoluga, et töötaja kuu töötasu moodustab 2800 eurot kuus ning 2014 aastal oli ühes kuus keskmiselt 22 tööpäeva, kujuneb töötaja päevatasuks 127,27 eurot. Seega moodustub oktoobrikuu töötasuks brutosummas 1781,78 eurot. Kokku moodustab töötasu suuruseks brutosummas 4581,78 eurot (2800+1781,78). Hageja on nõudena esitanud septembri ja oktoobri saamata jäänud töötasu netosummana kokku 3543,26 euro (2153,76 + 1389,50) väljamõistmise. Hageja on netosumma arvestamisel ilmselgelt eksinud, kuna oktoobri brutotasu 1781,78 eurot puhul on netosummaks 1381,53 eurot, mitte aga hagis märgitud 1389,50 eurot. Kohus selgitab osapooltele, kuna tööandjal lasub kohustus maksta töötaja pealt seadusega ettenähtud makse (TLS § 5 lg 4) kuuluvad sissenõutavaks muutunud töötasud väljamõistmisele brutosummadena. Tööandja on arvestanud puhkusetasu kuni 26.09.2014. Kohtu poolt on tuvastatud, et tööleping lõppes 20.10.2014, seega on hagejal puhkuse nõudeõigus kuni nimetatud kuupäevani s.o 20.10.2014 (TLS § 68 lg 1). Hageja oma hagiavalduses märkinud, et kasutamata puhkusepäevi on 18 ning tugineb tööandja enda poolt tehtud puhkusekohustuse 30.09.2014 arvestusele /I k, lk 12/. Kostja väidab, et töötajal oli saada 17 puhkusepäeva. Samas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et töötaja oleks enne töölepingu lõppemist puhkusepäevi kasutanud. Tööandja ise on teinud arvestuse, millest lähtub ka töötaja. Kohus pöörab kostja tähelepanu ka asjaolule, kuigi töötajal on õigus arvestada puhkusepäevi kuni töösuhte lõppemiseni, on töötaja lähtunud arvestusest, mis on tööandja enda poolt tehtud 30. septembri 2014 seisuga. Seega ei ole töötaja nõuet kogu saadaolevate puhkusepäevade suhtes esitanud. Kohus leiab, kuna töötaja on lähtunud tööandjapoolsetest arvestustest, tööandja vastupidiseid arvestusi esitanud ei ole, kuulub saamata jäänud puhkusetasu nõue täies ulatuses rahuldamisele brutosummas 1830,78 eurot.

Viivis Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 sätestatud alustel.

Tööleping on eraõiguslik leping ning tööandja kohustuse täitmise tagab sarnaselt muudele võlaõiguslikele lepingutele võlasuhtes üldiselt kasutatav seadusjärgne viivis. Kohtu poolt on tuvastatud, et töösuhte lõppemine on toimunud 20.10.2014, seega TLS § 84 lg 1 kohaselt on nimetatud päevast muutunud kõik saadaolevad sissenõutavaks. Kohus pöörab tähelepanu, et töötasu maksmise kohustus lasus tööandjal vastavalt töölepingu p 3.3 15. kuupäeval, mistõttu on septembrikuu töötasu muutunud sissenõutavaks alates 15. oktoobrist 2014.a. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuarit 2015 oli 0,15% ning peale seda 0,05%. Lähtuvalt hagivalduses esitatust (viiviste arvestuse aluseks on osaliselt netosummad) on hageja viivitanud septembrikuu 2014 netotasu 2153,76 eurot tasumisega ajavahemikus 16.10.2014 kuni 12.05.20156 574 päeva ning viivis moodustab 272,94 eurot. Oktoobri töötasu ja puhkusehüvitise kokku 3212,31 (1381,53 +1830,78) maksmisega on viivitatud perioodil 21.10.2014 kuni 12.05.2016 569 päeva ja viivis moodustab 403,50 eurot. Kokku moodustab viivis 676,44 eurot. Viivisenõude võib TsMS § 367 järgi koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub A. S. OÜ-lt väljamõistmisele viivis alates 13.05.2016 kuni põhinõude (5366,07) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kahju hüvitamine (vastuhagi) Tööandja (edaspidi hageja) esitas vastuhagi, milles palub töötajalt (edaspidi kostja) välja mõista kahju summas 50 000 eurot, mis on tahtlikult tekitatud. Nimelt on töötaja eiranud tööandja korraldusi ning ostnud lattu materjali, mida ei suudetud realiseerida, mistõttu ei suutnud tööandja kauba eest tasuda ning tuli võtta laenu. Samuti ei täitnud töötaja töökohustusi, jättes tegelemata tellimuste korraldamisega, mistõttu peale tema lahkumist oli tellimusi ainult paariks nädalaks. Seetõttu kandis tööandja kahju muuhulgas ka saamata jäänud tulu näol. Kostja nõuet ei tunnista, leides, et väidetavalt tekitatud kahju ja töötaja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Vastavalt TLS § 16 lg töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega; lg 2 näeb ette, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja

vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kooskõlas TLS § 74 lg 1 kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest; lg 2 kohaselt kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Antud juhul leiab tööandja, et töötaja on tekitanud kahju tahtlikult. Seaduseandja näeb, ette, et tuleb analüüsida töölepingust tulenevaid kohustusi. Kohtule esitatud töölepingu /I k, lk 6-7/ p. 2 kohaselt asub töötaja tööle tegevjuhina ning tööülesandeid on sätestatud lepingu lisas. Nimetatud töölepingu lisa ei ole kohtule esitatud. TLS § 5 lg 1 p 3 kohustab tööandjat töölepingu sõlmimisel teavitama töötajat tema tööülesannetest. Kohtule esitatud töölepingus need kohustused puuduvad, mistõttu ei saa otseselt väita, et töötaja rikkus töölepingust tulenevaid töökohustusi. Menetluse käigus selgus, et osapooled ei vaide asjaolu üle, et tööandja esitas korraldusi suuliselt või meili teel, mida siis töötaja täitis. Töötaja peamisteks ülesanneteks oli materjali ost-müük. Tööandja heitis ette, et kostja ei järginud temapoolseid korraldusi ega vähendanud laojääke. Kohtule on esitatud meilid /II k, lk 24, 26, 28, 30, 32, 34, 36/ mis kinnitavad, et tööandja on juhtinud töötaja tähelepanu, et maailmaturul hinnad langevad ning tuleb töötada minimaalse laovaruga, mistõttu tuleb laovaru vähendada. Samas on tööandja 28. mail 2014 /II k, lk 22/ selgitanud töötajale, et ei tohi sõlmida pikaajalisi lepinguid. Nimetatud korraldust ei ole hiljem muudetud. Pigem on hageja 23. juuli 20114 selgitanud kostjale /II k, lk 32/, et peab lattu võtma seda, mida on puudu. Seega on tööandja poolt tulnud vastukäivad korraldused, üks räägib, et ei tohi laoseisu suurendada, samas kui on vastupidine korraldus, et peab võtma seda, mis on puudu. Kohus juhib tähelepanu, et tööandja on kohustatud andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi (TLS § 28 lg 2 p 1). Kostja sõlmis ka peale mais 2014 lepinguid, millega osteti materjali sisse, selles suhtes vaidlus puudub, kuid kui töötajal on vastuolulised korraldused võibki jääda selgusetuks, mida võib tellida, milliseid lepinguid võib sõlmida. Kohtule esitatud lepingud /III k, lk 103-109, 119-120/ on sõlmitud kolmeks neljaks kuuks. Hageja ei ole oma tõenditega tõendanud, et sõlmitud lepingud olid pikaajalised. Kuna töötaja üheks töökohustuseks oli lepingute sõlmimine, mida ka viimane tegi, ei saa kindlalt väita, et ta on seda töökohustust rikkunud. Tööandja on selge korralduse lepingute sõlmise ja allkirjastamise kohta andnud 04. augustil 2014 kell 18:17 /II k, lk 135/, kus märgitakse, et: „kõik lepingud peavad olema minu poolt allkirjastatud“. Seega peale nimetatud kuupäeva puudus kostjal lepingute sõlmimise õigus. Hageja väidab, et 14. augustil 2014 sõlmis kostja lepingu Metsä Oy-ga. Kohtule esitatud 14.08.2014 leping, mis on sõlmitud Metä OY-ga /III k, lk 110-113/, kusjuures lepingu kohaselt on selle kestus august kuni oktoober ning mille raames ostetakse 21 laadungit. Hageja kinnitab, et tegemist oli kostja poolt tahtliku käitumisega. Seaduseandja on ette näinud, et töötaja vastutab kohustuste rikkumise eest vaid juhul, kui ta on rikkumises süüdi

(TLS § 72, VÕS § 127 lg 4), seda kas siis tahtluse või hooletuse tõttu, ehk peab esinema toimepandud kohustuste rikkumise ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda mis on võimalikult lähedane olukorraga, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Töötaja vastutus kahju tekitamisel peab olema võimaluseks asetada tööandja ligilähedasse olukorda, kus töötaja poolt ei olnud veel töökohustust rikutud. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja tegutses eesmärgiga saavutada olukord, kus hageja ei suuda täita tema poolt võetud rahalisi kohustusi, kuna materjali oli ülemääraselt sisse ostetud töötaja poolt ning seetõttu lõpetab tegevuse, mis võimaldab hagejal võtta üle kostja kliendid ning saada konkurentsieelis. Hageja väitel viis kostja tegevus hageja makseraskustesse, mis tingis laenu võtmise ja tõi kaasa kahju tasutud intresside näol. Laenuleping SAS Adibois’ga oli sõlmitud 15.09.2014, so ajal mil kostja veel hageja juures töötas. Asjas ei ole vaieldamatut tõendamist leidnud, et laenu võtmine oli tingitud ettevõtte majandusraskustest, samuti oli otseses põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Tööandja arvestab kahju sisse ka saamata jäänud tulu, mida töötaja väidetavalt tekitas sellega, et ei olnud sõlminud müügilepinguid ette pikemaks ajaks kui kaks nädalat. Seaduseandja on näinud ette, et võib kahju hüvitamise raames ka nõude saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 4). samas on sellisel juhul tegemist tulevikus tekkiva kahjuga, mida saab hinnata vaid ligilähedaselt, tuginedes tulu saamise tõenäosusele. Tööandja kohustuseks on hinnata just tuleviks tulu saamise tõenäosus, kui kohustust oleks tõenäoliselt täidetud. Töölepingu seadus § 74 kohaselt vastutab töötaja tahtlikult tekitatud kahju eest, mille hulka arvestatakse ka muuhulgas saamata jäänud tulu. Antud juhul oli töötaja töökohustusteks lepingute sõlmimine nii ostuks kui müügiks. Töötaja on sõlminud lepinguid, mida kumbki osapool ei vaidlusta. Tööandja on oma korraldust muutnud ning maist 2014 selgitanud, et pikaajalisi lepinguid ei või sõlmida. Alates nimetatud ajast on töötaja sõlminud kohtu mõistes lühiajalisi lepinguid ( kuni 4 kuud). Seega on töötaja kuni augustini täitnud tööandja korraldusi. Kohus märgib veel kord, et korraldused peavad olema selged ja õigeaegsed. Tööandja on andnud töötajale ebaselgeid ja vastukäivaid korraldusi. Nimelt lubatakse sõlmida lühiajalisi lepinguid ja osta seda mida vaja, kuid samas tuleb vähendada laovaru. Üldteadaolevalt saab laovaru vähendada müügi kaudu. Müügi ja tellimuste suhtes ei ole tööandja ühtegi korraldust andnud. 11.04.2016 istungil aga selgus, et müügiga ei tegelenud ainult kostja. Seega leiab kohus, et tööandja poolt ei ole tõendatud, et töötaja oleks tahtlikult rikkunud töökohustusi, mistõttu tahtlus töötaja poolt puudus. Samas ei anna tahtluse puudumine õigust nõuda kahju hooletuse tõttu, mistõttu on vaja tuvastada, kas kostja on üldse mingi kohustust rikkunud ja selles süüdi. Kohus selgitab, et hooletuse puhul kahju suuruse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse ainult kahju suurust vaid arvestatakse mitmete asjaoludega, eelkõige: - Töötaja tööülesanded tööle võetud tegevjuhina, töölepingus töökohustused kirjeldamata, lisa ei ole sõlmitud, praktikas anti suulisi korraldusi; - Tööandja antud juhised - antud juhised ei olnud selged, tööandja ei lubanud sõlmida pikaajalisi lepinguid, mistõttu ei olnud keeldu lühiajaliste lepingute sõlmimiseks, mida ka tehti. Tööandja pidevalt juhtis tähelepanu, et laovaru tuleb vähendada, kuid müügiga ei tegelenud ainult kostja, mistõttu ei saa kindlalt väita, et ainult tema on tööülesandeid jätnud täitmata või ei ole neid täies mahus täitnud; - Tööiseloomust tulenevaid riske – tegemist on puidutööstusega, kus ostetakse materjali sisse ja müüakse valmistoodangut. Ost ja müük sõltuvad suures osas turuhindadest, mis panevad ka paika suuremas osas nõudluse ja pakkumise. Kauba eest, mida müüakse ei saa küsida suuremat hinda, mis on turusituatsioonis kehtiv. Üldteadaolevalt kulgeb majandus tõusude ja mõõnadega, mida üksikisik ei saa

-

-

mõjutada. Seega arvestades tööiseloomu on olemas teatud riskid, mida üksikisik ei saa mõjutada ja juhtida. Töötaja tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist - töötaja on tööd teinud alates 17.09.2012 kuni 20.10.2014.a., seega üle kahe aasta, kuni maini 2014 ei ole tööandja töötaja suhtes pretensioone esitanud. Tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks – tööandjal oli võimalus koheselt anda selgeid korraldusi, ebamäärased korraldused ei ole andnud tulemusi, milles tööandja ka ise veendus. Seega oli tööandjal võimalus kohaselt lõpetada töötaja õigused lepingute sõlmimisel ning võtta üle kõik kohustused selles suhtes. Tööandja on sellele reageerinud otsustavalt alles 04. augustil, kui õhtul saadetuid meiliga teavitati, et kostjal edaspidised lepingute allkirjastamise õigused puuduvad. Tööandja väide, et sai hiljem teada lepingute sõlmimisest, ei saa olla põhjuseks kahju hüvitamisel, kuna tööandjal on kohustus kontrollida töötaja tööd ja ülesannete täitmist. Kui tööandja veendus, et laovarud suurenevad oli tal võimalus koheselt tegutseda, seda enam, et oli teada, et hinnad maailmaturul langevad, mille tagajärjel võib tekkida ostu ja müügihinna vahest kahjum. Saamata jäänud tulu suhtes selgitab kohus, et 11. aprilli 2016 istungil selgus, et tavapärane praktika oli ettevõttes, et müügiks tellimused olid sõlmitud paariks nädalaks ette. Tööandja ise kinnitas, et peale töötaja lahkumist oli tellimusi paar nädalat, seega oli töötaja täitnud tööülesandeid. Pigem võis olukord tekkida sellest, et nimetatud tööülesandeid asus täitma uus töötaja, kelle suhtes olid ootused kõrged, kuid igal uuel töötajal kulub teatud aeg, millal tuleb olukorraga tutvuda mis tagavad ka hiljem parema tööülesannete täitmise.

Kohus möönab, et tööandja on eelduslikult kahju kandnud. Samas leiab kohus eeltoodu alusel, et tekkinud kahju ja töötaja tegevus ei ole otseses seoses asjaoluga, millel isiku vastutus põhines, ehk ei ole tõendatud teo ja tagajärje põhjuslik seos, mis annaks aluse töötajalt kahju hüvitamist nõuda. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et vastuhagis esitatud asjaolud ja tõendid ei t anna alust vastuhagi rahuldamiseks.

IX MENETLUSKULUDE JAOTUS

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad hageja menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja Teamwood OÜ kanda. Vastuhagi jätab kohus rahuldamata, seega jäävad kostja (vastuhagis hageja) menetluskulud, sh riigilõiv, täies ulatuses tema enda kanda. Hageja A. S.`i esindaja esitas 11.04.2016 ja 13.04.2016 kohtule taotlused, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud (õigusabikulud) kogusummas 6 016 eurot (sh õigusabikulud, sõidukulud, tunnistajatasu, sõidule kulunud ajakulu). Riigilõivu tasumisest oli hageja vabastatud RLS § 22 lg 1 p 1 alusel, seega ei ole hageja nimetatud kulusid kandnud. Kohus, taotlused läbi vaadanud, edastas menetluskulude kindlaksmääramise taotlused koos lisadega kostja esindajale. Kostja Teamwood OÜ esindaja taotlusele. Kostja märkis, et:

esitas 14.04.2016 vastuväited hageja menetluskulude

- Hageja ei ole näidanud kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekirjas õigusabiteenuse tunnihinda. Hageja poolt kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekirjas punktides 1-3 näidatud arvete kohaselt oli tunnihinnaks 144 eurot, punktis 4 näidatud arvel 150 eurot ja punktis 5 näidatud arvel 153,85 eurot. Täiendavalt kohtuistungiga seonduvate menetluskulude kohaselt oli tunni hinnaks 150 eurot. Hageja on märkinud, et kohtupraktikas on põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot, mistõttu ei saa ka hageja ise näidata kõrgemat tunnihinda kui 120 eurot tund. Hageja tunnihind on põhjendamatult kõrge. Hageja leiab, et kostja on põhjendamatult arutanud kliendiga vastuhagi perspektiive 1,4 tunni ulatuses. Kostja leiab, et hageja 31.12.2014 arvel nr 2014671 näidatud 2 tundi kliendiga kohtumine hagi ettevalmistuseks on seetõttu põhjendamatu ning selliste kulude kandmine ei ole kostja riisiko. Hageja poolt esitatud 27.02.2015 arvelt nr 2014799, 06.10.2015 arvelt nr 2015203 ja 08.04.2016 arvelt nr 2016210 ei nähtu, kui palju on aega kulunud ühe või teise toimingu tegemiseks või menetlusdokumendi koostamiseks, kuid 3 tundi kostja vastusele vastuse koostamiseks, 8,4 tundi vastuhagi vastuse koostamiseks ja 9 tundi kostja taotlusega tutvumiseks ja dokumentide tõlkimiseks (mis tõlgiti vaid valikuliselt ning mis on seetõttu tõenditena kasutud) on põhjendamatult suur ulatus. - Hageja poolt esitatud 29.03.2016 arvelt nr 2016199 nähtub sõidukulu hüvitamise taotlus 2 tunni ulatuses summas 300 eurot ja sõidukulu 13 eurot, millised kulutused on hageja seisukohalt põhjendamatud kostja menetluskulud. Küllap nad peaksid siis olema põhjendamatud ka hageja menetluskuludena. - Hageja poolt esitatud 08.04.2016 arvelt nr 2016210 nähtub kohtumine tunnistaja K. K. 1 tund 40 minutit. Hageja heidab kostjale ette telefonikõnesid ja e-kirjavahetust O.-M. A. 1,5 tunni ulatuses, samas, kui hageja ise kohtub enda poolt taotletud tunnistajaga vahetult pikema aja vältel. Selline asjaolu seab vaieldamatult kahtluse alla tunnistaja Kalle Kehrbergi ütluste usaldusväärsuse. Hageja vastuväidet kostja vastuväitele ei esitanud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 2014 ja 2015. aastal 144 eurot ning 2016. aastal 150 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega, sest võttes aluseks tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so 24 eurot, saab tunnitasuks 144 eurot; tunnitasu 150 eurot puhul on käibemaksuta tunnitasuks 125 eurot, mis jääb samuti mõistlikkuse piiridesse. Kostja esindaja on selles osas esitanud vastuväite viitega hageja seisukohale kostja menetluskulude osas, märkides, et hageja on pidanud põhjendatuks õigusabikulu tunnihinnaks 120 eurot koos käibemaksuga, samas nähtub hageja seisukohast, et hageja peab põhjendatuks tunnihinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks (k. 4, tl. 64).

Kokku on hageja esindaja esitanud Viru Maakohtule 6 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 18 lk. Lisaks on hageja esindaja osalenud kahel kohtuistungil, kokku 5,5 tundi. Kokku on esindajal kulunud hagiavalduse ja seisukohtade koostamiseks, sõiduga seotud ajakuluks ning asja kohtus arutamiseks 40,30 tundi (vastavalt menetluskulude nimekirjale, arveid ei ole hageja esindaja nimekirjale lisanud). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentidega tutvumisele, dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Antud ajakulu alla kuulub ka dokumentide allkirjastamine ja/või kohtule/kliendile edastamine/saatmine. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et konsultatsioonid ja muud tegevused (kirjavahetus kliendiga, kooskõlastamised, telefonikõned, dokumentide kohtule edastamised, jne), mis ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega, ei ole toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad tegevused. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Lähtudes asjaolust, et kuigi käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärasest mahukama töövaidlusest ja kahjuhüvitisest tuleneva nõudega, leiab kohus, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 40,30 tundi on põhjendatud osaliselt (sisaldab nii menetlusdokumentide koostamise kui ka kohtuistungitel osalemiseks kulunud ajakulu). Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt hageja esindaja poolt kohtule esitatud andmeid ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel (kohus analüüsib ainult neid arveid, mille osas kohus leiab, et need ei ole põhjendatud): Arve nr. 2014671 (31.12.2014) – 31.03.2015 – kohtumised kliendiga hagiavalduse ettevalmistamiseks (2,0 tundi), hagiavalduse koostamine (4,5 tundi) - ajakulu käesolevas asjas 6,5 tundi, tunni hind 144 eurot (koos käibemaksuga), tasumisele kuulub 936 eurot (koos käibemaksuga). Kohus peab õigustatuks hagiavalduse koostamisele kulunud ajakuluks mitte 4,5 tundi, vaid 3,5 tundi (hagiavalduse pikkus 3,0 lk); 2,0 tunni kliendiga nõupidamise osas jätab kohus taotluse rahuldamata, kuna antud toimingud on hõlmatud hagiavalduse koostamisele kulunud ajakuluga. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud dokumendi koostamisele ja sellega seotud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 3,5 tundi, maksumusega 504 eurot (koos käibemaksuga). Arve nr. 2015203 (06.10.2015) - kostja vastuhagi ja selle lisadega tutvumine, kliendi esitatud materjalide analüüs, 28.09.2015 vastus vastuhagile, kliendi materjalide tõlkimine ajakulu kokku 8,4 tundi, tunni hind 144 eurot (koos käibemaksuga), kokku kuulub tasumisele 1 209,60 eurot (koos käibemaksuga). Hageja ei ole eraldi välja toonud, kui palju mingile toimingule aega kulus, seega tuleb kohtul endal määratleda ligikaudne toimingutele kuluv ajakulu. Kohus peab õigustatuks vastuhagi ja selle lisadega tutvumisele kulunud ajakuluks 2,0 tundi; vastuhagi koostamisele ning tõlkimisele kulunud ajakuluks 4,5 tundi, kokku 6,5 tundi. Kokku peab kohus õigustatud ajakuluks 6,5 tundi maksumusega 936 eurot (koos käibemaksuga). Arve nr. 2016199 (29.03.2016) - 04.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine (1,0 tundi); 04.03.2016 kohtuistungil osalemine (1,75 tundi); vastuväide kohtu tegevusele (0,5 tundi); 28.03.2016 kohtumine kliendiga (2,25 tundi), sõidukulu Tallinn-Jõhvi Tallinn 13 eurot; kohtuistungile sõidule kulunud aeg (2,0 tundi), kokku ajakulu 7,5 tundi, tunni hinnaga 150

eurot tund (koos käibemaksuga), lisandub sõidukulu 13 eurot, tasumisele 1138 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 1,0 tunni ulatuses, kuna hageja esindaja on tsiviilasja materjalidega tuttav, seega leiab kohus, et põhjendatud ajakuluks on 0,5 tundi. 2,25 tunni kliendiga kohtumise osas jätab kohus taotluse rahuldamata, kuna esindaja ei ole põhjendanud antud toimingu vajalikkust ega seda, seoses millega väidetav kohtumine toimus (kohtul ei ole võimalik seda kontrollida). Vastuväitele kulunud ajakulu 0,5 tunni osas jätab kohus taotluse rahuldamata, kuna vastuväide ei olnud põhjendatud ning on jäetud kohtu 24.03.2016 määrusega rahuldamata. Sõidule kulunud 1⁄2 ajakulu (2 tunni) osas jätab kohus taotluse rahuldamata täies ulatuses, lähtudes Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 06.06.2013 lahendi nr. 3-2-1-65-13 p. 17 „Kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Ringkonnakohtu põhjendus, et kostjate esindaja sõidule kulunud aja hüvitamiseks annab aluse AdvS § 62 lg 1 ning kostjate ja nende esindaja vaheline kliendileping, ei ole asjakohane. Kliendilepingus lepitakse AdvS § 55 lg 1 kohaselt kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. AdvS § 62 lg 1 kohaselt hüvitab klient vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades kandnud. Asjaolu, et kostjate ja nende esindaja sõlmitud leping sisaldab väidetavalt kokkulepet, mille kohaselt kostjad hüvitavad esindaja sõidule kulunud aja 50% ulatuses tunnihinnast, ei tähenda, et need kulud on põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist.“ Kokku peab kohus õigustatud kohtuistungiga seotud ajakuluks (sh ettevalmistus) 2,25 tundi maksumusega 337,50 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub sõidukulu 13 eurot, kokku 350,50 eurot. Arve nr. 2016210 (08.04.2016) – kohtumine tunnistajaga (1 tund ja 40 minutit), kostja 18.03.2016 taotluste ja materjalidega tutvumine, analüüsimine, kliendi materjalidega tutvumine, materjalide tõlkimine, 04.04.2016 menetlusdokumendi koostamine (9,0 tundi) ajakulu kokku 10 tundi 40 minutit, tunni hind 150 eurot (koos käibemaksuga), lisandub tunnistajatasu 25,40 eurot, kokku kuulub tasumisele 1 625,40 eurot (koos käibemaksuga). Hageja ei ole eraldi välja toonud, kui palju mingile toimingule aega kulus, seega tuleb kohtul endal määratleda ligikaudne toimingutele kuluv ajakulu. Kohus peab õigustatuks kostja taotluse ja selle lisadega tutvumise, analüüsile, seisukoha koostamisele ja tõlkimisele kulunud ajakuluks kokku 6,0 tundi (seisukoha maht moodustas 5,0 lk, analüüsiks kulunud ajakulu on hõlmatud seisukoha koostamise ajakuluga; materjalidega tutvumise ja tõlkimise põhjendatud ajakuluks on 1,0 tundi, kuna tõlked ei ole mahukad). Tunnistajatasu teiselt poolelt väljamõistmist ei pea kohus põhjendatuks, kuna tunnistaja ülekuulamine 11.04.2016 kohtuistungil oli hageja enda huvides. Tunnistajaga kohtumisele kulunud ajakulu, so 1 tunni ja 40 minuti osas, jätab kohus taotluse rahuldamata, kuna ei pea antud toimingut vajalikuks, põhjendatuks ja eetiliseks – tunnistaja peab andma kohtus enda ütlusi, mitte kokkulepitud ütlusi. Kokku peab kohus õigustatud ajakuluks 6,0 tundi maksumusega 900 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 3 784,50 eurot /13 tundi x 144; 12,75 tundi x 150/. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja poolt kantud kuluks kokku 3 784,50 eurot lepingulise esindaja kulu, millele lisandub sõidukulu summas 13 eurot, kokku 3 797,50 eurot.

Muud, käesoleva määrusega rahuldamata hageja kantud menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Hageja esindaja taotles kostjalt menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 3 797,50 eurot (3 784,50+13). Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava avalduse kohtule esitanud. Kuna kohus jätab kostja menetluskulud, sh vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud, täielikult kostja enda kanda, siis kohus ei analüüsi kostja menetluskulude põhjendatust. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.