5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Kohtutäitur Andrei Krek (avaldaja) esitas 11. jaanuaril 2016 Viru Maakohtule avalduse, milles palus lubada siseneda ilma võlgniku A.B. (puudutatud isik I) nõusolekuta viimase valduses olevasse ruumi aadressil XXX Tallinn. Avalduses märgitu kohaselt on avaldaja menetluses täiteasi nr 066/2015/1361. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 16. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 2-12-55025, sissenõudjaks on Aleksei Kovaljov ja võlgnikuks puudutatud isik I. Täitemenetlus on alustatud 24. juulil 2015. Täitmisteade on 27. juulil 2015 puudutatud isikule I kätte toimetatud allkirja vastu. Puudutatud isik I on 24. novembri 2015 kohtuistungil andnud võlgniku vande, millega kinnitas kohtutäiturile esitatud andmeid oma vara kohta. Puudutatud isiku I täidetud ja allkirjastatud vande teksti kohaselt on tema elukohaks XXX Tallinn. Kohtutäitur eeldab, et puudutatud isiku I elukoht on tema otseses või kaasvalduses. Puudutatud isiku I eluruumis võib suure tõenäosusega asuda temale kuuluv vallasvara. Puudutatud isik I ei ole andnud luba tema valduses oleva eluruumi läbiotsimiseks. Avaldaja leidis, et puudutatud isiku I vallasvara kindlakstegemiseks on otstarbekas läbi viia võlgniku valduses oleva ruumi läbiotsimise.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus võttis 12. jaanuari 2016 määrusega avalduse menetlusse, rahuldas avalduse, andis kohtutäitur Andrei Krekile loa siseneda täiteasja nr 066/2015/1361 raames ilma võlgniku A.B. nõusolekuta viimase valduses olevasse ruumi aadressil XXX Tallinn ja ruumi läbiotsimiseks A.B. vallasvara kindlakstegemiseks. Maakohus jättis menetluskulud A.B. kanda ja märkis, et menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohtu määruses esitatud põhjenduste kohaselt vastab avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb võtta menetlusse. Kuivõrd seadusandja on ette näinud antud asja kohese menetlemise kohustuse (TMS § 28 lg 6), ei ole kohtul võimalik küsida puudutatud isikute arvamust. Kohus lahendas avalduse kohtutäituri materjalide põhjal. Maakohus leidis, et täitedokument on olemas, täitmisteade on puudutatud isikule I kätte toimetatud allkirja vastu ning täitemenetlus tuleb lugeda alanuks (TMS § 24 lg 2). Puudutatud isik I on andnud nõusoleku kohtutäiturile tema valduses oleva välismaal (Läti Vabariigis) asuva ruumi läbiotsimiseks. Kohtutäitur teeb täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil, seega välismaal asuva kinnisasja läbiotsimine ei ole võimalik.
Maakohus märkis, et rahvastikuregistri andmete kohaselt on puudutatud isiku I elukohaks perioodil 7. detsembrist 2011 – 27. jaanuarini 2013 XXX Tallinn. Samal aadressil elab alates 20. juulist 2015 puudutatud isiku I alaealine laps S.B.. Korteriomandi omanikuks on S.B. ema K.Z. (puudutatud isik II). Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud loa andmine ilma puudutatud isiku I ära kuulamata, sest viimane on ennast ise vabatahtlikult pannud olukorda, kus ta takistab täitemenetluse kulgemist, ilma puudutatud isiku vallasvara kindlakstegemiseta ei ole avaldajal võimalik vajalikke täitetoiminguid läbi viia.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.K.Z. (puudutatud isik II) esitas määruskaebuse, milles palus määruskaebuse tagamiseks peatada Viru Maakohtu 12. jaanuari 2016 määruse täitmine, tühistada Viru Maakohtu 12. jaanuari 2016 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) palub määruskaebuse esitaja TsMS § 665 lg-st 2 tulenevalt peatada määruskaebuse tagamiseks vaidlustatud määruse täitmine; 2) on maakohus ebaõigesti jätnud määruskaebuse esitaja puudutatud isikuna menetlusse kaasamata (TsMS § 198 lg 1 p 2 ja lg 3). TsMS § 178 lg-st 2 ja § 660 lg-st 1 tulenevalt on puudutatud isikul II määruskaebuse esitamise õigus; 3) on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, s.o õigusliku ärakuulamise nõuet, samuti on otsus tehtud isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt (TsMS § 656 lg 1 p-d 1 ja 2). Hagita menetluses ei tugine kohus üksnes menetlusosaliste esitatule (antud juhul avaldaja esitatule), vaid kohtul lasub kohustus selgitada välja kõik asjaolud. Kohus on tuvastanud, et korteriomandi omanikuks on määruskaebuse esitaja. Kohus on jätnud välja selgitamata, kelle valduses on ruumid, millesse soovitakse siseneda ja mida soovitakse läbi otsida. TMS § 28 lg-d 1 ja 2 eeldavad valduse olemasolu. Ei ole tõendatud, et ruumid on puudutatud isiku I valduses. Elukoha ja valduse mõisted ei ole kattuvad. Määruskaebuse esitaja andmetel elab puudutatud isik I Läti Vabariigis. Avalduse rahuldamise ja läbiotsimisega kaasneb määruskaebuse esitaja põhiseaduse §-dest 26, 33 ja 24 tulenevate põhiõiguste riive.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
4.Kohtutäitur Andrei Krek vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Puudutatud isik I on 24. novembri 2015 kohtuistungil andnud vande, milles teatas oma elukohaks vaidlusalused ruumid. Juhul kui isik kasutab ruumi elamiseks, eeldab see ruumi valduse või kaasvalduse olemasolu. Määruskaebuse esitaja on antud juhul huvitatud isikuks (puudutatud isiku I perekonna liige) ning tema ütlused ei ole usaldusväärsed.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD
5.A.B. märkis vastuseks määruskaebusele, et määruskaebus ei riku ega mõjuta tema õigusi, sest aadressil XXX Tallinn ei ole tema valduses mingeid ruume. Puudutatud isik I leidis, et kohus oleks pidanud jätma avalduse läbi vaatamata, sest selle esitamiseks puudus alus. Puudutatud isik I edastas 5. jaanuaril 2016 kohtutäiturile nõusoleku tema valduses oleva ruumi, aadressil Läti Vabariik XXXXXXXXX, läbiotsimiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 12. jaanuari 2016 määruse ja teeb asjas uue määruse, millega jätab kohtutäitur Andrei Kreki avalduse loa saamiseks võlgnikule kuuluvasse ruumi sisenemiseks rahuldamata. Määruskaebuses on taotletud määruskaebuse tagamiseks maakohtu vaidlustatud määruse täitmise peatamist. Viru Maakohus jättis 18. jaanuari 2016 määrusega K.Z. määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata.
7.Asja materjalide kohaselt esitas kohtutäitur Andrei Krek Viru Maakohtule avalduse, milles palus lubada siseneda ilma võlgniku A.B. nõusolekuta viimase valduses olevasse ruumi aadressil XXX Tallinn. TMS § 28 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 järgi võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Sama paragrahvi lg 21 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumääruse teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või seal läbiotsimisi teostada.
8.Eelnevalt viidatud sätete kohaldamine eeldab eelkõige, et võlgniku valduses oleksid ruumid, millistesse kohtutäitur soovib siseneda ja need läbi otsida. Antud juhul ei selgu asja materjalidest, kas võlgniku A.B. valduses on ruume aadressil XXX Tallinn, millistesse sisenemiseks (ja läbiotsimiseks vallasvara kindlakstegemiseks) on kohtutäitur esitanud kohtule taotluse. Kohtutäituri väite kohaselt on võlgnik A.B. ise 24.11.2015 vande andmisel teatanud oma elukohaks XXX Tallinn ning määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et A.B. ei ela aadressil XXX Tallinn, ei ole usaldusväärsed. Määruskaebuse esitaja seletuse kohaselt on A.B. tema tütre isa, aga nad ei ela koos, s.o A.B. ei ela aadressil XXX Tallinn ning tema valduses (ka kaasvalduses) ei ole nimetatud kinnistul ruume. Määruskaebuse esitaja väitel tema teada elab A.B. Läti Vabariigis. Ringkonnakohus leiab, et kuigi A.B. on ise 24.11.2015 võlgniku vande andmisel teatanud oma elukohaks XXX Tallinn, ei tõenda nimetatud asjaolu tema valdust ruumidele, asukohaga XXX Tallinn, käesoleval ajal. Vastuseks kohtutäituri 29.12.2015 päringule on A.B. vastanud, et tema valduses on alates 2016. aastast ruum Läti Vabariigis, ta on edastanud kohtutäiturile ruumi täpse aadressi ning andnud nõusoleku tema valduses oleva ruumi läbiotsimiseks. Pärast sellise nõusoleku saamist võlgnikult ei ole kohtutäitur täpsustanud, kas A.B. valduses on lisaks ruumile Läti Vabariigis ka ruum aadressil XXX Tallinn. Asja materjalide põhjal on praegu usutav määruskaebuse esitaja väide, et A.B. ei ela aadressil XXX Tallinn ning tema valduses ei ole ka ruume nimetatud aadressil.
9.Kuna ei ole tõendatud asjaolu, et võlgniku A.B. valduses on ruume aadressil XXX Tallinn, millistesse sisenemiseks (ja läbiotsimiseks vallasvara kindlakstegemiseks) on kohtutäitur esitanud kohtule taotluse, siis tuleb jätta kohtutäituri taotlus rahuldamata. Kohtutäitur ei ole suutnud avalduses veenda kohut loa andmise vajalikkuses tema poolt nimetatud aadressil. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et Põhiseaduse § 26 teine lause sätestab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Isiku eraelu puutumatuse riivel peab omama selge seadusest tulenev alus ja legitiimne eesmärk ning riive peab olema selle eesmärgi saavutamise abinõuna vajalik, sobiv ning mõõdukas.
Kuigi TMS § 28 lg-st 3 tulenevalt peavad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on, ei õigusta viidatud säte antud juhul määruskaebuse esitaja valduses olevate ruumide läbiotsimist. Tegemist on isiku eraelu puutumatuse riivega, mis ei ole eesmärgi saavutamiseks vajalik, sobiv ja mõõdukas, sest tõendamata on võlgniku valdus vaidlusalustele ruumidele ja seetõttu puudub alus väita, et ruumides asub võlgnikule kuuluvaid vallasasju.
10.Kuna määruskaebus rahuldatakse, siis jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Kohtutäituri kanda jäävad ka TsMS § 172 lg 7 alusel menetluskulud maakohtus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.