Apellant (kostja): ATL Corp AS (rk: 10736877), esindaja Maris Merilo Apellant (hageja): T.M. (ik: XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Piret Pallo
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. detsembri 2015 otsus osas, millega maakohus rahuldas T.M.i hagi ATL Corp AS-i vastu, luges töölepingu T.M.i ja ATL Corp AS-i vahel alates 13.03.2015 lõppenuks TLS § 107 lg 1 alusel, mõistis ATL Corp AS-lt T.M.i kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 5100 eurot, jättis menetluskulud ATL Corp AS-i kanda,
määras kindlaks T.M.i menetluskulud summas 1680,48 eurot ning mõistis ATL Corp ASlt T.M.i kasuks välja menetluskulude katteks 1680,48 eurot ja määras, et menetluskuludelt tuleb ATL Corp AS-l tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada T.M.i hagi ATL Corp AS-i vastu osaliselt, lugeda T.M.i ja ATL Corp AS-i vaheline tööleping lõppenuks alates 19.03.2015 TLS § 89 lg 1 alusel, mõista ATL Corp AS-lt T.M.i kasuks välja TLS § 100 lg 1 alusel hüvitis 1700 eurot ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.1.Rahuldada T.M.i hagi ATL Corp AS-i vastu osaliselt.
3.2.Tunnistada T.M.i ja ATL Corp AS-i vahel 07.11.2014 sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 8 alusel tühiseks.
3.3.Lugeda T.M.i ja ATL Corp AS-i vaheline tööleping lõppenuks alates 19.03.2015 TLS § 89 lg 1 alusel ning mõista ATL Corp AS-lt T.M.i kasuks välja TLS § 100 lg 1 alusel hüvitis 1700 eurot.
3.4.Jätta rahuldamata T.M.i nõue ATL Corp AS-i vastu saamata jäänud puhkusetasu väljamõistmiseks.
3.5.Jätta Tartu Maakohtu 10.09.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega arestiti ATL Corp AS-le kuuluvatel pangakontodel olevad rahalised vahendid kokku 5609,40 euro ulatuses T.M.i kasuks, jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
3.6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.ATL Corp AS-i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, T.M.i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.M. (töötaja/hageja) esitas 20.03.2015 Tööinspektsiooni Tartu töövaidluskomisjonile ATL Corp AS vastu (tööandja/kostja) avalduse, milles palus tunnistada tööandja 13.03.2015 avaldus töötajaga sõlmitud töölepingu nr 0711/2014 erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 8 alusel tühiseks, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 1 alusel ning mõista tööandjalt töötaja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 5100 eurot (bruto), ja saamata jäänud puhkusetasu 9 kalendripäeva eest. Alternatiivselt palus töötaja tunnustada poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamist 04.03.2015 koondamise tõttu ning mõista tööandjalt töötaja kasuks välja ühe kuu keskmisele töötasule vastav hüvitis summas 1700 eurot (bruto) ja saamata jäänud puhkusetasu 10 kalendripäeva eest.
Töövaidluskomisjon leidis 21.04.2015 otsuses, et poolte vaheline tööleping ei lõppenud 13.03.2015 ülesütlemisega. Töövaidluskomisjon luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 13.03.2015 ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 5100 eurot (bruto), ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni 509,40 eurot (bruto). Tööandja esitas 19.05.2015 maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Töötaja jäi maakohtule esitatud hagiavalduses töövaidluskomisjonile esitatud nõuete juurde. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.07.2014 töölepingu nr 67/2014, mille alusel asus hageja kostja juures tööle logistiku ametikohal. 07.11.2014 muutsid pooled lepingut ja sõlmisid töölepingu nr 0711/2014, mille järgi asus hageja alates 07.11.2014 kostja juures tööle logistikmüügijuhi ametikohal töötasuga 1700 eurot kuus. 23.02.2015 esitas tööandja hagejale hoiatuse, milles märkis, et hageja on rikkunud töölepingu punkte 3.1.1 ja 10.1, ametijuhendi punkte 7.8, 8.10, 9.1, 12.1.10 ja 14.7 ning logistik-müügijuhi meelespead. Hoiatus allkirjastati tööandja poolt digitaalselt 10.03.2015 ja edastati hagejale samal päeval. 04.03.2015 esitas tööandja hagejale töölepingu lõpetamise teatise TLS § 89 lg 1 alusel, põhjendades koondamist töömahu vähenemise ja äriühingu töö ümberkorraldamisega. Töölepingu lõppemise päevaks oli märgitud 19.03.2015 ning teatis sisaldas keeldu töölepingu lõppemiseni tööle tulla. 05.03.2015 esitas tööandja hagejale hoiatuse, milles andis teada, et hageja on rikkunud töölepingu punkte 3.3 ja 12.3. Hoiatus allkirjastati tööandja poolt digitaalselt 16.03.2015 ning edastati hagejale samal päeval. 06.03.2015 esitas tööandja hagejale hoiatuse, milles teatas, et hageja on rikkunud töölepingu punkti 10.1. Hoiatus allkirjastati tööandja poolt digitaalselt 13.03.2015 ning edastati hagejale samal päeval. 11.03.2015 esitas tööandja hagejale hoiatuse, milles andis teada, et hageja on taaskord rikkunud töölepingu punkti 10.1. Hoiatus allkirjastati tööandja poolt digitaalselt 13.03.2015 ning edastati hagejale samal päeval. Hageja ei ole oma allkirjaga kinnitanud, et ta oleks nimetatud hoiatused kätte saanud. Seega kõik hagejale esitatud hoiatused on koostatud, allkirjastatud ja edastatud e-kirja teel tagantjärgi, hageja neid hoiatusi varasemalt näinud ei ole. 13.03.2015 esitas tööandja hagejale töölepingu erakorralise lõpetamise teate TLS § 88 lg 1 p 8 alusel. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks oli märgitud 13.03.2015. Hageja leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 8 alusel on tühine, kuna hageja ei ole rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust, samuti ei ole tööandja selgitanud, milles töötaja võimalikud rikkumised seisneda võisid.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja oli seisukohal, et töölepingu kehtivuse ajal on võimalik täiendavate asjaolude ilmnemisel töölepingu lõpetamise alust muuta. Hagejaga töölepingu ülesütlemiseks esinesid TLS § 88 lg 1 p-s 8 sätestatud alused, kuna hageja oli rikkunud konkurentsipiirangu kokkulepet. 2014. a oktoobris on hageja, kasutades oma töist elektronposti aadressi, uurinud E.M.lt erinevate pakutavate elumaja mudelite kohta ning 2014. a oktoobris ja novembris tegelenud küttesüsteemide, maasoojuspumpade hinnapakkumiste tellimisega City Kliima OÜ-lt. 12.01.2015 edastas hageja kostja juhatuse liikmele pakkumuse investeerida OÜ Holzland vahendusel Šveitsi kinnisvaraarendusse. 03.03.2015 saatis hageja kostja klientidele e-kirjad, milles teatas, et lõpetab koostöö kostjaga, ning avaldas lootust jätkata transporditeenuse pakkumist uues äriühingus, jagades oma isiklikku telefoninumbrit. Hageja oli 29.01.2010–31.03.2015 MT Export Group OÜ juhatuse liige ja on äriühingu osanikuks praeguse ajani. Hageja kontaktandmed on töökontaktide vahendamise portaalis LinkedIn, kus avaldatud teabe järgi on hageja seotud nii kostja, MT Export Group OÜ kui ka
OÜ-ga Holzland. Hageja on töölepingu kehtivuse ajal tegelenud OÜ-ga Holzland seotud tellimuste esitamise, hinnapakkumiste küsimise, investorite leidmise jms ning kasutanud selleks tööandja elektronposti ja töövahendeid. Pooled olid kokku leppinud, et ilma tööandja kirjaliku nõusolekuta on tööandja konkurentide juures töötamine ja ettevõtlusega tegelemine töölepingu kehtivuse ajal keelatud. Tööandja saatis töölepingu rikkumise lõpetamise hoiatused hageja igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile. Et hageja sai teated kätte, tõendavad hageja 04.03.2015 e-kiri ja hageja lepingulise esindaja Keijo Lindebergi 03.03.2015 e-kiri kostjale. Juhul kui TLS § 88 lg 1 p-le 8 tuginev ülesütlemine on tühine, on töölepingu ülesütlemine toimunud 04.03.2015 ülesütlemisteatise alusel. Seega ei ole täidetud TLS §-s 107 sätestatud töölepingu kohtus või töövaidluskomisjonis lõpetamise alused ja hageja TLS § 109 lg-le 1 tuginev hüvitisenõue on alusetu. Põhjendatud ei ole ka hageja täiendava puhkusehüvitise nõue.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 7. detsembri 2015 otsusega hagi ning tunnistas T.M. ja ATL Corp AS vahel 7. novembril 2014 sõlmitud töölepingu lõpetamise TLS § 88 lg 1 p 8 alusel tühiseks, luges töölepingu lõppenuks alates 13. märtsist 2015 TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis ATL Corp AS-lt T.M. kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 5100 eurot (bruto). Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude saamata jäänud puhkusetasu väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras kindlaks hageja menetluskulud summas 1680,48 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1680,48 eurot. Kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esitas tööandja 04.03.2015 hagejale teatise töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel seoses töömahu vähenemisega 15-kalendripäevase etteteatamisega ja tööleping loeti lõppenuks 19.03.2015. Tööandja on järginud TLS § 97 lg 2 p-s 1 sätestatud etteteatamistähtaega ning on ülesütlemist põhjendanud. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, siis piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega vastavalt TsÜS § 69 lg-le 1. Hageja sai ülesütlemisteate kätte 04.03.2015. Seega on hageja tööandja tahte nõuetekohaselt kätte saanud ja see on kehtiv. 13.03.2015 teatas tööandja hagejale, et ütleb töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 8 alusel põhjusel, et hageja on rikkunud saladuse hoidmise ja konkurentsipiirangu kohustust, alates 13.03.2015. Hageja sai teate kätte samal päeval. Kuna töölepingu ülesütlemise ajal ei olnud möödunud TLS § 97 lg 2 p-s 1 sätestatud etteteatamistähtaeg, võis kostja esitada hagejale töölepingu erakorralise lõpetamise teate teisel alusel alates 13.03.2015. Saladuse hoidmise kohustus tuleneb seadusest (VÕS § 625, TLS § 22 lg 1), kuid töötaja peab teadma, millise teabe saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Töölepingu p-des 9.2.1 ja 9.2.3 on tööandja määratlenud, et töötajal on kohustus hoida saladuses tööandja töötajate, klientide ja äripartnerite kohta käivat infot, infot tööandja finantstulemuste, tegevusstrateegia, äriplaani, eelarve jms kohta. Tõendatud ei ole, et hageja oleks rikkunud saladuse hoidmise kohustust. Konkurentsipiirangu kokkulepet reguleerivad TLS §-d 23–27. Töölepingu p.10.1 sõnastus on analoogne seaduse sõnastusega ja annab ainult üldise määratluse. Lepingus ei ole määratud, kes on tööandja konkurendid, mida tööandja peab silmas konkurentsi osutamise all ja millisel territooriumil konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib. Seega ei ole konkurentsipiirang töötajale äratuntavalt piiritletud ning kuna kostja on rikkunud konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimisele esitatud nõudeid TLS § 23 ja § 24 mõtte kohaselt, siis on selline kokkulepe tühine ning sellel ei ole õiguslikke tagajärgi.
Ka muude tõenditega ei ole leidnud tõendamist hagejapoolne kohustuste rikkumine. Tööandja on esitanud hagejale perioodil 2015. a veebruar kuni märts vastavalt TLS § 88 lg-le 3 mitmeid hoiatusi. Samas ei nähtu hoiatustest, et hoiatuse tegemise põhjuseks oleks olnud hagejapoolne saladuse hoidmise kohustuse või konkurentsipiirangu rikkumine. Tööandja on viidanud ainult töölepingu punktidele, samas on jäänud avamata lepingu rikkumise sisu. Ka hageja kirjadest E.M.le, City Kliima OÜ-le ja kostja juhatuse liikmele ei nähtu, et hageja oleks tegutsenud kostjat kahjustavalt või rikkunud konkurentsipiirangut. Tunnistaja V.M. ütlustega, e-maksuameti väljavõtte ja konto väljavõttega on tõendatud, et hageja töösuhe OÜ-ga Holzland lõppes 2014. a augustis, kostjaga sõlmis hageja töölepingu 07.11.2014. Lepingu p 10.1 viimase lause kohaselt on töötajal keelatud tegeleda muu ettevõtlusega ka kõikidel teistel tegevusaladel, välja arvatud kirjalikult kooskõlastatud erikokkulepped tööandjaga. Kohus oli seisukohal, et tegemist on tüüptingimusega VÕS § 35 kohaselt, kuna VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Tööandja ei esitanud kohtule tõendeid, et tegemist ei ole tüüptingimusega, samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et selline tingimus oleks võetud lepingusse muul põhjusel kui lepingupoole initsiatiivil. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Antud juhul ei ole tööandja arvestanud tegutsemisvabaduse põhimõtet vastavalt põhiseaduse §-le 29. Eeltoodut arvestades ei saa hageja olemist perioodil 29.01.2010–31.03.2015 MT Export Group OÜ-s juhatuse liikmeks käsitleda konkurentsikeelu rikkumisena. Kohus leidis, et poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 8 alusel tuleb tunnistada tühiseks, lugeda tööleping lõppenuks alates 13.03.2015 TLS § 107 lg 1 alusel ja tulenevalt TLS § 109 lg-st 1 mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses, s.o 5100 eurot (bruto). Hageja nõude saamata jäänud puhkusetasu saamiseks jättis kohus rahuldamata, kuna kostja on hagejale puhkusetasu välja maksnud. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, siis kohus hageja alternatiivnõuet ei käsitlenud. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista õigusabikulud summas 4347 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades vaidluse sisu ja keerukust ning seda, et Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leidis kohus, et hageja esindaja tunnitasu 135 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendamatult kõrge, ning luges hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et töövaidluskomisjoniga seotud kulud ei ole tekkinud seoses tsiviilasjaga ja ei kuulu hüvitamisele. Kohus, hinnates asja keerukust ja mahukust, hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ning teostatud menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et mitte kõik hageja esindaja toimingud ei olnud TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud. Seoses hagi esitamisega (k.a töövaidluskomisjonis teostatud toimingud) luges kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3,5 tundi. Kostja vastusega seotud toimingute (hageja 14.08.2015 seisukoht) osas luges kohus, arvestades hageja menetlusdokumentides esitatud selgituste sisu ja õiguslikke hinnanguid, põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2,5 tundi.
Hagi tagamisega seotud toimingute (avalduse koostamine, kohtumäärustega tutvumine, puuduste kõrvaldamine ja täituri poole pöördumine) mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks luges kohus 2 tundi, kuna nimetatud toimingud ei olnud keerukad ega aeganõudvad. Enne kohtuistungit, s.o 07.–26.10.2015 tehtud toimingute (tutvumine kostja 05.10.2015 ja 22.10.2015 seisukohtadega ning neile vastuse esitamine ja taotluse koostamine) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks luges kohus 2 tundi, kuna tegemist on tunnistaja taotlusega ja sisuliselt juba varem märgitu selgitamisega. 27.10.2015 kohtuistungiga seotud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks, arvestades istungi toimumise aega, luges kohus 1,67 tundi. Kokku on hageja esindaja ajakulu põhjendatud 11,67 tunni ulatuses summas 1400,40 eurot ilma käibemaksuta (1680,48 eurot koos käibemaksuga).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.ATL Corp AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 7. detsembri 2015 otsuse tühistamist osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli töölepingu ülesütlemiseks seadusest tulenev alus ja töölepingu ülesütlemine ei olnud tühine. Töölepingu ülesütlemine on igal juhul toimunud 04.03.2015 töölepingu erakorralise ülesütlemise teatise alusel. Õiguslikult vajab lahendamist küsimus, kas tööandjal on võimalik võtta töölepingu erakorralise ülesütlemise tahteavaldus tagasi ning esitada uuel alusel uus töölepingu erakorralise ülesütlemise tahteavaldus. Kohus on jätnud analüüsimata, kas tööandja tahteavalduse tagasivõtmine ja uue ülesütlemisteatise esitamine 13.03.2015 on kooskõlas TsÜS §-ga 72, millest tulenevalt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Praegusel juhul oli TLS § 89 lg 1 alusel tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tahteavaldus töötajale teatavaks tehtud ja kehtiv juba 9 päeva enne, kui tööandja avaldas 13.03.2015 tahteavaldusega soovi TLS § 89 lg-le 1 tuginev tahteavaldus tagasi võtta ning öelda tööleping erakorraliselt üles tuginedes TLS § 88 lg 1 p-le 8; 2) on hageja rikkunud töölepingust tulenevat konkurentsipiirangut. Hageja on vähemalt oma töösuhte lõppemisest teatades üritanud endaga kaasa võtta tööandja kliente, avaldades tööandja klientidele soovi jätkata nendega koostööd ja jagades nendega oma isiklikku kontaktnumbrit. Ebausutavad on ka hageja ja tunnistaja väited, et OÜ Holzland kodulehel avaldatud andmed selle kohta, et hageja töötab OÜ-s Holzland, ning LinkedIn portaalis hageja enda avaldatud andmed töösuhete kohta, on aegunud. Ükski tööandja ei avaldaks oma kodulehel kontaktina isikut, kes tööandja juures enam ei tööta. OÜ Holzland osanik ja juhatuse liige V.M. on hageja isa, mistõttu on tõenäoline, et hageja jätkas OÜ Holzland heaks töötamist ka peale töölepingu faktilist lõppemist; 3) ei ole kohtu käsitlus tüüptingimusest kohane. Tööandjal ei ole võimalik tõendada, et tegemist ei ole tüüptingimusega töölepingus. Tööandja saab vaid kinnitada, et kõigi töölepingu tingimuste osas oli hagejal võimalik pidada tööandjaga läbirääkimisi, samuti oli hagejal võimalik teha ettepanekuid töölepingu tingimuste muutmiseks. Tööandjalt ei saa tüüptingimuse mitteesinemise tõendamisel eeldada kõikide teiste töötajate töölepingute esitamist, kuna selline tegevus riivaks teisi töötajaid ja nende õiguspäraseid ootusi töölepingu konfidentsiaalsusele; 4) ei ole põhjendatud kostjalt menetluskulude summas 1680,48 eurot väljamõistmine. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et töövaidluskomisjoni menetluses tekkinud õigusabikulu on TsMS § 138 lg 1 ning § 144 p-de 1 ja 7 järgi kohtuväline kulu. TsMS § 144 p 7 käsitleb maksekäsu kiirmenetluse kulusid. Hagiavalduse koostamise ja hagi esitamise põhjendatud
ajakulu on 30 minutit (mitte 3,5 tundi), kuivõrd esindaja oli menetlusega hästi kursis ning materjalide komplekteerimine, avalduse koostamine ja esitamine ei ole kogenud esindaja puhul kuigivõrd aeganõudev töö. Arvestades hagi tagamise ja täitmisavalduse sisu ja asjaolu, et hagi tagamise avalduses esinesid puudused ning peale puuduste kõrvaldamise nõuet muutis hageja vaid hagi tagamise meedet, ei saanud hageja esindajal nimetatud menetlusdokumentidele kuluda enam kui 1 tund 15 minutit (kohus luges põhjendatuks 2 tundi).
5.T.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 7. detsembri 2015 otsuse tühistamist menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista ATL Corp AS-lt T.M. kasuks välja menetluskulud kokku summas 4347 eurot (koos käibemaksuga). Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hageja lepingulise esindaja tunnihind põhjendatud. Hageja esindaja on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat). Riigikohus on korduvalt leidnud, et arvestades õigusabi vajalikkust, esindaja kvalifikatsiooni ja tsiviilasja iseloomu, on 120 eurot tunnis ületav lepingulise esindaja tunnitasu teatud juhtudel mõistlik ja põhjendatud (3-2-1-115-14). Valdav osa Riigikohtu lahenditest, kus on rõhutatud, et keskmiseks tunnitasuks saab pidada 120 eurot (lisandub käibemaks), pärinevad 2013. aastast. Mõistlik on eeldada, et möödunud paari aastaga on hinnad tõusnud; 2) oli õigusteenus tervikuna vajalik. Hageja esindaja ajakulu 26 tundi 50 minutit vähendamine ligi 15 tunni võrra, lugedes mõistlikuks ajakuluks üksnes 11,67 tundi, ei ole põhjendatud; 3) vähendas kohus hageja esindaja 7 tunni 59-minutise ajakulu seoses hagi esitamisega (materjalidega tutvumine, menetlusdokumentide koostamine, töövaidluskomisjoni istungil osalemine) põhjendamatult 3,5 tunnile. Seda, et ajakulu oli tunduvalt suurem, näitab juba töövaidluskomisjonile esitatud avalduse pikkus (5 lk) ja hagiavalduse pikkus (7 lk). Arvestada tuleb ka töövaidluskomisjoni istungiga, mis kestis tund aega, ja selleks valmistumise ajakuluga; 4) ei ole mõistlik kohtu hinnang, et kostja vastusega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 2,5 tundi. Tegelik ajakulu oli 6 tundi 45 minutit, mis on ka põhjendatud; 5) ei ole hagi tagamisega seotud toimingute ajakulu vähendamine 3 tunni 21 minuti võrra põhjendatud ja jääb arusaamatuks. Tegelik ajakulu oli 5 tundi 21 minutit; 6) luges kohus enne kohtuistungit (07.–26.10.2015) tehtud toimingute põhjendatud ajakuluks 2 tundi, kuigi tegelik aeg, mis kulus kostja seisukohtadega tutvumisele, vastuse esitamisele ja taotluse koostamisele, oli 3 tundi 52 minutit, mis on ka põhjendatud ajakulu; 7) luges kohus põhjendamatult 27.10.2015 kohtuistungiga seotud toimingute ajakuluks 1,67 tundi, kuigi esindajal kulus kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja seal osalemiseks 2 tundi 53 minutit. Juba ainuüksi kohtuistungil osalemisele kulus 1 tund 40 minutit, lisaks on igati aktsepteeritav, et esindaja valmistub kohtuistungiks ette.
6.T.M. vaidleb ATL Corp AS apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) jääb kostja apellatsioonkaebuses esitatud käsitlus seoses tahteavalduste teemaga arusaamatuks, kuivõrd vastuses hagile oli kostja seisukohal, et peale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate esitamist 04.03.2015 koondamise tõttu, ent töölepingu kehtivuse kestel, oli võimalik täiendavate asjaolude ilmnemisel töölepingu lõpetamise alust muuta. Kohus leidis õigesti, et kuna töölepingu ülesütlemise ajal ei olnud möödunud TLS § 97 lg 2 p-s 1 sätestatud etteteatamistähtaeg, siis võis kostja esitada hagejale töölepingu erakorralise lõpetamise teate teisel alusel alates 13.03.2015. Samuti asus kohus õigele seisukohale, et kuivõrd töölepingu
ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, siis piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega vastavalt TsÜS § 69 lg-le 1. Seega tuleb lähtuda 13.03.2015 tahteavaldusest, kus tööandja väljendas hagejale tahet lõpetada tööleping konkurentsipiirangu rikkumise tõttu, ja tahteavaldus muutus kehtivaks selle kättesaamisega hageja poolt; 2) leidis kohus õigesti, et hageja ei ole konkurentsipiirangut rikkunud. Apellandi väide, et kuna OÜ Holzland osanik ja juhatuse liige V.M. on hageja isa, on tõenäoline, et hageja jätkas OÜ Holzland heaks töötamist ka peale töölepingu faktilist lõppemist, on tõendamata; 3) olid kõik hageja menetluskulud põhjendatud.
7.ATL Corp AS vaidleb T.M. apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei olnud vaidlus sedavõrd keerukas ja mahukas, et oleks põhjendatud kõrgema tunnihinna kohaldamine. Lisaks on õigusteenuse turul toimumas hindade korrektsioon, kuna teenusepakkujaid tuleb pidevalt juurde; 2) peaks hageja menetluskulusid vähendama. Apellandi viited dokumentide leheküljelisele pikkusele ei ole vastavuses dokumendi sisulise osaga. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ja hagiavaldus on kattuvad dokumendid, mille ümber vormistamine ei võta enam kui 0,5 tundi, arvestades, et hagejat esindab kõrge kvalifikatsiooniga esindaja, kes oli ka menetlusega hästi kursis. Kostja ei olnud töövaidluskomisjoni istungist teadlik ja ei saanud seetõttu istungil osaleda, mistõttu jääb arusaamatuks, mida istungil tund aega arutati. Nimetatud ajakulu ei ole põhjendatud. Kohus ei ole eksinud, lugedes kostja vastusega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Hageja seisukoha sisulist osa on menetlusdokumendis vähem kui 4 lehekülge, seejuures ei sisalda menetlusdokument õiguslikke käsitlusi, vaid lihtsaid selgitusi kostja tõenditele ja varem esitatud seisukohtade kordusi. Hagi tagamisega seotud ajakulu on ebamõistlikult suur, arvestades hageja esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et taotletava hagi tagamise abinõu asendamine ja täitmisavalduse koostamine ei ole keerulist õiguslikku käsitlust nõudev tegevus. Samuti vähendas kohus põhjendatult enne kohtuistungit tehtud toimingute ja kohtuistungiga seotud toimingute ajakulu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebustest nähtuvalt ei ole pooled vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata T.M. nõude saamata jäänud puhkusetasu väljamõistmiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Sellest tulenevalt ringkonnakohus nimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
9.Ringkonnakohus leiab, et ATL Corp AS apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning T.M. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohtu 7. detsembri 2015 otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas T.M. hagi ATL Corp AS-i vastu ning luges töölepingu T.M. ja ATL Corp AS-i vahel lõppenuks alates 13.03.2015 TLS § 107 lg 2 alusel, mõistis ATL Corp AS-lt T.M. kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 5100 eurot, jättis menetluskulud ATL Corp AS-i kanda, määras kindlaks T.M. menetluskulud summas 1680,48 eurot ning mõistis ATL Corp AS-lt T.M. kasuks välja menetluskulude katteks 1680,48 eurot ja määras, et menetluskuludelt tuleb ATL Corp AS-l
tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 1, 3, 6, 7, 8 ja 9). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab T.M. hagi ATL Corp AS-i vastu osaliselt ning loeb töölepingu T.M. ja ATL Corp AS-i vahel lõppenuks alates 19.03.2015 TLS § 89 lg 1 alusel ja mõistab ATL Corp AS-lt T.M. kasuks TLS § 100 lg 1 alusel välja hüvitise 1700 eurot. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
10.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 04.03.2015 hagejale ülesütlemise avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel seoses töömahu vähenemisega ning ning teatisest nähtuvalt oli töölepingu lõpetamise päevaks 19.03.2015. Hageja on nimetatud avalduse saanud kätte samal päeval, s.o 04.03.2015 (I kd, tl 37). 13.03.2015 esitas kostja hagejale ülesütlemise avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 8 alusel seoses hageja poolt saladuse hoidmise ja konkurentsipiirangu rikkumisega. Teatisest nähtuvalt lõpetati tööleping 13.03.2015 ning hagejale maksti kompensatsioon 9 kalendripäeva kasutamata jäänud puhkuse eest. Maakohtu seisukoht, et TLS § 97 lg 2 p-s 1 sätestatud etteteatamise tähtaja jooksul oli kostjal õigus lõpetada hagejaga sõlmitud tööleping teisel, s.o TLS § 88 lg 1 p-s 8 sätestatud alusel, on ebaõige. TLS § 95 lg 1 esimese lause kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Sama põhimõte on sätestatud VÕS § 195 lg-s 1. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Riigikohus on 02.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13 väljendanud seisukohta, et lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni (TsÜS § 69 lg 1). Toimunud ülesütlemist ei saa avalduse teinud pool ühepoolselt olematuks muuta, mh järgneva sarnase avalduse saatmisega. Tahteavaldust ei loeta TsÜS § 72 järgi tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavalduse. Kuna kostja 04.03.2015 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus jõudis hagejani samal päeval, s.o 04.03.2015, tõi see kaasa töölepingu lõppemise TLS § 89 lg 1 järgi (koondamine) ning kostja 13.03.2015 ülesütlemisavaldusel ei ole õiguslikke tagajärgi. Seega puudus maakohtul ka vajadus hinnata, kas esinesid materiaalsed eeldused hagejaga sõlmitud tööleping TLS § 88 lg 1 p 8 järgi (konkurentsipiirangu rikkumine) erakorraliselt üles öelda või mitte. Hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 8 järgi on tühine seetõttu, et kostja oli varasemalt öelnud hagejaga sõlmitud töölepingu kehtivalt üles TLS § 89 lg 1 järgi. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kostja seisukohtadest (I kd, tl 66-67) nähtuvalt olid hageja väidetavad konkurentsipiirangu rikkumised toimunud enne 04.03.2015 ning seetõttu oli kostjal võimalus juba 04.03.2015 lõpetada hagejaga sõlmitud tööleping mitte koondamise, vaid konkurentsipiirangu rikkumise tõttu. Hageja alternatiivsest seisukohast nähtuvalt (vt hagiavaldus, I kd, tl 26-27) on hageja palunud tunnustada töölepingu lõpetamist 04.03.2015 koondamise tõttu ning palunud kostjalt välja mõista hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1700 eurot. Edasises menetluses ei ole hageja väitnud, et puudusid materiaalsed eeldused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks koondamise tõttu. Kostja on kogu menetluse kestel olnud samuti seisukohal, et kui 13.03.2015 tahteavaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei ole kehtiv, siis tuleb lugeda tööleping lõppenuks 04.03.2015 tahteavalduse alusel koondamise tõttu.
Kuivõrd on täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu, tuleb lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks alates 19.03.2015 TLS § 89 lg 1 alusel ning kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 1 alusel 1700 eurot. Kostja apellatsioonkaebus tuleb eelnevat arvestades osaliselt rahuldada.
11.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
11.1.Ringkonnakohus leiab, et seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb poolte menetluskulud maakohtus jätta TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda ning põhjendab seda alljärgnevalt. Hageja peamiseks nõudeks oli tunnistada töölepingu lõpetamine 13.03.2015 avalduse alusel TLS § 88 lg 1 p 8 alusel tühiseks, lõpetada tööleping alates 13.03.2015 mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 5100 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja saamata jäänud puhkusetasu ning alternatiivselt lugeda tööleping lõppenuks koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 alusel ja mõista kostjalt välja hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1700 eurot. Hageja nõue töölepingu lõpetamise tühiseks tunnistamiseks 13.03.2015 avalduse alusel rahuldati, kuid mitte hageja esitatud põhjendustel. Tööleping loeti lõppenuks koondamise tõttu 04.03.2015 avalduse alusel alates 19.03.2015 ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1700 eurot ning rahuldamata jäeti hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 5100 eurot. Samuti jäeti rahuldamata hageja nõue saamata jäänud puhkusetasu väljamõistmiseks. Sellistel asjaoludel hagi osalise rahuldamise korral on põhjendatud jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Maakohtu otsus, millega jäeti seoses hagi rahuldamisega menetluskulud maakohtus kostja kanda ning määrati kindlaks hageja menetluskulude suurus, tuleb seetõttu tühistada. Kuivõrd poolte menetluskulud maakohtus jäävad poolte endi kanda, tuleb jätta rahuldamata T.M. apellatsioonkaebus tema menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja kostjalt väljamõistmise osas ning ATL Corp AS-i apellatsioonkaebus osas, millega vaidlustati T.M. menetluskulude suurust.
11.2.Ringkonnakohus leiab, et poolte menetluskulud ringkonnakohtus tuleb samuti jätta poolte endi kanda. Kuigi ringkonnakohus rahuldas ATL Corp AS-i apellatsioonkaebuse osaliselt, ei ole põhjendatud jätta ATL Corp AS-i menetluskulusid ringkonnakohtus osaliselt T.M. kanda. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et käesoleva töövaidluse põhjustas ATL Corp AS oma vastuolulise käitumisega töölepingu lõpetamisel. Samuti nähtub apellatsioonkaebusest, et ATL Corp AS-i nõudeks on teha asjas uus otsus, millega jätta T.M. hagi rahuldamata. T.M. menetluskulud ringkonnakohtus jäävad seoses tema apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.