Kohtutäitur Andrei Kreki taotlus võlgniku A.B. valduses oleva eluruumi läbiotsimisloa andmiseks Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. oktoobri 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Andrei Kreki määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): kohtutäitur Andrei Krek
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. oktoobri 2016 määrus osaliselt menetluskulude rahalise suuruse osas ning välja mõista kohtutäitur Andrei Krekilt K.Z. kasuks menetluskulud 350 eurot.
2.3.Välja mõista kohtutäitur Andrei Krekilt K.Z. kasuks menetluskulud summas 350 eurot.
2.4.Menetluskulud summas 350 eurot kanda üle K.Z. arveldusarvele nr XXX, selgituseks märkida „Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-414“.
2.5.Välja mõista kohtutäitur Andrei Krekilt K.Z. kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurot) võlaõigusseaduse § 113 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.“
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada K.Z.le 13.01.2016 rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank) hagi tagamiseks tasutud 50 eurot, mis kanda K.Z. arveldusarvele nr EE351010052412223002 AS-s SEB Pank. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule
päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tsiviilasjas nr 2-16-414 on 20. juunil 2016 jõustunud kohtumäärus, mille kohaselt jäeti kohtutäitur Andrei Kreki (avaldaja) avaldus loa saamiseks võlgnikule kuuluvasse ruumi sisenemiseks rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohtu 20. juuni 2016 määrusega jäeti kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda.
2.K.Z. (puudutatud isik) esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus määrata kindlaks ja mõista kostjalt tema kasuks välja menetluskulu 400 eurot (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 300 eurot). Puudutatud isik palus avaldajalt enda kasuks välja mõista ka viivise alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
3.Avaldaja vaidles puudutatud isiku avaldusele vastu.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2016 määrusega puudutatud isiku avalduse ja määras kindlaks ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 400 eurot. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja ka viivise hüvitatavalt menetluskulult VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määruses esitatud põhjenduste kohaselt on avaldajale osutatud õigusabiteenuse tunnihind 100 eurot (käibemaksuta) mõistliku suurusega. Kuivõrd puudutatud isik ei ole esitanud kohtu nõutud menetluskulusid tõendavaid dokumente, võtab kohus aluseks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalid (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 174 lg 1). Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal maakohtu määrusega tutvumisele, õiguspraktikaga tutvumisele ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele 3 tundi. Arvestades asja keerukust, esindaja tehtud toimingutele kulunud aega ja tehtud kulutuste vajalikkust, on puudutatud isiku taotletud õigusabikulu TsMS § 175 lg järgi vajalik ja põhjendatud. Põhjendatud menetluskulu on ka määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot (TsMS § 146 lg 1 p 3 ja § 172 lg 1).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja väitel kohaldas maakohus valesti TsMS § 174 lg-t 1, sest selle sätte alusel määratakse kindlaks vaid menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Puudutatud isiku õigusabikulude suurus on paljasõnaline ning seda ei saa kindlaks määrata tsiviilasja materjalide alusel. Maakohus jättis tähelepanuta, et kuivõrd puudutatud isik ei esitanud kohtu nõutud menetluskulusid tõendavaid dokumente, ei saanud avaldaja puudutatud isiku menetluskulude kohta seisukohta esitada. Samuti on jäänud tähelepanuta, et puudutatud isik ei esitanud menetluskulude nimekirja TsMS § 176 lg 4 nõudeid järgides vastavas kohtuastmes, vaid alles pärast ringkonnakohtu määruse tegemist. Maakohus mõistis avaldajalt ekslikult välja riigilõivu 50 eurot. Avaldaja tagamise taotlus jäeti läbi vaatamata ning TsMS § 150 lg 1 p 3 järgi tuli tasutud riigilõiv 50 eurot sel juhul puudutatud isikule tagastada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 20. oktoobri 2016 määruse osaliselt menetluskulude rahalise suuruse osas ning mõistab välja kohtutäitur Andrei Krekilt K.Z. kasuks menetluskulud 350 eurot. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata.
7.Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et maakohus on alusetult välja mõistnud kohtutäiturilt avaldaja kasuks riigilõivu 50 eurot. Nimetatud riigilõivu tasus avaldaja määruskaebuse tagamise taotluse esitamisel (määruskaebus esitati Viru Maakohtu 12. jaanuari 2016 määruse peale). TsMS § 665 lg 2 kohaselt kohus, kelle määrus vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid.
Tulenevalt TsMS § 665 lg 2 sõnastusest ei ole määruskaebuse tagamise avalduse puhul tegemist hagi tagamise taotlusega, mille esitamisel RLS § 59 lg 16 kohaselt tasutakse riigilõivu 50 eurot. Määruskaebuse tagamise avaldus ei ole iseseisvalt lõivustatav ning seetõttu on K.Z. tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatust rohkem ning see tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel talle tagastada. Vastava avalduse on K.Z. määruskaebuses esitanud (tl 4042).
8.Ülejäänud määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse muutmiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude dokumentide esitamist sätestab TsMS § 176. Viidatud sätte lg-te 1 ja 2 järgi tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. TsMS § 176 lg 5 järgi tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Sama sätte lg 1 esimese lause järgi võib kohus siiski anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Maakohus on praeguses asjas avaldaja vastuväiteid arvestades seda teinud. Riigikohus on selgitanud, et tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast dokumendist (vt Riigikohtu
9.novembril 2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16 tehtud määruse p 13). Puudutatud isik on esitanud menetluskulusid tõendava dokumendina arve avaldaja määruskaebuse vastuse lisana (tl 132).
9.TsMS § 174 lg-s 1 sätestatakse, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigikohus on selgitanud, et kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv) (vt Riigikohtu 11. veebruaril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 tehtud otsuse p 22). Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et maakohus saanuks eeltoodut arvestades ka praegusetel asjaoludel määrata kindlaks vaid sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Kõnealusest sättest sellist järeldust ei tulene. TsMS § 174 lg 1 teine lause annab juhiseid olukorra jaoks, kus menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitata. Praegusel juhul on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ning taotluse lahendamiseks TsMS § 176 järgi nõutud dokumendid (menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis) ning kohus sai nende alusel TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrata. Ringkonnakohus osutab ka Riigikohtu lahendile, mille kohaselt on TsMS § 174 lg 1 alusel peetud võimalikuks määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks esitatud menetluskulude nimekirja alusel olukorras, kus kostja vastuväitel ei olnud hageja oma väidetavate menetluskulude kohta esitanud nende kontrollimist võimaldavaid tõendeid (vt Riigikohtu 3. juunil 2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 tehtud otsuse p 19). Riigikohus on 26. oktoobril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11 tehtud määruse p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda
vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul alust kulude põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks.
10.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega selle kohta, et ta ei saanud puudutatud isiku käitumise tõttu (menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamata jätmine) menetluskulude kohta seisukohta esitada. Puudutatud isik esitas oma taotluses menetluskulu nimekirja, mille kohaselt kulus tema esindajal maakohtu määruse ja õiguspraktikaga tutvumisele ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele 3 tundi (teenuse maksumus 100 eurot). Maakohus on toimetanud TsMS § 176 lg–te 7 ja 8 alusel puudutatud isiku taotluse avaldajale kätte ning avaldaja sai taotluses märgitud andmete alusel esitada omapoolseid vastuväiteid kulude põhjendatuse kohta (mida avaldaja on ka oma 6. septembril 2016 esitatud vastuses teinud).
11.Vastuseks avaldaja väitele TsMS § 176 lg 4 kohaldamise kohta märgib ringkonnakohus, et kuigi viidatud säte näeb ette kohtukulude esitamise igas kohtuastmes, ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude nimekirja hilisema esitamise tagajärjeks nende väljamõistmata jätmine põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinemisega. Ringkonnakohus viitab siinkohal analoogiale Riigikohtu seisukohaga TsMS § 176 lg 1 kohaldamisel, kus leiti, et kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast istungit kohtu määratud tähtpäevaks on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise ning see aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu 7. septembril 2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16 tehtud otsuse p-d 13-14).
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.